Ta tapab Kooni. Agamemnon põgeneb. Hektor näeb seda ja Trooja Ründab vastu. Odysseus ja Diomedes otsustavad võidelda, teised põgenevad. Hektor saab haavata ja taandub. Paris haavab diomedest. Odysseus kaitseb Diomedest troojalaste rünnaku eest. Sokos lööb odysseust, Athena kaitseb teda. O hüab appi ja Aias ning Menelaos lähevad appi. Nad päsevad minema. Troojalste rünnak jätkub. Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb noolte ja kivide sadu. Trooja liigub edasi. Lahinguvälja kohale taevasse ilmub kotkas, kellel küüniste vahel madu. Madu hammustab kotkast ja pääseb vabaks. Polydenos näeb selles ettekuulitust, et nad saavad kreeklaste juurde jõudes lüüa. Hektor ei susu seda. Trooja ründab edasi, nad jõuavad vallile. Hektor murrab kiviga maha
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel
Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd pöördub Achilleuse viha sõbra surma tõttu troojalaste, eelkõige Hektori vastu, sest lisaks Patroklose tapmisele on Hektori käes ka tema lahinguvarustus. Thetise palvel sepistab jumal Hephaistos talle uued relvad
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek
kasutavad hetke ja asuvad ründama. Neid saadab edu. Lisaks Hektorile on ründajate eesotsas Zeusi poeg Lüükia kuningas Sarpedon, kes on oma sõdalastega troojalastele appi tulnud. Lahingut jälginud Zeus on rahul. Ta loodab et peagi on Hektor oma meestega kreeklaste laevadel. Zeus lahkub. Kui Zeus on lahkunud ilmub lahingupaigale merejumal Poseidon, kes pooldab kreeklasi. Nüüd hakkab edu saatma kreeklasi. Peagi saabub tagasi Zeus ja kreeklaste sõjaõnn jätab nad maha. Achilleuse sõber Patroklos palub Achilleuselt tema sõjarakmeid, et ajada hirmu peale troojalastele, jättes mulje, et tema on haavamatu Achilleus. Achilleus lubab oma sõjavarustuse Patrokosele. Patroklos koondab vanad ja uued jõud ja asub rünnakule. Troojalased näevad, et Achilleus on asunud võitlusesse ja taganevad, jättes maha ka põlema süüdatud kreeklaste laeva. Põgenedes saavad paljud troojalased aru, et see julge ja vapper võitleja ei olegi Achilleus
Oleks pidanud kohe eemale hoidma õukonnas ega häältki tegema. Kuid ega ma ei saanud ju kui Deidameiasd mööda vaadata. Ta ilus välimus ja ilus elu. See kõik oleks võinud nii jääda kui odysseus ei oleks tulnud. Kuidas ma sain lõksu langeda nii lihtsalt ja neid relvi imetleda. Sealt peale hakkasgi kõik halvemaks minema. Algus ei uskunud ma seda. Uskusin et elule tuleb ainult natuke põnevust. Loomulikult oli algus tore minna õpetaja Phoinix ja hea sõbra Patroklos trooja alla. Mind ootas seal suur töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud troojasse kui ei oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav. Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest. Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi.
Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile. Troojalased jõuavad kreeklaste laevadeni ja süütavad ühe neist põlema. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd nõustub Achilleus võtma Agamemnoni käst vastu Briseisi ja hüvituskingid. Tema viha pöördub vaenlase vastu. ,,Ilias" lõpeb Hektori surmaga Achilleuse käe läbi ja Hektori matusetseeniga. Odüsseia
kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt suurim au Trooja kuninga Priamose loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso vanemale pojale Hektorile. Troojalased juurest ning jätkata teekonda kodukohta jõuavad kreeklaste laevadeni ja Ithaka saarele. süütavad ühe neist põlema. Achilleuse ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" ette tegevusetust. Achilleus annab tema maailm aga paikneb igapäevaelu ja käsutusse oma väed ja turvised, kuid muinasjutu piirimail. hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Sündmused hakkasid arenema Patroklos jälitab lahingust haaratuna kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. valitseja oli juba kakskümmend aastat
tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamiseks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune,kuhu kreeka sõdalased peituvad ning jäetakse linna väravate ette seisma. Troojalased arvavad,et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse.Öösel ronivad kreeklased välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn hävitati.
tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.. Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad. XIX laulus - Achilleus tõotab pühalikult loobuda vihast ja kättemaksust. Briseis viiakse tagasi Achilleuse telki. Athena läheb süstib Achilleusele nektarit ja
Iphigenia(Agamemnoni tütar) ohverdamine Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa. Achilleus on Patroklose sõber. Patroklos palub Achilleust, et too läheks sõtta. Patroklos võtab Achilleuse rüü ja vanim prints Hector tapab ta , arvates, et ta on Achilleus. Hectori ja Andoromache hüvastijätt. Hector jätab oma naisega hüvasti, sest ta arvab, et ta saab surma, sest Achilleus tahab Hectoriga võidelda, kättemaksuks selle eest, et Hector ta sõbra tappis. Hectori surnukeha lohistamine. Priamos läks üksi Achilleuse telki ja palus oma poja surnukeha tagasi.
Athena Artemis Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1. Agamemnoni ja Achilleuse tüli 2. Agamemnon paneb proovile sõjaväe võitlusvaimu (Sparta kuningas) 3. Menelaose ja Parise kahevõitlus 4. Pandarose vibulask rikub vaherahu 5. Hektori jumalaga jätt Andromachega (Hektori naine) 6. Patroklos läheb võitlusse Achilleuse rüüs ja relvadega. Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad 7. Achilleus leinab sõpra 8. Achilleuse ja Hektori kahevõitlus. ,,Odüsseia" Odysseus oli sõjas 10 aastat ja seikles veel 10 aastat enne kui jõudis Ithakale. 1. Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas. 2. Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse alustagu koduteed.
sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi · Achilleus asub taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taha laagrisse · Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja · Järgnevad Hektori matused · Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori surmast.
Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja kreeklased neksid, et nad ei saa ilma Achilleuseta.Esialgu Zeus ei tahtnud tema s...
Iphigenia Ta oli Agamemnoni tütar. Agamemnon sai hakkama koleda looga, sest ohverdas Iphigenia, kui Trooja poole teeleasuval Kreeka laevastikul tuli kaua pärituult oodata. Seda ei suutnud ta naine kunagi andestada ja lasi Agamemnoni hiljem tappa. Tütre ohverdamisele saatmisel valetas ta tütrele, et saadab ta hoopis Achiellusega abielluma. Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Trooja sõjas riietas ta end Achilleuse soomusrüüsse ja viis tema sõdalased lahingusse. Patroklos surmas palju vaenlasi, kuid Trooja väravas langes ta kahevõitluses Hektoriga. Nüüd kahetses Achilleus kibedasti oma tüli kreeklastega ja maksis oma sõbra surma eest kätte. Laertes Laertes oli kuningas. Ta osales suure metssea tapmises koos erinevate kangelastega. Metssiga tapeti ning au langes seda esimesena haavanud neiule. Elu lõpu lähedal võitles ta ka oma poja kõrval. Sileen Sileenid olid osalt inimesed osalt hobused. Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid
Kuna Zeus oli kunagi tahtnud Thetisega abielluda, siis sekkus ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist. Kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma, tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ja Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina-ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe välja andsid. Achilleus, kes ei suutnud mõelda millestki muust kui kättemaksust Hektorile, siis saatis ta teate on valmis Agamemnoniga ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise Achilleusele tagasi
2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari. Selle peale Achielleus vihastas ja ei võtnud sõjast osa. Zeus pöörab lahinguõnne troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa
kinni, kuid kelle Perseus päästis. Pärast surma tõsteti Kassiopeia taevasse tähtkujuks. · Iphigeneia Iphigeneia oli Mükeene kuninga Agamemnoni ja Klytaimnestra tütar. Ta taheti enne Trooja sõda ohverdada Artemisele, et too ei takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. · Penelope truudus Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele
Achilleuse osavõtuta ei olud neil enam võimalik võita. Ja see mõjus: varsti pakkus Agamemnon lisaks Briseise tagasiandmisele ka suurt osa oma sõjasaagijaost, et aga sangarlik Achilleus jälle lahingusse astuks; kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Achilleuse viha ei lahtunud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, Andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik usuksid, et kangelane on jälle võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma. Tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ning jumal Apolloni soosik. Kui Achilleus sai teada oma parima sõbra surmast, tõi ta kuuldavale nii õudse leina- ja raevukarje, et troojalased surnukeha kohe völja andsid. Nüüd käis kõik väga kähku. Achilleus, kes ei suutnud mõelda muust kui kättemaksust Hektorile, saatis Agamemnonile teate, et on valmis ära leppima. Agamemnon palus vabandust ja saatis Briseise talle tagasi. Nüüd tormas
ANTIIKKIRJANDUS Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirj...
mereranda Achilleuse peatuspaiga poole, mille ümber peavad hoolsalt vahti pikkade odadega mürmidoonid. Achilleus on oma telgis, veetes aega hea sõbra Patroklose seltsis. Nad pole relvastatud ning nende turvistikud, kilbid, säärekaitsmed ja kiivrid vedelevad sealsamas nurgas. Pingil istudes lõbustab Achilleus ennast lüüramänguga, lauldes ise selle saatel iidseid laule, mis jutustavad sõjast ja kangelastegudest, Patroklos aga kuulab teda vaikides. On tunne, nagu oldaks tuhande miili kaugusel Troojast ja verega immutatud tapatandrist. Achilleuse südant paisutab ikka veel viha ja meelepaha. Nähes Nestorit, Aiast ja Odysseust, paneb noormees lüüra kohe kõrvale, tõuseb naerateades ja ulatab käe: ,,Sõbrad!" hüüatab ta, ,,Mis rõõm teid jälle näha! Tulge! Sina, Patroklos, kalla meile joogiks punasemat ja puhtamat veini! Odysseus, Aias, tark Nestor! Sööge ja jooge mu seltsis!"
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja M...
· Hektor kohtus viimast korda oma naise Andromache ja oma pojaga · Andromache püüdis oma meest rahustada(mees läheb lahingusse) · Hektor hoiatas oma naist, et see võib leseks jääda · enne lahkumist tahtis Hektor oma poega kallistada, poeg ehmus kiivri peale · last kätel kiigutades palus Hektor jumalatelt, et tema pojast saaks temasarnane Trooja tulevane valitseja · Achilleus istub endiselt telgis.... sõjaõnn troojalaste pool · Achilleuse sõber Patroklos ei võinud kreeklaste kaotust pealt vaadata · Hera tegi end hästi kauniks, võrgutas Zeusi ära ja lasi une tema peale tulla sõjaõnn hakkas kanduma kreeklaste poolele · Zeus ärkas ja oli Hera peale vihane kreeklastel hakkas jälle halvasti minema · Patroklos palus Achilleust, et Patroklos võib ise Achilleuse asemel sõtta minna · Achilleus lubas · Patroklosel(seljas Achi. rüü) läks alguses hästi, kuid Hektori oda tappis ta varsti
ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli kr häda nähes plaan panna selga Ach kuulsad rakmed ning Ach asemel lahingusse minna. Nii saigi ja tr, arvates, et Ach on lahingus lõid vankuma. Patroklos sattus Hektoriga vastamisi ning Hektor tappis Patroklose. Siis võttis H Ach rakmed ja rüü ning pani need selga. Ach ootas Patroklose naasmist kuid teda ei tulnud. Surmast kuuldes oli Ach sügavas leinas ning soovis minna lahingusse, et tappa Hektor. Ema tõi talle Hephaistose sepistatud uued rakmed ning Ach läks sõtta. Odysseus, Diomedes, Agamemnon, paljud teised olid viga saanud. Kogunud kr väeriismed kokku viis Ach nad rünnakule. See oli viimane lahing, kus Hektor suri
keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal oleks õnnestunud laevad põlema panna oleks sõda lõppend ja kreeklased oleks tagasi põõrdunud. Kuid sellegipoolest keeldus Achilleus võitlemast. Leegid neelasid juba esimest laeva kui Patroklos kelllel oli seljas Achilleuse turvis viskas oma oda troojalaste sekka. Ta oleks kohe tapetud kui ta ei oleks olnud nii Achilleuse moodi. Troojalased pidasidki teda Achilleuseks ning põgenesid. Patroklos koondas sõdalased ja ajas põgenevaid troojalasi linnamüürideni taga. Järsult tabas teda juhuslik hoop. Ta kiiver rebiti peast ja oda lõõdi pilbasteks. Ta üritas Trooja müüridest eemale roomata kuid tema rinda läbistas Hektori mõõk ja Patraklos suri. Kui Achilleus oma nõo
Zeus abistas troojalasi. Kreeklased olid mures, sest nad olid laevadeni tagasi aetud. Nestori soovitusel paluti Achilleuselt andeks, kuid ta ei võtnud seda vastu. Zeus aitas jällegi troojalasi, aga Hera uinutas ta magama. Nii kaldus õnn kreeklaste poole, Hektor löödi vankrist alla, aga Aneas päästis ta. Zeus ärkas ja süüdistas Herat, aga too veeretas süü Poseidoni peale. Zeus käskis Poseidonil lahkuda ja õnn oli jälle troojalastel. Achilleuse sõber Patroklos jälgis toimuvat ja pahandas Achilleusega, et too ei taha võidelda. Achilleus vastas, et Patroklos võib võtta tema turvise, relvad ja mehed ning sõtta minna. Nii juhtuski. Alguses tundus, et Achilleus saabus, ja troojalased kohkusid. Vastamisi sattusid Hektor ja Patroklos, ning Hektor võitis, varastades Achilleuse turvise. Pilet 18 - Trooja langemine Paris laseb Achilleusele Aphrodite abiga noola kanda. kreekalsed ei loobu ikka ja pöörduvad
viimased ei söandanud oma linnuse müüride vahelt välja tulla. Aga kui Agamemnon haavas Achillust, võttes talt ära naisvangi, siis loobus Achilleus edasisest sõjast osavõtust. Troojalased muutusid südikamaks ja hakkasid kreeklasi võitma. Nad lähenesid juba kreeklaste laevadele ja ähvardasid need ära põletada, kuid Achilleus, vaatamata kõigile palvetele, haudus ikkagi veel viha Agamemnoni vastu ega tahtnud teda aidata. Kuid seal tuli kreeklastele appi Achilleuse lähim sõber Patroklos. Ta keelitas Achilleust andma temale oma sõjarüü ja lubada kreeklasi aidata. Patroklos riietus Achilleuse rüüsse ja viis kreeklased enda järal lahingusse. Troojalased pidasid Patroklost algul sõjarüü tõttu Achilleuseks endaks ja hakkasid põgenema. Patroklos surmas siis paljugi vaenlasi, kuid Trooja väravas astus Patroklose vastu Hektor ja surmas tema. Patroklose laipa ei õnnestunud tal kaasa viia, kuid ta võttis Patroklose seljast Achilleuse rüü ja riietus sellesse.
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega. Kreeklased tegid Troojale suure puust hobuse ja vallutavad Trooja linna. PILET NR 6 EUROPE Europe oli Siidoni tütar, kellesse Zeus armus.
2. Eepose alguses kirjeldab Homeros Achilleuse raevu? Kelle peale ja miks ahhailaste sangar vihane oli? 3. Mis on Achilleuse kand ja kust see mõiste pärineb? 4. Agamemnoni abikaasa Klytaimestra hakkas oma meest Aulises juhtunu pärast vihkama? Mis Aulise sadamas juhtus? 5. Kas Agamemnon oli Trooja sõja kestel truu oma abikaasale? 6. Kreeka sõjameestel jäid lähedased väga kaugele koju. Kuidas sai Achilleus oma emaga pidevalt kohtuda? 7. Kes oli Patroklos? Kas võiks selle tegelase lihtsustamise eesmärgil Trooja sõja loos vahele jätta? Põhjenda. 8. Kõigi lemmik Achilleus sai hakkama nii häbiväärse teoga, et seda panid pahaks ka Olümpose jumalad. Mida kreeklaste heeros nii hullu tegi? 9. Millisest metallist olid valmistatud kreeklaste ja troojalaste sõjariistad? 10. Millise stseeniga lõpeb Homerose eepos Ilias? 11. Homeros ei kirjelda Trooja sõja lõppu. Mida ta eeldas? 12. Kas meie õpetajad saavad 6. 9. kl
2) Arhailine ajastu (24080 eKr) 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada?
5. laul Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest) 6. laul Hektori hüvastijätt Andromachega 7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9. laul Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega 10. laul Odysseuse ja Diomedes öine käik troojalaste leeri 11. -13. laul troojalasi saadab edu 14. laul Zeusi uinutamine 15. laul Hektori vägiteod 16. laul Patroklos suundub lahingusse Achilleuse relvadega ning langeb Hektori käe läbi 17. laul Patroklose surnukeha päästmine 18. laul Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad 19.-21. laul Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad 22. laul Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine 23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia"
Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub
keeldumisest tagastada Apolloni preestri tütart, mille tulemusena saadab Apollon kreeklaste leeri laastava katku ning lõpuks on Agamemnon sunnitud järele andma, kuid hüvituseks nõuab ta Achilleuselt tema sõjasaagi. Achilleuse au on riivatud ning ta solvub ning keeldub sõjast osa võtmast. Achilleuse ema Thetis palub Zeusil seni kreeklastel sõjas mitte edu saavutada, kui ta pojale on solvangu eest tasutud. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks ta on kurb ja reavunud sõbra surma üle ning tahab kätte maksta. Teose kulminatsioon saabubki, 22. laulus, kui Achilleus tapab Hektori. Kompositsioon on ajalises järjestuses, algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva, tõusvas pinges viib tegevustik Agamemnoni ja Achilleuse tülist Hektori surmani, vihjates Trooja edasisele saatusele.
Hera sai siiski teada. Zeusi plaan oli eksitada Agamemnoni lastes tal arvata, et ta suudab vallutada Troojat, mida ta tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja
Achilleus Hektor Agamemnon Aineias Menelaos Paris e Aleksandros Odysseus Sarpedon Aias Helenos Diomedes Deiphobos Patroklos Troilos Idomeneus Antenor Nestor Priamos Jumalad-kreeklaste poolel Jumalad- troojalaste poolel Hera Aphrodite Athena Ares
3. Vana Testament, vanus, algkeel, mis rahva pühakiri algul. Moosese I raamat teada Aadama ja Eeva lugu, Kaini ja Abeli lugu, Noa lugu, Jaakobi ja Eesavi lugu. 4. Eepose môiste, kaks liiki, nimetada vähemalt 10 eepost+rahvas, kellele kuulub. 5. Nimetada vanakreeka eeposed, nende autor.Teada Trooja sôja müüdist järgmisi tegelasi: Peleus, Thetis, Eris, Hera, Pallas Athena, Aphrodite, Priamos, Paris, Hektor, Menelaos, Helena, Odysseus, Achilleus, Patroklos. 6. Oska kirjeldada antiikteatri ehitust, tea môisteid (orkestra, skeene, dionüüsia, tragöödia, komos-komöödia). Dialoogi ja koori osatähtsus vanakreeka ja vanarooma teatris. 7. Nimeta kolm antiiktragöödia ja kolm antiikkomöödia autorit. 8. Nimeta 8 antiikluule liiki, teades, mis liiki iga autor viljeles. 9. Tea Sophoklese "Kuningas Oidipuse" sisu üldjoontes, lähtuvalt järgmistest tegelastest: Laios, Iokaste, Oidipus, Polybos (Korinthose kuningas), Eteokles,
tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale
Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane, kuna Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki, Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega. ,,Odüsseia" Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd
ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli kr häda nähes plaan panna selga Ach kuulsad rakmed ning Ach asemel lahingusse minna. Nii saigi ja tr, arvates, et Ach on lahingus lõid vankuma. Patroklos sattus Hektoriga vastamisi ning Hektor tappis Patroklose. Siis võttis H Ach rakmed ja rüü ning pani need selga. Ach ootas Patroklose naasmist kuid teda ei tulnud. Surmast kuuldes oli Ach sügavas leinas ning soovis minna lahingusse, et tappa Hektor. Ema tõi talle Hephaistose sepistatud uued rakmed ning Ach läks sõtta. Odysseus, Diomedes, Agamemnon, paljud teised olid viga saanud. Kogunud kr väeriismed kokku viis Ach nad rünnakule. See oli viimane lahing, kus Hektor suri.
pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli kr häda nähes plaan panna selga Ach kuulsad rakmed ning Ach asemel lahingusse minna. Nii saigi ja tr, arvates, et Ach on lahingus lõid vankuma. Patroklos sattus Hektoriga vastamisi ning Hektor tappis Patroklose. Siis võttis H Ach rakmed ja rüü ning pani need selga. Ach ootas Patroklose naasmist kuid teda ei tulnud. Surmast kuuldes oli Ach sügavas leinas ning soovis minna lahingusse, et tappa Hektor. Ema tõi talle Hephaistose sepistatud uued rakmed ning Ach läks sõtta. Odysseus, Diomedes, Agamemnon, paljud teised olid viga saanud. Kogunud kr väeriismed kokku viis Ach nad rünnakule. See oli viimane lahing, kus Hektor suri
Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis. Telki tuli Ache parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ache obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus
Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks tulnud Menelaosele tagasi anda, aga kuna Aphrodite polnud lahendusega rahul, käskis ta ühel Parise meestest Menelaost vibuga lasta. Puhkes uus võitlus. Hektor – troojalane, kuninga poeg. Patrokles (Achilleuse sõber) tahtis minna kreeklastega sõtta. Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma. Patroklos ning Hektor sattusid kokku ning toimus kahevõitlus. Hektor võidab kahevõitluse arvates, et ta on võitnud Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema lasi teha sepal uue sõjavarustuse, mis oli tugevam kui eelmine. Algab eepos Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus troojalasi tagasi
Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ach-e ema oli Thetis. Telki tuli Ach-e parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ach-e obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
