Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand)
Tartuffe kelmus ilmsiks tuleks. VIIES STSEEN Elmire annab Tartuffele mõista, et ta tahab teda. Uurib, et mis tingis naise nõnda kiirelt langetatud otsuse. Naine räägib veenvalt edasi. Tartuffe kahtlustab endiselt, et selle taga võib olla hoopis plaan, et päästa Valere ja Mariane abielu. Tahab kindlaid fakte, et naisel on tunded tema vastu. Elmire peab seda ga kohatuks, et teda nõnda tagant surutakse. Eriti veel kardab ta pattu. Tartuffe veab teda sellelt teelt kõrvale ning lubab patu enda peale võtta. Elmire köhatab juba kõvemini, et oma mehele märku anda. Tartuffe uurib, et mis tal viga on. Tartuffe ütleb, et kui patt jääb varjule siis ei ole mingit pattu. Naine palub tal minna hetkeks kontrollima tube, et ega tema abikaasa kuskil läheduses ole. Tartuffe paljastab oma tõelist loomust, öeldes, et ta on kõik see aeg tema abikaasat nina pidi vedanud nagu tillukest last, et teda küll karta ei maksa. Ükstapuha,
Vaimu ristimine (consolamentum). Viimast nimetasid katoliiklased "heretiseerimiseks". Maailma pidasid nad olemuselt paheliseks. Maailma loojat, Vana Testamendi Jumalat samastasid nad kurja jumaluse Demiurgi ehk Saatanaga. Katarid ei tunnistanud kiriku õpetust pühast kolmainsusest ning kaldusid uskuma, et Jeesus oli vaimolend, kes tuli inimesi juhtima jumala poole. Jeesuse inimlikku olemust nad ei uskunud, sest nende õpetuse järgi on kõik materiaalsed objektid patu kütkeis. Katarid uskusid hingede taassündi; pääsemise teeks pidasid nad vaga ja kasinat elu ning pattudest hoidumist. Katarite juhid, kes püüdsid elada läbinisti puhast elu, nimetasid end täiuslikeks, headeks inimesteks või headeks kristlasteks; koguduse lihtliikmetelt nõuti kuulekust, kuid doktriini sügavama olemusega neid ei tutvustatud. 6 Arvati, et nende pääsemiseks taevariiki on piisav täiuslike poolt läbi viidav puhastus
Ka veini võib juutidele nüüd juba pakkuda, kuna nende maitsemeeled on kõvasti arenenud seoses piiride taga käimisega. Vein polegi enam pelgalt usutalitluste osa. Tänapäeval võib leida kohalikest kauplustest nii Austria pilsnerit kui ka Belgia kloostripruuli. Loomadest kõlbavad judaismi pooldajatele söögiks vaid mäletsejad ja lõhestatud sõrgadega isendid (veis). On toodud ka loomade nimekirjad, milliseid süües sa kindlasti hirmsa patu sooritad. Samas on lubatud kõiksugune linnuliha (kana) ja kala, millel on uimed ja soomused. Teatud osi loomadest ei sööda ning kogu veri tuleb loomakehast enne tarvitamist välja lasta. Ka on keelatud süüa koos liha ning piimatooteid. Selles osas on mindud lausa peensusteni. Suur kosseritoidu seadustik on näide sellest, kuidas juudiusk mõjutab inimese igapäevast elu. See aga ei pruugi tähendada, et juudid täht-tähelt kõiki seadusi ise järgivad
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond XXX XXX SRXXX BUDISTLIK EETIKA Referaat Juhendaja: Piret Kirme-Valgma Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Budistlik eetika erineb suuresti tavapärasest läänelikust vaatest kõlblusele. Budistlik eetika ei seisne mitte vabaduse piiramises. See tähendab enda vabastamist kasutute harjumuste orjusest ja tingitusest. See tähendab kujunemist võimekaks isiksuseks, kes suudab ise oma elu soovitud suunas juhtida. See tähendab käitumist, mis soodustab positiivsete emotsioonide teket ja negatiivsete meeleseisundite vaigistamist; käitumist, mis tagab tervikutunnetuse ja eneseväärikuse kuna püütakse tõemeeli elada vastavalt oma nägemusele sellest, kelleks saada tahetakse. Kohut mõistva jumala puudumise tõttu on sõnad ,,õige" ja ,,vale" budistliku eetika juures sobimatud. Budism jagab teod ,,oskuslikeks" ja ,,oska...
"Keisri hull" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis üheksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tõttu. Piiratud liikumisõigusega von Bock elas Võisiku mõisas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse läbi Jakob Mättiku (Timo näälu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud puskinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab.36 Timotheus von Bock on romaani peategelane, tema järgi on teos saanud ka pealkirja. Samas ei ole Timo minategelane. Timo iseloomust ja mõttemaailmast saab lisaks aimu ka tema käsikirjade kaudu. Timo välimust kirjeldab Jakob võrdlusena: Timo enne vahistamist (s.t üheksa aastat varem) ja pärast vabanemist...
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed................................
See sõna tähistab VT-s sageli ka vibu (relva). Sellega antakse edasi ilus kujutlus: Jumal on inimesega suhtlemisel relva kõrvale pannud. Lisaks kogeb inimene uue lepingu õnnistust nüüd looduses valitseva stabiilsusena. Veeuputusloos nim. Noa laeva kuivale maale jõudmise kohta Ararati mäge. Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase oma loodud maailma taas kaosesse vajuda. Samal ajal antud realistlik hinnang inimese loomuse kohta: ...inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale. Ka sellele algloole on leitud paralleel Babülooniast Gilgamesi eeposest. VT veeuputusloo sõltuvus Babüloonia müüdist ei ole siiski tõenäoline. Pigem on tegemist veelgi vanemast pärimusest kõrvuti arenenud variandiga. PAABELI TONI EHITUS
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine meie aja trend, paratamatus või... Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka
· Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele. · Seaduste puhul on õige ja väär see, mida lubavad või ei luba kohtuorganid. Kohus määra karistuse väära teo eest. · Religioon põhjendab õiget ja väära jumaliku autoriteediga, karistuse patu või ebaõige teo eest määrab jumal vm üleloomulik jõud. · Etiketis on õige või väär käitumine see, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või mitte sobiv. Näteks kergemat sorti kultuurilised küsimused riietumis- ja käitumistavas. Ebasobiva käitumise korral ootab ühiskondlik hukkamõist ja reputatsiooni kaotus. Moraali puhul määratleb õige või väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioone
omaaegsete parimate rockibändidega. "Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud kauneid ja hardaid armastusluuletusi, aga samas ka indiviidi ja ühiskonna suhet lahkavaid värsse. Indiviidi tõstab Sinijärv ühiskonnast kõrgemale, sootsiumi ja isiku vahekord tema meelest saabki olla vaid eitus. Armastusluuletustes on Sinijärv aga romantik, trubaduur, kelle lauludesse lõikuvad ka enesepiitsutajalikud masohhistlikud meeleolud. Sinijärv leiab, et ilu ja kunst sünnib läbi patu. Peab olema vaev ja ahastus, et põrgut kogenuna tõusta puhastunult taevasse.Tema luules ei ole rahu, on igatsus rahu järele. Sellest suurem on aga igatsus vabaduse järele. Ja tegelikult on see vabadus Sinijärves endas olemas, see on tema sees, ta peab lihtsalt ergutama seda välja tulema. Teosed ja luuletused Karl Martin Sinijärv on loonud 8 isiklikku luulekogu: "Kolmring", luulekogu (1989) "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) "Sürway", luulekogu (1992)
Kristuses on vaid üks kandev jõud, see on Püha Vaim. Sealjuures Yang on taevane ja Yin maine, kuid koos nad moodustavad Tao (jumala). Ühe puudumine välistaks teise. Kristlaste Jumal on Kolmainujumal, ehk Jumal kolmes isikus, kuid pole üksteisest eraldiseisvad. Jumala Isa, Jumala Poeg Jeesus ja Püha Vaim. Kõik on kõiges. Neil on olnud üksnes eriülesanded. Nt Vaim on maailma tegelik Looja. Ja Kristus sai lihaks maa peal, tõi pääste inimkonnale, vabastava jõu patu väest, kuid peale seda võeti taas taevasse, kus ta oli ka juba enne maailma loomist, igavesti. Hiinlaste ürgusund kujunes unustamise tõttu kaugenemisel ainujumalast peale keelte segunemist ja nad asusid kummardama loodusjõude ja esemeid. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Usutakse, et on olemas ülim reaalsus, mis ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele - see on Tao - universumi tee ehk (lakkamatu) kulg, looduse ettemääratud kord
kaudu ta nüüd end ilmutab 16. Millise Rooma keisri ajal Irenaeus 202. aastal suri tõenäoliselt loomulikku surma? V: Septimius Severuse [193-211] ajal 17. Kes usuvad, et aegade lõpul ärkavad ellu surnute kehad (hinged on surematud) ja iga hing ühineb oma kehaga, milles ta elas siinpoolses maailmas ning siis hakkab ka keha osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2
Pojast, kelles kristoloogilise dogma kohaselt nähakse tõelist Jumalat ja tõelist Inimest. 2. Jeesus on sündinud neistsist Maarjast, kes eostati Pühast Vaimust (conceptio immaculata). 3. Aadama pattulangemise läbi on kõik inimesed tema pärispatu (peccatum originale ) edasi pärandamise tõttu patused. Jumala vastu patustamise tagajärjeks on surm. 4. Jeesus kannatas ja suri ristil kõikide inimeste eest, et neid lunastada kuradi, patu ja surma meelevallast igaveseks eluks. 5. Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles, läks taevasse ja istub oma Isa paremal käel. 6. Jeesus tuleb aegade lõpul tagasi maa peale viimse kohtumõistjana. Toimub surnute ülestõusmine . 7. Kristlased peavad Jeesust juutide oodatud Messiaks. 8. Ümberlõikamist asendab ristimine. Algristikoguduses toimus see Jeesuse nimesse, hiljem kuni tänini Jumala Isa, Poja ja püha Vaimu nimesse. 9
Kohalikku elanikkonna vastakat suhtumist teatrisse illustreerib aga järgmine juhtum. Kui tantsumeister Heinrich Moos näitas koos Tallinna noorukitega linnarahvale muusikalisi tantsukompositsioone, siis protesteerisid kirikuisad ägedalt, nimetades Moosi komödiandiks, palaganitolaks, kargajaks, maajooksikuks, aadlinoorsoo hukutajaks ja vanakuradi käsitlaseks. Tantsuteater tundus tol ajal eriti jumalavallatu, sest tõstis esile inimese keha, mida peeti patu allikaks. Kuna Tallinna raad ja aadel teatrit soosisid, seda siiski ära ei keelatud. 18. sajandi esimesel poolel soikus teatritegevus Esti Põhjasõja tõttu, kuid omandas sajandi teisel poolel hoopis uue kvaliteedi. Peeter I raiutud ,,aken" Euroopasse (Peterburist sai Venemaa uus keskus ning algas Euroopa kultuuri aktiivne importimine) ja Katariina II teatrihuvid tõid Venemaale väljapaistvaid teatritruppe ja näitlejaid. Tihiti reisisid nad Peterburisse Tallinna või Riia kaudu
Naisele ei ole kohta, kui ta pole mees. Kui ta on nais-tema, tähendab see käsku hajutada kõik, lõhkuda institutsioonide raamid, õhkida seadus, murda naerdes tõde." (Cixous : 88) Toodud katkendites torkab silma ülistav ja enesekindel toon. Autori eesmärk on maalida feminiinsest identiteedist helge ja rõõmus pilt, vaatamata teema tõsidusele anda positiivseid emotsioone. Rõhutades naise kehalisust positiivsena, vastandab ta selle aastasadu käibinud stereotüübile naise kehast kui patu paigast, roojasest, hukutavast jne, mille abil naisi on õpetatud ennast vihkama. (vrd. Shopenhauer: "Naine on see köis, millega patuseid mehi põrgusse veetakse") Cixous räägib enamasti meie-vormis, mis tekitab positiivse kollektiivse tunde. Tema keeles ja süntaksis võib täheldada püüet väljendada kollektiivset feminiinset identiteeti avara, helge ja heana. Cixous mängib häälduse ja tähenduse suhtega ja vihjab hääle kohalolekule
huviga, kuidas peigmees raha kulutama hakkab kas ta hoolitseb peo vältel vaid oma soovide eest, või teeb selle raha eest välja kõigile oma headele sõpradele? Poissmeeste peo lõpetuseks võiksid peigmehe sõbrad korraldada ka tseremoonia, mille jooksul antakse peigmehele üle medal, mis tõendab peigmehe valmisolekut abieluks. Autor: Kristiine Saat Ristimine http://et.wikipedia.org/wiki/Ristimine Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub ka sakramentide hulka ning seda tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud. Ristimise lähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid. Algset vettekastmist kasutavad alles vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes kasutatakse veega piserdamist. http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=43 Mis on ristimine? Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist
peale proovilepanekut taastas jumal iiobi endise olukorra täielikult, andis 2kordselt seda mis oli ennem olnud. sõbrad pidid viima põletusohvrid ning loota, et iiob andesdtab neile. iiob elas kaua ning talle sündis veel sama palju lapsi prohvet jesaja ta oli suur jumala prohvet, need on inimesed, kesa jumal kutsus, et nende kaudu oma tahet rahvastele teatavaks teha ja tulevikusündmusi ette uulutada. nad hoiatasid patu ja ebajumalate eest ning rääkisid jumala suurtest tegudest. jesaja kaitses jumala au, mõistis hukka rahva silmakirjalikku jumalateenistust, kutuss patuseid meeleparandusele, ennustas saatusi. jesaja kõneles inimkonna päästja jeesus kristuse sünnist. võib arvata, et ta nägi uue testamendi sisu. seegi on tõendiks, et piibel on jumala vaimu käsul ja sisendusel kirjutatud. tuyhandeaastane rahuriik jumal ilmutas jesajale ka seda, et kunagi tuleb aeg, mil ei ole kurjust ja viletsust
See sõna tähistab VT-s sageli vibu, s.t relva. Sellega antakse adasi kaunis kujutlus: Jumal on inimesega suhtlemisel relva kõrvale pannud. Lisaks kogeb inimene uue lepingu õnnistust nüüd looduses valitseva stabiilsusena. Veeuputusloos nimetatakse Noa laeva kuivale maale jõudmise kohana Ararati mäge. Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase oma loodud maailma taas kaosesse vajuda. Samal ajal on antud realistlik hinnang inimese loomuse kohta: ...inimese südame mõtlemised on kurjaad ta lapsepõlvest peale. 1.Mo. 8:21 Ka sellele algloole on leitud paralleel Babülooniast Gilgamesi eeposest. VT veeuputusloo sõltuvus Babüloonia müüdist ei ole siiski tõenäoline. Pigem on tegemist veelgi vanemast pärimusest kõrvuti arenenud variandiga. Paabeli torn.
siin maailmas oma igapäevases elus, et rõõmusõnum Temast võiks levida üle kogu maailma. Hää Lugeja, soovime Sullegi Pirita kloostri õdede ja sõprade poolt vaimselt rikkalikku paastuaega, et see oleks aeg, mil otsime ja leiame iseend ning oskame leida Issandat ka seal, kus arvasime kõrbe valitsevat. Teeme ruumi Issandale meie südames ja elus ja koos Temaga lõpuks rõõmustame ka armastuse võidu üle, mis võidab ärka kurja ja patu ning kanname seda rõõmusõnumit edasi oma igapäevases elus ja töös. Budism Budismi 4 põhitõde: On olemas kannatus kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) kannatusele saab teha lõpu (põhjuse kaotamisega) selleks on 8-astmeline tee (märk 8 kodaraga ratas) Põhimõtted: Õige vaade- mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine- jutt, tegu,eluviis- hangitakse toitu õigel
astronoom) * Katoliiklus vs luterlus ususõjad * G.Bruno (itaalia astronoom, sügavalt * 30-aastane sõda: 1618-1648 (väga verine) usklik); jumal=inimene. : leiti, et ta on katoliku usule ohtlik PARADOKS kuulutati ketserik (põletati) * Mikro- (inimene) ja makrokosmos kattuvad * utoopia * Itaallane Galileo Galilei : maa-keskne süsteem... tegi kõige PARADOKS raskema patu reetmise, kuid jäi ellu. inimese avastatud teadus...avastused teadus&usk lahutamatult koos ,,Sevilla täht" Lope de Vega: ... Sünd...mäss (~12-30)...rahunemine...surm. (,,Elu on unenägu" Calderón) Richelieu * Üks salongiründajaist * Riikliku mõtlemise kaasaegsete põhimõtete rajaja * Prantsuse absolutismi rajaja * Võttis poliitilise terminina kasutusele mõiste ,,kodumaa" * Juhtis Louis XIII nõukogu * Avaldas kuningale olulist mõju
59 ,,"De civitate Dei" tähtsus oli väga suur, selle ajalooteoloogia muutus üldkasutatavaks ning suunas kogu Lääne eluhoiakuid keskaja lõpuni".60 Ja ikkagi läbis Augustinuse teoseid kurbus ja masendus. Ning naiste jaoks, kellele ristiusk oli eelnevalt olnud positiivne, oli Augustinuse ajaks kujunenenud lausa naistevihkajalik kalduvus. Augustinuse jaoks oli isegi mõistetamatu, miks Jumal üldse naissoo (kui õelad patule ahvatlejad) lõi.61 Tema elu läbivateks küsimusteks said patu olemus ja Jumala arm. Augustinusel tuli kokku puutuda donatistide lahkusuga, kelledele astus ta vastu teoloogilise rünnakuga. Ta kinnitas, et kirik on katoliiklik (ehk ülemaailmne), kui donatistide arvates piirdus kirik nende endiga. Augustinus ei pooldanud küll eksiõpetuse karistamisena surmanuhtlust, ent ometi andis ta selleks (keskaegne inkvisitsioon) õigustuse oma kirjutistega. Samuti pidas peaaegu 20 aastat Augustinus ,,raevukat sõda" pelagianismi vastu. Pelagius oli munk (kas
Augustinuse tõlgenduses ei olnud rüüstamine mitte karistus, nagu mõned paganlikud autorid selgitasid, vaid näitas Jumala ükskõiksust ajaliku maailma suhtes. Inimesel on valida taevase ja maise riigi vahel, esimene tähistab headust, teine kurjust. Sellega püüti allutada ilmalikke valitsejaid. Augustinuselt pärineb ka pärispatuõpetus, et selgitada maailmas valitsevat kurjust (Looja jättis inimesele vaba tahte – võimalus mitte patustada, puust vilja võttes valis Aadam patu, sellega tekkis pärispatt, mis peitub kõigis inimestes). Vaba tahe hävis seevõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsaks saamiseks. Ilma jumalaarmuta (mille jagamise ainuõigus on vaimulikul seisusel) ei saa inimene pattu maha jätta (ei pääse taevariiki). §1.2 Kirikuhierarhia kujunemine Juba 1. saj. tekkisid koguduseametid. Iga kogudus valis endi keskelt juhi e. piiskopi (algselt valitavad ametid). Omavahel olid kogudused esialgu võrdsed
järele ristitud, nõnda kui Tema on ristimise sakramendi seadnud, siis tunnistan mina ristimise õigeks ja kinnitan selle oma ameti poolest Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, + Me teame Issanda enese sõnast, et kus kaks või kolm Tema nimel koos on, seal on Tema nende keskel ja ilmutab oma jumalikku armu avalikult ning vägevasti oma sõna ja sakramendi läbi. Sellepärast me usume, et Tema ka sellele lapsele on oma armu osutanud, tema päritud patu andeks andnud ja ta oma armuriiki vastu võtnud. 5. Selle peale võime julged olla, sest nõnda kirjutab püha evangelist Markus: (vt. eespool p. 7). 6. Selle õnnistuse on see laps ristimises juba vastu võtnud. Meie aga anname tema südamliku eestpalvega ka edaspidi Issanda ustava armu hooleks, paludes: Meie Isa... (käte pealepanemisega). 7. Tunnistagem nüüd oma püha ristiusku, mispeale see laps, nõnda kui meiegi, on ristitud: Meie usume Jumala Isa... 8
et tuleb vaid koos oma abikaasaga. Ballil üritab Amelia Riccardot hoiatada, aga jääb hiljaks, sest Renato on surmavalt krahvi haavanud. Viimane sureb, tunnistades, et on Ameliat alati armastanud, puutumata kunagi tema au. Amelia aaria “Morrò, ma prima in grazia”. III vaatus. On päevane aeg. Renato on kindle, et tema naine ei ole talle truu, pärast seda, kui ta nägi teda eelmisel päeval kohtumas krahv Riccardoga. Ta on otsustanud, et naine peab oma patu lunastamiseks surema. Amelia, kes on süütu, allub oma abikaasa paindumatule otsusele ning palub viimse soovina näha oma ainsat last. Amelia on meeleheitel ja püüab mehele selgitada, et ta on süütu, ent tulutult. 3. Giacomo Puccini “Tosca” (1900) on ooper kolmes vaatuses. Libreto autoriteks on Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa Victorien Sardou samanimelise näidendi ainetel. Tegevus toimub Roomas prantsuse revolutsioonile järgnenud päevadel, Rooma
ta oleks jutlustaja. Hommikul ärgates ehmub ta sellepeale, et hüti ette on kogunenud rahvas. Nad arvavad, et Ekke Moor on jutlustaja ja ega ekke tagasi ei hakka ka ajama, sest talle on usaldatud nii vastutusrikas osa. Ta teeb oma osa rahvale rääkides ära ja nii ka teisel päeval. Peale jutlust läheb rahvas laiali, ainult Eetsa Jörsi ei lahku. Ta on õnnetu, sest kõik on seal oma pattude lunastamise pärast, aga tõepoolest, tal ei ole mitte ühtegi pattu ja ta tahab, et Ekke talle patu teeks, suuremat sorti patu, mida ta saaks kaua lunastamas käia. Nii nad siis kõnnivad kahekesti ja otsivad tütarlapsele pattu ja lunastust. Ekke on nüüd jõudnud Peedrega talu peremees Indu juurde tööle. Seal töötavad ka muud mehed nagu Aleksander, keda Indu oma tütrele Eldale meheks tahab, Jass, Jaak ja Justin. Kõik viis meest tegelevad koos kraavi kaevamisega, kuid keegi pole nii tugev kui seda on Aleksander. Peremees Indu ikka utsitab tütart, et too
Hommikul ärgates ehmub ta sellepeale, et hüti ette on kogunenud rahvas. Nad arvavad, et Ekke Moor on jutlustaja ja ega ekke tagasi ei hakka ka ajama, sest talle on usaldatud nii vastutusrikas osa. Ta teeb oma osa rahvale rääkides ära ja nii ka teisel päeval. Peale jutlust läheb rahvas laiali, ainult Eetsa Jörsi ei lahku. Ta on õnnetu, sest kõik on seal oma pattude lunastamise pärast, aga tõepoolest, tal ei ole mitte ühtegi pattu ja ta tahab, et Ekke talle patu teeks, suuremat sorti patu, mida ta saaks kaua lunastamas käia. Nii nad siis kõnnivad kahekesti ja otsivad tütarlapsele pattu ja lunastust. Ekke on nüüd jõudnud Peedrega talu peremees Indu juurde tööle. Seal töötavad ka muud mehed nagu Aleksander, keda Indu oma tütrele Eldale meheks tahab, Jass, Jaak ja Justin. Kõik viis meest tegelevad koos kraavi kaevamisega, kuid keegi pole nii tugev kui seda on Aleksander
See on kokkuvõte keskaja kultuurist. Kurva alguse ja õnneliku lõpuga. Räägib patuse inimese hinge rännakust teispoolsuses. Seda hinge juhib Vergilius. Teine teos ,,pidusöök", inimmõistus on siiski piiratud ja kõike saab tunnetada usu kaudu. Koosneb kolmest osast: põrgu, puhastustuli, paradiis. Kirjutatud on kolmikvärsis. 100 on suurim täiuslikkus. Arvud tähendasid maailma kõiksuse tundmist. Ringe oli 9, esimene ring oli kõige süütum. Iga ring tähendas patu tegemist. Kõige väiksema patuga olid lapsed, kes ei tunnistanud ainujumalat. Viimases osas kohtutakse Lutsiferiga (saatan). Lutsifer sööb kolme kõige suuremat patust Juudas (reetis Jeesuse), Pruutus, Kassius (reetsid Caesari). Rännak läbi põrgu ringide võttis aega ühe ööpäeva. Läbinud puhastustule, jõuab ta paradiisi. Põrgu on sünge (punane, must). Paradiisis on kirkad värvid. Francesco Petrarca Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane
Saavutatakse vaid vooruse läbi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Ent isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla `õnnelikud lootuses'. Riik on patu tulemus ja ajend (inimese võimuiha, vägivaldsus). Samas hädavajalik, et tagada korda ja rahu patuste vahel. Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus.
* cour- õu. Aja jooksul ühiskondlik elu muutus- kindlustest said lossid ja need muutusid uhkemaks, õukonnad suurenesid. Sõjamehelik eluviis omandas uue tähenduse-relvakäsitsemine + seltskonnas käitumise oskus- tähelepanelikkus, viisakus, tundeerksus. Rüütlikirjandus on keskendunud daamikultusele- võitlused oma isanda eest, et pälvida armastatud naise tähelepanu. Muutus maailmapilt: algselt oli naised vaid patu põhjustajad, nüüd omandasid nad paremad omadused. Kirjanduse osatähtsus suureneb- kirjaoskajate hulk ei suurenenud. Palju lugesid ka daamid. Anonüümsus kadus, autoreid teati, kuid nende looming allus rangetele vormilistele ettekirjutustele. Rüütlikirjandus levis Pr.maal. Põ-pr- truväärid, Lõ-pr- trubaduurid (aadelkonnast pärit laulikud). Põ.pr truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste žanrinimetusena esmakordselt sõna romaan
Püha Augustiniuse järgi kurjus ei tulene sellest, et kurjuse jõud on olemas jumala vastas. Kurjus asub ohuna jumaliku enese sees. Jumaliku endaga saab tõrjuda kurjust, kurjus pole eraldiseisev jõud. Kurjus tegelikult osa jumalikust, selle sees toimuvates protsessides. Teoreetik Kristeva on seda vaadelnud, neid protsesse. Räpasus kui midagi, mis on inimese sees (diagnostikud, et väljaspool). Roojasus tuleb inimese enda seest. Patu konseptsioon, patustamise kategooria. Kristev uurib kuidas abjektsioon viiakse kokku Süü mõistega. Koht kus ta seda näeb ilmnemas on armulaud (kristlik), tema tõlgendus: kristuse ihu on kõige puhtam ja pattudest kõige vabam, seda süües puhastume nendest räpasustest, samal ajal saame teada oma puudujääkidest, saame kaasa puhtuse aga ka süütunde. Meie räpasus spiritualiseeritakse, kehalisest räpasusest saame lahti, saame teada oma hingelisest vajakajäämisest, oma patususest
Rodrigo oli aga liiderlikkuse võrdkuju. Preestriks pühitsemise hetkel oli ta juba nelja lapse isa. Osavast kirikumehest sai peagi piiskop, siis kardinal, lõpuks paavst. Polnud saladus, et paavstiks saamiseks ostis ta valijamehed üles. Aleksander VI ajal sai erilise hoo sisse indulgentsidega4 kauplemine. Indulgentsikiri oli patukustutuskiri, mida sai raha eest kirikult osta. Osta sai nii sooritatud kui ka veel sooritamata patu kustutamise pabereid. Paavst Aleksander VI ajas seesuguste ,,aktsiatega" kokku tohutu varanduse. See on üks mustemaid plekke roomakatoliku kiriku ajaloos. Lucrezia ema oli Rooma kurtisaan 5 Vannozza Cattanei, kes ei piirdunud ühe kallimaga. (Naisel olid suhted mitte üksnes paavstiga, vaid ka mitme kardinaliga.) Sündsuse mõttes pandi Vannozza mehele, sest naisel tuli liikuda ka kõrgilmas, kuid emanda tegelik elu oli roomlastele secret de polichinelle6.
Kristlus on rajatud usund, mille rajajaks on Jeesus. 99% teadlastest arvavad, et ta oli reaalne ajalooline persoon. Tema eluaeg jäi vahemikku 4 a eKr 30 a pKr ning ta elas Juudamaal, mis tema sünni ajal oli Roomlaste võimu all. Apokalüptika liikumine: Info liikumisest apokalüptilistest ehk ilmutusraamatutest (nt. Markuse ja Matteuse evangeeliumid) Uskusid, et maailma ajalugu jaguneb kaheks: 1. Praegune aeg patu ajastu, surmad, sõjad, saatana valitsusaeg 2. Tulevane aeg vastandub praegusele, pole surma ega kannatust; Jumala valitsusaeg Jumal on kõiksuse kuningas ja ta hakkab valitsema uuel ajastul ehk Jumalariigis Jumalariigile eelneb Jumala ja tema inglite ning heade juutide ja Saatana, tema deemonite ja halbade juutide ja paganate võitlus 2. saj eKr toimus Makabide sõda selle põhjus: Antiohos IV valitsusajal levis hellenistlike usk ning
See oli juba filosoofia. Oli ikka tõesti õnnelik juhus, et Sapiro tuli siia ,,Kirsi aeda" lavastama ja Viive Ernesaks tõmbas mind kaasa sellele muusikat tegema. Sõjaväkke sattusin Riiga. Aasta sõjaväes läks nagu lupsti, sest ma tegin selle 8 jooksul muusika kolmele Sapiro lavastusele. Istusin proovides. Jäin sellepärast ükskord isegi ,,hüppes" olles vahele. Aga ma sain selle patu kergesti andeks. Ohvitser, kes mind otsides teatrisse helistas, olevat olnud nii jahmunud, et ma tõepoolest olen seal! Tavaliselt mindi ju hüppesse kõrtsi või jumal teab kuhu. Aga see, et ma olin tõesti ,,ebaseaduslikult" teatris... istusin kümnetes Sapiro proovides lihtsalt selleks, et elu ja inimeste suhtes targemaks saada. Koostöö temaga ei olnud arendav mitte eelkõige oma alal, vaid maailmast aru saamise koha pealt. Peale
saamise võimalus oli ilmsiks saanud, oma lõpu leidis. 11. Nimetage Jaan Toominga suurlavastusi 1970. aastatest, kirjeldage kaht lavastust. Mille poolest on need eesti teatris tähelepanuväärsed? Toominga suurlavastused: ,,Põrgupõhja uus Vanapagan", ,,Kauka jumal", ,,Polones 1945" (Tuhk ja teemant). ,,PUV" esietendus toimus Vanemuises 1976 aastal. Ta võimendas Tammsaare filosoofilist mõtet: õndsus, kuidas õigesti elada, samuti usu, lunastuse ja patu teemad. Oma lavastuses toonitas JT inimeste ahnuse ja omakspüüdlikkuse teemat. Väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsionaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile vaatajatele. ,,Põrgupõhja" manas vaataja ette lavaruumis asetseva mikromaailma, mis Jürka ja
Kõige rohkem paelus aga rahvast kaarikute võidukihutamised, mis võisid kesta isegi nädalaid. Võistluste vaheaegadel esinesid lauljad, tantsijad, akrobaadid ja paljud muud meelelahutajad. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, aga naisi hipodroomile ei lastud, isegi mitte keisrinnat. Õigeusu kirik mõistis hukka meeste ülemäärast vaimustust ilmalike mängude vastu, aga asjatult, sest isegi mungad ja vaimulikud käisid hipodroomil, lootes, et issand annab neile selle patu andeks.(Palumets 1991: 31-33) Toit ja pidu Bütsantslase igapäeva elu sõltus sellest, kas tegemist oli tavalise tööinimesega või jõudeelu elava aristokraadiga, mehega või naisega. Vaesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja soolatud kala või juust. Liha oli laual harva ja ühekülgne toit ei andnud alati piisavalt jõudu
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
siis on see halb, raha kaotamine, mida olkes võinud teenida. Iga raisatud hetk on raisatud raha. Usaldus on raha. Kellegi teise raha hoidmine näita end töötamas ja mitte mängimas. Utilitaarne eetika. Jokk-skeem. Ausus ja voorus on head, kuna ärile head. Kapitalism teenib inimkonda, pakkudes talle kaupu ja kindlustades töökohtadega. 19.- 18 sajandil tähendas vaba aeg seisvat majandust. Vaba aeg patu tee. Töölisklassi kaitsti patuteelt. Ei antud liiga palju vaba aega. Naudinguid otsiv vaba aeg ohtlik. Tootlikkus vaba aega vaja, et tööst taastuda, töötaja tingimused halvad haigused -- teeb viletsat tööd. Uue töötaja koolitamine madal tõhusus. Thorstein Veblen "Theory of the Leisure Class" 1899. Kirjtatud ameerika kontekstis. 19. Saj. Teise poole uusrikaste kohta. Tahtsid end ersile tõsta silmatorkava tarbimise ja vabaaja toodete tarbimisega.
reformatsioon kontsiliarismi jätk. Luther puudutas alguses esimese ja peamise asjana indulgentse seetõttu on need ka ülehinnatud. Indulgentia arm, andekssaamine; varases kirikus valdav patukahetsuspraktika, kus koguduse liige pihtis preestrile ja too määras kahetsusteod, mille sooritamise järel kuulutati välja absolutsioon. Ka ristisõjad olid algselt kahetsusretked neid nim ka palverännakuteks. Indulgents on patukaristuse kustutus, mitte patu enese kustutamine, mis on ainult Jumala otsustada. Hiljem sai tavaks absolutsiooni väljakuulutamine kohe pärast pihti tekib puhastustule idee. Kuna Kristus ja pühakud on teinud heategusid ülemäära, siis on tekkinud headuse ülejääk, mis on kiriku teenistuses. Indulgents kustutab pärast pihti ja kahetsemist puhastustules veedetavat aega. 13. saj hakkavad ristisõjad maksma üha rohkem saab võimalikuks ristisõdija tõotuse ostmine. Ühesõnaga saab võimalikuks indulgentside
Tasa sulgub mu kõikide elude pärg, kuid Sa, täiuse põhjus ja tagajärg, ikka kesk tühjusevõimetust valvad. Autoportree Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus ja rituaaliriistaks narrikuljust. Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu. Kui väsin laulust, lembest, valgusest, mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. On hurmav juhustele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. Neli etüüdi 1. Aastad on sügavad hauad täis meie ulmade laipu. Kohmakalt, valesti, kaua kootakse tunnete vaipu.
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Tim...
. kuid reaalsuseks unioon ei saand. 1441 moskva suurvyrst seda ei aktsekpeerinud - Kontsiil või paavst kumb kiriku ylem? Vaidlused - Kontsiilil tekkis ka lõhe Baseli ja rooma kontsiil - Kontsiili mõjuvõim vähenes - Paavstide autoriteet taastus - 15. Sajandi teine pool ka kui paavstide renessanss - Indulgentsid pärineb ristisõdade ajast. Patukahetsus vahendid. Neid myydi kindlate kampaaniate käigus, kuna rahavajadus oli suur. Kustutas patukaristuse, mitte patu. Maailmas on heade tegude ylejääk, mida saa kirik yhelt inimeselt teisele yle kanda - Saksamaal usuti, et indugentsid viivad raha maalt välja, Rooma - Indulgentsid võisid ka kahjumit toota - Renessansiajastu paavste iseloomustab luksuslik eluviis ja kultuuri toetamine - Paavstid olid Itaalia 1 valitsejatest - 15. Saj oli Itaalia poliit. Ebastaiilne. Peeti palju sõdu, mis olid kallid - Onupojapoliitika levik.
Loomulikult läks mees tegelikult maja juurde peitu. Naine aga keeras ukse lukku ja rääkis Filippole läbi seinaprao kõik ära. Lepiti kokku ka öine kokkusaamine..Filippo pidi tulema läbi katuse. Nii veedeti koos üks öö ilma et pärismees midagi märkaks. Hommikul lasi pärismees oma naise juurde saata ühe käskjala ( ta oli ju preestrit mängides rääkinud, et ,,preester" nüüd saadab mõnikord oma käskjalga küsima et kas palvetest oli ka abi patu lunastamisel ja üleüldse rääkima). Naine rääkis käskjalale, et täna öösel ei käinud siin keegi. ja arvatavasti ei tulegi vist enam, et hakkab seda preestrit ära unustama, kuigi ei tahaks..Aga mees ei jätnud ikka, veel nii mõndagi aega toimis ta täpselt samamoodi, aga ka naisel käis armuke sama kaua. Kuni ükskord mees enam ei suutnud ning karjus, et naine talle ütleks kes see preestrist armuke on, et ta teab sellest kõike jne
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja...
See nimi ei tähenda mulle midagi! Alexa: Mida?! Kas mina oleksin puuhalult andestust palunud ilma, et ma temast hooliksin? Marc: Mis puu siia puutub? Ja üldse, kus ma olen? Alexa: Kodus oled, hulkur igavene! Kas sa üldse suudad endale ette kujutada minu muret? Saa veidi tervemaks ja ärka sellest Adast üles no siis räägimegi! Marc: Siis ei räägi me ealeski...Oli jah selline tüdruk...Adeele... Alexa: Oota! Mida sa just ütlesid? Marc: Ah? Mida? Adeele või? Alexa: Oi! Issand, mis patu ma küll korda olen saatnud! Marc: Alexa? Alexa: Andesta mulle, kulla venna! Ma ju ei teadnud! Marc: Mida ei teadnud? Alexa: See Adeele oli ju siin... Marc: Mida?! Ta oli siin? Meie kodus? Päriselt? Nii et ta on mulle andestanud! Kus ta siis on? Adeele? Ada! Alexa: Selles asi ongi...Ma saatsin nad minema...mõlemad, nii ema kui Ada... Marc: Mida?! Mida sa küll teinud oled?! Marc tõuseb voodist ja tormab välisukse poole, ent Alexa katkestab ta tee. Alexa: Ära ole rumal, Marc
• Jumal on kolm, aga ikkagi üks, ta pole kolm Jumalat, vaid Üks, keda tuntakse Armastusena • Ära tee seda teistele, mida sa ei taha, et sulle tehakse • Armastamine ja andestamine • Õpetus • Jeesus võtab kokku heebrea Piibli (Vana Testamendi) õpetuse sõnadega: armasta Jumalat ning oma ligimest! Samas nõuab ta ka tegusid - uut ja üllast elu tulvil kristlikku armastust. • Kristlased õpetavad, et head sõnumit ehk evangeeliumit patu ja surma äravõtmisest tuleb kuulutada kõikidele • Kõik jumala ees võrdsed • Õndsad on need kes ei näe vaid usuvad • Traditsioonid • 7 sakramenti 164 (! reformeeritud) • Ristimine! • Leeritamine • Armulaual käimine! • Abiellumine • Piht • Viimne võidmine • Mungaks või nunnaks pühitsemine • Tähtsamad kirikupühad • Jeesuse sünd 25.12 • Surm 25.03 13. Suurusundite sümbolid ja nende tõlgendusi PILDID
vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või vaimude linnas. Usuti hingedesse – kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. Loodus – usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – materialism e
Jeesus tõusis surnuist üles ja siirdus pärast surma põrgusse, kust läks kolmandal päeval taevasse, kus elab tänini. 5. Jeesus istub Jumala paremal käel ja tuleb viimsel päeval elavate ja surnute üle kohut mõistma. 6. Püha Vaim oli juba Loomise juures ja tema kaudu tegutseb Jumal maailmas tänini. 7. Kristlaste pere moodustaad nii maapealne kui ka taevane Kirik. Kõik kristlased (Kiriku liikmed) on pühad. 8. Jeesus suri inimeste eest, võttes nende patu enda kanda ja lunastas kõik, kes temasse usuvad. 9. Elu jätkub pärast surma. Kunagi saavad kõik inimesed uue hävimatu keha ja igavese elu. Põhivoolude kujunemine ja kiriku ajaloo põhipunktid Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia,
Kronose valitsemine, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale kaela terve hulga hädasid. Et Kronost karistada, sünnitas jumalanna Öö trobikonna hirmuäratavaid jumalusi, nagu Surm ja Pettus, Luupainajad ja Riid, kättemaksuhimuline Nemesis ning hulk muid. Oma isa troonilt valitses Kronos nüüd maailma, mis oli täidetud hirmu, pettuse, vihkamise, ahastuse, kättemaksu ja sõjaga. Sellest ajast peale peavad nii jumalad kui inimesed Kronose patu pärast vastutust kandma. Kõikvõimas Kronos oli ka ise suurest hirmust haaratud. Ta polnud enam kindel, kas tema võim kestab igavesti. Hirmuga meenus talle nüüd isa needus ja ta hakkas kartma, et ta enda lapsed tõusevad tema vastu üles, nii nagu tema oli Uranose vastu mässu tõstnud. Ja siis tegi ta hirmsa otsuse: ta käskis oma naist Rhead, et see tooks kõik lapsed, kes sünnivad, tema kätte, ja iga kord, kui naine oli käsu täitnud, neelas Kronos lapse
14) Sükomoor Vana-Egiptuse püha puu. (lk.15) Niuderiie vanasti kandsid seda linast riiet inimesed,et katta sellega oma keha.(lk.17) Akaatsia - (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka.(lk.19) 2.raamat. Sinuhe räägib Elu Hoonest ja Surma Hoonest. Õppimisest. Esimene kohtumine Nefernedeneferiga. Nad suudlevad ja Sinuhe teeb sellega väikse patu. Sinuhe ette ilmub Ammon. Sinuhe ja Thotmes lähevad lõbumajja. Ööarmastus. Vaarao haigestumine. Kemm- kinnine kamber. (lk.49) Amon - Amun, Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus, kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
