teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse. Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Inimeste mõõdupuuks sai talle sai nende sisemaailm.
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
Ka rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võib põhjustada rahva rahutusi; Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. Jeesuse pooldajad uskusid et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnust üles tõusnud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalriigi peatset saabumist kuulutanud; messias ehk Kristus; Kristluse levik Kristlus tekkis juutide usust; kristlased; Peetrus ja Paulus olid usukuulutajad; Kristlased ja Rooma riik Monoteistid; Rooma riigivõimu silmis oli Ristiusk ebasoovitav; Rooma riigi keelatud;
Võnnu Keskkool EESTI KUNSTI SUURKUJUD JA TEOSED Paul ja Kristjan Raud Referaat Autor: Klass: Juhendaja: SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 ELULUGU............................................................................................................................... 4 Lapsepõlv............................................................................................................................ 4 Haridustee.............................................................................................................................
Kleopatra hellenistliku egiptuse viimane valitseja, caesariga laps, tegi eneka Augustus Octavianus, 1. Rooma keiser, vallutas egiptuse sp kleopatra enekas Constantinus Suur keiser, legaliseeris kristluse, kiriku osatähtsus kasvas Jeesus rändjutlustaja, pidas end jumala pojaks, jumalariigi saabumine Peetrus rändjutlustaja, jeesuse jünger, alus rooma kristlaste kogudusele, esimene piiskop, taevariigi võti Paulus rändjutlustaja, misjoniretked süürias, väikeaasias, palju poolehoidjaid kristlusele, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond, madalate mägede tõttu ühendusteed maismaadpidi, eeldus ühtse riigi tekkeks, kreeklased apenniini ps viinamarja ja oliivikasvatused, linnriiklus, tähestik, raha, müntimine 4. Selgitage ütlused:
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
) oli plaan lahutada naatsaretlaste (juudakristlaste) usulahk juutlusest juba enne tema kristlaseks saamist ja see tal ka õnnestus. Peale oma pöördumist hülgas ta keskse judaismi sümboli ümberlõikamise.27 Juudid hülgasid aga koos Jeesusega ka temaga seotud pääste.28 Kristliku kiriku oluliseks erinevuseks võrreldes teiste religioonidega, oli see, et ta rohkem kui Jeesuse ideede kuulutamisele, pühendus Jeesuse enda kuulutamisele. Oluliseimaks sai Jeesuse surm, mida Paulus oma kirjades nimetab lunastuseks. Põhiküsimuseks: kas eneselunastus või lunastus Jeesuse kaudu.29 Siinkohal pakkus Paulus välja universaalse lunastuse, mis laienes kogu maailmale koos Jumala enda sekkumisega Jeesuses, ,,tehes seda üks kord kõikideks aegadeks ja kõikide jaoks".30 Kristlus saavutas oma täisjõu. 235. aastaks oli sellest saanud üks Rooma impeeriumi kõige tähtsamaid religioone.
Tema suhted preesterkonnaga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. Kristluse levik Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks.Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele
pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr
Inglitest ja pühakutest ümbritsetud Kristus istub troonil oma aupaiste heledas kumas, käed käskivalt üles tõstetud, ning Maarja naaldub õrnalt tema vastu. All vasakul tõusevad lunastatud inglite toel oma haudadest taeva poole. Paremal sõuab Charon hukkamõistetutega üle Styxi jõe. Seal ootavad neid hirmuäratavad deemonid koos kuningas Minosega, kes on kreeka mütoloogias allilma kohtumõistja. 12.PÜHA PEETRI KIRIKU ÜMBEREHITUS Michelangelo oli 72-aastane, kui paavst Paulus III määras ta kristliku maailma kuulsaima pühakoja, Rooma Peetri kiriku arhitektiks. Esimene Peetri kirik ehitati 4. sajandil. Pärast paavstide Avignoni vangipõlve ja Suurt kirikulõhet 14. sajandil oli paavstikirik kohutavas seisukorras. Kui Michelangelo 1546. aastal kiriku kallal tööd alustas, oli seda ehitatud juba neli aastakümmet. Donato Bramante esialgne plaan oli kujutanud sümmeetrilist keskkupliga kirikut,
Arnold Norak mees 6/29/1990 Tootmine Aarne Norak mees 12/7/1975 Tootmine Ando Nõmmik mees 2/20/1989 Transport Kristiina Oks naine 3/15/1970 Transport Aarne Oks mees 7/14/1961 Transport Reijo Okspuu mees 4/15/1992 Müük Annika Paju naine 3/18/1991 Majandus Hanno Pajusaar mees 3/27/1990 Tootmine Selma Parre naine 3/20/1979 Ladu Eevald Parts mees 6/17/1988 Tootmine Madis Paulus mees 2/21/1985 Tootmine Hanno Pedak mees 1/24/1981 Transport Meelis Petrov mees 9/21/1992 Tootmine Irma Piirsalu naine 2/13/1987 Tootmine Aadu Pulk mees 10/16/1953 Transport Evelin Põld naine 8/21/1970 Majandus Airi Põld naine 4/10/1969 Ladu Malle Põldmaa naine 1/6/1975 Tootmine Hilja Raid naine 11/3/1987 Müük Tiina Rajamäe naine 5/16/1983 Transport
Kristlaskonnaga liitus enam paganaid ja nende suhtarv juutidega võrreldes kasvas üha suuremaks. Mõne aja pärast ei peetud enam juute, kes kristlaskonnaga veel liitunud ei olnud, enam vendadeks usus ühte ilmutatud Jumalasse, vaid võõrasteks ja isegi vaenlasteks. Hoolimata kõikidest raskustest ja esile kerkivatest võitlustest oleks olnud küllalt põhjust nendesse alandlikult ja armastavalt suhtuda ning meeles pidada, et me saime nende käest käsu, prohvetid ja Isanda Jeesuse. Apostel Paulus manitseb õigusega meid, kes me Kristusesse usume, et me ei suhtuks üleolevalt juutidesse, vaid oleksime alandlikult teadlikud sellest, et juudid on puu juur. Nemad kannavad meid - mitte meie neid, sest me oleme sellesse puusse üksnes jätkatud (Rm. 11). Kurjal läks aga korda ahvatleda kristlikku kogudust sellest alandlikust, vennalikust suhtumisest eemale. Kristlik kogudus võttis ennast ülistades omaks kogu au ja tõotused, mis Iisraelile olid
nüüdsest tõusma kell 5 hommikul, et kuningannale filosoofiat õpetada. Ümberringi valitses parajasti kõige külmem põhjamaa talv. D. suri kopsupõletikku vaid paar kuud pärast Rootsi saabumist 11.veebruaril 1650. 1663 märgitakse paavst Aleksander VII poolt tema tööd keelatud raamatute nimekirja (Index Librorum Prohibitorum- võite wikipeediast vaadata, millised kooli kohustuslikus nimekirjaski olevad autorid keelatud olid, kuni 1966.aastani, mil see nimekiri tühistati paavst Paulus VI poolt) Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab: 1) nad on ilmselged tõed ,, Me ei tohi pähe võtta midagi sellist, mille suhtes on meil kas või vähimgi kahtlus"
või 2 inimesega. Tegevus on vähe tähtis, kasutas kargeid toone. · Natüürmort. Willwm Klaf ja Willwm Claesz Heda. Maalivad lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaaki. · Maastikumaal. Puhtrealistlik maastikumaali alusepanijad. Hollandis kujunes iseseisvaks zanriks. Jacob van Riusdael, kes sidus loodusvormide täpse kujutamise rom. Meeleoluga. · Maastikumaalijatest Maindert Hobbema. Paulus Potter loomamaalija · Rembrandt Harmensz van Rijn. Maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimeste mõõdupuuks sai talle sisemaailm. Looming vastandiks antiikkunstile. Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. ,,Dr.Tulpi anatoomialoen" grupiportree. ,,Danae". ,,Autoportree Saskiaga". . ,,Püha perekond"
Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks. [---] Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse." (Matteuse, 23:1 12) · Esimene kristlik voorus on enesealandamine Aquino Thomas (1225-1274) · Au ja kristliku enesealanduse lepitamine · Püha Paulus või Franciscus Assisist peavad end väärituks kõiges, v.a Jumala arm · Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod · Kui talle osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedestki Feodaalne au · Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest (barbarid Rooma riigi aladel)
1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann) · Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478- 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildija Mustpeade
Paavst kuulutas end Vatikani vangiks ning suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni 1929. aastani, mil Benito Mussoliniga sõlmitud Lateraani lepete kohaselt sai Vatikanist suveräänne riik. Teise maailmasõja aegset paavsti Pius XII-t on süüdistatud natsilembuses, kuid ilmselt oli tegelik probleem selles, et paavstile meeldisid kommunistid veel vähem kui natsid. Hilisemad paavstid on paavstluse autoriteeti tõstnud, eriti 19782005 paavstiks olnud Johannes Paulus II, kes oma reiside, lepituskatsete ja rahuliikumise toetamisega leidis tunnustust kogu maailmas. Praegu on paavstiks Benedictus XVI. 2.TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III Innocentius III ehk Lotario dei Conti di Segn (1160 või 1161 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta oli 176. paavst. Ta võis olla ka paavstide Sergius III, Johannes XI, Johannes XII, Benedictus VII, Hadrianus I ja Hadrianus III sugulane.
See kujunes välja juba Olümpias enne aastat 600 e.m.a. ja levis sealt sadadele võistlustele, mida peeti igal aastal kogu kreeka maailmas. Nii palju kui meil on tõendeid, oli see programm muutumatu veel rohkem kui 1000 aastat hiljem,kui neljanda sajandi lõpul m.a.j. üks kristlasest imperaator keelas suured atleetikapidustused nende paganlikkuse tõttu. Kreeklaste kirglikku huviga igasuguste uudiste vastu, mida märgib apostel Paulus, kaasnes konservatiivsus, mis minu jaoks on peaaegu mõistetamatu. See on sama, nagu oleks iga-aastasi karikavõistluse finaali mänge peetud oluliste reeglimuudatusteta juba normannide vallutuste ajast peale. ********* Võiks arvata, et meie teadmised nii laiaulatuslikud ja kauakestnud tegevusest on suured ja üksikasjalikud. Tegelikult on olukord vastupidine. Paljudel meist moodustavad igapäevase lugemisvara
1520. aasta 8. septembril toimunud ordu peakoosolekul kinnitati vast rajatud pühale annale pühendatud kloostri konvent Narvas. See jäi koos Karjalas paiknenud Viiburi kloostritega ka kaugeimaks katoliikluse eelpostiks idas. Mujal Baltimaadel küllaltki varakult ja usinasti tegutsenud frantsisklased jõudsid Eesti aladele alles 15. sajandi teisel poolel, mil ordu oli juba sisuliselt reformitud. Nende kloostrite rajamist Tartusse ja Viljandisse on seostatud eelkõige paavst Paulus II bullaga 1466, mis andis loa rajada uusi kloostreid Tartusse, Viljandisse ja Limbažisse. Poliitilises mõttes oli esimene samm katoliikluse ja luterluse lähendamiseks aga 1555. aastal saksa vürstide vahel sõlmitud Augsburgi usurahu. Kloostrid kujunesid, vaatamata oma väiksesearvulisusele (vaid 12), 16. sajandil ordu ja linnade järel koos piiskoppidega kolmandaks-neljandaks majanduslikuks ja ideoloogiliseks jõuks keskaegsel Eestimaal
Halastaja samaarlane Juudid ei sallinud samaarlasi. Kord langes üks juut teeröövlite ohvriks, kes peksid ta peaaegu surnuks. Hiljem tuli juudi preester mööda teed ja märkas meest, kuid ei peatunud, et aidata vaid läks teisele poole teed ja jätkas oma teekonda. Seejärel läks mööda teine väga usklik mees – leviit – kuid ka tema ei peatunud, et aidata. Kuid järgmiseks läks mööda samaarlane ja peatus, et juuti aidata. Ta halastas mehele ja ravis ta terveks Saulusest saab Paulus Saulus on mees, kes käib ilmas ringi ja teeb halba Jeesuse järelkäijatele. Kui ta on teel Damaskusesse, kukub ta maha ning ta peale paistab ere valgus. Ta kuuleb Jessust rääkimas ning Jeesus küsib miks Saulus talle halba teeb. Saulus ehmub ning küsib, mida ta peab tegema ning Jeesus ütleb talle, et ta peab Damaskusesse minema, kus talle öeldakse, mida teha. Kui Saulus tõuseb on ta pime. Üks Jeesuse jüngritest annab Saulusele Damaskuses ta nägemise tagasi. Saulus saab
· Monoteistlik usund, kuigi neile on ette heidetud erinevate jumalate kummardamist. (Maarjakultus näiteks) Rahvausund ei tee sellistel teoloogilistel eristustel vahet. · Rajatud religioonid on olnud üks ajalooline isik, kes rajas. Misjon: misjonimeetod võib olla ususõda (arvasid ise, et selline sõda oli jumala tahe; tänapäeval seda enam ei lubata, sest läheb vastu põhimõtetega; vaid äärmuslased arvavad siiani sedasi) Mani juudi..., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks. Lunastus patust vabanemine (lunastusreligioonid kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki, nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.)
apostli hulka, kelle Jeesus oli valinud oma sõnumit rahva hulka viima, kirjutas ta ühe neljast evangeeliumist, mis käsitlesid Kristuse elu ja õpetust. Tema evangeelium algab Ristija Johannese elulooga. Algul elas Markus Jeruusalemmas. Tema ema Maarja lubas esimestel jüngritel oma majas koos käia. Hiljem läks Markus oma nõbu Barnabase seltsis Paulusega kaasa tema esimesele misjonireisile Küprosele. Ta hülgas Pauluse poolel teel, mistõttu Paulus keeldus teda uuele reisile kaasa võtmast. Hiljem sai Markusest Püha Peetruse jünger. Peetrus nimetas teda "mu poeg Markus". Pärimuse järgi oli Peetrus see, kes rääkis Markusele suurema osa Jeesuse eluloost. Väidetavalt oli Markus Aleksandria esimene piiskop. Kord, kui Markus Aadria mere kallastel jutlustas, jäi tema laev suure tormi kätte ja kandus laguunidesse. Seal ilmutas end ingel ja kuulutas: "Siia kerkib sinu auks kord suur linn." (Jutt on Veneetsiast.) Nero valitsemisajal
46404170054 Kesa Katy Tali 9 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 47111150090 Raja Tiina Tali 9 36110090988 Rebane Rein Tali 7 46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 45710100356 Põld Airi Uulu 4 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 34810190405 Salu Karl Uulu 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 34404190222 Männik Erki Võiste 6
Seal lahingus pani NSVL seisma Saksamaa pealetungi idarindel. 1942 aasta suvest oli Saksamaa pidanud lahinguid NSVL-iga. Stalingradi linn paremal kaldal vallutati sakslaste poolt. Stalingradist põhjas ja lõunas olid NSVL väeosad, kes piirasid linnas olevad saksa väed ümber. Rõngast välja murdmine sakslastel ei õnnestunud, kuid samas ei õnnestunud sinna ka väljaspool olevatel vägedel sisse murda. Hitler ei lubanud alistuda, kuid veebruaris oli feldmarssal Paulus sunnitud alistuma, sest vastupanu osutada suutvaid mehi oli alles jäänud 70 000. Nii Paulus kui kogu väeosa võeti vangi ja viidi vangilaagritesse. Algas saksa vägede taandumine Nõukogude Liidu pinnalt. 1943 aasta suvel tehti katse olukorda enda kasuks pöörata Kurski lahingus. Saksa väed üritasid vastupealetungi, kuid see oli suuresti viimane meeleheitlik katse ja kukkus läbi. 19343 aasta lõpuks
suheldes Alar Kotli projekteeritud hoonete praeguste omanikega. Jooniseid, projekte ja fotosid saadi nii Anu Kotli arhiivist, Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust kui Vabariigi Presidendi Kantseleist. Lisaks kasutati pildimaterjali internetis leiduvatest allikatest, sh Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jt. 2.1.5 Koostamine Kogutud materjali professionaalsel tasemel esitlemiseks oli kaasati näituse kuraatorina kunstiteadlane Karin Paulus. Ühiselt valiti välja pildimaterjal ja koostati tekstid. Slaidiesitluse Alar Kotli kunstiloomingust koostas Mirjam Savisto. Slaidiesitluse isa eluloost läbi tema tööde koostas Anu Kotli. Arvutimängu Alar Kotli hoonete tundmiseks tegi Kairo Pohlak. 2.1.6. Kujundamine Kogu näituse kujunduse, alates tunnusgraafikast lõpetdes näitusetahvlite teostamisega, autoriks oli disainer Tim Martin Kenkmaa disainibüroost Velvet. Sama ettevõte korraldas ka näitusetahvlite valmistamise. 2.1
Belief and Practice, Cambridge, 2004 6- Narits, R. Õiguse entsüklopeedia, Juura, 2004 7- Norden, E. Aus altrömischen Priesterbüchern, Lund and Leipzig, 1939 8- Siimets-Gross, H. Rooma eraõiguse konspekt 2012, Internetist 1- Hall, E. G. A Brief Introduction to Roman Law, 2010, vaadatud 20.04.2012 2- http://www.notarypublic.ie/download/Roman%20Law.pdf' 2- Paulus, C. G. ,,manus iniectio." Brill's New Pauly. Brill Online, 2012. vaadatud 20.04 http://referenceworks.brillonline.com/entries/brill-s-new- pauly/manus-iniectio-e721810?s.num=5 15
rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik
pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus).
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Toitlustusteenindus Carmen Kutan URMAS ALENDER Referaat Koolipoolne juhendaja: Marika Paulus Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 Urmas Alender............................................................................................................................4 Ruja.........................................
Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas kaldale ja lükkas parve tüdrukuga keset voolu. Toomas Nipernaadi. Ta sammus mööda teed, kui karjane Janka tema poole jooksis ja teatas, et lesk Liis Nõgikikas on ära surnud. Lese pojad Peetrus, Paulus ja Joonatan olid tema surma oodanud. Nad olid viilinud talutöödest ja olid seepärast ema käest nahutada saanud. Toomas läks nende juurde ja tutvustas end nende tädipojana. Ta soovitas vendadel raha saamise eesmärgil hakata kino tegema. Ise lubas talu eest hoolt kanda. Tõi naabertalust Janka õe karjatüdruku Milla endale perenaiseks. Valetas Millale, et on kingsepp. Lätist toodi pärdik Mika. Linnast osteti vajaminev masin ja vennad läksid laatadele kino tegema
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia...
● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke ● Teke Palestiinas ● 5 peapiiskopkonda ○ Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol ● Kristlaste tagakiusamine ● 313 kuulutati ristiusk vabaks ● 381 kuulutatakse ristiusk riigiususks ○ Võeti vastu, et teha karjääri riigimehena ● Peetrus ja Paulus Lääne-Rooma ● Rooma impeerium nii suur, et ei tasunud majanduslikult ära ○ Inflatsioon ○ Tõsteti makse ○ Kaubad kallinesid ○ Suurem kihistumine, rohkem vaeseid, koliti maale ○ Epideemiad ● Linnad kergesti haavatavad ● Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati 476 ● Hilise keisririigi ajal hakati rohkem germaanlaseid palkama sõjaväkke ○ Germaani väepealikest said Rooma ohvitserid
38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, ...
Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes. Käed on üles tõstetud. · Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. · Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. Karl 5 portree Paavst Paulus 3 portree Pattu kahetsev Maarja Magdaleena Danae. 1554 Kunstniku armastatuim töö, mis oli kogu aeg tema töökojas. Kellelegi ta seda ei müünud, kuigi tahtjaid oli palju. Tizianil on kokku neli maali selle süzeega ja praegu asuvad need erinevate riikide muuseumides.
fiktsiooni, luues uusi vorme. Saami kultuur ühendab endas orgaaniliselt vana traditsioonilise rahvuskultuuri kõige modernsemate kunstivooludega, näiteks joiu dzässiga või/ja konkreetse muusikaga, nagu auhinnatud raamatu juurde kuuluvas helikassetis on teinud Nils-Aslak Valkeapää koos Esa Kotilaisega. Kirsti Paltto, romaani kirjanik. Oktjabrina Voronova esimene saamikeelne luulekogu. Saami klassikute hulka kuulvad religioosne isamaalaulik Paulus Utsi ja impressionistlik novellist ja luuletaja Pedar Jalvi. [3; 2010, 03,06] 3.3. Muusikud Improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Edukamatest muusikutest võiks nimetada juba mainitud A'illohasile (Nils-Aslak Valkeapää omakeelne nimi) folklaulust dzässini arenenud Mari Boinet, Wimmet ja lõunasaami Frode Fjellheimi koos ansambliga Transjoik
respondendi5. Tõenäoliselt sai ta 22. aastal sabiniaanide (ehk nagu neid sel ajal nimetati kassiaanide6) koolkonna peaks ning hiljem sai koolkond tema järgi endale nime. Tema peateos on Libri tres iuris civilis, mis on üles ehitatud vastavalt Sabinuse süsteemile: pärimisõigus, isikute õigus, käibetehingud, lubamatud teod ja alusetu rikastumine. Seda süsteemi kasutavad Sabinuse teose kommentaarides ka hilisemad juristid (näiteks Paulus ja Ulpianus). Sabinuse peateos iseloomustab ka selle koolkonna kirjanduslikku tegevust: eelistati kirjutada ius civile käsitlusi, kommentaare, aga ka nende teosed kandsid sageli ka pealkirju epitomae (väljavõtted vanemate juristide teostest) või notae (vanemate juristide teoste kommentaarid). Kuigi leidus ka probleemkirjandust nagu prokuliaanidel, ei olnud sabiniaanide koolkonna autorite põhirõhk sellel. Traditsiooniliselt peetakse sabiniaane pigem konservatiivseteks
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr
Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ................................................................................
10.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel Ateenas, Panteon(rahvuslik auhoone, praegune kirik)-kõigi jumalate tempel. 11.Tänapäeva Euroopa kunsti mõjutas-skulptuuris kindlasti kreeka (roomlased ei saavutanud täiuslikkust), aga kuna Rooma riik alistas Kreekamaa, siis kindlasti on tänapäeval rooma kunsti mõju suurem olnud Varakristlik ja varase keskaja kunst. 1.Ristiusku Rooma linnas levitasid Jeesuse õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. 2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik. 3.Katakombid- maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks. 4.Basiilika rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast. 5.Varakristlik basiilika- 2 rida kaartega ühendatud sambaid jagas basiilika pikuti kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6
karm ja raevutsev kohtumõistja. Alludes Kristuse käeviipele, tõusevad surnud maasügavusest, et kohtu ette astuda. Osa neist tõuseb taevasse, teised saadetakse põrgupiinadesse. Lõpetanud "Viimse kohtupäeva", saavutas Michelangelo suurima populaarsuse kaasaegsete silmis. Kuid katoliikliku reaktsiooni perioodil tundusid Michelangelo loodud ilusad, tugevad, alasti inimfiguurid kuidagi pühadust teotavatena, eriti kui arvestada, et maal asus altari taga. Paavst Paulus IV annab käsu katta mõne figuuri alastus drapeeringutega. Need maalib kunstniku süber Daniele da Volterra. Võimalik, et see päästis "Viimse kohtupäeva" reaktsionääride viha ja vägivalla käest. 7 Lõpusõna Michelangelo kunst on kõrgrenessansis kõige täpsemini ja selgemini piiritletud, kuid selles ilmneb juba uue, tulevase barokkstiili sugemeid, sest ilmekuse taotlemisel pidi
Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures. Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu. Aastal 1533 nimetas Saksa-Rooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks. Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale. Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501551. Tizian suri 1576. aastal katku. 6 Madonna pühakute ja Pesaro perekonnaga Ka pildi "Madonna pühakute ja Pesaro perekonnaga" ebaharilikust kompositsioonist olid
01.1950 64 Transport 45809140289 Kristiina Oks naine 14.09.1958 55 Transport 38206070961 Reijo Okspuu mees 07.06.1982 31 Müük 48105090295 Annika Paju naine 09.05.1981 32 Majandus 38005180669 Hanno Pajusaar mees 18.05.1980 33 Tootmine 46709190988 Selma Parre naine 19.09.1967 46 Ladu 37612170754 Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine 37308230939 Madis Paulus mees 23.08.1973 40 Tootmine 36907260696 Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport 38211130833 Meelis Petrov mees 13.11.1982 31 Tootmine 47508150058 Irma Piirsalu naine 15.08.1975 38 Tootmine 34204170615 Aadu Pulk mees 17.04.1942 71 Transport 45710100356 Airi Põld naine 10.10.1957 56 Ladu 45902200391 Evelin Põld naine 20.02.1959 55 Majandus
Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik
VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) ...
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Ema Teresa reisis, et aidata nälgivaid Etioopias, kiirituse ohvreid Tsernobõlis ja maavärina ohvreid Armeenias. 1985. aastal rajas ema Teresa esimese turvakodu AIDS-i haigetele New Yorgis. Hiljem rajati turvakodud ka San Franciscosse ning Atlantasse. Ema Teresa pälvis selle eest Vabaduse Medali, USA kõrgeima tsiviilisiku auhinna (http://www.ewtn.com/motherteresa/vocation.htm). 1983. aastal elas ema Teresa üle infarkti Roomas, mil ta oli külastamas Paavst Johannes Paulus II-st. Pärast teist atakki aastal 1989 sai ta omale südame stimulaatori. 1991. aastal pärast võitlust kopsupõletikuga Mehhikos süvenesid ta südamehädad. Ta avaldas soovi anda enda positsioon ordus üle kellelegi teisele. Korraldati salajane hääletus ja kõik nunnad peale tema enda hääletasid, et ema Teresa jätkaks. Ta nõustus jätkama enda tööd Tegeva Armastuse Saadikute ordu juhina. 1996. aasta aprillis ema Teresa kukkus ning murdis rangluu. Sama aasta augustis
Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas tähtsamaid olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane- jünger juba õpetaja eluajal. Kristlased võtsid enda hulka kõik pöördunud, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist. Enamik neist pärines siiski suhteliselt vaeste ja rõhutute seast. Kujunes välja üsna tihe koguduste võrk. Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt mõni jõukam koguduseliige. Järk-järgult usk jumalariigi muutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
