,,Dekameron" G. Boccaccio 7. päev 1.novell Tessa oli Federigole ütelnud et kui eesli pealuu koonu on Firenze poole siis võib ta julgelt Tessa poole tulla, aga kui Koonu on Fiesole poole siis ärgu tulgu kuna Gianni on siis kodus. Kuid keegi viinamäel käinud töömees oli seda keika pihta löönud ja see oli tiirelnud Firenze poole. Federigo siis vaatas et pealuu koonu on Firenze poole ja läks Tessa juurde, koputas kolm korda tasakesi uksele. Samal ajal Tessa kuulis seda ja teeskles et magab, kuid Gianni oli ka üles ärganud ja müksas kergelt oma naist et too üles ärkaks. Tessa ütles et see kes koputab on tont, kuna ta ei taha Giannil teada et see on Federigo tegelikult. Lõpuks nad lausuvad oma palvesõnu ,,tondi" eemalepeletamiseks. Federigo sai vihjest aru ja läks ära enne kui jama tekib. 2. novell Peronella ja Gianello olid kokku leppinud et siis kui ta Peronella mees läheb hommikul tööle võib Gianello tema juurde tulla. Ühel hommikul Peron...
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule,...
sarnast: lood prohvetitest, saatan, inglid, Viimne Kohtupäev, eetiline ning moraalne elutarkus, hingeline elu, palve, paastumine jne. Samas ei ole Koraan kindlasti mitte vaid vana uues kuues, vaid selle perspektiiv on uus ning värske ja maailmavaade selge, tänapäevasele inimesele kõige lihtsamini mõistetav. Koraan näiteks ei süüdista vaid Eevat patustamises, vaid peab nii Aadamat kui Eevat võrdselt süüdlaseks. Samuti ei pane Jumal Koraani järgi inimkonnale meie esivanemate patu pärast rasket pärispatu koormat õlgadele, vaid iga inimene on sündides patust puhas, võrdselt võimeline nii heaks kui halvaks, vastavalt enda valikule. Aadam ja Eeva palusid andestust oma patu eest ning Jumal andestas neile. Koraan ei tunnista lunastust läbi teatud rahvusesse kuulumise, kuna Jumal ei diskrimineeriks 6 iial oma loodud inimkonda värvi või rahvusliku kuuluvuse tõttu. Samuti eitab ta süütu elu
juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed täiesti külmavereliselt osaleda tapmises. Golding jõuab järeldusele, et läbi ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas, kus inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Olles olnud ka ise õpetaja, leidis kirjanik, et hariduse eesmärgiks peaks olema õpetada inimest mitte üksnes teaduslikke meetodeid kasutama, vaid ennekõike väärtuste vahel vahet tegema. Autori põhiküsimuseks oli, miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. ( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade
- Naised loovad meie loomuses armastuse. Neil on õigus seda tagasi nõuda. - Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt. - Kui me süüdistame ennast, siis tunneme, et kellelgi teisel pole õigust meid süüdistada. - Teesklus on lihtsalt meetod, millega me saame oma isiksust paljundada. - Tal oli tunne, nagu oleks ta tundnud kõiki neid kummalisi hirmsaid tegelasi, kes olid kõndinud üle maailmalava ning teinud patu nii imeliseks ja kurjuse nii varjundirohkeks. - Inimene, kes suudab labidat labidaks nimetada, peaks olema sunnitud ka seda kasutama. See on ainus, milleks ta kõlbab. - Heades kavatsustes on alati midagi saatuslikku -- nad jäävad hiljaks. - Hinge saavad ravida ainult meeled ja meeli ravib ainult hing. - Defineerimine on piiramine. - Põletada saanud laps armastab tuld. - Udu teeb kõik imepäraseks.
Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism. Humanism - on inimese ja inimlikkuse väärtustamine
maailma tekkimise teaduslikuks seletuseks Kultus-usundi jumalateenistuse vormid Lineaarne maailmakäsitlus- selle järgi on maailmal kindel algus ja lõpp Liturgia- kiriku jumalateenistus Loits- väljamõeldud või kindla skeemiga otsene kõne, mille esitamise abil loitsija usub mõjuvat üleloomulikku olendit Loomulik õigus-arusaam kõikide inimeste ühelaadset, loomisest alguse saanud õigussüsteemist, mille olulise osa moodustavad üldised inimõigused Lunastus- kristluses vabanemine patu, surma ja kurjuse võimust Lunastuslugu- ilmutusele toetuv kristlik ajalootõlgendus, mille põhietappideks on loomine, pattudelangemine, Kristuse lunastustöö ja kohtumõistmine aegade lõpul Maagia-rituaalitehnika, mille abil püütakse mõjutada ja valitseda üleloomulike jõude Messias- heebrea termin maailma lõpuaegadel ilmuva päästja, vabastaja, lunastaja kohta Materialism- mõtteviis, mille järgi kõik olev on aine omadustest tulenev Metafüüsiline- oleva algolemusse puutuv
juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed täiesti külmavereliselt osaleda tapmises. Golding jõuab järeldusele, et läbi ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas, kus inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Olles olnud ka ise õpetaja, leidis kirjanik, et hariduse eesmärgiks peaks olema õpetada inimest mitte üksnes teaduslikke meetodeid kasutama, vaid ennekõike väärtuste vahel vahet tegema. Autori põhiküsimuseks oli, miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. ( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade
palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam aega. Kerjus viidigi sinna, ilma et ta oleks aru saanud, mis toimub; abilised hoidsid teda püsti, kuni da Vinci joonistas üless tema näkku selgesti talletanud jumalakartmatuse, patu ja isekuse jooned. Kui ta oli lõpetanud, avas vahepeal pisut kainemaks saanud kerjus silmad ja nägi enda ees olevat pilti. Ühteaaegu õuduse ja kurbusega ütles ta: "Ma olen seda pilti enne näinud!" "Millal?" küsis üllatunud da Vinci. "Kolme aasta eest, enne kui kaotasin kõik, mis mul oli. Laulsin tol ajal kooris ja mu elu oli täis unistusi; üks kunstnik kutsus mind modelliks, et Jeesuse nägu maalida." inimesed usuvad ainult seda, mida on harjunud uskuma.
tähits, ag asseee ei saa olla esmane. Loodut peab kasutama ja nautima, kuid see loodu ei saa olla meie ülima armastuse objektiks. Maine elu on vahend kõrgema armastuse teenimisel, võrdleb inimese elu palverännakuga isamaale, ütleb, et selle ainsaks eesmärgiks on jõuda sellele pühale maailmale, kus hing saab ... Head kasutavad maailma, et jumalat maitsta, kurjad aga , et maailma maitsta tahavad jumalat kasutada. Jõuab patu teema juurde, et patu olemus seisneb selles, et inimese sisemine pahe on ära suunatud maailmast ja. Selles seisundis hakkab inimene armastama loodut rohkem kui loojat- millises? DUDE MA EI SAA MIDAGI ARU .. OH MYYY, c) Loodu ja ajalisus- jumal lõi maailma ei millestki ja oma tahte koahselt. Enne loomist ei olnud ei aega ega mateerjat.
1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt inimese täiuslikkusesse. Pärast II ms. lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Ta jõudis järeldusele, et läbi kogu ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas. Inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Hariduse eesmärgiks peaks olema õpetada inimest mitte üksnes teaduslikke meetodeid kasutama, vaid ennekõike väärtuste vahel vahet tegema. Goldingi inimesekäsitlust on peetud sügavalt pessimistlikuks, aga ise ta eitab seda. Inimene on küll haige, aga ometi heroiline ja ilus nagu Simon romaanis "Kärbeste jumal". Sõjapäevil mõistis
Uus Testament Kristliku Piibli teine osa. Piibel - Ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Ariaanlus 4.-7. sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi. Askees ( Usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas ka üleloomulike võimete, saavutamisega seotud eluviis. ) Lihasuretus. Pärispatuõpetus Aadam võttis paradiisis keelatud vilja, kristus lunastas küll inimkonna patu, aga inimesed teevad ikka pattu ja peavad jumalalt andeks paluma , et patte lunastada.
Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Lapsepõlv Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 Løtenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa Christian Munch, tuntud ajaloolase P. A. Munchi vend, oli sügavalt usklik sõjaväearst. Ta sisendas lastele tugevat kartust patu ja austust jumala ees. Tema ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkuloosi, kui Edvard oli alles 5-aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 14 aasta vanuse õe Sophie. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Ta noorem õde tunnistati juba noorest east vaimuhaigeks. Viiest lapsest abiellus vaid üks, kuid temagi suri peatselt – 5 kuud pärast abiellumist. Need läbielamised on kunstniku loomingut suuresti mõjutanud.
suured muutused. Peale lord Henry õpetusi hakkas Dorian halvasti käituma ning linnas hakkasid tema kohta liikuma inetud kuulujutud, mis vastasid ehk tõele, kuna Dorian neid tagasi lükanud ei ole. Tema südametunnistusele laskub ka üks mõrv. Nimelt viha hoos tappis Dorian Basili, kuna süüdistas kõiges halvas toimunud enda portreed ning selle oli ju valmistanud Basili. Samuti mainitakse teoses mitu korda, et Doriani portree on kui tema südametunnistus, sest igakord kui Dorian tegi mingi patu, siis oli seda koheselt tema portreel näha. Teose lõpuks oli portree muutunud jubedaks, seega muutus järeldab, et Doriani südametunnistus oli muutunud mustaks, teisisõnu tema hing oli rikutud. Dorian ise oli rikutud. Kõigi nende muutustega ja õpetustega muutus ka Doriani suhtumine nii ellu kui inimestesse. Ta ei väärtustanud enam neid häid põhimõtteid mida varem vaid ta elas lord Henry põhimõtete järgi. Lisaks andis lord Henry Dorianile veel pahalise väikse kollase
usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa. indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel 1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.)
Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli tonsuur ehk paljakspöetud lagipea ja eriline riietus. Kiriku õpetus Kirik õpetas, et aegade alguses lõi Jumal inimese oma näo järgi. Ta seadis ta elama ilusasse aeda (paradiisi) ja andis talle võimu kogu loodu üle. Kuid esimene inimene Aadam tegi pattu: ta astus üle Jumala käsust ja aeti seetõttu paradiisiaiast välja. Selle esimese patu, pärispatu karistusena peab inimsugu enda elatamiseks palehigis tööd tegema, taluma kannatusi ja häbi ning lõpuks surema. Jumalal hakkas aga inimestest kahju. Ta saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maa peale inimkonda pärispatu karistusest lunastama. Kes usub Jeesuse lunastavat ristisurma ja ülestõusmist ning püüab tema õpetuse järgi vooruslikult elada, neid ootab pärast maise elu kannatusi ja surma igavene elu Jumala taevases kuningriigis. Kes ei
Seega näeme temas jumalanäolisuse tegelikku sisu. See ei ole inimesele kuuluv ontoloogiline omadus. Pigem seisneb see võimes luua Jumalaga usaldussuhe, mis väljendab inimeste väärilist suhtumist Jumalasse ning annab neile vabaduse keskenduda ligimese vajadustele. Seega aitab ainult usk Jeesusesse Kristusesse inimestel elada sellises olukorras, milleks nad on loodud. Lutheri arusaam inimeste olukorrast on realistlik, kuna mõistab täielikult patu jõudu ja inimese sõltuvust Jumala eluandvast armust. See ei ole pessimistlik ega toeta allaandmist. Inimesed on Jumala loodud ja on kõigil juhtudel Jumala ettehoolduse all. Nad on loodud Jumala näo järgi ja neid uuendatakse Jumala armu läbi. Jumala arm ei ole müügiks ja seega ei ole ka inimesed müügiks. Kuigi patt rikub inimese õige suhte Jumalaga ja õige suhtumise Jumalasse, ei hävita see Lutheri käsitluses inimeste intellektuaalset ja emotsionaalset võimekust ega nende võimet
Siis kutsus Mooses leviidid enda juurde, käskis neil mõõgad võtta ning 3000 ususalgajat tappa. Pärast iisraellaste karistamist otsustas Mooses Jahvelt patustanud rahvale andestust paluda ning rühkis uuesti Siinai mäele. Jumal ilmutaski end Moosesele ja hüüdis: ,,Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!" Mooses sai uued käsulauad, mis pandi hoiule puust kirstu ja mida hakati nimetama Seaduselaekaks. Neljakümne aasta pärast jõudsid iisraellased Kaananisse. Mooses ise sinna ei jõudnud, ta vaatas Tõotatud maad Nebo mäelt, kus ta 120-aastasena suri. Mooses, iisraellaste legendaarne juht, maeti ühte orgu ja rahvas leinas teda 30 päeva.
murdma. Dorian kutsub Basili ja lord Henry vaatama Sibyli esinemist. Sibyl on aga Dorianisse armumise käigus senised näitlejaanded kaotanud. Pettunud Dorian hülgab ta, öeldes, et ta ilu peitus näitlemises ning ta ei ole enam temast huvitatud. Kui Dorian koju naaseb, märkab ta, et ta portree on muutunud. Ta mõistab, et ta soov on täitunud portree vananeb ja inetub iga kord, kui noormees mõne patu korda saadab, samas säilib noormees ise igavesti noorena. Ta otsustab Sibyliga ära leppida, aga lord Henry teatab talle, et neiu on sooritanud enesetapu, võttes sisse sinihapet. Harry soovitab Dorianil Sibyl võimalikult kiiresti unustada ja temaga õhtul ooperisse pidutsema tulla ning Dorian ongi otsustanud, et tema elu saab nüüdsest valitsetud olema vaid kirgedest. Järgneva 18 aasta jooksul eksperimenteerib kõikvõimalike pattudega, olles haaratud Lord Henry kingitud raamatust.
inimene, aga selle realiseerimise võime on nii kehv? Kui keegi küsiks sinult sellise huvitava küsimuse, et mis asi on „patt“, siis ilmselt enamik Maali-Liina, jaanuar 2012 vastuseid oleks stiilis, et see on midagi, mida on „vale“ teha, kristlaste arvates. Aga mis siis, kui selle sõna tähendus on midagi enamat? Võib-olla patu tähendus ei ole ennekõike mitte halvad asjad, mida teeme, vaid see, et võtame h e a d asjad ja hakkame uskuma, et need ongi parim võimalik, mida võime elus saavutada? Hakkame uskuma, et need samad ebapüsivad väärtused, kust otsime oma identiteeti, ongi need, mis peavad tegema õnnelikuks ja andma tähenduse; ja isegi kui see hästi ei toimi, siis 5
SISUKORD Sissejuhatus Antud referaadis käsitlen kuulsa Prantsuse filosoofi, teoloogi ja loogiku Pierre Abélard´i elulugu. Referaadi eesmärgiks on edasi anda filosoofi elukäike, lühidalt rääkida tema armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot võib tänapäeval tema kohta leida tänu säilinud kirjutistele, sealhulgas näiteks autobiograafia Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsus...
tõlgendajaid. Uude Testamenti on koondatud 13 Pauluse kirja (epistlit), kus autor esitab oma seisukohti ja vaateid, jagab nõuandeid kogudustele ning annab kristlusele tõlgendusi. Muu hulgas veenab Paulus, et Aabrahami Jumal pole mitte ainult juutide, vaid kõigi inimeste Jumal. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: Kristluse seisukohad Jeesuse ristisurmast: Ristisurma kaudu kannatas kõikide eest, et oleks võimalik usklikke inimesi lunastada patu palgast e. surmast. Kolmandal päeval surmast ülestõusmisega näitas Jeesus, et ta on surmast vägevam ja on surma ära võitnud Jumal on jätnud inimestele vaba tahte - uskuda või mitte. Päästevõimalus igavesele elule on inimestel, kes usuvad ja läbi palve võtavad vastu Jeesuse isiklikuks päästjaks e. lunastajaks surmast, mis on patu palk.
mitte saunas. Juss aga nördis, kurvastas ja vajus ära Mari ükskõiksuse tõttu. Teose edasise arengu seisukohalt oleks kõigil parem, kui Jussi poleks eales olnudki, sest tema surm jäi pikaks ajaks Mari hinge peale ega lasknud tollel Andresega avameelne olla. Võimalik, et Juss poleks nooruses auahnuse tagajärjel sattunud kiirevoolulises jões surmasuhu, poleks Mari üldse taibanud, et mehest hoolib. Jussi tegelaskuju tõi teosesse patu ja südametunnistuse, needuse ja etteheite motiive. 4 Vargamäe peremehed Oru Pearu ja Mäe Andres olid kumbki oma soo üle nii uhked, et oleksid pigem surnud, kui lasknud oma lastel abielluda ja lapsi saada. Juba omavahel mängimine oli Liisil - Maretil ja Joosepil Kaarlil keelatud. Küllap vihastas peremehi ka see, vanemate laste suhe arenes nende teadmata
" 1. Meile on see päev nüüd ilmund, hüüab Isa helde hääl. mida palves õhates Julgustage argu vahvast', vanad usuisad näinud, kellel haige hing ja meel, pikisilmi oodates. kes siin nuttes kaebavad, Aabraham ju oli rõõmus patu ikkes ägavad. kaugelt seda nähes vaimus. Kuulutage päästet neile, 2. Õnnevihma saadad taevast, tänulikud on nad teile! pilved õigust jooksevad. 2. Siion, rõõmuallikale Rõõmu poole jõudvad vaevast, tule, ära ahasta! kes Su sisse usuvad,
Ka keelatud vili on magus. 5. Kaananimaa Vahemere idaranniku varasem nimetus. Tõotatud maa, mille Jahve lubas anda iisreallastele. 6. Paabeli segadus Jumal segas ära Paabeli torni ehitajate keeled, nii et torni ehitamisest midagi välja ei tulnud. Noa järeltulijad tahtsid ehitada kõrget torni Jumalani. 7. Soodom ja Komorra Linnad Surnumere ääres, millel Jumal lasi hävitada nende elanike pahelise eluviisi pärast. Hoiatus patu eest. 8. Soolasambaks tarduma - ehmatusest kangestuma. Kui Lott oma naisega Soodomost põgenes, keelas Jumal neil tagasi vaadata. Loti naine seda siiski tegi ja kangestus soolasambaks. 9. Mooses Iisreallaste juht, sündinud Egiptuses. 10. Egiptuse nuhtlus kui vaarao ei lasknud iisreallastel oma maale naasta, saatis Jahve egiptlastele kaela 10 nuhtlust. 11. Kümme käsku juhised, mille Mooses sai Jumalalt Siinai mäel kahel savitahvlil
Defineeri e seleta mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Reformatsioon - Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinudkatoliku kiriku vastane usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Indulgents- eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Paavsti kuuria - Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist. Tees- põhiseisukoht Sakrament Jumala armu vahendustalitus Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" -
temalt läheks. Esimene plaan läks luhta, teine ka. Uurija eesliinil ning saab surma. Taavet abiellub Betsabaga. Naatan prohvet tuleb kuninga juurde, räägib loo rikas ja vene mees (naabrid) vaese ainuke vara on pisike tall. Rikkale tuleb külaline, võtab vaese talle, tapab ning annab külalisele süüa. Prohveti jaoks oli kuningas see nö rikas mees, kes võttis teise mehe vara. Poeg sureb Taaveti patu pärast. Taaveti ja Bestaba poeg oli Saalomon (läheb uhkeks ning loobub jumalast) Tammsaare kasutab ära seda lugu. 4. Võib öelda, et Andres oli nagu Taavet, sest ta võttis Jussi naise, kuigi ta oleks võinud võtta ükskõik millise naise aga ta valis ,,vaese mehe utetalle,, - ehk MARI 5. Kristjan Raud - ,,puhkus rännakul,, ( sama idee) põhjendab käitumise. 6. Indrek salgab jumala, ning salgab siis oma salgamise toob lunastuse kellegile, kes seda vajab. 7
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametko...
8) Tiina ja Indreku suhted selguseni (V osa) Paralleelid piibliga: a) Andres otsib piiblist tõde mida rohkem uurib, seda enam vastuolusid leiab. Mõistab, et ei ole olmas ainult ühte tõde. 2 b) Jumalatasand I osas on maa Andrese jaoks jumal. Lepingumotiiv on piiblis oluline. Pearu kohati kui saatana kehastus ahvatlused, valed. c) Patu mõiste kõik osad. Lunastuse motiiv. Mari-Andrese suhe on patt. d) Vargamäe on nagu neetud maa. e) Jalutu terveks tegemise motiiv. I osa. Võitlus maaga. 19. sajandi viimane veerand. Andres, Pearu, Krõõt, Mari. Algab sellega, et Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele ja alustavad seal pikka tööd, mida jagub ka tulevastele põlvedele. Töö tapab Krõõda ja elu Andresega talus jätkab sulase naine Mari
Kes tahtis nõiaks saada, pidi usu ära andma ja kuradi usu vastu võtma. Kurat litsus oma küüenega soovija ihule ühe märgi ning sealt kohast kadus tundmine ära. Kärnkonn oli nõide sümboliks. Nõid pidi ristirahvale ihule ja hingele kurja tegema. Kurats sai end moondada härraks ja läks leina murest murutd naise juurde. Kinkis talle raha , lubas rõõmu ja suurt rikkust. Tegelikult märgistas ta selle naise ära, vaeseke pidi lahti ütlema oma usust ja kuradiga patu elu elama.Kirikusse minemine oli kui Jumala alandamine, mis meeldis kuradile. Söök oli ka seal läila, rikka rahva paremad ja magusmad road. Peale sööki algas tants ja trall. Viis kuus naist said tunda piinu Linheimis. Enne piinamist lõigati kõik karva ära, et näha kusagil kuradi templit.Piinamiseks olid väga hirmsad moodused nagu nööri otsa ripputamine ja küünte kitkumine sepa tangidega. Eesmärgiks oli kohtualuselt tunnistuse kätte saamine vägivaldsesl moel
Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone.Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Seinamosaiike on aga Bütsantsis vähe. San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna
Vaimulike seisus oli ainuke seisus, kus oli olemas karjääriredel. Indulgents ehk patulunastuskiri- moraal kannatas selle tõttu. Külakatoliiklus- segunesid muinasusund ja ristiusk Eestlastele meeldisid pühakud ja nad hakkasid nende järgi nimesid panema. Katarina kaitses lambaid Antonius kaitses sigu Georg kaitses hobuseid (Jüri) Johannes-Jaan-Juku UUTEKS nähtusteks olid maa ja taevas, jumal ja kurat, patu lunastamine. Luterlus ehk reformatsioon (1517- Martin Luther) 95 teeni, Wittenburgis MARTIN LUTHER- kuulutati lindpriiks (ei kaitsnud ka riigiseadused) Tõlkis Uue Testamendi- saksa keelde (põhimõte: inimene peab saama oma emakeeles piiblit lugeda) Katekismus- ristiusu lühike kokkuvõte ( I ilmus 1525 Lübeckis eesti keeles) 4 1535
(229) Individuaalse arusaama puudumine on teatava määrani kavatsuslik, on pigem kõike valitseva universaalse mõtteharjumuse tulemus, kui madala vaimse arenguastme tundemärk. (229) Keskaja vaimu tegelikuks saavutuseks oli kogu maailma ja kogu elu liiendamine iseseisvateks ideedeks ning nende ideede korrastamine suurteks ja arvukateks mõistete lääniliitudeks või hierarhiateks. (229) Patu raskust tuleb mõõta7-st vaatepunktist: Jumala, patustaja, aine, asjaolude, eesmärgi, patu enda olemuse ja ta tagajärgede vaatepunktist. (230) Mitte ilmaasjata polnud Thomas öelnud: ,, Ama nesciri" [ Armasta olla tundmatu] (242) Iga asja juures otsitakse ,,moraalsust", nagu ütles keskaja inimene, see tähendab, temas sisalduvat õpetust, kõlbelist tähendust; mis oli kõige olulisem. (244) ... himu sunnib usust taganema, loob reetureid. (246) Vanasõna täidab keskaja mõtlemises väga elavat funktsiooni. Neid on sajakaupa igapäevases ringluses, peaaegu kõik tuumakad ja tabavad
Tüdrukut on vähem tutvustatud. Ta on noor ja teosest võib järeldada, et väga järeleandlik ja kergemeelne. Abt oma monoloogis nimetab teda ka ilusaks. Tüdruk näis kartvat häbistamist, sest abti nähes hakkas ta meeleheitlikult nutma. Abt on eakam mees, keda suhteliselt põgusalt tutvustatud. Mehe käitumisest võib muidugi järeldada, et ka tema kirikule päris truu ei ole, kuigi oma monoloogis munga kambris mõtleb ta juba ette patu andeks palumisele ja leiab, et salajase teotuse puhul lihtsam seda teha on. Novelli lõpus on mainitud, et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju. Ma arvan, et abti jaoks oli tõeline patt vaid see, mis avalikult ilmsiks sai. Tema jaoks ei olnud tähtis mitte jumalale meele järele olla, vaid näida teistele inimestele ja munkadele püha. Autor naeruvääristab munkade eluviisi, nende himusid ning ahnust. Autor hindab tegelaste puhul kavalust ja nutikust.
Terve eestikeelse piibli ilmumine 1715. a. Uue Testamendi väljaandmine oli nõudnud palju tööd ning pärast seda oli tunda kerget tüdimust. Ka ei olnud vajadust enam nii suurt, sest Uus Seadus oli nüüd eesti keeles olemas. Peamiseks takistuseks oli aga see, et Vana Testamenti oli palju raskem tõlkida. See oli mahult kolm ja pool korda suurem ning selle keelest oli raskem aru saada. Usuisa Luther, kes sõnas ja vaimus vägev oli ning algkeeli tundis, tunnistab, et ta pidanud oma sõpradega mõne salmi üle mitu nädalat aru. Pärast 20 aastat kestnud sõda ja sellele järgnenud katku ning nälga ei olnud ellujäänud õpetajatel aega tõlkimise peale mõtelda. Kirikud olid ära lõhutud. Jumalateenistusi peeti talupoegade suitsutaredes ja lausa lahtise taeva all. Nelja-viie kihelkonna peale tuli tihti ainult üks õpetaja. Välismaalt julgesid küll mõned õpetajad jälle meie maale tulla, kuid need ei osanud esialgu veel keelt. Põhjasõja ajal ei t...
küsimuse. Ei küsita enam, miks lubab Jumal nii palju kurja, vaid kas saab olemas olla Jumalat, kes nii palju kurja lubab. Kurjus ja Piibel 2 Lauri Kukerman 12. b Uue Testamendi järgi võib Jumal lubada kurjust patu karistusena või selleks, et juhtida inimest headuse teele. Ka kurjus võib lõpptulemusena headuse võidulepääsuks vajalik olla. Jumal on Kristusena kannatades näidanud, et ta on inimeste kannatustega solidaarne. Jumal ei pea end õigustama, küll aga peab inimene oma kurjuse eest vastust andma. Ometi ei selgita see süütult kannatamise probleemi. Piiblis käsitletakse kurjust isikuliselt. Kirikus arvati kõige sagedamini, et kurjust kehastav
Inimestel ei ole õigust teha seda või teist, kuigi nad peavad tegema seda või teist elu polegi midagi muud kui üks pikaldane suremine. Seda märkavad kõige paremini vanemad inimesed. Lapsed surevad oma vanematele, kui nad hakkavad elama olma elu. Seda võib võtta ka teisiti. Nad samal ajal sünnivad mõnele teisele. Kui ei oleks enam kuritegevust, siis kaotaks ka Jumal oma mõtte,kui ei oleks enam pattu. Inimene leiab tee jumala juurde ainult patu kaudu. Me ei sure selleks, et üks teine inimene meid lõplikult enda omaks saaks pidada, pige vastupidi elu ei ole midagi, sest see on ainult ettevalmistus, see on ajutine. Surm on jääv ja igavene. Igaüks, kel midagi on, tahab sellest rääkida, ainult see, kel midagi pole, võib kuulata. Olen liiga vana selleks, et loota, aga liiga noor selleks, et resigneeruda ei saa elada ainult sellest, mis mul on, mida ma endaga kaasas kannan. Lie down, lie down yeoman; what use to rise and rise?
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond EKSAM SÜSTEMAATILISEST TEOLOOGIAST Maria Urbel Õppeaine : Süstemaatiline teoloogia Õppejõud : Toomas Jürgenstein Tartu 2010 Religiooni ja loodusteaduste suhet võib vaadelda konfliktina, sõltumatusena või sümbioosina? Missugune mudel tundub kõige adekvaatsem? Miks? Missugune mudel on kõige levinum Eesti ühiskonnas? Kahe elemendi suhestamise peamiseks eelduseks on nendes elementides leiduvate tunnuste võrdlemine või nende elementide põhjal võrdlusaluse loomine. Nende eraldi käsitlemine eeldab iseeneselikult juba vastanduse olemasolu, kuna kõik sünonüümne sulandub sümbioosiks ja pole seega võrreldav vastandamise teel. Rääkides religiooni ja loodusteaduse vahelisest suhtest, ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et tegemist on kahe eraldiseisva teadmusliku üksusega (nii nagu...
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mida vasallidele ...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist. Palverännakul viibiv inimene on palverändur. Ristisõda ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavstisanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Nendes osalejad olid ristisõdijad. Indulgents (ladina keeles indulgentia) on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavstinimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga (patukustutuskiri). notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult ...
ning püüdlemine Jumala poole; iseenda põlgamine; üleüldine armastus kõigi vastu. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. Õnnest ja poliitikast Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes uuestisündinud Kristuses. Kuid ka nemad pole kaitstud maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad aga saavad oodata ja loota. Seega nende õnn on olla õnnelik lootuses. Riik on patu tulemus ja ajend (inimese võimuiha ja vägivaldsus), aga samas hädavajalik, et tagada korda. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. Moraaliõpetus ja sõda Motivatsioon!!! Tunnetuslik probleem: vaenlase tegu võib olla toime pandud õiglase südamega. Oluline autoriseerimine. Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. Eelkõige siis karistussõda, mitte kaitsesõda.
Keskus oli Konsitinoopol. Tänapäeval on keskus Konstitinoopolis ja Moskvas. Ida kirik kasutab vanimat kristluse pärandit. Idakirik ehk ortodoksi ehk õigeusu kirik (keskused Aleksandria, Kontsitinoopol ja Antiookia, Jerusalemma ja tähtsamad Serbia, Rumeenia, Bulgaaria). Õigeusu kirik ei tunnista Rooma paavsti. ... Ikoonid paigutatakse ikonataasi. Lääs ehk katolitlikus Ida ehk õigeusk Oluline pääemine, patu tasu ja karistus Oluline Kolmainsus, kristlus. Rõhk kloostrielus Armulaual hapnemata leib, mis sümb Armulaual hapnenud leib, mis sümb kristluse puhtust kristluse jõudu Preestritel tsöliobaat Preestrid võivad abielluda enne ametisse pühitsemist ja jääda ka suhtesse
Usuti, et surm elab hauas edasi või et surnu viibis vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või vaimude linnas. Usuti hingedesse kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. Loodus usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest materialism e
Offredile: Kuidas suudeti hävitada sinu teadvusest sinu pärisnimi ja andmed sinu tütre kohta? Kas sa pöörduksid süsteemi vastu, kui see osutuks võimalikuks? Mida sa alandlikkusega saavutasid? Komandörile: Kas sa armastasid Offredi rohkem kui oma naist? Komandörile: Kas sind ei huvitanud Offredi inimlikkus? Ofglenile: Kust sa said teada, et Offred käib salaja komandöriga kohtumas? 6.Teose miljöö: Kuna enne Gleadi Vabariigi sündi eksisteerivat Ameerikat peetakse patu ja kõlvatuse kesemeks, siis on tegu ilmselgelt eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpuga või üheksakümnendate algusega. Mainitud on ära ajakirja Playboy ja ohtralt pornograafiat ning erootilist mõttevabadust. Ameerikas saavutas seksuaalsus umbes sellisel ajal mõttevabaduse ning hakkas hoogsalt vohama. Offredi elu toimus siseriigis, mitte kuskil avatud veekogu lähedal. Ümberringi on palju piiripunkte, et põgenike arvu vähendada.
,,Keisri hull'' J.Kross Tegevusaeg: 19. saj I poolel (1827-1859) Tegevuskoht: Eestis, Võisniku mõisas Raamatu ilmumisaeg: 1978. a Teose kirjutusstiil: pävikuvorm Tegelased: Thimotheus Eberhard von Bock (1787-1836) .. oli Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes oli läbinisti eestimeelne mees aus, arvestas teistega, heasüdamlik. Ta erines tavalisest mõisnikutüübist oma heade omaduste pooleks. Timo käitumine on eetiline, ettearvamatu, kummaline, humaanne ja eesmärgiline ülim. Julge mees, kes ei kohku tagajärgede ees, et ...
Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi Anneli Kritsmann-Lekstedt MABCL-1 Surm ja elu pärast surma on läbi aegade olnud üks põhilisi küsimusi, mille üle inimkond oma pead murrab. Elu mõte, kannatus, surm ja pääsemine huvitavad paljusid inimesi. Religioonid on püüdnud leida vastust inimolemuse põhiküsimustele, asjadele, mille üle iga inimene mingil eluetapil mõtiskleb. Kõikidel religioonidel on oma vastused ka surma saladustele. Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise paratamatus, sellega kaasnev lõplikkus ning ebakindlus selle üle, kas eksisteerib ka elu pärast surma...
kristlikuks maailmavaateks. St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. kui me mõtleme millestki, siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema. Petrarca - personaalne religioon - elu siin ja pärast, inimese potentsiaali kaotamine. Pico - inimene on vaheaste looma ja ingli vahel. peaks kõiki vaatepunkte objektiivselt uurima, eesmärgiga avastada, mis on nendes ühist. Luther - patu eest karistada, protestantism, piibli tõlge, sünge, halastamatu. Erasmus - fanatism jama, Jeesuse lihtne elu - fanatism -> sõjad. Occam - uskus, et me võime usaldada oma meeli selles osas, milline maailm tegelikult on; et me võime maailma läbi vahetu kogemuse tundma õppida ning ei pea muretsema selle pärast, mis jääb meie kogemusest väljapoole. asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi. Teaduslik revo:
pöördunud. Ta suri Jeruusalemmas ja maeti Kristuse oletatava haua lähedale. II ristisõda 1147-1149 Ristisõdijate saavutatud edu ja alad ei püsinud kaua. 1144. Oli juba Mossuli valitseja Zenki vallutanud Edessa krahvkonna. Jällegi ärkas usuvaimustus. Nüüd kihutas rahvast üles Bernard Clairvaux´st. Tema üleskutsele vastati pea kogu Euroopas. Isegi 2 valitsejat Saksa keiser Konrad III ja Prantsusmaa kuningas Louis VII tõttasid appi. Louis VII (Ludvig) tahtis lunastada oma raske patu. Nimelt olid tema sõjamehed süüdanud kiriku. Louis VII toetas ka paavst Eugen III lubades pattude andestamist ja tulu. Ristisõdijatega liitusid ka naised. Näiteks Eleonore Prantsuse kuninganna. Sõjavaimustus levis ka Saksamaal. Bernardi rännak sarnanes võidukäigule, Saksmaalt asus teele 70 000 rüütlit ja Prantsusmaalt u. sama palju. Röövides ja põletades läheneti Konstantinoopolile. Arvatavasti oli see kättemaksuks linnaväravate sulgemise eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
