Heterotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Autodroofid kasutavad süsinikuallikana CO2. antibiootikum ained mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi, rakukesta sünteesi, dna replikatsiooni või transkriptsiooni. Mügarbakter õhulämmastikku siduv bakter ealb sümbioosis liblikõielise taimega moodustades taime juurele mügaraid. Normaalne mikrofloora taimede ja inimestega koos elavad bakterid. Patogeenne bakter Bakterid mis inimese organismi sattudes põhjustavad haigusi, enamused neist sisaldavad toksiine. Aktiivmuda - biopuhastites tekkiv helbeline muda. Biokile biopuhasti pinnale tekkiv kiht mis sisaldab lisaks bakteritele ka seeni ja algloomi.
Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Eestis ei ole Veterinaar ja Toiduameti andmetel linnugrippi esinenu. Kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus. Nakkus levib eelkõige haige linnu kaudu Inimeste nakatumine linnugrippi on seni valdavalt toimunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga . On selge, et linnugripi näol on ka inimese jaoks tegemist raskekujulise nakkusega, mis küllalt sageli võib lõppeda surmaga. Linnugripi haigusnähud inimesel: · kõrge palavik (alates 38 kraadi), Linnugripp - see on lindude
Bakteri mõisted 1. Bakterid Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg,...
mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad sissehingatavas õhus vabalt või tolmukübemetel ja vedeliku piisakestes leiduvate parasiitide mikroskoopiliste arengujärkudega. See nakkustee on parasitooside puhul harvaesinev. ajutised parasiidid -- temporaarsed parasiidid. akaroloogia (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike; logos -- mõiste, käsitlus).
Elu algas väikese ulatusega. Esimene organisme ühte rakku. Mõnikord väikesi rühmi rakkude moodustumiseni. Lõpuks, need mikroorganismid kujunenud keeruline kärg organismid. Asjaolu, et mikroorganisme on siiski olemas juba täna paljudes eri vormides, on märk sellest, kvaliteeti see algne elu vormi. Mikroorganismid on kohandatud elutsevad peaaegu igas maailma nurgas. Nad elavad ookeanid ja järved, kui need annavad väärtusliku toidu allikas suuremad organismid. Nad elavad maal, kus nad võivad lagunemine surnud orgaanilist materjali, ringlussevõtu väärtuslikke toitaineid. Paljud isegi elada teiste, suuremate organismide, et see võib aidata või takistada. Inimesed on mitmeid põhjusi olla huvitatud uuringus mikroorganismid. Paljud mikroorganismid põhjustavad inimestel haigusi. Bakterite ja seente saab parasiitide inimesele, põhjustades midagi toidumürgituse sportlastele suu malaaria. Kõik viirused on patogeenne või haigusetekitajad. Viiruste...
Kordamine III arvestus 1. Mõisted: bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro...
- Fenotüüp genotüüp + keskkond - Pseudoautosoomsed regioonid sugukromosoomidel - - Epigeneetiline toime geeniekspressiooni ja rakufenotüübi muutused organismi arengu käigus, mis ei ole seotud muutustega DNA nukleotiidses järjestuses, vaid mittegeneetiliste faktoritega - Supressorgeen geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise - Pleiotroopsus üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid - Sündroom mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus - Penetrantsus genotüübi avaldumise sagedus kandjate fenotüübis - Ekspressiivsus kirjeldab geeni fenotüübilise avaldumise - Komplekstunnus - - Geneetiline imprinting ehk vermimine geneetilise info valikuline ekspressioon
Valgud ei ole jäigad struktuurid Valkudes võib rääkida kolme tüüpi molekulaarsetest liikumistest, mis erinevad liikumise ulatuse ja kiiruse poolest Prionvalgud Hullulehmatõbi Haigused, mis kanduvad edasi valgu ja ainult valgu kaudu Lammastel Scrapie Inimesel teatud neuropatoloogiad Kudedes normaalselt esinev valk PrPC (prion related protein cellular) Esineb patogeenne konformatsioon PrPSc, mis on võimeline indutseerima normaalse valgu muutumist patogeenseks Arvatakse, et patogeenne valgu konformatsioon vastab erakordselt stabiilsele "tupikteele" (offpath) valkude kokkupakkumisrajas
.................... 3 1 Bakterid 1.1. Salmonella Salmonellabakter on bakteriperekond, mida klassifitseeritakse järgmistesse bakteriliikidesse Salmonella bongori; Salmonella enterica Salmonellabakterid on eluvõimelised nädalaid nii mullas, vees, jääs, heitvees kui ka toidus. Salmonellabakterite optimaalseks paljunemiseks sobiv temperatuur on 37 °C 1.1.1. Salmonella bongori Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter. See on kepikujuline batker, mis põhjustab seedetrakti haigust nimega salmonelloos, mida iseloomustab krambid ja kõhulahtisus. See on tavaliselt kõigesööjate pisik ja on kõige sagedamini seotud roomajatega. 1.1.2. Salmonella enterica Salmonella enterica on kepikujulised fakultatiivselt anaeroobsed bakterid ja Salmonella perekonnast. Enamik salmonelloosijuhtumeid on põhjustatud toidust mis on nakatunud Salmonella enterica-sse, kergesti nakastuvad veised ja linnud
> Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke, kõige tugevam botuliin) 12. BAKTERITE TÄHTSUS INIMESE ELUS (KASUTAMINE) - Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt, keefir, etanool, äädikas jne); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. - Põllumajanduses (silo, bakteriväetised, biotõrje, kompost) - Heitvete puhastamine 13. MÕISTED a) patogeenne bakter bakter, mis on teistele organismidele ohtlik, sest ta põhjustab mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga. b) bakteritoksiin valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid võivad põhjustada eri haigusi. c) plasmiid bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
tRNA puudub tümiin tümiin olemas RNA polümeraas 10 alaühikut 4 alaühikut Interaktsioon teiste mutualism mutualism, patogeensus, “kiskjad” organismidega DNA sarnasem eukarüootidele (antakse erineb eukarüootidest tütarrakkudele edasi mitoosi teel) Patogeensus ükski pole patogeenne mõned on patogeensed Rakusein peptidoglükaan puudub peptidoglükaan olemas ! ! 4. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad (3 näidet, 1 näide põhjalikumalt). (Б21) 10 ! Ehitus: laminiin kuulub heterotrimeersete glükoproteiinide hulka, koosneb kolmest erinevastpolüpeptiidahelast (α, β ja γ). Molekul on risti- või T-kujuline, kolme lühikese ja ühe pika õlaga.
Mittepatogeenseid tüvesid kasutatakse nt juustu tootmisel. Homofermentatiivne. Toodab piimhapet. Juuretisebakterid piimatööstuses. Kasutatakse juuretisena. Muudab laktoosi piimhappeks. Esineb nii homo- kui heterofermentatiivseid. Homofermentatiivne. Moodustab tetraade. Fermenteerib malaadi piimhappeks. Vastuoluline info, kas on patogeen või mitte (pole otseselt vist tõestatud, et oleks patogeen). Heterofermentatiivne. Kasutatakse juuretises. Toodab dekstraani, piimhapet, dieatsetüüli. Patogeenne tõenäoliselt immuunsupresseeritud inimestele Tema poolt toodetud proteaas on aktiivne kõrgete pH-de juures, kasutatakse pesupulbrites. Rikendab toitu, võib põhjustada toidumürgitust [Või siis mitte... Google'ist saab vastuolulist infot]. [Ei leidnud infot selle kohta... Nime järgi võiks arvata, et talub kõrgeid soolakontsentratsioone. Vist on mingil viisil kasutuses ka biotehnoloogias tärklise tootmisel.] Kasutatakse pestitsiidina või pestitsiidi tootmiseks.
Generatsiooniaeg- näitab plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav palju kulub bakterite hulga kahekordistumiseks mürkaine Plasmotesm- tsütoplasmaniit, mis ulatub pooridest välja ning mis seovad omavahel naaberrakke Patogeenne Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide( hüüfide) kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev bakter- teistele org. ohtlikud. Põhjustavad mitmesug. tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
jogurtitehnoloogias tõsine kvaliteediviga) - Pulbri ja stabilisaatorite osakesed jagunevad ühtlaselt - Optimaalne homogeniseerimisrõhk 15-20 MPa, temperatuuril 55-70 °C 18. Jogurtipiima kuumtöötlemine Jogurti kuumtöötlemine on oluline, kuna: - Suureneb viskoossus ja paraneb tekstuur (denatureerunud vadakuvalgud vähendavad sünereesi, valkude hüdrofiilsus suureneb). - Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretiskultuuride kasvu. Kui piim sisaldab hulgaliselt spoore, kasutatakse aeglaselt arenevate bakterite puhul (nt Bifidobacterium) puhul UHT- töötlust. - Kuumtöötlus stimuleerib juuretisbakterite arengut seoses piima hapnikusisalduse vähenemisega. 19. Jogurti juuretise valmistamine. Juuretise kultuuri bakterite sümbioos. Jogurti juuretise valmistamine:
Mükoos e. seentõbi, mycosis - inimese, loomade või taimede organismis nugivate seente tekitatud haigus. Mükoriisa e. seenjuur, mycorrhiza - seene ja kõrgema taime *mutualistliku kooselu tagajärjel taimejuurest tekkinud moodustis, mis morfoloogiliselt kujutab endast *seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuurt; mükoriisaks on nimetatud ka mükoriisse kooselu nähtust ennast. Mütseel, mycelium - vt. seeneniidistik. Nekrotroof, necrotroph - patogeenne seen, mis *parasiidina surmab kõigepealt *peremeesorganismi ja seejärel elab sealsamas edasi *saproobina. Obligaatne parasiit, obligate parasite - ainult *parasiidina elamiseks ja toitumiseks võimeline organism. Pannal, clamp connection - väike külgmine väljakasv *seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt kandseente (Basidiomycota) *sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega Parasiit, parasite - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Parentosoom e
põhjad mudased. Mõlemad järved suubuvad Liivi lahte. Ermistu järve peamiseks rikkuseks on järvemuda varud. Need on hiiglaslikud ja mis peaasi neid on võimalik tervise ravimiseks rakendada. Ermistu järv erineb eeskätt oma suure mahu poolest. kuna sissevool järve peaaegu et puudub, on järv ja seal olev muda väga puhtad. Ermistu järve mudas on rikkalikult mikroelemente, orgaanilisi happeid ja teisi bioaktiivseid aineid. Samas puudub seal patogeenne mikrofloora ning keemiline ja radioaktiivne reostatus. 6 Ravimuda kasutakase järgnevate haiguste raviks: · Reumaatilised haigused: liigeste ja närvide kahjustused. · Perifeerse närvikava haigused: radikuliit, ishias ja paljud teised. · Lihaste atroofiad ja degeneratiivsed haigused · Operatsioonide ja vigastuste tagajärjel tekkinud liited, armid, jäikused, halvasti
seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3. Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees Etioloogia on õpetus haiguste tekke põhjustest ja tingimustest. Sellest sõltub aga patoloogilise protsessi omapära. Põhjuste ja tingimustega tuleb arvestada nii haiguste vältimisel ehk profülaktikas kui ka ravis. Haiguse kutsub esile patogeenne ärritaja, mis võib olla nii eksogeenne ehk väline kui endogeenne ehk organismist endast pärit. Endogeenne ärritaja tavaliselt haigust esile ei kutsu, vaid teeb seda teatud soodustavate tingimuste kokkulangemisel (külmetus, vitamiinide puudus, alatoitumus, teise haiguse põdemine). Samad tegurid võivad aidata kaasa ka eksogeense ärritaja mõjule haigust esile kutsuda.
10. Mõisted epitaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. Epistaas ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Hüpostaatilised geenid, mida allutatakse. N: mutatsioon white on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes äädikakärbestel silmavärvus valge, mitte punane. Pleiotroopne geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. N: fenüülketonuuria (PKO) häiritud ah. metabolism. Sündroom mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus. 11. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis? Teatud genotüübilised variandid e lävitunnused (N: jänesemokale lisandub osadel lõhe suulaes, osadel aga mitte). Mõju on ka keskkonnal. Seos päritavusega N: et sugupuul avalduvad geneetiliselt lähedastemal sugulastel teatud tunnused sagedamini. 12. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine & modaalklass, valimi varieeruvus & standardhälve.
painutamisel.[5] Sageli esinevad valud just nendes jäsemetes, kus hiljem kujuneb halvatus. Halvatuseelne periood kestab 2-5 päeva, seejärel palavik langeb ja tekivad lõdvad halvatused. Sagedamini kahjustuvad jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve lihased. Paranemisperioodis intoksikatsiooni nähud järk-järgult taanduvad, kuid lõdvad halvatused jäävad. 5 LINNUGRIPP H5N1 Linnugripp H5N1 on väga patogeenne, on ületanud liikidevahelise barjääri Aasias, põhjustanud inimeste hulgas fataalseid juhte ja suurendanud ohutunnet. Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies.[5] Nakatumised on aset leidnud, kas siis haigestunud linde sulgedest puhtaks kitkudes või
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1.2 Struktuur ........................................................................................................................... 4 1.3 Asukoht ......................................................
Stabilisaatorid: *Viskoossuse ja massi parendamine; *Sünereesi vähendamine; *Suuaistingu parendamine; Hüdrokolloidsed ained: zelatiin, modifitseeritud tärklis, agar, pektiin, karrageen jt. Homogeniseerimine Parandab tekstuuri; Vähendab sünereesi; Pulbri ja stabilisaatorite osakesed jagunevad ühtlaselt; Optimaalne homogeniseerimisrõhk 15-20 Mpa, temperatuuril 55-70 C Kuumtöötlemine Suureneb viskoossus ja paraneb tekstuur Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretisekultuuride kasvu. Kuumtöötlus stimuleerib juuretisebakterite arengut seoses piima hapmikusisalduse vähendamisega Pastöriseerimine tpimub 90-95 C juures 3-5 min Jogurti juuretise valmistamine Kuumtöötlemine 90 C vähemalt 30 min: -hävitatakse potentsiaalselt konkureeriv mikrofloora; -elimineeritakse bakterite kasvu inhibeerivad ühendid; -valkude struktuuri muutmine; -eemaldatakse piimas lahustunud hapnik.
Autoimmuunsete haiguste kujunemismehhanismid a) geneetiline soodumus b) infektsioonide roll Süsteemsed autoimmuunhaigsed Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) - nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; - liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; - kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; - süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel; Infektsioonid Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1) tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonidPõhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud
Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d, mis toimib valgusünteesi elongatsioonifaktorile, nagu difteeriatoksiingi. Tüved, mis seda toksiini ei tooda, on avirulentsed. Väga resistentne AB-dele, kuid tundlik polümüksiinile. P. fluorescens on psührofiil, kes põhjustab jahutatud toiduainete (piim, liha, munad) riknemist, kuna on proteolüütiline ja lipolüütiline. Ei tooda püotsüaniini. Harva patogeenne, kuna ei kasva hästi 37oC juures. Võib kasvada jahedas hoitud verepreparaatidel. P. putida on mullabakter, kes lagundab fenoolseid ühendeid. P. syringae on taimepatogeen, kes põhjustab taimedel külmakahjustusi. Jäätuumade põhikomponendiks on suured 118 kD suurused valgud, mis on seotud raku pinnaga. Tal on 5
g=t/n. n=g/t→8*60/20=24. Ühe raku järglaskond → 2n=16777216 rakku. 16. Kell 2.00 külvati kultuuri 103 rakku. Lag-faas kestis 30 min. Kell 7.30 läks kultuur tihedusega 10 6 üle stationaarsesse faasi. Mitu generatsiooni toimus? Leida generatsiooniaeg. Log faas kestis seega kokku 5h = 300 min. g=t * 0,301/logN t-logN0 = 300*0,301/3=30,1min. n? g=t/n. n=t/g= 300/30,1=10 generatsiooni/minutis. 17. Kartulisalatis on üks patogeenne bakterirakk generatsiooniajaga 20 min selles keskkonnas. Kui suur on rakkude arv 4 tunni pärast? g=20 min. n=t/g= 4*60/20=12 generatsiooni/minutis. Rakkude arv on 2 n → 4096 rakku 18. Millal on generatsiooniaeg võrdeline biomassi kahekordistumise ajaga? Kui tegemist on balansseeritud kasvuga nt log-faasis. 19. Millised on generatsiooniajad looduslikel mikroobidel, põhjenda? Pikemad kui laborites elavatel bakteritel. Laboris on paremad kasvutingimused. 20
Materjal peaks jõudma laborisse 48 tunni jooksul. 22 Corynebacterium spp. Üldiseloomustus Siia kuulub suur grupp grampositiivseid liikumatuid eosteta pulkbaktereid. Esinevad sageli inimese ja loomade organismis ning taimedel. Eristatakse patogeenseid liike: • Corynebacterium diphtheriae - põhjustab inimesel difteeriat • C.ulcerans - võib põhjustada difteeriat inimestel, patogeenne loomadele • C.pseudotuberculosis - patogeenne loomadele Korüneformseid e “difteroide “, mis kuuluvad naha ja limaskestade mikrofloorasse: • C.pseudodiphtheriticum, C.renale, C.xerosis, C.jeikeium C.diphtheriae on iseloomuliku kujuga kergelt kõverdunud pulkbakterid, moodustavad volutiinteri ja võivad olla otsast paksenenud, meenutades natuke nuia või hantlit; liikumatud, katalaaspositiivsed, oksüdaasnegatiivsed, söötmete suhtes nõudlikud.
(allutatavaid geene kutsutakse hüpostaatilisteks). Nt suhkruhernel on pigmendi sünteesil kaks etappi, mis on määratud kahe erineva geeni poolt. Kui üks sünteesiraja ensüümidest ei tööta, pigmenti ei toodeta. Kui epistaatilise geeni ainsaks avaldumisviisiks on teise geeni pärssimine, nimetatakse teda inhibiitor või supressorgeeniks. Pleiotroopsus geen, mis mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides nt fenüülketonuuria. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis? Kompleksne tunnus mitme geeni poolt kontrollitud tunnus. Ilmneb pidev fenotüübiline varieeruvus ilmneb näiteks inimese nahavärvuses, ka kasv. Mida
(paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel T-lümfotsüüdid tekivad harkelundis, ülesandeks on hävitada patogeenne. Jagunevad kaheks: tapjad ja abistajad. Osa jääb organismi kui mälurakud. B-lümfotsüüdid tekivad lümfisõlmedes, ülesandeks luua antikehi, mis märgistavad patogeeni hävitamiseks fagotsüütide poolt. Osa jääb organismi kui mälurakud. Fagotsütoos on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana, mille puhul õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (bakter, viirus, kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. VANANEMINE
fenotüübis. Ekspressiivsus – selle kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. 11. Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. Epistaas – on ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Need geenid, mida allutatakse, on hüpostaatilised. Näiteks äädikakärbse silmavärvus. Pleiotroopsus – mõjutatakse samaaegselt erinevaid tunnuseid. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti on pleiotroopsus tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis? Kompleksne tunnus – mitme erineva geeni poolt kontrollitud; ilmneb pidev fenotüüpide varieeruvus, nt nahavärvi puhul on üleminek ühtlane; kasv on põhjustatud mitmete geenide poolt
Lävitunnus - fenotüübi tunnus, mis kujuneb, kui aditiivsed geenid kumuleeruvad teatud piirini. Genotüübis peab olema teatud hulk defektseid geene. Haiguse soodumus - geneetiliste ja väliste tegurite kompleks, mille mõju tagajärjel areneb isendil suurema või väiksema tõenäosusega välja haigus või defekt Haiguse lävi - patogeense teguri mõju selline tase, mille esinemisel haigus avaldub. Soodumuse aste, mis on piisav haiguse avaldumiseks. Patogeenne tegur - retsessiivsed geenid genotüübis ja haiguse lävi - on kahe retsessiivse alleeli (dd) esinemine. 35. Multifaktoriaalse haiguse mõiste. Tooge näiteid Haiguse avaldumine on mõjutatud geenide ja keskkonna poolt. Puusaliigese düsplaasia teket mõjutavad keskkonnategurid – treenitus ja toitmine ja geenid, mis reguleerivad puusaliigese arengut. Haigus on tingitud üksiku geeni retsessiivsest defektist, mille avaldumise soodumust homosügootidel (aa) mõjutavad mitmed välised ja gen
Kromosoomid koosnevad 2 tüüpi makromolekulidest - valkudest ja nukleiinhapetest. Nukleiinhape võib olla kas DNA (desoksüribonukleiinhape) või RNA (ribonukleiinhape). Enamuse organismide puhul on geneetiline informatsioon kodeeritud DNA nukleotiidse järjestuse poolt. Erandiks on mõned RNA viirused, mille genoomiks on RNA molekul. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. 1) Bakterite transformatsiooni põhjustab DNA Pneumokokk on patogeenne bakter, põhjustab kopsupõletikku. Patogeensed ainult limakapsliga pneumokokid (kapsli tõttu ei suuda peremeesorg. neid hävitada). Kapsli olemasolu või puudumist võimalik hinnata tardsöötmel moodustuvate bakterikolooniate suuruse alusel. S-tüüpi (sile) kapsliga; R-tüüpi (kare) kapslita. Süstimisel S- tüüpi rakkudega hiired surid, R-tüübiga süstimisel jäid ellu. Hiired surid ka, kui neid süstiti seguga (R elusad & S-tüüpi surmatud rakud)
tihkenemine e. induratsioon · Tagasipöördumatu e. irreversiivne veresoonte seinte ja vere ulatuslikemate kahjustuste korral, verevool kudedes katkeb, tekib nekroos Kahhektiline turse- Kahhektilised e. näljatursed- difuussed tursed, keerulise geneesiga. Teke seotud veres kujuneva hüpoproteineemiaga, kudedes tekkivate ainevahetushäirete ja mineraalainete sisalduse muutustega suureneb kudede hüdrofiilsus ja vee peetumine interstiitsiumis. Karboksühemoglubiin- Õhu koostise patogeenne toime: VINGUGAAS - CO moodustab hemoglobiinimolekuliga väga püsiva ühendi karboksühemoglobiini COHb. Kui õhus on 0,1% CO, siis 50% hemoglobiinist seotakse. Kujuneb hapnikutranspordi oluline langus. Hüpokaltseemia- 1. osteomalaatsia e. ostitis fibrosa fosforirikas ja kaltsiumivaene ratsiooni korral tekib paratüreoidia hüperfunktsioon parathormooni sisaldus tõuseb, neerudes suureneb fosfaatide eritumine. Samaaegselt toimub mineraalainete
poolest. 1871. aastal need andmed ka publitseeriti, kuid nukleiinhappe rolli geneetilise informatsiooni kandjana mõisteti alles aastakümneid hiljem. 1. Bakterite transformatsiooni avastamine. Transformatsioon on geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Transformatsioon võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Streptococcus pneumoniae (pneumokokk) on patogeenne bakter, mis võib põhjustada kopsupõletikku. Pneumokokid on geneetiliselt muutlikud, mis avaldub nende fenotüübis. Üheks silmatorkavaks tunnuseks on polüsahhariididest koosneva limakapsli olemasolu. Patogeensed on ainult limakapsliga pneumokokid, sest limakapsli tõttu ei suuda peremeesorganism neid hävitada. Kapsli olemasolu või puudumist on võimalik hinnata tardsöötmel moodustuvate bakterikolooniate suuruse alusel
isegi rohkem päeva. Ihtüoftirioosi haigestuvad kalad igas vanuses, kuid kõige patogeensem on parasiit siiski noorkaladele. Eestis esinevad karpkaladel ihtüoftirioosi puhangud kevadtalvel talvitustiikides, forellimajandeis aga samasuvistel vikerforellidel suve perioodil. Kalad on rahutud, kogunevad tiigi sissevoolule ning püüavad end hõõruda veekogu põhjas. Ihtüoftiirius on kalale väga patogeenne ning tugeva invasiooni korral hukkuvad kalad igas eas. Parasiitide letaalne hulk sõltub kala massist ja mõõtmetest ning parasiidi arenguastmest. Kõige patogeensemad on täiskasvanud isendid. Ihtüoftirioosi läbi põdenud kaladel tekib immuunsus, mis kestab kuni 8 kuud. Diagnoos ihtüoftirioosile pannakse kliiniliste tunnuste ja keha pinnalt ning lõpustelt võetud kaabete mikroskoopilise uuringu tulemuse põhjal
Sporofuut (2n - diplofaas) - spoore moodustav taim. Haploidsed spoorid paljunevad mitootiliselt ja annavad gametofuudi. Haploidsed gameedid ühinevad, tekib sügoot, mis moodustab sporofüüdi. MOLEKULAARGENEETIKA 76. Bakterite transformatsiooni avastamine. Transfektsioon. RNA viiruste rekombinatsioon. Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Pneumokokk on patogeenne bakter, mis võib põhjustada kopsupõletikku. Pneumokokid on geneetiliselt muutlikud, mis avaldub nende fenotüübis. Üheks silmatorkavaks tunnuseks on polüsahhariididest koosneva limakapsli olemasolu. Patogeensed on ainult limakapsliga pneumokokid, sest limakapsli tõttu ei suuda peremeesorganism neid hävitada. Kapsli olemasolu või puudumist on võimalik hinnata tardsöötmel moodustuvate bakterikolooniate suuruse alusel.
Nahk on mehhaaniline tõke ja seaol on happeline keskkond (pH 3-5), RNA-sid Lima (näiteks ninas ja suus) takistab patogeenide kinnitumist. Epiteelide lima koosneb peamiselt glükoproteiinidest, aga ka mikroobivastastest peptiididest. Selliseid valke nimetatakse defensiinideks ning nad võivad teha kahjutuks nii baktereid, ainurakseid eukarüoote kui ka viiruseid. Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeenne pole võimelised tervet limaskesta läbima. Lisaks on inimesel rips-epiteel, mis väljutab mikroobe. Lisaks kuuluvad esmase kaitse alla veel lüsosüümid- on põietaolised membraaniga ümbritsetud moodustised raku tsütoplasmas, mis sisaldavad ensüüme; interferoonid- nad muudavad veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes indutseeritakse viiruse genoomi ja valkude lagundamine. Seega takistab interferoon viiruse levikut veel
Olenevalt vee temperatuurist kestab parasiidi arengutsükkel tervikuna 45 kuni 2540 ja isegi rohkem päeva. Ihtüoftirioosi haigestuvad kalad igas vanuses, kuid kõige patogeensem on parasiit siiski noorkaladele. Eestis esinevad karpkaladel ihtüoftirioosi puhangud kevadtalvel talvitustiikides, forellimajandeis aga samasuvistel vikerforellidel suve perioodil. Kalad on rahutud, kogunevad tiigi sissevoolule ning püüavad end hõõruda veekogu põhjas. Ihtüoftiirius on kalale väga patogeenne ning tugeva invasiooni korral hukkuvad kalad igas eas. Parasiitide letaalne hulk sõltub kala massist ja mõõtmetest ning parasiidi arenguastmest. Kõige patogeensemad on täiskasvanud isendid. Ihtüoftirioosi läbi põdenud kaladel tekib immuunsus, mis kestab kuni 8 kuud. Diagnoos ihtüoftirioosile pannakse kliiniliste tunnuste ja keha pinnalt ning lõpustelt võetud kaabete mikroskoopilise uuringu tulemuse põhjal
) päeva vältel. § Lapsi vaktsineeritakse ning revaktsineeritakse surmatud vaktsiiniga koos vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse toksoidiga (DTP). § Praegu ka DTaP, koostiselt erinevad (sisaldavad 1-5 antigeeni, enamasti 3-5 Ag) § Vaktsineerimise kaitse pole absoluutne, kuid haigestumisel lapsed põevad kergemini. Corynebacterium § Enamik korünebaktereist kuuluvad normaalse mikrofloora hulka: § C. pseudodiphtheriticum, C. renale, C. xerosis, C.jeikeium - nimetatakse difteroidideks § Patogeenne vaid Corynebacterium diphtheriae. Corynebacterium diphtheriae (difteeria tekitaja) Morfoloogia. Sale, kergelt kõverdunud korünebakter, on 0,5-1 ´ 5-6 µm. Ebakorrapärased pundumised raku otsas. Rakukehas graanulid (volutiinterad ehk BabesErnsti kehakesed). Mikroobid üksteise suhtes nurgeti "L" või "V" tähed, hieroglüüfe. Füsioloogia § Aeroobsed bakterid. Katalaas-positiivsed. Lõhustavad süsivesikuid. Nõudlikud söötmete suhtes. Vajalik telluriit. Resistentsed kuivamisele.
Virulentsust iseloomustab mikroobi põhjustatud haiguse raskusaste. Mõõdab mikroobi patogeensust. Mikroob võib olla kas väikese, mõõduka või suure virulentsusega. Mikroobide virulentsusaste oleneb mikroobide võimest produtseerida toksiine. Invasiivsust iseloomustab mikroobivõime tungida organismi ja selle kudedesse. Adherentsust iseloomustab mikroobide võimet kinnituda kudede või nende limaskestale. Sissepääsuvärat on elund või kude, mille kaudu patogeenne mikroob tungib inimese organismi. Patogeense mikroobi haigustekitava võime määrab rida virulentsusfaktoreid, nagu mikroobi: · võime kinnistuda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; · kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; · sisekeskkonda tungimise ehk invasiooni võime; · antifagotsütaarne toime; · organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritamine; · antibiootikumresistentsuse kujunemine.
Geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA tänu igas rakus toimuvale DNA- rekombinatsioonile. Taimerakku võõra DNA viimine laboris käib agrobakteriga (Agrobacterium tumefaciens). Taimed ja see bakter on kasvanud väga-väga kaua aega koos. Ja need bakterid on kogu aeg erinevaid geene ringi vedanud. Bakterid omavahel on võimelised igat moodi geneetilist informatsiooni vahetama Nt. mulla patogeenne bakter Agrobacterium tumefaciens põhineb horisontaalsel geeniülekandel. Nakatab taimi ja põhjustab vähkkasvajaid, põhjustades taimeraku jagunemist kontrollivate hormoonide ületootmist. Need mullabakterid on võimelised taimeraku kromosoomidesse viima tükikese oma DNAst, misjärel nad hakkavad taimerakus paljunema ning moodustavad kasvaja. Praeguseks toodetakse juba selliseid Agrobacterium tüvesid, mis ei tekita kasvajat, kuid on siiski võimelised DNA taimeraku
Geen C P Eellane Vaheühend Antotsüaan Kui ühte ensüümidest ei produtseerita, on antotsüaani süntees blokeeritud. Kui epistaatilise geeni ainsaks avaldumisviisiks on teise geeni pärssimine, nimetatakse teda inhibiitor- või supressorgeeniks. Pleiotroopsus Pleiotroopne geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Ka eelpoolkirjeldatud fenüülketonuuria sobib näiteks pleiotroopsusele. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti on pleiotroopsus tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides. Pideva fenotüübilise varieeruvuse geneetiline baas Sama liigi piires varieeruvad ulatuslikult sellised tunnused nagu organismide kasv, kaal, mille väärtus on määratud paljude geenide ja keskkonna kombineeritud koostoimega. Sellest täpsemalt järgmises peatükis.
Geen C P Eellane Vaheühend Antotsüaan Kui ühte ensüümidest ei produtseerita, on antotsüaani süntees blokeeritud. Kui epistaatilise geeni ainsaks avaldumisviisiks on teise geeni pärssimine, nimetatakse teda inhibiitor- või supressorgeeniks. Pleiotroopsus Pleiotroopne geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Ka eelpoolkirjeldatud fenüülketonuuria sobib näiteks pleiotroopsusele. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti on pleiotroopsus tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides. Pideva fenotüübilise varieeruvuse geneetiline baas Sama liigi piires varieeruvad ulatuslikult sellised tunnused nagu organismide kasv, kaal, mille väärtus on määratud paljude geenide ja keskkonna kombineeritud koostoimega. Sellest täpsemalt järgmises peatükis. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
