omavasse situatsiooni, siis see situatsioon ongi üldkohustuslik. Käitumine peab olema õiguspärane. Õiguse tegelik ajalugu algab ius scriptumiga. Õigusnormi eritunnused, seotud institutsiooniga, kes on pädev õigusnormi looma - riik: · Loomine riigi poolt · Garanteerimine riigi poolt - peab looma garanteerimise võimalused. Õigusnorm on nn pidamisnorm, tal on oma kvaliteet. III seminar 7. oktoober 2008. a. 10:04 R. Narits 1. Patriarhaalne mudel - perekonna edasiviiv jõud. 1. küsimus võrdub ka riigi tekkimise põhjustega . Mis on riigi tekkimispõhjused?? Olemuslikud muutused, mis ühiskonnas toimusid. Tööjaotuse süvenemine, kaubandus? Püüd leida ühiskonnas kindel koht - Krenholmi kolimine Narvast. Arengud majanduselus. Põhjused peituvad muutustes, mis peituvad ühiskonnas eneses, ei saa tulla väljastpoolt. PÕMST ühiskonna protsessid
inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ning muutus liiga kosmopoliitseks (antisemitism). ITAALIA. 20. sajandi alguse Itaalia kuulus nende Euroopa riikide hulka, kus heaolutase oli üks madalamaid. Euroopa majandusedu jõudis vaid riigi põhjaossa, lõunaosa aga kannatas stagnatsiooni ja majanduslanguse all: suurmaaomandid; parunite patriarhaalne võim; talupoegade, rentnike ja väikeomanike vaesus. Kõik see põhjustas paljude inimeste ümberasumise lõunast põhja, mis tekitas omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigid, et otsida õnne Ameerikas.Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Kuningas Vittorio Emanuele III valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina (bella e grande figura). Itaalia
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste eri...
Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks ja tema vabaduses sündinud lapsed võisid kandideerida riigiametissegi. Vabakslastud tegid tavaliselt innukalt tööd, hankida endale varandust, võita tunnustust ja seeläbi võimalikult palju eemelduda oma senisest orjaseissest. Nii mõnestki vabakslastust said väga rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond ja naiste positsioon Traditsiooniline Rooma perekond – familia – oli patriarhaalne. Perekonna pea – paterfamilias (pereisa) – omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nende hulka kuulusid tema naine, abiellumata tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed, kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad olid seega isa eluajal tema võimu all ja ka kogu nende vara kuulus seaduse järgi nende isale. Vabariigi ajal oli pereisal koguni õigus oma poegi, nagu muidki pereliikmeid, ka surma mõista. Kuid sel juhul ähvardas
Kohus annab bioloogilistele vanematele lapse hooldusõiguse tagasi niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus lapse huvidega, või määrab lapsele eestkostja või erieestkostja. Vanema ja lapse õigussuhe Vanema õigused lapse huvides seatud kohustustega seotud. Vanema õigus ja kohustus hoolitseda alaealise lapse eest. Isa võimust lapse õigusteni (Schwab) Rooma õigus isa võim laste üle (patria potestas) Keskaeg perekonna patriarhaalne struktuur Valgustusajastu uus tähendus, hoolitsuskohustus, lapse iseseisvaks kasvatamine Täieliku teovõime kehtestamine vanema võim lõpeb (1804 code civil (21)) 19. sajandi restauratiivsed suunad riik ei sekku perekonnaellu 42 20. sajand laste õigused esikohal ("vanema võim" asendub seadustes "vanema
Religiooni põhilähtekoht: jumalad lõid inimesed, selleks, et inimesed nende heaks tööd tegid. Jumalad jagasid maa ära (linnriigid), igal linnriigil on oma kaitsejumal, kes on ka selle linnriigi omanik. Linnriigis on jumala koda ja templimajapidamine, mis jumalat toidab. Jumalaid austati ka igapäevaste rituaalidega templis (jumalakujuga tegeleti põhiliselt). Jumala vajadused olid ülimalt inimlikud. Ka panteon oli inimlik (ning väga sarnane Kreeka panteonile). Jumalad on patriarhaalne suurpere. Jumalatele on omane nii inimlik välimus kui ka inimlikud pahed. Panteoni eesotsas seisid An, Enlil ja Enki. An (semiidi Anum) on taevajumal. Tema linn oli Uruk. Seal asus ka tema tütre E-Anna/Inanna tempel. An on nö viljatu taevas (sinine taevas, ta on vana ja väärikas ning otseselt ei sekku, või kui sekkub siis nõuandega. Ta on jumalate isa aga mitte kuningas). Enlil on jumalate kuningas ning taevajumal, tuulte, tormide, jne jumal (En isand, lil õhk).
kohtunikuks pääsesid ateenlased, nagu teistegi linnriikide kodanikud, alles kolmekümnendast eluaastast alates. Enamuse kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega, kuid jõukamatest peredest noored jätkasid sageli enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) käe all. Sageli toimus see mõnes linnalähedases gümnaasionis, millest sel moel kujunesid kuulsate õpetlaste käe all toimivad õppeasutused. Abielu ja perekond Kreekas Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel puudusid kodanikuõigused ja ka muus osas olid nad alati oma abikaasa, isa või mõne muu mees-sugulase eestkoste all. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati tulevase peigmehe ja äia vahel. Sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et umbes 30-aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Abieluga kaasnes varanduslik kokkulepe, millega määrati kindlaks kaasavara suurus
kohtunikuks pääsesid ateenlased, nagu teistegi linnriikide kodanikud, alles kolmekümnendast eluaastast alates. Enamuse kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega, kuid jõukamatest peredest noored jätkasid sageli enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) käe all. Sageli toimus see mõnes linnalähedases gümnaasionis, millest sel moel kujunesid kuulsate õpetlaste käe all toimivad õppeasutused. Abielu ja perekond Kreekas Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel puudusid kodanikuõigused ja ka muus osas olid nad alati oma abikaasa, isa või mõne muu mees-sugulase eestkoste all. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati tulevase peigmehe ja äia vahel. Sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et umbes 30-aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Abieluga kaasnes varanduslik kokkulepe, millega määrati kindlaks kaasavara suurus
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
relvakandmiseks kõlbamatud mehed ning muidugi mõista välismaalased (võõrad). Aristoteles seostab riigi tekke veel soodsa kliimaga. Perekond, kultuur ja teadused saavat areneda vaid eriti soodsates kliimatingimustes. Mis on eelduseks riigi tekkele, seega saab riik samuti tekkida ning areneda vaid eriti soodsas kliimavööndis. Sellist käsitlust nimetatakse klassikaliseks kliimavööndite teooriaks. 87. Patriarhaalne teooria. Aristotelese isavõimu käsitlus on aluseks hilisematele patriarhaalsetele teooriatele, mis püüdsid seletada riigivõimu tekkeallikat. Hilisemate patriarhaalsetes teooriates on tehtud ka üsna selget vahet riigi kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis mitmeid eesõigusi: täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud isa riigi valitsemisest ning
Pandi alus Ennot ja nooreestlasi vastandavale käsitlusele, Ennot ei peetud mingiks intellektuaaliks ega teadlikuks EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 31 luuleuuendajaks, vaid müstiliste kalduvustega tundelüürikuks, kelle värsid on viimistlemata, hägusate kontuuridega. Selline looming ei sobinud kokku nooreestilike vormiprintsiipidega. Enno luule temaatika suures osas patriarhaalne, palju kodu- ja loodusmotiive, mis ei viita modernsele maailmale. Ometi on Enno vanamoelisus ja vastandumine nooreestilikule kunstikäsitlusele paljuski näiline, seosed omaaegsete uuendustega seevastu selged. Esimesena mõistis Enno uuendajarolli Henrik Visnapuu 1921. aastal, üldise tunnustuse osaliseks sai Enno alles pärast surma. 1937. aastal ilmus postuumselt mahukas luulekogumik "Valitud värsid". Kuigi Noor-Eesti ei tunnistanud Ennot
Muu rahvas ei hakanud sellele vastu, nõustus selle inimesega ning nii saigi ebavõrdsus seadustatuks. Ühiskondlikust lepingust 1755. aastal ilmus "Ühiskondlikust lepingust", milles Rousseau kirjutab viisist, kuidas võiks taastuda algne võrdsus ja ka moraal ehk inimestevaheline lugupidamine ning vabadus. Ta alustas sellest, mida ühiskondlik leping ei ole või mida ta ei tohiks olla: 1) Esiteks ei ole ühiskondlik leping patriarhaalne autoriteet. Teises peatükis ("Vanimatest ühiskondadest") ütleb ta, et ei ole analoogiat perekondliku võimumudeli ja ühiskondliku võimumudeli vahel. 2) Ühiskondlik leping ei ole seotud ka jumaliku õigusega. Rousseau mõistab hukka Filmeri argumendid, mille kohaselt kuninga õigus valitsemiseks tuleneb jumalalt. 3) Ühiskondlik leping ei saa kehtida ka tugevama õigusel. Ei saa kehtida olukord "kel jõud, sel
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
Kaks dominanti, mis hakkavad ennast paralleelselt ennast ilmutama N-E järgsetel aegadel: on võimalus, et proosaautor valib enam-vähem impr tee või siis sümbolistliku tee. See tee, mida mööda T liigub, on loogiliselt realismile ikkagi lähemal. + 1900-1910ndate loomingu puhul on rõhutatud seda, et ta mõjutab ja muudab naise käsitlust. Naise kujutamisel on ta vabameelsem ja modernsem. T käsitlus naisest on väga patriarhaalne st seda, et selles käsitluspildis on naine võrreldes mehega sekundaarne. T puhul võib tunnustuseks öelda seda, et ilmselt on tegemist sellise efektiga, et tegelaskuju hakkab elama oma elu. Kontseptsioon lendab kus seda ja teist, kui tegelane ise tegutsema hakkab. Karakteri elustumine. + Uusromantiliste tekstide puhul peaks rõhutama seda, et oluline on armastuse teema. Eri väärtuse saab ta selletõttu, et armastuslugu hakkab kaasa võbelema haiguslooga ja
piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4. Cognatio- veresugulus, vara pärib see, kellel on sama veri 5. Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas: 5.1. Abieluõigus 5.2. Lasteõigus 5.3. Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut. ABIELUÕIGUS 1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2
· sündinuna orjatarist, · ius civile alusel võidi orjaks müüa rooma kodanik karistuseks või võla mittemaksmise puhul. · Orjadeks muutusid ka surma või sunnitööle mõistetud isikud neid nimetati servi poenales. Isand võis orje ka vabaks lasta (manumissio). Abielu- ja perekonnaõigusenormid CIC-is 1. Abielu loomus ja eesmärk - Naine satub mehe võimu manu alla, ka lapsed on paterfamiliase võimu all.Tuleneb vanim patriarhaalne perekond, mille iseloomustavaks jooneks on võimusugulus (agnatio), millega pere oli ühe isiku võimu all olev grupp - Algselt naine mehe võimu all (cum manu), hiljem siiski ka naised vabad / poolvabad (sine manu). - Ususe või coemptio teel abielu meenutab ikka veel asjaõiguslikku suhet - Abielu sine manu korral oli abikaasa vastu hagemise õigus, ka varalahususe printsiip. Naine on sui iuris oma mehe kõrval, kes pole ei varaliselt ega isiklikult seotud. 2
Algne mänguline tegevus kristalliseerub kultuuris, muutub struktuuriks, moodustab kunstiteose. Kunstiteos on mängulise tegevuse jääk ning on mõistetav algse mängutegevuse või rituaali kaudu. 15. Kirjandusteaduse koolkonnad Uuskriitika. Inglismaal peetakse koolkonna rajajaks J. Richards'it ja tema õpilasi, USAs aga C. Brooks'i, R. B. Warren'it ja M. C. Beardsley't (ning Th. S. Elliot'i). Ameerika uuskriitikud olid pärit lõunaosariikidest, kus säilis patriarhaalne eluviis. Toimus agraarne liikumine. Kapitalismi suhtes ollakse vaenulikud. Esteetiline hoiak: kapitalistliku eluviisi põhitunnuseks on info kogumine ja praktiline kasutamine, kunst peab sisustama vaba aega, kunsti koht on muuseumis. Uuskriitikute arvates on kunst kui meelelahutus aktiivse elu osa. Kunstile on omane kriitiline hoiak ja selle säilitamiseks on vajalik teatav distants ühiskonnast. Sellepärast on kunst oluline. Kunst pole võõrdunud ega ühiskonna osa
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
Selle alusel kujuneb välja ettevõtte sümboolika: keel, tseremooniad, rituaalid, ajalugu jne. Juhi käitumise määravad 3 tunnust: 1)tahte läbiviimise taktika, mis sõltub eelkõige võimust. 2)osavõtt, kuivõrd juht laseb ennast mõjutada alluvate poolt. 3)kontroll, kus äärmuslikeks juhtudeks on käitumiskontroll ja tulemuskontroll. Juhtimisteoorias on erinevaid võimalusi juhtimisstiilide iseloomustamiseks. USA teadlane R. Tannenbaum eristab 7 juhtimisstiili: autoritaarne, patriarhaalne, informeeriv, soovitusi andev, koostöövalmis, osavõtlik ja demokraatlik. Inimeste edukaks juhtimiseks vajalikud omadused sõltuvad mitmetest asjaoludest ja ka riigi asukohast, rahvusest, sest erinevatel rahvastel ja rahvustel on erinevad väärtushinnangud, käitumine, motivatsioon jne. Eduka juhi omadused : A. Intellektuaalsed omadused. *loogiline mõtlemine; *teooria tundmine (mõistete ja seoste tundmine); *teooriate diagnostiline kasutamine. B. Ettevõtlusalane kompetentsus.
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
Kirjutas ka luuletusi, filosoofilisi traktaate. Belgia ja Prantsusmaa nii lähedased maad, keel seob, oli tuttav ka sümbolistliku luulega. Sajandivahetuse eelne ja aegne Belgia arenes tohutu kiirusega põllumajanduslikust maast tööstuslikuks maaks. Seal just neil aegadel väga hästi näha,mismoodi kapitalismi tuled ühtepidi arendas seda maad ja teistpidi lõhkus inimsuhteid. Vägapalud talud laostusid, tuli tulla linna, pidi selle valima olenemata soovist. Patriarhaalne küla kadus tema nooruse aegu, häiris teda ja pani mõltema kapitalismi ja tsivilisatsiooni üle. Vastuoluline inimene, meeldib linnaelu, kirjutab palju küla hävinemise vastu. Harrastab müstitsismi, tunneb huvi keskaja vastu. Noor kirjanik, võtab kõike uut endasse, väga tugev poksija, üks maailma esimene kirjanik, kes õppis autot juhtima ja kirjutas masinatest halba. Terve ja tugev inimene, äärmiselt sportlik. Kirjutas palju surmast. Omapärane filosoofia
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Ümmargusele on viidatud ka Tõe ja õiguse II osas ilmselt Tolstoile viidates. Seal on ring negatiivne mõiste. Romaani lõpus abiellub Pierre Natasaga, kuna ta on seda väärt, ta on avatud ja pidevalt arenev inimene. Vihjatakse sellele, et Pierre võib olla tulevane dekabrist tema areng jätkub. Natasa Rostova muudab teiste tegelaste hingeelu, tal on selline võime. Tolstoi vastandab Natasa patriarhaalsusepõhimõttele. Rostovid on patriarhaalne perekond austatakse traditsioone, tavasid. Natasa üritab sellest süsteemist välja tulla. Ta hindab endas ümbritsevat vabadust. Oma vabadusetunnetuses läheb ta liiga kaugele. Ta ei saa piiridest aru. See võib olla Natasa pahupool vabaduse piiramatu tunnetus. T näitab Natasat ainult laste emana, kuna naine pidi olema pere hoidja. Seda hakati Tolstoile ette heitma kuid T ei loobunud oma ettekujutusest mitte kunagi. Iga kõrvaltegelase funktsioon on rangelt läbi mõeldud.
loomusest, vaid kokkuleppest. · Kokkulepped/tavad on ülemad loomusest! Ratsionaalne motivatsioon · "Kes loobub vabadusest, ütleb lahti oma inimsusest, inimõigustest, isegi kohustustest. ... Taoline tegu ei ole inimesele loomupärane ja kui tema tahtelt võetakse viimnegi vabadus, jäetakse ühtlasi tema teod igasuguse moraalse väärtuseta." (ÜL 1.4) Mida ühiskondlik leping ei ole? · 1) ei ole patriarhaalne autoriteet - ei ole analoogiat perekondliku võimumudeli ja ühiskondliku võimumudeli vahel. (Aristoteles, Locke) · 2) ei ole seotud jumaliku õigusega. · 3) ei saa kehtida tugevama õigusel. Võim ei saa põhineda toorel jõul, vaid peab tuginema seadustele. (Leviatan ptk 18) · 4) Ühiskondlik leping ei saa lähtuda orjusest. Ei vaba inimene ega terve rahva oma õigust ennast maha müüa ühele juhile. (vs Grotius, Hobbes absoluutne allumine absoluutsele võimule).
demokraatlikuga (viimane tagab üldjuhul töötajate kõrgeima tööga rahulolu), siis see pole päris korrektne järeldus. Autokraatliku stiili tuleb kasutada vajadusel tasakaalustatult demokraatliku kõrval (eelistatuim kriitilistes, juhi kiiret reageerimist vajavates olukordades). Muud juhtimisstiilide jaotused tulenevad pigem erinevates konkreetsetest juhtimismudelitest (näiteks Hersey-Blancardi juhtimismudel). Muud jaotused: · traditsioonilised juhtimisstiilid: patriarhaalne, autokraatlik, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne, liberaalne; · dimensionaalsed: suhetele ja ülesannetele orienteeritud juhtimine; · levinumad: integreeriv, osalev, delegeeriv, karismaatiline. Tannenbaum-Schmidti kontiinum (Joonis 7) aitab selgitada juhtide/liidrite käitumise äärmusi autokraatlikkust ja demokratlikkust. Praktikas käituvad juhid siiski kuskil seal vahepeal kaasates töötajaid otsustamisse ja vajadusel võttes otsuseid vastu iseseisvalt.
Tema puhul on oluline tema positiivne ühiskonna käsitlus. Comte'i positiivne teaduse käsitlus hõlmab kahte mõistet sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika. Comte leiab, et sotsioloogiast pole võimalik aru saada enne, kui läbi nende kahe mõiste: 1. Sotsiaalne staatika uurib ühiskonna funktsioneerimise mehhanisme. Comte märkis ära kolm tegurit, mis aitavad ühiskonnal toimida : · Perekond märkis Comte, et perekond peaks olema patriarhaalne, naise roll peaks olema järjepidevuse, traditsioonide kandja roll ning ta peaks olema mehe emotsionaalseks mõjutajaks. Perekonda pidas ühiskondliku struktuuri tähtsaimaks elemendiks, millele tähtsuselt järgnesid sugukond ja rahvas. · Riik kui korporatiivne nähtus, milles kõik klassid, grupid elavad harmooniliselt koos.
selgelt rooma asulad väljaspool riigi territooriumi. Sisuliselt toimisid rooma riigi tugipunktidena. Rooma riigi kord Kodanikud kõik vabad rooma mehed, kes olid selle kodakondsuse saanud, erinevates struktuur üksustes, mida nimetati tribus, tradi. 3 tribust mis jagunesid 30 curiaks, need omakorda jagunesid 300 suguvõsaks gensi, ja need omakorda 3000 tuhandeks perekonnaks familia. Familia ei olnud paarperekond meie mõistes, vaid patriarhaalne suur pere, mille eesotsas seisis Pater Familias , kelle voli- potestase all, olid kõik tema järeltuljad, täiskasvanud pojad, naised ja nonde pojad. Oli õigus pereliikmete surma üle. Familia ei elanud koos, elas paarperekondadena, aga juriidiliselt olid selle Pater familiase võimu all, pärandas oma võimu esmasündinud pojale. Gens ja familia jaotusest, tuli ka nimete jaotus. Nimi on nomen .Prenomen(eesnimi), nomen- gens, cognomen
pärast revolutsiooni 1974 andis neile palju suuremad õigused. Suguluse suhted, mis põhinevad bioloogia või sotsiaalsetel suhetel, on ilmselt kõige vähem mõjutatud. Perekond Kuni põhiseaduse 1976 kuulutamiseni, peeti isa perekonnapeaks. Tema omakorda oli seadusega kohustatud toetama ja kaitsma oma perekonda. Ehkki mehed töötasid väljaspool kodu, naised pidid laste eest hoolitsema. . Abielu loeti alaliseks; lahutus oli praktiliselt tundmatu Kuigi tuumaenergia ja patriarhaalne perekond oli ideaalne, kultuuri mustrid erinesid oluliselt sõltuvalt klassi staatusest ja piirkonnast. Ülem-ja keskklassi peredele vastas kõige paremini ideaalne pere. Naised jäid kojus lastega , samal ajal kui abikaasa haldas oma ettevõtet. Talupoegade ja töölisklassi perede iseloomustustes olid suuremad erinevused. Põhja- Portugalis, näiteks vara oli sageli edasi antud emale kui isad töötasid pikka aega välismaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
