· Defitsiit nii toidu kui tarbekaupade puudus · Stagnatsioon süvenes seisak, ei soovitud midagi muuta · Andrei Sahharov NSVL tuuma füüsik, kes mõistis hukka NSVL tuumaprogrammi (sai karistuseks koduaresti) · Aleksander Solzenitsõn kirjnik kes saadeti maalt välja, kuna ta kritiseeris NSVL riigi korda Afganistaani sõda (1979-1989) NSVL soovis saada maad. Ja sealt edasi · Johannes paulus II sai 1980 aastal paavstiks, (eelnevad olid kõik Itaaliast, tema aga poolat), peale tema paavstiks saamist puhkesid poolas rahutused. Loodi uus majandusplaan mis kukkus läbi (võtta välislaenu ja müüa kaupa, kuid kaupa ei tahetud, tekkis suur võlg. o Algasid poolas streigid ja töölise meeleavaldused. ,,solidaarsus" Poola vaba ametiühing. o L. Walesa solidaarsuse juht, hiljem Poola president (elektrik) November 1982:
BC Paul, tõi esile Sabiniaanide ja Prokuliaanide vaidlusi küsimuses "kas me nüüd saame nimetada müügilepinguks seda, millega üks pool kohustub andma teisele poole objekti mitte raha eest andma, vaid teise asja eest, näiteks kui ma annan teile ülevalt kleiti, tooga, ja vastutasuks saan põlvpükse, tuunika" ta ei ütle kategooriliselt ja tingimata, et sellist kokkulepet ei saa pidada ostumüügi lepinguks, vaid nimetab küsimust vastuoluliseks. (3) (6) Püstitades sellist küsimust, Paulus annab meile ajaloolist teavet, et Sabiniaanide koolkonda juristid pidasid sellist tehingut ostumüügi tehinguks. Gaius Institusioonides tsiteerib Sabiini sõnu, et kui isik müüb maatükki ja saab selle eest ostuhinnaks orja, siis peab sellist suhet mõistma nagu et on müüdud maatükk, mille eest ostuhinnana on üle antud ori. Vastupidi, Prokuliaani koolkonda juristid on toibunud sellist lepingu ostumüügist ja eraldanud seda erilepingu alla vahetustehingu alla
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. ...
keskendus eelkõige värvile. Kuulsaimad olid sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Tizian-Tüdruk puuviljadega Renessanss teistes Euroopa maades Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal
Tuntumaid üksiklaul on ,,Kaks grendeeri". Sümfooniline muusika sisaldab 4. sümfooniat. Väga populaarsed on orkestri avamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herman ja Dorothea. Kirjutanud3 tsello ja viiyulikontserti. Tävapärasest arvukam on kammermuusika valdkond: triod, kvartetid, sonaadid, ja muu analoogne. Kirjamehena on avaldanud monograafia Gesemmelte Sehriften über musik and muriken. MENDELSSON 1. Orantoorium Paulus Nicht aben ihm allein (kordab laulus) 2. Muusika Shakesperare draamale Suveöö Unenägu IV pulmamarss 3. Oratoorium ,,Elias"- wirf dein Anliegen anf den Hern (kordab laulus) 4. 5. Sümfoonia ,, Reformatsioon" II osa. (lõbus tatata, tatatat) 5. E-mol. 2 viiulikontsert (mingi viiulivärk.) 6. Klaveritsükkel ,,Sõnadeta laulud. Veneetsia gondoljeeri laul (valusad klahvilöögid, aeglane) SCHUMANN 7
09.1970 24.05.1990 Arnold Merilaid Ost Tootmine Müügijuht naine 640 tootmine Ost tootmine 12.02.2020 naine 27.03.1990 mees mees tootmine 12/17/2020 lukksepp autojuht Ahti Tubin mees 22.03.2020 Tootmine madis paulus raamatupidaja tootmine 09.05.1969 Sekretär mees Müügijuht olav berk 07.01.1993 mees 09.05.1969 Transport naine mees Erki Arsenov 01.04.1982 Tiina Toomsalu 01.04.1982 01.04.1982 Sekretär 17.10.2020 Erki Arsenov
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
mõttes. Sageli räägitakse "Kreeka imest".See fraas tähendab maailma uut sündi seoses kreeka virgumisega. Varasematel kreeka poeetidel kujunes uus vaatekoht, millest neile eelnenud maailmas ei osatud unistadagi , kuid mis ei kao kungi neile järgnenud maailmas.Kreeklased lõid jumala enda näo järgi. Enne seda polnud jumalatel midagi ühist reaalsusega. Nad erinesid kõigist elusolendeist. Piibli Paulus on öelnud, et nähtamatu peab saama mõistetavaks nähtava kaudu. Skulptor jälgis mängudel võistlevaid atleete ja tajus , et miski , mida ta suudab kujutada, ei saa olla nii kaunis kui need jõulised noored kehad, nii lõigi ta oma Apolloni kuju. Kreeka kunstnikud ja luuletajad mõistsid, kui suurepärane võib olla rühikas, kiire ja tugev inimene. Neil ei olnud tahtmist luua mingeid fantastilisi kujusid. Inimlikud jumalad tegid muidugi ka taevast mõnusa perekondliku paiga. Kuid
pärast hukkamist tõusis ta ülesse. Juurdlus suk et jeesus oligi messias e kristus, teda peeti jumala pojaks kes tuli maapeale jumalariigi saabumist ettevalmistama. Kristluse levik- kristlus tekkis juutide seas, ning see hakkas levima ka teistesse rooma impeeriumi teistesse riikidesse, need kes jeesusesse kui ka kristlusesse uskusid, nim kristlastex. Kristlust levitasid usukuulutajad e apostlid. Peetrus oli jeesuse jünger juba jeesuse eluajal, temast sai esimene rooma piiskopp. Paulus oli mõjukaim usulevitaja, sai palju pooldajaid. Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud. Riik ja ristiusk-kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj.kristlaste org-kirik, kuna kirik hõlmas kogu kristlaskonda nim seda katoliiklikuks. Eesotsas oli piiskopp, temale alluvat piirkonda nim diötseesix, 5
pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha
Vana kiriku suurim teoloog oli kirikuisa Augustinus, kelle mõju on tuntav ka nüüdisaegses kristluses. 5 2. RISTIUSU LEVITAJAD Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 2.1.Misjonärid Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Esimene kindel teade ristiusust Iirimaal on Aquitania Prosperiuse, 5
Haiguseperiood Märtsis-aprillis 1976 elas Breznev üle haiguse (võib-olla infarkti), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Breznevi ajastu oli otsustusvõimetuse ja stagnatsiooni aeg, ehkki väliselt imperialistlik. Märtsis 2006 avalikustas Itaalia parlamendi komisjon, et Breznev oli käskinud korraldada atentaadi Johannes Paulus II-le. Komisjoni juhtinud senaatori Paolo Guzzanti sõnul on see "väljaspool mõistlikku kahtlust". Tõendid leiti hiljuti avanenud Saksa DV ja Bulgaaria salateenistuse arhiividest. Leonid Breznev, 1974 Tema kirjutatud teosed Breznev oli ka "tuntud" kirjanik. Tema olulisemad teosed olid: 1970-1982 Leninlikul kursil (9 kd.) Väike maa Uudismaa Taassünd 8
14. sajandi teisel poolel laiendas ordu linnust ja selle ringmüüri, 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul valmis seal neljatiivaline suletud konvendihoone. Silmas pidades Rakvere muinasaega tagasiulatuvat keskset seisundit teiste Virumaa keskuste hulgas, on linnast ja selle vahetust ümbrusest leide vähe.Rakvere linnus on väga aktiivne ka tänapäeval: 1. Et ordu oli katoliikliku kiriku osa, mille eesotsas on Rooma paavst, langetas Rakvere ordulinnus paavst Johannes Paulus II mälestamiseks oma tornilipu poolde masti. 2. Korraldatakse turniire nagu vibulaskmine. 3. Rakvere Ordulinnuses asuva muuseumi igavust peletatakse põrgu- ja piinakambriga. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rakvere_ordulinnus 2. http://www.postimees.ee/080405/online_uudised/162330_foto.p hp 3. http://www.kuldnool.ee/old/?op=news&id=418 4. http://www.tegutse.ee/turism/? a=kaart&tyyp=&maakond=7&lk=2
12.Kes olid need isikud ja kuidas nad on NSV Liidu ja idabloki lagunemisega seotud? a) M Gorbatsov NSVL juht vahetult enne lagunemist b) B. Jeltsin ,,juhtis" riigipöörde ajal rahvast c) R. Reagan 1981 USA president hakkas võitlema ,,kurjuse impeeriumiga" d) Lech Walesa 17000 töölise korraldatud streigi eestvedaja hakati streikima kogu Poolas, üldstreigi oht. Valitsus annab 21le esitatud nõudmisele alla e) Johannes Paulus II Karol Wojtyla-Rooma Paavst 13. Mida tahtis Gorbatsov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega. 14
37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 5264197 1 35001130124 Oks Aarne Surju 11 5111918 1 45809140289 Oks KristiinaSurju 8 5064516 1 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 - 1 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 5127657 1 38005180669 Pajusaar HannoTali 9 5472626 1 46709190988 Parre SelmaAsuja 2 5096644 1 37612170754 Parts EevaldUulu 7 5224148 1 37308230939 Paulus Madis Tori 11 5431825 1 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 5192173 1 47508150058 Piirsalu IrmaVõiste 13 5185485 1 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 5194784 1 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 5176495 1 45710100356 Põld Airi Uulu 4 5252053 1 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 5045920 1 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 5442057 1 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 5428585 1
haab 9.09.2009 Vesi Kaspar #NAME? saar 9.09.2009 Vesi Kaspar #NAME? kuusk 11.09.2009 Müller Tarmo #NAME? kuusk 13.09.2009 Mänd Olav #NAME? saar 5.10.2009 Väljas Arvi #NAME? kask 6.10.2009 Väljas Arvi #NAME? kuusk 31.10.2009 Rebane Rein #NAME? lepp 13.11.2009 Siil Aigi #NAME? haab 14.11.2009 Pajusaar Hanno #NAME? mänd 29.11.2009 Marmor Aare #NAME? saar 30.11.2009 Paulus Madis #NAME? tamm 1.12.2009 Mänd Olav #NAME? mänd 2.12.2009 Muld Reijo #NAME? haab 2.12.2009 Muld Reijo #NAME? kuusk 2.12.2009 Muld Reijo #NAME? lepp 2.12.2009 Muld Reijo #NAME? saar Sort Kogus Hind Maksumus 1 20 950,00 19000 4 35 710,00 24850 3 5 1180,00 5900 4 6 1120,00 6720 5 75 910,00 68250 2 23 740,00 17020
evangeelium ( 100-110 pKr). 19. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi vanimat, II sajandist pärinevat fragmenti? Vanimaks Uue Testamendi kaanoni fragmendiks on teisest sajandist pKr pärinev käsikirjaline Kanon Muratori. 20. Millal valmis Uue Testamendi kaanon ja mida see tähendab? Kontrollküsimused kristlus II kohta: 1. Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Enne pöördumist variser Saulus, pärast apostel Paulus 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4. Milline keiser võrdsustas kristluse Rooma riigi teiste religioonidega? Keiser Constantinus 5. Millise ediktiga ja mis aastal see toimus? Constantinus ja Licinius Milaanos ühine edikt, mis sai tuntuks Milaano ediktina. Toimus aastal 313. 6
kuulutas veelkord jumalariigi saabumist. Juurdus usk, et Jeesus oligi kauaoodatud messias e Kristus (christos-salvitu). Lisaks sellele peeti Jeesust Jumala Pojaks, kelle isa oli saatnud maale ristisurma ja õpetusega jumalariigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik Kristlus oli kõigile rahvastele avatud ja seda levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. Tähtsaimad apostlid olid Paulus ja Peetrus. Peetrus oli juba Jeesuse eluajal õpetaja ja lähikaaslane (+pani aluse esimesele kogudusele ja sai esimesks Rooma piiskopiks), Paulus seevastu pöördus ristiusku alles peale Jeesuse surma (+levitas usku kreekakeelse elanikkonna seas). Pühakirja kujunemine Pühakiri e. Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uude Testamenti kuuluvad kristlike autorite lood Jeesuse elust ja õpetusest, neid nimetatakse evangeeliumiteks. Neid on neli. Matteuse,
austajatele ja kuulutas veelkord jumalariigi saabumist. Juurdus usk, et Jeesus oligi kauaoodatud messias e Kristus (christos-salvitu). Lisaks sellele peeti Jeesust Jumala Pojaks, kelle isa oli saatnud maale ristisurma ja õpetusega jumalariigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik Kristlus oli kõigile rahvastele avatud ja seda levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. Tähtsaimad apostlid olid Paulus ja Peetrus. Peetrus oli juba Jeesuse eluajal õpetaja ja lähikaaslane (+pani aluse esimesele kogudusele ja sai esimesks Rooma piiskopiks), Paulus seevastu pöördus ristiusku alles peale Jeesuse surma (+levitas usku kreekakeelse elanikkonna seas). Pühakirja kujunemine Pühakiri e. Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uude Testamenti kuuluvad kristlike autorite lood Jeesuse elust ja õpetusest, neid nimetatakse evangeeliumiteks. Neid on neli. Matteuse,
Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil e. Kr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet
kirjasõna. Kristlus oli võrreldes vanade uskudega teistsugune ta nõudis usu ja igapäevaelu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatuserohket elu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Kristluse läbi usuti üleüldisesse õiglusesse ja armastusesse, protest oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud. Tõekspidamiseks võiks olla ehk see, et kuigi Nipernaadi pidevalt valetas, aga siiski ta ei tahtnud kellelegi halba, vaid soovis inimestele anda seda, mida nad vajasid. II AINE JA TEEMA Nipernaadi seikleb erinevates kohtades, problee...
ennast iseseisvaks. II sõda: 1999 alustatud sõjakäik, millega vallutati Tsetseenia tagasi* Isikud: Andrei Sahharov Nõukogude akadeemikust teisitimõtleja, kes pagendati sundasumisele Gorkisse* Aleksandr Solzenitsõn Nõukogude kirjanikust teisitimõtleja, kes saadeti NSV Liidust välja* Lech Walesa Elektrik, kes tõusis treigi eesotsa ning esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi. 1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees
Kristluse teke Piibel, Vana ja Uus Testament Religioon oli Roomas vabariigi ajast peale riigiga lahutamatult seotud: provintsidesse rajatud Rooma jumalate ja keisrite kultusel oli poliitiline tähendus neile austust avaldades näidati lojaalsust Rooma riigile. Polüteistlike religioonide puhul, kus oma jumalate austamine ei välistanud respekti võõraste vastu ja eripäritolulised jumalused sageli segunesid ning ühte sulasid, ei tekitanud riikliku kultuse formaalse järgimise nõue mingeid probleeme. Rooma riigi suhtumine eri religioonidesse oli tolerantne ja religioosne pilt impeeriumis ülimalt kirju. Kreeka ja rooma jumalate vahelised piirid olid juba ammu hägustunud ning kogu impeeriumis vohasid hellenistlikud müsteeriumikultused, mis kreeka ja idamaade traditsioone ühendades tõotasid usklikele tihedat sidet ühe või teise jumalusega ning seeläbi igavest õndsust päras...
05.1951 62 Tootmine MMaas Madis Maasalu mees 10.09.1943 70 Tootmine MMaas Margus Maasalu mees 3.09.1950 63 Tootmine KMill Kersti Miller naine 13.09.1981 32 Tootmine RMuld Reijo Muld mees 26.03.1970 44 Tootmine ANora Aarne Norak mees 7.06.1964 49 Tootmine ANora Arnold Norak mees 20.08.1980 33 Tootmine HPaju Hanno Pajusaar mees 18.05.1980 33 Tootmine MPaul Madis Paulus mees 23.08.1973 40 Tootmine MPetr Meelis Petrov mees 13.11.1982 31 Tootmine IPiir Irma Piirsalu naine 15.08.1975 38 Tootmine MPõld Malle Põldmaa naine 8.07.1963 50 Tootmine ASalu Argo Salu mees 28.11.1948 65 Tootmine KSalu Kustav Salu mees 22.05.1971 42 Tootmine KVees Kaspar Veesimaa mees 11.12.1953 60 Tootmine AVälj Arvi Väljas mees 6.04.1965 49 Tootmine
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriid...
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi. Budismi juured ...
Selle erivormiks India usundites on mantra. Riituse talituslikus pooles on tähtis ohver. Ohver on hinnalise elusolendi, taime, aine või eseme pühendamine üleloomulikule väele, et mõjutada selle tegutsemist ohverdaja soovitud viisil. Ohver võib olla nii religioosne kui ka maagiline. Ohvrid jagunevad anniohvriteks, lepitusohvriteks, osadusohvriteks ja ühendusohvriteks. 4. Kogemuslik religioon on emotsionaalne ja kogemuslik. Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Paulus jne, nendega kaasneb usklikel emotsioon. Oluline on usuline kogemus, usulike pöördumine, usuline kasvamine. Kõik need on tugevalt seotud usundipsühholoogiaga. Kogemus võib olla: Numinoosne ehk püha kogemus. Hierofaanne (hierofant (kr hieros `püha' + phain `ilmutan, ilmun, näitan') Pühade nähtuste ilmutaja või näitaja; Vana-Kreeka usundis Eleusise müsteeriumi ülempreester. Vt ka müsteerium.) kui ka veetlev ja õõv. Müstiline kogemus: palve, meditatsioon
Talvesõjas kaotatud alad jäid NSVLile ,Soome säilitas iseseisvuse,kuid pidi NSVLile sõjakahjutasusid maksma. 58. Millal oli Stalingradi lahing? November 1942 Veebruar 1943 59. Mis tulemusega see lõppes? Saksa väed said lüüa,kaotati 300 000 eliitsõdurit. 60. Millal oli Kurski lahing? 1943 juuli. 61. Mis tulemusega see lõppes? Sakslaste kaotusega,initsiatiiv idarindel läks NSVLi kätte. 62. Kes oli Zukov? NSVLi vägede juhataja,mitme olulise lahingu võidu autor. 63. Kes oli Paulus? Saksa sõjaväe juhataja. 64. Kes oli Rommel? Saksa väejuht,tegutses peamiselt Põhja-Aafrikas. 65. Kes oli Eisenhower? USA armee kindral,Lääneliitlaste vägede ülemjuhataja. 66. Kes oli Mac Arthur? USA sõjaväelane,Jaapani kapitulatsiooniakti vastuvõtja. 67. Millal oli Teherani konverents? 1943 november-detsember. 68. Mis otsustati Teherani konverentsil? Prantsusmaal 2. rinde avamine. 69. Millal oli Jalta konverents? 1945 veebruar. 70. Mis otsustati Jalta konverentsil?
Ta osales mitmete seltside tegevuses ning tal on suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Pole kahtlustki, et ta on olnud Eesti jaoks väga oluline persoon, kuid mis on siiski see, mis jäädvustas ta igaveseks meie ajalukku ning miks on ta eeskujuks kunstnikele üle maailma? Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875- 1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-1881 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883. a. jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri
1974 Grenada saab iseseisvaks riigiks.President Nixon astub Watergate'i skandaali tõttu ametist tagasi 1975 Angolas ja Mosambiigis seatakse NL-i toetusel ametisse marksistlikud valitsused, algab kodusõda.Helsingis toimub Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine 1976 Argentinas tulevad võimule sõjaväelased 1977 Jimmy Carter astub ametisse USA 39. presidendina 1978 Krakowi peapiiskopi kardinal Karol Wojtyla valitakse paavst Johannes Paulus II-ks Afganistanis tuleb võimule Moskva-meelne Nur Muhammad Taraki 1979 Kukutamaks Hiina toetatud punaste khmeeride reziimi, tungib Vietnam Kambodzasse. Hiina ründab Vietnami, kuid ei suuda edu saavutada NL invasioon Afganistani. Algab 10 aastat kestnud Afganistani sõda ja lõpeb pingelõdvenduse periood Iraani revolutsionäärid hõivavad Teheranis USA saatkonna ja võtavad rohkem kui sada ameeriklast pantvangi
KRISTJAN RAUD 22.10.1865 19.5.1943 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................................3 Õpinguaastad ..........................................................................................................................................4 Tartu periood...........................................................................................................................................5 Põhimõtted...........................................................................................................................................5 Tegevus Tallinnas.........................................................................
1613. aastal andis Galileo välja raamtu päikeseplekkidest. Raamatust tekib tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes väitis et tema oli enne Galileod vaadelnud päikeseplekke. Tegelikult ei olnud kumbki neist esimene vaatleja, esimesena vaatles päikseplekke madalmaade astronoom Johannes Fabricius. Raamatus avaldati ka esimene selgesõnaline Koperiniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Aastal 1619, Galilei Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud Koperniku ideesse uskuda. Katolik kirik tunnistas Koperniku idée alles 1992.aastal õigeks. 1632. aastal avaldatud raamat "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.", oli paavsti luba ja tekst oli heaks kiidetud tsensori poolt, kuid raamat ei meeldinud kiriku võiumudele
Emilio Tadini. Paavst resideerib Roomas Rooma on ristiusu tähtis keskus. Lisaks ristiusule esineb Itaalias ka teisi uskumusi, kuid ükski pole rahva, kultuuri ja riigiga nii seotud kui seda on ristiusk. Tolles peatükis räägib autor lähemalt ristiusust ja sellega seotust. Kirik ei tegutse omaette, vaid ka mõnes mõttes vastutab poliitika ja isegi kunsti eest. Praegune Rooma kiriku pea on paavst Johannes Paulus II, kes on üle pikkade sajandite mitteitaallasest paavst. Kaugel Roomast tegutseb üks jesuiitide kogukond, mis elab oma igapäevast elu teistmoodi kui teised inimesed. Ilma Kirikuta oleks Itaalia ühiskondlik areng käinud hoopis teist teed. Maffia Maffia on salaselts; elukutseline kurjategijate suurorganisatsioon; armee oma pealikute ja soldatitega; riik riigis. Esimest korda mainiti sõna ,,maffia" aastal 1658. See on muutunud nii mõjuvõimsaks, et hoiab inimesi hirmu all
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale
18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on seksuaaltung vs armastus üksiku vaastu. Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis ei orjasta, vaid vabastab 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Paulus tänab alati jumalat tema armu pärast, mis avaldus Jeesuses ning loodab, et inimesed oleks alati viksid ja viisakad. Indiviidide võrdsustumine, tekib vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik armastus inimlik armastus on puudulik: lihahimu, enesekesksus, sõprused
46404170054 Kesa Katy Tali 9 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 47111150090 Raja Tiina Tali 9 36110090988 Rebane Rein Tali 7 46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 34708140585 Karu Karl Uulu 4 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 45710100356 Põld Airi Uulu 4 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 34810190405 Salu Karl Uulu 5 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 34404190222 Männik Erki Võiste 6
ja loomade lahkamistest ning need jäid Euroopas ületamatuteks kuni 15. sajandini. Markus Vana-Rooma keiser; filosoof keisritroonil. Kirjutas filosoofilise raamatu Aurelius "Iseendale". Valitsejana tuli tal enamiku ajast tegeleda germaanlaste ja teiste vaenulike jõudude rünnakute tõrjumisega, mistõttu ta viibis Roomas väga harva.Suri loomulikku surma. Paulus apostel Paulus , püha Paulus, 1 esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. Paulust kirjeldatakse Uues Testamendis kui kreeka juuti ja Rooma kodanikku Tarsosest ning ägeda kristlaste tagakiusajana. 26) Hiline keisririik Diocletianu Vana-Rooma keiser, alates Diocletianusest nimetati keisrit "dominus" ja s valitsemisvormi dominaadiks. Rooma ajaloo osa, mis algab Diocletianusega,
Andrus KivirähkBoris KüünemäeSaue 37 Raivo Hando Runnel Vilma Eesmaa Valga 38 Raivo Astrid Lindgren Mare Eesmaa Kiili 39 Raivo Astrid Lindgren Mare Eesmaa Kiili 39 Kersti Andrus KivirähkAarne Mikson Pärnu 39 Kersti Astrid Lindgren Aarne Mikson Pärnu 39 Kersti Astrid Lindgren Aarne Mikson Pärnu 39 Kersti Astrid Lindgren Aarne Mikson Pärnu 39 Kersti Astrid Lindgren Madis Paulus Viljandi 39 Kersti Andrus KivirähkMargus RoosimägiKallaste 40 Kersti Hando Runnel Margus RoosimägiKallaste 40 Kersti Astrid Lindgren Margus RoosimägiKallaste 40 Kersti Astrid Lindgren Margus RoosimägiKallaste 40 Kersti Artur Alliksaar Ene Elmik Loksa 40 Aare Astrid Lindgren Ene Elmik Loksa 40 Annika Astrid Lindgren Ene Elmik Loksa 40 Annika Artur Alliksaar Tiina Rajamäe Viljandi 40 Annika
asuvasse kloostrisse ja seetõttu lahkus tema naine Maria Paduast.1634. a Maria suri. Galileo Galilei tööd langesid kahjuks aega, kus Itaalia kirikuelu oli lõhestatud dominiiklaste ja jesuiitide vahelistest lahkhelidest ning vajati patuoinast omavaheliste tülide klaarimiseks. Sellesse ossa sobiski Galileo Galilei ning inkvisitsiooni survel oli ta sunnitud 1633. aasta juunis oma õpetusest lahti ütlema (inkvisitsioonikohtu otsuse tühistas alles 1979. aastal paavst Johannes Paulus II). Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmapildi. Legendi kohaselt olevat Galilei inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" . Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika jõupositsioonilt saavutatud formaalset võitu teadusliku mõtteviisi üle, kus Galilei pomisetud ,,Ta pöörleb siiski
inimkonna saatust. Tuntuim apokalüpsis on Johannese Ilmutusraamat Uuest Testamendis. Selle sõnum on Jeesus Kristuse lõplikust võidust kõigi jumalavastaste jõudude üle. Kuulutus antakse edasi nägemuste, varjunimede ja sümbolitega. Raamat lõpeb kirjeldusega taevast, kus Jumal ja ta rahvas on üks ning kõik valu ja kurjus on igaveseks kadunud. Apostel Esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesus Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Apokriiva Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja varakristlikud teosed. 12 jüngrit 1. Püha Peetrus 2. Püha Andreas 3. Johannes 4. Püha Jaakobus Vanem 5. Filippus 6. Püha Bartolomeus 7. Püha Toomas 8. Matteus 9. Püha Jaakobus Noorem 10. Siimon Seloot 11. Taddeus 12. Juudas Iskareot 4 evangelisti: 1. Matteus sümboliseerib Jeesuse sugupuud 2
Ka rooma võimudele tundus Jeesuse tegevus ohtlik, sest võib põhjustada rahva rahutusi; Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. Jeesuse pooldajad uskusid et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamist surnust üles tõusnud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalriigi peatset saabumist kuulutanud; messias ehk Kristus; Kristluse levik Kristlus tekkis juutide usust; kristlased; Peetrus ja Paulus olid usukuulutajad; Kristlased ja Rooma riik Monoteistid; Rooma riigivõimu silmis oli Ristiusk ebasoovitav; Rooma riigi keelatud;
loomutruu karakteristika ja vaimse sügavuse esinduslikkusega. Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega. Tema kõige õnnestumate portreede esiritta tuleks asetada 1540 aastate esinduslikud maalid. Ta on korduvalt maalinud enda suurimat patrooni, keiser Karl V, kuid samuti on ta lõuendile jäädvustanud teisi tollaaegseid suurkujusid nagu Felipe II, Francois I ning paasti Paulus III. Kui Itaalia maalikunstnikud hakkasid loobuma portreteeritava näöjoonte liiga loomutruust kujutamist, läks Tizian aga kaugemale. Ta seadis portreerimisel eesmärgiks väljendada modelli kehaasendi, näoilme ja oleku kaudu inimese ühiskondlikku tähtsust ja sisemisi väärtusi, seejuures maali tõepära vähendamata. Piisab kui tema maalitud inimestele näkku vaatamisest, et tajuda nende sisemist rikkust.
jaoks lõi? Sixtuse kabel freskodega kaunistatud lagi ja altarisein. Medicite kabel pessimismi ja ärevust väljendavad hauamärgid. 8. Nimeta Veneetsia kunstnikke ja nende tuntumaid töid. Giorgine. ,,Magav Venus" Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Tizian. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja teavaminek",juubeldavat elurõõmu väljendavad ,,Taevane ja maine armastus", ,,Flora", ,,Tüdruk puuviljadega". Piibliteema ,,Maksuraha", Portreed paavst Paulus III, keiser Karl V. Paolo Veronese. ,,Pidusöök Levi majas". ,,Veneetsia triumf" 9. Milline on enamasti maneristliku maali üleskujutus, värvid, inimeste kujutamine jne. Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. Mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu pöritoluga valguse kujutamine. Maneristlikus kompositsioonis laotub mõnikord pildil kujutatu üle kogu pildi pinna, mõnikord suundub nurgeti illusoorsesse sügavusse
sinna tagasi tulgu. Selle peale leppisid nad ära. Anna ja Villu läksid jalutama. Nad jalutasid mööda kaldaäärt, kuni nad ühe vana pingini jõudsid. Nad istusid maha ning rääkisid juttu. Anna ütles, et Villule oli meelega jalg taha pandud ning, et see polnud tema viga. Lõpuks jõudis jutt selleni, et mida Villu teeks, kui ta Kõrbojal peremees oleks. Selle jutuga üritas Anna meelitada Villut endale peremeheks. Villu luges suure nimekirja ette, et mida ta teeks. Anna veel paulus, et Villu enam mitte kunagi ei võtaks viina. Villu nõustus ning nad hakkasid tagasi minema. Kui Anna ja Villu tagasi peoplatsile jõudsid, siis nad tantsisid edasi. Villu tegi peolistele ettepaneku, Kivimäele edasi pidutsema minna. Peolised nõustusid ning hakkasid Kivimäe poole liikuma. Nad möödusid ka Katku talust, milles Villu isa ja Villu ema lärmi peale üles ärkasid. Katku Jüri oli õnnelik, et pidu ainult Kõrbojal ei käi
Uue venestamiskampaania algus aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalune väljaanne ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis". Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979. aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSV Liidult ja lääneriikidelt Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Tugevat mõju avaldasid Baltimaade meeleoludele Johannes Paulus II saamine Rooma paavstiks ning sõltumatu ametiühinguliikumise Solidaarsus teke Poolas. Nõukogude julgeolekuorganid kartsid nn Poola viiruse levikut Leetu ja sealt teistesse Balti riikidesse ning tugevdasid seetõttu repressioone katoliku kiriku vastu. 1980. aasta sügisel puhkesid Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ning mis lõppesid avaliku kokkupõrkega miilitsa- ja julgeolekujõududega. Suur hulk noori arreteeriti.
Usa vastas oli ka Hiina ja NL. Sõda tõi palju vastumeelsust Ameerikas. × Helsingi tippkohtumine CSCE × Afganistani sõda 1979 tungis NL Afganistani, kus pandi võimule Moskvameelne valitsus ja alustati pikka ning kurnavat sõda kohalike partisanidega. × ,,Solidaarsus" liikumine Poolas 198081 nõudis sots. Ühiskonna demokratiseerimist ning alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas Johannes Paulus II. 4
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
Võnnu Keskkool EESTI KUNSTI SUURKUJUD JA TEOSED Paul ja Kristjan Raud Referaat Autor: Klass: Juhendaja: SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 ELULUGU............................................................................................................................... 4 Lapsepõlv............................................................................................................................ 4 Haridustee.............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
