" Sest kes temale ütleb: "Tere tulemast!" saab tema kurjade tegude osaliseks. Veel on öeldud: Tt.3,9 Aga väldi rumalaid uurimusi ja sugukondade nimekirju ning riidu ja vaidlusi käsu pärast; sest need on kasutud ja tühised. 4 Tt.3,10 Eksiõpetusega inimesest pöördu ära, kui sa teda ühe korra või kaks oled noominud, Tt.3,11 teades, et niisugune on pöörane ja teeb pattu ning on iseenese hukka mõistnud. Huvitav fakt: Jehoovatunnistajate traktaadid ei põle tules. Pannes tulle ajab see praht ainult sinist leeki välja. Sellest järeldan, et nendega suhtlemine on täielik aja rasikamine. Isegi tulehakatus materjali ei saa neilt. 5 Nii näeb jehoovasid lihtinimene. Kasutatud interneti leheküljed: http://www.hosianna.ee/valeopetus/jehoova-tunnistajad/ http://foorum.usk.ee/index.php
Inimestel ei ole õigust teha seda või teist, kuigi nad peavad tegema seda või teist elu polegi midagi muud kui üks pikaldane suremine. Seda märkavad kõige paremini vanemad inimesed. Lapsed surevad oma vanematele, kui nad hakkavad elama olma elu. Seda võib võtta ka teisiti. Nad samal ajal sünnivad mõnele teisele. Kui ei oleks enam kuritegevust, siis kaotaks ka Jumal oma mõtte,kui ei oleks enam pattu. Inimene leiab tee jumala juurde ainult patu kaudu. Me ei sure selleks, et üks teine inimene meid lõplikult enda omaks saaks pidada, pige vastupidi elu ei ole midagi, sest see on ainult ettevalmistus, see on ajutine. Surm on jääv ja igavene. Igaüks, kel midagi on, tahab sellest rääkida, ainult see, kel midagi pole, võib kuulata. Olen liiga vana selleks, et loota, aga liiga noor selleks, et resigneeruda ei saa elada ainult sellest, mis mul on, mida ma endaga kaasas kannan.
armastus", 1935. ,,Ma armastasin sakslast", 1936. näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" (algab justkui Goethe ,,Faust". Põhimõtteks see, et vanapagan läks taevasse hingede järele, kelle Peetrus välja valinud. Läks põrgusse määratud hingede järele. Olud muutunud, enam ei ole lootust, et ükski inimene põrgusse määrataks. Põhjus selles, et maa peal pole võimalik nii elada kristlikke reegleid jälgides, et üldse pattu ei tee. Oleks ebaloomulik, kui kõik põrgus. Jumal otsustab, et kõik pääsevad taevasse seetõttu. Vanapagan arvab, et see on vale. Pole sellega nõus. Sõlmitakse kokkulepe Vanapagan läheb maa peale ja elab inimesena, püüab tõestada, et saab elada ausalt ja õiglaselt nii, et see pole maapealse elukorralduse süü, vaid inimeste enda viga, kui põrgusse lähevad. Satub kaval-Antsuga kokku. Viimane talupidaja. Vanapagan tahab ka talu pidama hakata, on abimeheks
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
suurepäraselt edasi annavad: Juliano Medici, Michele Mapullo, Lorenzo Lorenzano jt. 1490. aastatel tabab Firenzat nii majanduslik kui ka poliitiline krahh. Medici pagendatakse, algab Savonarola lühike valitsemisaeg, mida iseloomustas usulis- mütoloogiline propaganda ning vaenulikkus preestrite ja Firenze rikaste patriitside vastu, samuti asketismi propageerimine. Taoline olukord kippus õrnahingelise Botticellile üle jõu käima. Ilu ihkava ja pattu kartva kunstniku loomingusse hakkavad tekkima müstika sugemed, ilmuvad närvilisus ja dramatism. Tema loomingus seni tooni andnud varjamatult elurõõmus joon asendub ahastuse ja meeleheite kujutamisega, joonte ja värvide ilu taandub. 1490. aastal valmistas Botticelli rea illustratsioone Dante ,,Jumaliku komöödia" jaoks. Pärast kunstimetseen Medici surma (1492) ja Savonarola hukkumist (1498) muutub Botticelli tööde stiil lõplikult
Tahte väljendus - inglid, prohvetid, pühad raamatud, käsulauad. SISU - Jumal lõi inimese, mehe ja naise, oma näo järele, tarkuses, õigluses ja pühaduses, et ta valitseks loodu üle.Inimene asetati täiuslikku keskkonda (paradiis), kus oli hoolt kantud kõigi nende vajaduste eest. Oli jäetud ainultt üks keeld - nad ei tohtinud süüa hea ja kurja tundmise puust, selle keelu rikkumine lõpenuks surmaga. Inimene rikkus loomupärast vahekorda Jumalaga (paradiisis), tehes pattu (Jumala tahte vastu). Pattulangemise tagajärjed avaldusid paljudes valdkondades, suhe kaasinimesega ning loodusega oli rikutud. Inimene sattus (anti Jumala poolt) kurjuse (Saatana) võimusse. Inimene ise oma jõupingutustega patust vabaneda ei suutnud, sestap saatis Jumal lunastajaks oma poja Jeesus Kristuse (Jumala enese kehastus inimeses?, Jumal ise?). Too lunastas inimese patud läbi ristisurma ja kannatuste. Kristluse järgi on inimesel võimalik
Apollon juhtis üheksat muusat ning ta oli Kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Apollon tappis Delfi lähedal asuva draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas. Legendi järgi oli Apollonil sõbra Hyakinthos ketta heitega kogemata ära tapnud. Oma pattu kahetsedes muutus verine rohi taas roheliseks. Apolloni sümboliteks oli vibu ja nool ning teda kujutatakse jooksvana, vibu käes. Looberipuu on tema puu ja talle on pühendatud palju olevusi, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Aphrodite Aphrodite (Venus) oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna, kes on merevahust sündinu.
,,Kain" Vanas testamendis Kain tappis oma venna Abeli. Byroni jaoks on see kõik liiga lihtne ja annab selle loo hoopis teistsugusena. Tema huvitab just Kaini saatus. Näiden ,,Kain" võtabki aluseks vana testamendi sündmused. Tegelased on: Kain, Abel, isa Aadam, ema Eeva, õed/naised Aada ja Silla. Aada on Kaini naine (õde) ja Silla on Abeli naine (õde). Esimeses vaatuses tekivad Kainil küsimused: 1) miks jumal lasi üldse maol paradiisi tulla? 2) Aga kui tõesti Aadam ja Eeva tegid pattu ja sõid õuna, siis miks lapsed peavad selle all kannatama? 3) Aga kui Aadam ja Eeva sõidki, said nad teada maailma asjadest. Mis selles teadmises siis halba on? Miks see jumalale ei meeldi? Ilmud tegelane Lutsifer põrguingel, ehk saatan/kurat. Ta haistab saaki ja teda huvitab Kain. Tahab veelgi Kaini kahtlusi süvendada. Lutsifer on isegi nagu filosoog Byroni silmade järgi. Lutsifer hakkab Kaini mõjutama. Ta räägib talle, et jumal on halb ja türann
näitama mehiste sõdurite ja heade diplomaatidena. 2.4 RÜÜTLIAU Lõpuks, kui noor aadlik oli oma relvakandjaaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks pidulike pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu tähtis sündmus. Rüütliks valmistuja relvakandja ehk noviits pühendus ettevalmistusele. Enne pühetsemist pidi ta mitu päeva paastima ja pattu kahetsema. Päev enne pühetsemist, peale pihiti ja armulauda, riietus noviits lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejäreljuhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Koidikul tulid talle järele vanad rüütlid, tema usaldusmehed, kes pidid saatma teda ka pühitsemise tseremoonial. Rüütlid juhtisid noviitsi sauna. Kui noormees oli pärast pesemist sealt väljunud,
Saabub pisike ülepakutud riietega õukondlane ja küsib kas Hamlet on valmis kahevõitluseks Laertesega. Hamlet nõustub ja kõik seatakse valmis.! Hamlet on oskuste poolest Laertesest üle, kuid ootamatu liigutusega riivab Laertes Hamletit (mürgine tera). Hamlet vihastub ja torkab Laertesile surmava haava. Samal ajal on Gertrud kogemata joonud peekrist, kus oli surmav jook. Ta variseb kokku ja teatab, et on mürgitatud. Laertes tunnistab oma pattu ning ütleb, et kõiges on süüdi kuningas. Hamlet tapab kuninga sundides teda peekrist jooma ja torgates ta mõõgaga läbi. Sureb ka Hamleti ema. Laertes palub Hamletilt andeks ning sureb. Hamlet variseb kokku ja teatab Horatiole, et nüüd on temakord surra. Horatio soovib samuti end meeleheitest tappa, kuid Hamlet ei luba. Ta käsib Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. Seejärel Hamlet sureb.!
Küsib, et kas ta tõesti arvab ,et võib end toredate vabandustega petta. Don Juab peidab ent n.-ö. taeva taha. Mees ähvardab talle kättemaksta. Elame-näeme. NELJAS STSEEN Sganarelle soovib, et Don Juan muutuks tagasi selliseks ag uta enne oli, sest uus Don Juan on veel hullem kui see vana. Don Juan hakkab midagi vastu seletama aga takerdub. VIIES STSEEN Vaim ütleb, et Don Juanil on alles jäänud vaid üksainus hetk, et kasutada taeva halastust. Sellesk peab ta sealsamas oma pattu kahetsema. Don Juan peab teda kellekski tuttavaks, tahab tema nägu näha. Vaim muudab oma nägu ja kujutab Aega, vikat käes. Don Juan teatab, et mitte miski ei suuda teda hirmutada. Võtab mõõga ning torkab teda. Täpselt samal hetkel lendab vaim minema. Sganarelle anub, et härrapattu kahetseks. Don Juan vastab, et tulgu mis tuleb, tema pattu ei kahetse. KUUES STSEEN Kuju peab Don Juani kinni ning tuletab talle meelde, et mees oli eile oma sõna andnud, et tuleb temaga einestama
ruumid.Struktuuri väärikus, mida võib pidada üheks, ühtseks, sõbralikkuks, võimsaks.Ma arvan , et ei ole väärt ütlemist, sest see on loomulik.Amoraalide moraal aga ei võimalda neil saada ühtsaks, nad lähtuvad oma moraalist ja loovad individualistide gruppi.Nad võitlevad mõju ja kõrgemate seisundite eest, selle asemel et ühineda.Sellepärast tuleb moraali orjadel oma enamuse eelistust ära kasutada, oma tugevust ehk üksust.Võidelda pattu, ebaviisakuse, amoraalsuse, liiderlikkuse ja rikutiste vastu.Moraalsete orjade jõud peitub ka veel selles, et nad suudavad alistatuid andestada ja nende hävitamise asemel neid ümber kasvatada.Võime andestada, heldelt andestada on ka omamoodi jõud, mis kuulub ainult kõrge moraaliga inimestele.Klasside kaotamisel (no midagi ei toimi ilma marksismi-lenini terminoloogiata see lihtsalt on nii võimas), õigemi öeldes amoraalide klassi kaotamisel.Moraalne osa
Elas üks mees Iiob. Ta oli väga vaga ja õiglane- kartis Jumalat ja hoidus kurjast. Talle sündis 7 poega ja 3 tütart. Tema karjas oli 7000 lammast ja kitse, 3000 kaamelit, 500 paari härgi, 500 emaeeslit ja tal oli väga suur pere ja palju sõpru- ta oli rikkam kõigist hommikumaalastest. Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist
Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük, mille vastu ta teravalt välja astus, nimetades valelikuks lootust 5 nende kaudu õndsaks saada. Luther kutsus avalikkust teoloogilisele debatile indulgentside müügi üle, kinnitades ööl vastu kõigi pühakute päeva, 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi. Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki pattu, vaid ainult kinnitada Jumala andestust. Trükkalid levitasid teeside koopiaid ilma Lutheri teadmata ning mõne nädala pärast tunti uuendusmeelset Lutherit juba kõikjal. Indulgentside asi, millest kogu reformatsioon algas, oli tugeva rahvusliku värvinguga. Miks pidi saksa rahvas rahastama oma säästudest kiriku ehitamist Rooma. Paavsti vastu väljaastumine polnud tollal mingi süütu ajaviide, vaid nõudis ka palju julgust ja Lutheril polnud aimugi, milleni see lõpuks välja viia võis
Kui see hing surma läbi Looja juurde naaseb, lõpeb Vana Testamendi järgi ka elu. ,,Sa koristad ära oma hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu" (Laulud 104:29). Vana Testamendi mõtlemises rõhutatakse inimese kaduvust ja tema elu lühidust võrreldes Jumala igavikulisusega: ,,Inimese elupäevad on nagu rohi, kui tuul temast üle käib, ei ole teda. Aga Jehoova heldus on igavesest igavesti" (Laulud 103:15-17). Vanas Testamendis rõhutatakse, et hing, kes pattu teeb, peab surema. Surm ei ole mitte ainult kehast lahkumine, vaid elu lõpp keha muutub maa põrmuks, eluhing naaseb Looja juurde. Kui esimene inimestepaar paradiisist välja aeti, et nad elupuu vilja süüa ei saaks, ei olnud neil enam võimalik surematu olla. (Enne sõid nad surematuks tegevat elupuu vilja nagu kreeka mütoloogias jumalad ambroosiat). Vana Testament kirjeldab taevast Jumala asupaigana. Uus Testament seevastu kuldse linnana, peopaigana, kus ei eksisteeri midagi halba
ja näljutas ka teda. Kui Ermegunde oli surnud, andis Cristian mungale valida ta kas müürib ta elusalt koos naise laibaga seina sisse või laseb tal minna, aga alles pärast seda, kui Adelbertus rüvetab tema naise laipa ja Unterrainer seda pealt vaatab. Ta pidas oma sõna, olles ilmselt kindel, et Adelbertus ei julge sellest kellelegi rääkida. Munk jõudis elusana, kuid hullununa kloostrisse tagasi. Ta lõikas ise ära selle ihuliikme, mis oli ta kiusatusse ja pattu viinud, ta ei suutnud enam päevagi elada teadmisega mida ta sellega oli teinud ega kujutanud ette, et peab sellega astuma kõrgema kohtu ette. Ta suri verekaotusesse, aga enne seda jõudis siiski prior Helmichiusele pihtida. Prior, kes ei tahtnud kloostrit halba valgusesse seada, vaikis juhtunu maha. Ta laskis liikvele jutu, et Adelbertus oli surnud mingi tõve kätte ja mattis temana maha tühja kirstu. Enesetapjat ja pattulangenut ei riskinud ta
Vaid nõnda mõistame õigesti kreeka rõõmsameelsuse tõsist ja väljapaistvat mõistet. * Kreeka lava kannatusterohket kuju, õnnetut Oidipust, mõistab Sophokles kui õilist inimest. Kes hoolimata eksitusest ja hädast oma tarkusele kindlaks jääb. Kes aga lõpus oma kohutava kannatuse tõttu omandab maagilise õnnistusrikka jõu, mis ei kaota mõju ka tema lahkumise järel. Õilis inimene ei tee pattu, tahab sügavmõtteline luuletaja meile ütelda. Kuigi tema tegevuse tõttu võib iga seadus, loomulik kord, kogu kõlbeline maailm hukkuda. Kuid selle tegevuse tõttu luuakse kõrgem maagiline tegevuste ring, mis rajab uue maailma kokkuvarisenud vana varemetele. Seda ütleb meile luuletaja, kes on ühtlasi religioosne mõtleja. Luuletajana näitab ta esmalt üht imeliselt kokkusõlmitud protsessisõlme, mille kohtunik aeglaselt, järk-järgult omaenda hävinguks lahendab
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Kristiina Pahk SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS referaat Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine ...........................................................................5 3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine............................................................... 6 Kokkuvõte...........................................
Elas üks mees Iiob. Ta oli väga vaga ja õiglane- kartis Jumalat ja hoidus kurjast. Talle sündis 7 poega ja 3 tütart. Tema karjas oli 7000 lammast ja kitse, 3000 kaamelit, 500 paari härgi, 500 emaeeslit ja tal oli väga suur pere ja palju sõpru- ta oli rikkam kõigist hommikumaalastest. Pojad pidasid pidusid ja kutsusid tütred sööma. Kui pidupäevad läbi, siis Iiob ärkas vara ja tõi põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist
Sealt edasi tuleb teejuhiks Beatrice. Tema hing on Jumala juures ja ta juhatab sinna ka D. Teejuhid V sümboliseerib inimmõistust (esimene tasand patust vabanemisel on mõistuse toel, aga see ei anna veel vabanemist). B kehastab jumalikku armastust see viib Jumalani, mõistus üksi seda ei suuda. Mõistus on vaid eeldus patust vabanemisel. Blake on ainest saanud D-lt ja VT-st oma kunstis ja luules. Teine ring seal on ka veel karistus leebe, sinna sattunud on pattu teinud, ag aseda on loodus ajendanud. Seal on armastuse pärast pattu teidud in-d, nende tunne on tõeline olnud, abielu rikkunud armastajad. Tristan ja Isolde, Kleopatra, Helena. Francesca da Rimini ja Paolo on selline armastajatepaar, kes on alates dantest müüdistunud, sellega kuulsaks saanud. D kujutab armastajaid keerlemas igaveses tuules, igavene rahutus. F ja P patt F oli D sõbra sugulane. Vastselt abiellunud noor naine. Kuulus pigem aristokraatlikku seltskonda
!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid gootilikult jäigad, domineeris juba alasti figuur; loodus ja interjöör tähtsad; olulisemaks tööks: Püha Kolmainsus perspektiivi ja kolmnurk kompositsiooni!! Teine osa töödest on freskod San Clemente kiriku kabeli kaunistamiseks; Uccello eelkõige lahingustseenid; San Romano lahing; teadusliku perspektiiviõpetuse rajaja;
a. Järgmine keiser Konstantinus Suur ristitakse surivoodil. Alates Milano ediktist tekivad esimesed tõsised autoriteediprobleemid. ÕPETUSLIKUD PROBLEEMID Missugune on õige õpetus? Tekib arusaam õigest õpetusest ehk ortodoksia ja valeõpetus ehk hereesia. Ketserid ehk valeõpetuse pooldajad või usutaganejad. Donatuse pooldajad ehk donatistid. Donatus oli P-Aafrikas tegutsenud preester. Ta esindab ristiusu radikaalset tiiba. Kas pattu teinud preester tohib anda sakramenti? Donatistide arvates ei tohi. Donatistid rõhutavad absoluutset puhtust. See ei ole võimalik. Ükski inimene ei ole pühak ja donatistide õpetus teeks kristlastest pühakute sekti, mis tähendaks inimeste kadumist. 4.saj kuulutatakse donatistide õpetus väärõpetuseks. Kirik peab olema ühtne, ei saa lubada kirikusiseselt mitmeid õpetusi. Ariuse õpetuse pooldajad ehk ariaanid. Arius on Aleksandria preester. See õpetus
tavarahva suhtes,vaid mõtles samu mõtteid kui ülejäänud ühiskond.Selle luuletuse tulemusel võib väita,et olenemata ajastust,siis armastus pole kaotanud seda endale omast metsikust ning kõigil on need samas soovunelmad.Kirjanik on väga hästi kirjeldanud oma alluvust armastusele,et ta lihtsalt joobub sellest,ta ei suuda vastu panna nendele suuretele tunnetele ja on sunnitud alistuma. Luuletus "Kiusaja" Luuletuses väljendab Under oma häbi,et ta on suutnud pattu teha.Selle luuletuse valisin ühel lihtsalt põhjusel,see tundus mulle olevat kõige keerulisem loetutest.Ma ei saa päris täpselt aru,mis autoril on sellel ajal mõttes mõlkunud.Minule jäi mulje,et kirjanik tunneb end oma mõtete ahistuses ja palub abi jumalalt,et ta suudaks vastu panna oma ihadele ning seista vastu oma patustele mõttetele.Aga sündmustiku käigus selgub,et inimlikud nõrkused on kindlama kaaluga kui enesetalitsus.Kui me tunneme
Minna tahtis Aadule abielurikkumise eest kätte maksta ja vallatles Aadu kuuldes Tuunasega. Ühel õhtul, kui naine saunast tuli, ei tõmmanud ta Aadu voodi ette punast kardinat, mis seal tavaliselt ees oli. Ta käskis Tuunasel end võtta. Aadu nähes. Tuunas alguses puikles vastu, kuid lõpuks oli nõus. Minna oli rahul, et Aat nägi teda ja Tuunast, kuid kui ta Aadu voodi juurde läks, sai ta aru, et mees on surnud. Ta suri juba enne õhtusööki, seega ei näinud ta naise pattu pealt ja suri teadmises, et tema on perekonnas ainus abielurikkuja. Laip metsas Koer hakkas haukuma, mehed tulid majast välja ja nägid metsa veeres tumedat kuju. Nad jooksid kujule järele, püüdsid ta kinni ja sidusid käed. Tõid mehe maja juurde ja otsisid ta läbi. Leidsid taskust viis küünalt. Peremees käis kiirelt majas ja tõi mingi kirja. Laskis kinniseotul seda lugeda. See oli ähvarduskiri, milles lubati peremehe viis maja maha põletada. Arvati, et kinniseotu ongi põletaja.
suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Eriti silmapaistvad skulptuurid ja maalid on Saaremaal Karja kirikus. Karja kirku lõunaeeskoja ukse kohal asub 'Kolgata' reljeef. See kujutab stseeni Piiblist: keskel ristilöödud Kristus, vasakul Neitsi Maarja, vasakul on Ristija Johannes. Neitsi Maarjast vasakul on ristilöödud kurjategija, kes oma pattu kahetses. Tema hing lahkub kehast väikese lapse kujul, kelle võtab vastu ingel, kes viib selle taevasse. Kristuse pea on pööratud tema poole. 17. Missuguste Eesti jaoks tähtsate kunstnike töökojad asusid Lübeckis 15.saj., mida nad valmistasid? Mis on 'Surmatants', autor, aeg, asukoht ja teose mõte? Need olid Hermen Rode ja Bernt Notke, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökodasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar.
Narva Eesti Gümnaaasium 10. klass Ajaloo Referaat Marginalide kohta Teine kursus, keskaeg marginalid (katarid, albilased) Ilmar Meldre Juhendaja: Õpetaja Tanel Mazur Narva 2010 Sisukord Tutvustus.................................................................................... lk 5 Nimetus...................................................................................... lk 5 Päritolu....................................................................................... lk 6 Täiuslikud ja usklikud...........................................................lk 6 - 7 Reaktsioon katarlusele...........................................................lk 7 -8 Oletused katarite kohta............................................................... lk 8 Kiriku võitlus ketseritega (kataritega e. albilastega)....... lk 9 -...
Uskus, et asjadel on oma olemuslik iseloom, mille võib paljastada mõistus. Toetudes nendele lähtekohtadele, on L. valmis esitama oma okeeriva teooria, mille järgi"iga isiksuse individuaalne mõiste sisaldab alatiseks kõik selle, mis temaga kunagi juhtub". Täiuslik individuaalne mõiste loetleb absoluutselt kõik omadused, mis on asjaomasel indiviidil kõikidel ajahetkedel - minevikus, olevikus ja tulevikus. Täiuslikust Aadama mõistest saab järeldada, et ta langes pattu, saab järeldada selle hetke, mil ta sirutas käe ja võttis keelatud õuna. Saab järeldada oma millal heitis ta Eevaga ühte, kus kohas, mis tunne tal oli jne. Ei ole ühtegi Aadama tegelikku omadust, mida ei saaks järeldada tema täiuslikkuse individuaalsest mõistest. Aga sellest ei piisa. Tal oli ka lapsi, kes jätkasid tema elu, kui isa surnud oli. Kõik poja omadused võib muuta Aadama omadusteks. Kuid ainult mitte tema poja, vaid ka hilisema inimsoo saatused peegelduvad isa Aadamas
tertsiin- aba bcb cdc jne; 1+33+33+33= 100 laulu; 35-aastane 1300; Vergilius (Põrgu, Puhastustuli), Beatrice (taevas). Põrgu 9 ringi I antiiksed suurmehed, ristimata lapsed, II armupatud III prassijad IV pillajad, ihnused V uhked, kadedad, tigedad VI ketserid VII türannid, mõrvarid, enesetapjad, vägivallatsejad VIII kupeldajad, silmakirjatsejad, vargad, võltsijad, altkäemaksuvõtjad IX reeturid. Purgatoorium - rahu, vaikus, ainus koht selles teosed, kus inimesed arenevad, 7 pattu nõuavad puhastamist: uhkus, kadedus, viha, laiskus, kitsidus, prassimine, liiderlikkus. Paradiis - Beatrice endine armastajad ja teoloogilise tarkuse esindaja, seitse taevast Francesco Petrarca (1304-1374) Itaalia suurim lüürik (sonett); vastuoluline isiksus; Cicero isa, Vergilius vend. Looming: ladinakeelsed teosed: poeem "Africa"(1342) roomlaste võit Kartaago üle, 9 laulu, lõpetamata,
3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2.kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks. 4. Epikuurlased õnnest Õnnelik elu sõprade seltsis, poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused, ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud(ihad tungid), hea ja kuri on nimed mille inimene ise paneb
tema loomingusse kahtlevalt. 1845-- ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. SISU: aluseks vana legend minnesinger Tannhäuseri eksirannakutest Veenuse riigis. Ta on võlutud Veenuse ilust ja armastusest, kuid igatseb tagasi maa peale. Tannhäuser kutsub appi püha neitsi Maria ja võluriik kaob. Leiab end Waitburgi lossi juurest. Kostab palverändurite laulu, kes lähevad Rooma. Tannhäuser tahab nendega kaasa minna, et pattu kahetseda, kuid tulevad sõbrad ja kutsuvad teda lossi lauluvõistlusele. Nad tuletavad Tannhäuserile meelde, et teda ootab mõrsja Elisabeth. Lauluvoistluse võidab see, kes kõige paremini laulab armastusest. Kõik laulavad puhtast armastusest, Tannhäuser aga patusest armastusest Veenuse juures. Puhkeb skandaal, Tannhäuser tahetakse tappa. Elisabeth palub maakrahvi, et mees saaks oma süü lunastada -- paluda paavstilt armu. Kui paavst ei andesta, siis Tannhäuser on lindprii
Ajaloo, nagu üleüldse igasuguse inimtegevusega seatud distsipliini eripära seisnebki selles, et temas toimuva tähendust saab vaadelda vaid konkreetses ajas. Kui matemaatilise tehte õigsus ei muutu sõltuvalt tegija geograafilisest asukohast või sajandist, millal ta elab, siis paraku ajalooliste sündmuste iseloom ning nende moraalsus on sõltuvad nii geograafiast, ajastust kui ka veel lugematutest muudest sündmustest. Ehk siis Piibli sõnadega: "Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!" Kindral Augusto Pinochet (25. 11. 1915 - 10. 12. 2006) Tsiili majandus on Ladina-Ameerikas üks tugevamaid, kuid rikaste ja vaeste vaheline erinevus kasvab ning umbes pool tööjõust teenib endiselt miinimumpalka. VEIDI AJALUGU Aastad 1988-1993 olid Mehhikos ulatuslike majandusreformide aeg. Valitud strateegia põhines rangel finantspoliitikal, välisvõla ulatuslikul restruktureerimisel ning majanduse
Margareta on süüdi mõistetud oma ema tapmises ja samas ka sellepärast, et ta tappis oma lapse ära. 11. Miks Margareta ei nõustunud Faustiga vanglast põgenema? Tema arvates tal pole millelegile loota. Kui ta pageks, püütakse ta ikkagi kinni ja pannakse uuesti vangi. Olla koduta ja minna kerjama ta ei soovinud. 12. Miks Margareta, vaatamata oma patule, sattus taevasse? Margareta oli süütu neiu ning ta ei olnud süüdi, et kõik läks halvasti. Ta kahetses oma pattu ning Jumal andis talle andeks. Fausti kokkuvõte osade kaupa Proloog taevas Isaanda ja saatana vaheline leping: Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et ta ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. Öö
Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida. Avignoni vangipõli - paavst Clemens V pidi resideerima Avgnonis, sest Itaalias olid segadused ja tema Rooma resideerumine lükkus edasi. kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi. See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase
võimu piiramist, teise meelest ei tohtinud piirata ja see jäi peale. Siiski pandi kirja näiteks see, et üks inimene ei tohi korraga mitmes kirikuametis olla, see inimene kes mingit kirikuametit peab on kohustatud viibima kohapeal. Kirikukagu kaotas indulgentside müümise ja kõik kirjutised mis nende kohta käisid pandi keelatud raamatute nimekirja. --- Selle ordu eesmärgiks oli kõikide vahenditega kasu tuua katoliku kirikule. Kui see tuli katoliku kirikule kasuks, siis võis sooritada ka pattu. (jesuiidid?). Nad pöörasid suurt tähelepanu haridussüsteemile, rajasid koole
neil lehvib kaebusi. See maskidraam ei kindlasti või iial unuda! Fantoomi taotleb hajuli jõuk, kuid ei saavuta. See ikka püsib jõuga eel ja ümber keerleb ring, ses hullust, pattu rohkem veel ja õud on kõige hing. Sääl näitlejate keskele vorm tungib roomates; see olend veripunane ja liigub loogeldes. See vingerdab ja näitlejad on pea ta saagiks saand;
saanud Jaani käitumist kritiseerimata jätta. Pidi ta kõik ju õele nina alla hõõruma ja Jaani mõnitama. Kui Jaan hommikul ahastades ärkas ja meelde eelneva õhtu tuletas, tabas teda ahastus. Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia. Aga ei teadnud ta, kust Kaarlit enne neljapäeva leida. Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi
sajandil ja kestis kuni 14. sajandini. Filosoofia muutus usuteaduse abitegevuseks. Maailmatunnetuse keskmeks oli jumal. Keskaja filosoo fia tunnusteks oli seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikk us (Trumm, s.a). 2.1 Ireneus (u 125-202) Keskaja kirikuisa Ireneus ei uskunud hinge surematusesse. Tema käsitles piibellikk u arusaama „liha ülestõusmisest“, millele järgnes viimne kohus ja õndsate ning hukkaminejate lahutamine. Inimkond langes Aadama läbi pattu ja surma ning Jumala poja Jeesuse Kristuse kannatamise, ristisurma ja ülestõusmise läbi on inimkond taas saanud võimaluse elada osaduses Jumalaga. Ja seega on meie inimlikku, ihulikku ja surelikku ihusse asetatud surematuse seeme. Meie ihu on jumalik ja seega ei ole surmal selle üle lõplikku sõna (Salumaa, 1993, lk 32). 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) Augustinuse predestinatsiooniõpetuse kohaselt pole inimestel tahteavaldus t, Jumal määrab kellele armu annab
Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Intervjuu toimub vastavalt 2011.a märtsis, mille saadejuhiks on Indrek Treufeldt. Selle saade analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Jaapani toimuvate sündmuste kohta ja kummardada jaapani rahvale selles vanas kultuuris kummardamine on terve teadus alates formaalsest tervitustest kuni surma pattu eest. Jaapanit on tabanud õnnetus, mille on omandanud meid kõiki omandavate mõõtme. Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Silver Hage, kes on siis vastavalt noor ettevõtja. Silverit tutvustatakse kui meest, kes kaks nädalat aega tagasi Jaapanisse käinud ning nägi maailma sündmusi lähemalt. Intervjueeritava olukord on hea – teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses. Intervjueeritav ei ole kidakeelne
et seda võetaks nende poolt vastu Tema kõige viljakandvama ja aulise kannatuse mälestuseks. Selle kannatuse kaudu oleme saanud kätte oma pattude andestuse ja tehtud taevase kuningriigi osalisteks, mille kaudu me oleme veendunud ja kinnitatud, kui me 1 http://www.katoliku.ee/node/72 tuleme nimetatud sakramenti vastu võtma oma süütegusid siiralt kahetsedes, kindla usuga Jumala halastusse, ja tõsise kavatsusega alluda Jumala tahtele, ja enam mitte pattu teha: mille pärast on meie kohus tulla nende pühade saladuste juurde Kõikvõimsale Jumalale kõige siiramat tänu andes Tema lõpmatu halastuse ja kasude eesõiguse eest, mille Ta on meile andnud ja kinkinud, vääritutele sulastele, kelle eest Ta ei andnud mitte üksnes oma ihu surmaks ja valanud verd, vaid ka heaks arvanud, sakramendis ja saladuses, anda meile vaimselt oma ihu ja verd, et sellest vaimulikult süüa ja juua. See
3 KURITEO DEFINITSIOONI JA ÕIGUSE SUBJEKTID ISLAMI KARISTUSÕIGUSES 3.1 Kuriteo definitsioon Iga tegu, mis on Jumala või tema prohveti poolt keelatud, on islami karistusõiguse kohaselt kuritegu. Islami õiguses on iga kuritegu karistatav, aga kõiki karistusi ei ole täpsustatud.16 Araabia keeles öeldakse kuriteo kohta „jareema“, mis tähendab üle astuma reeglitest, lõhkuma ja eirama. Koraani kohaselt tähendab „jareema“ pattu, sest jumalasõnast üle astumine on kuritegu ja kuriteo toimepanemine on patt; sellepärast on kuriteo toimepanijad patused.17 Islami õigusruumi juristid ja õigusteadlased on kuritegu defineerinud teona, mis on vastuolus seadusega või sellest kõrgemal asuva käsuga, nagu jumalasõna. Islami õiguses peetakse kuritegusid ka usuvastasteks kuritegudeks.18 Islamimaades, Liibanon, Jordaania ja Süüria, kus kriminaalkoodeksi loomist on mõjutanud
maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas). 18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte võimaluse mitte patustada. Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas. Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon). Augustinuselt pärineb ka vaimuliku võimu ülimuse põhjendus teoses ,,Jumala riigist". Augustinuse tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma suhtes. Inimesel on valida taeva ja maise riigi vahel, esimene on headus, teine kurjus
Ta suudab isegi armuda. 2. Margareta ja Faust on väga erinevad. Margareta on väga noor, kogenematu ja kergeusklik neiu. Faust on vana, elukogenud ja elust tüdinud teadlane. Margareta allus täielikult oma emale ja käitus vastavalt tolle aja kommetele, allus enne Faustiga kohtumist normidele täielikult. Faust oli vabameelsem, riskialtim. Suur erinevus nende vahel oli usk. Margareta oli sügavalt usklik. Allus reeglitele, käis kirikus. Käis pihil isegi siis, kui pattu ei olnud teinud. Kuna ta oli nii puhas ja süütu, siis ei saanud kurat talle midagi teha ega teda mõjutada. Faust aga oli usu jumalasse kaotanud. Ta ei saanud kunagi meelerahu. Nende kahe karakteri puhul vastanduvad loomulik süütus ja lihtne elu ning vaimne ebastabiilsus. Nende niivõrd suure erinevuse ja erineva maailmavaate tõttu ei saaks Faustile tema otsingutes kaaslast. Margareta ei mõistaks tema probleemi. Ka suhe ei püsiks kaua, sest neil pole midagi ühist. Fausti tunded kadusidki
Katolik kirik nimetab apokrüüfe, mille sisu ei ühti täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peeta pühadeks raamatuteks.Juuditi raamatus on kirjas, et Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II tahtis Süüriat, Palestiinat, Araabiat oma võimule alistada. Algul lootis ta seda teha oma karmi sõna ja käskude abil. Ent paljud rahvad ei kartnud Nebukadnetsarit. Juudit viiakse väepealik Olovernese telki. Ent siis teatab Juudit ootamatult, et juudi rahvas kavatseb pattu teha ja oma Jumalat vihastada. Peagi on ta veendunud, et juudi rahva alistamisega ei pea ta vaeva nägema, sest juutide endi patt saab nende hävitajaks. Olovernes usub Juuditit, et varsti on juudid kui lambad, kel ei ole karjast. Olovernes joob liiga palju, nii et vajub peagi raskesse unne. Juudit raiub tal pea tema enda mõõgaga. Juudit kiirustab tagasi Betuuliasse. Olovernese pea pannakse võidu märgiks linna müüri peale. 10 äsku. Mida need peegeldavad üldiselt? 1
18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada. Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas. Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon). Augustinuselt pärineb ka vaimuliku võimu ülimuse põhjendus teoses „Jumala riigist”. Augustinuse tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma suhtes. Inimesel on valida taeva- ja maise riigi vahel, esimene on headus, teine kurjus. Esimese
Sellega püüti allutada ilmalikke valitsejaid. Augustinuselt pärineb ka pärispatuõpetus, et selgitada maailmas valitsevat kurjust (Looja jättis inimesele vaba tahte – võimalus mitte patustada, puust vilja võttes valis Aadam patu, sellega tekkis pärispatt, mis peitub kõigis inimestes). Vaba tahe hävis seevõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsaks saamiseks. Ilma jumalaarmuta (mille jagamise ainuõigus on vaimulikul seisusel) ei saa inimene pattu maha jätta (ei pääse taevariiki). §1.2 Kirikuhierarhia kujunemine Juba 1. saj. tekkisid koguduseametid. Iga kogudus valis endi keskelt juhi e. piiskopi (algselt valitavad ametid). Omavahel olid kogudused esialgu võrdsed. Piiskop valitses koguduse liikmete vaimset elu. Piiskopi abilised oli koguduse vanemad e. presbüterid ja diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. 4. saj.
Ta oli täielikult isoleeritud välismaailmast, kong oli niiske ja külm ning arreteeritu oli tihti jalaraudades ja keti otsas. Juurdlust ei peatanud mitte miski, isegi mitte arreteeritava surm või mõistusekaotus. Inkvisitsioon pidas kõiki, keda ta kahtlustas või kelle kohta ta vihjeid oli saanud, süüdlaseks. Sellegipoolest, oli ta sunnitud oma süüdistust põhjendama. Seda oli vaja teha, et veenda süüdistavat ennast süüdi tunnistama ja pattu kahetsema. Võib ka öelda, et koguti süüdlaste vastu tõendeid,et ta hinge päästa. Teiseks olid süütõendid tarvilikud selleks, et kas või ainult väliselt, puhtformaalselt järgida dekoorumit ning võtta süüdistavalt igasugune lootus pääseda mingil muul viisil peal puhtsüdamliku kahetsuse ja kirikuga leppimise. Juurdluse kestvusel ei olnud tähtaegu, inkvisiitorid võisid süüdistatavat pidada vanglas enne otsuse langetamist aasta, kaks aastat või isegi terve elu
6 Neferneferneferiga ning soovis, et ta poleks iialgi siia ilma sündinud, kuid Sinuhe ei kuulanud oma orja. Kaptahil aga oli õigus, naine ainult mängis Sinuhega ja kui mehel polnud enam ühtegi kingitust anda, saatis naine mehe minema öeldes valvuritele, et teda enam kunagi väravatest sisse ei lastaks. Õige pea sai Sinuhe teate, et tema vanemad on surnud. Mees süüdistas kõiges ennast ning tundis, et oli teinud suurt pattu, jättes oma vanemad ilma Lääne heast elust, mis pidi tulema pärast surma, kuna kõik vara oli nüüd Neferneferneferi käes. Sinuhe otsustas minna tööle Surnute majja, et ta saaks oma vanemate kehad palsameerida ja igavesele teele saata. Surnute majas töötades, sai Sinuhe aru, kui valesti oli ta käitunud ja ta uskus, et ta on ära neetud. Saanud oma vanemate keha palsameeritud mattis ta nende kehad ühe rikka kaupmehe hauda. Lootes, et vanemad saavad oma selle mehe rikkusest
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
Rothschild kuulas tähelepanelikult, seistes küljetsi tema poole, käed risti rinnal. Nõutu hirmuilme ta näol vahetus aegamööda kurva ja kannatavaga, ta pööras silmad pahupidi, nagu tunneks piinavat vaimustust, ning lausus: ,,Oohh!" Ja pisarad jooksid aeglaselt ta põskedel ning tilkusid ta rohelisele satterkuuele Ja pärast lamas Jakov kogu päeva ning tundis tuska. Kui papp õhtul teda pihile võttis ja küsis, kas ta ei mäleta enesel mingit erilist pattu olevat, siis meenutas ta oma nõrkevat mälu pingutades jällegi Marfa õnnetut nägu ja juudi meeleheitlikku karjatust, kui koer teda hammustas, ning ütles vaevu kuuldavalt: ,,Viiul andke Rothschildile." ,,Hea küll," vastas papp. Ja nüüd küsivad linnas kõik: kust on Rothschild seesuguse hea viiuli saanud? Kas ostis ta selle või varastas või sai juhuslikult pandiks? Ta on juba ammu flöödi jätnud ja mängib nüüd ainult viiulit
ülekohut üksnes ülekohtu enda pärast – ajendaski mind jätkama ja lõpule viima ülekohut, mida olin teinud ilmsüütule elajale. Ühel hommikul libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge; poosin ta, pisarad voolamas ja kibedaim kahetsus südames; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et ta mind oli armastanud, ja sellepärast, et ma tundsin, et ta polnud mulle solvumiseks põhjust andnud; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et nii toimides teen pattu, surmapattu, mis niivõrd ohustab mu surematut hinge, et isegi – kui seesugune asi on võimalik – Kõige Armulisema ja Kõige Hirmuäratavama Jumala ääretu arm temani ei ulatu. Ööl, mis järgnes päevale, mil ma tolle ülimalt julma teoga hakkama olin saanud, äratas mind unest kisa, et tuli on lahti. Mu voodi eesriided olid leekides. Kogu maja lõõmas. Suure vaevaga õnnestus mu naisel, ühel teenijal ja minul tuleohust pääseda. Häving oli täielik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
