Rochester`i instituudis on ehitis pühendatud Mr. Eastman`ile, tänutäheks tema toetuste ja annetuste eest. Eastman tegi ka mahukasid kingitusi Tuskegee ja Hamton`i instituudile. Temale on pühendatud rahvusvaheline muuseum piltidest ja filmidest, mis on avatud 1947. aastast. Eastman`il polnud järglasi kellele oma firma üle anda. Septembril 1888. aastal Eastman registreeris firmamärgi KODAK, mis oli lihtsalt kombinatsioon tema lemmik tähtedest ja sai patendi oma kaamerale, mis kasutas rullifilmi. Ta kasutas loosungit ,,Sa vajuta nupule ja meie teeme ülejäänud." Kaamera maksab 25US dollarit ja sellega saab teha 100 pilti ühe rullifilmiga. Omanik saab tagastada selle Kodak firmale, et nende pildid ilmutatakse ja saab uue rullifilmi asemele. Ilmutamine maksis 5US dollarit. 1883. aastal kuulutas Eastman välja rullifilmi Kodaki`i kaamerale, millega sai 100 pilti teha. Kodak kaamera oli kerge kaasas kanda ja pildistamise ajal võis
tööstuslikult kasutatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Igal leiutisel on autor (füüsiline isik). Kuna leiutise loomise hetke on raske tuvastada, on ülemaailmset tunnustust leidnud patenditaotluse esmase esitamise printsiip. Selle kohaselt loetakse leiutise autoriks isik, kes on autorina märgitud esimesena patendiametisse esitatud patenditaotluses või kasuliku mudeli registreerimise taotluses. Patent ja kasulik mudel on leiutise õiguskaitse vormid. Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle. Eestis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. Riik kaitseb patendiomaniku ainuõigust nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (politsei, täitevamet, toll) kaudu. Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris.Patent on efektiivne konkurentsivõitluse vahend. Patent annab ettevõtjale
elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles fotomaterjalinakasutati paberlinti. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks". 1902.a. leiutas A.Popovitski fotoaparaadi, milles harilikku objektiivi asendas sfääriliste peeglite süsteem ja laialilükatava varjuki.
a esimese sünteetilise värvaine moveiini (sirelililla), patenteeris selle ja rajas aniliinvärvainete tööstuse. Esimesed teadlased kes hakkasid tegelema orgaanilise keemis tüüstusega olid Inglise teadlased Sir William Henry Perkin ja Sir August Wilhelm von Hofmann. 2. Mis on indigosõda? 19. sajandi Euroopas oli indigo üks kallimaid värvaineid, seda toodi peamiselt indiast. 1878. aastal õnnestus A von Baeyeril indigo süntees laboris. Suured Saksa firmad ostsid patendi ning alustati indigo tootmist. Aastal 1897 tõi BASF (Badische Anili- und Sodafabriek) turule indigo, mille hind oli tunduvalt madalam kui loodusliku indigo hind. Istandike omanikud Indias lasid alla oma toote hinna, astudes lootusetusse võitlusse. Kui Saksa firmad täiustasid tehnoloogiat ja alndasid hinda indigo veelgi, jäid India hiiiglasuured istandused sööti. Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline
• tuntuse aste • kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik • registreerimine, kasutamine ja üldtuntus teistes riikides • hinnanguline väärtus 41. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? (selgita paari lausega)? Ei. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. 42. Patendi ja kasuliku mudeli sisu ja vahe. Mõlemad on leiutise õiguskaitse mudelid. Kasuliku mudeliga ei saa kaitsta biotehnoloogia valdkonda kuuluvaid leiutisi. Kasuliku mudeli puhul on lubatud madalam leiutustase. Kasuliku mudeli puhul vastutab taotleja ise leiutise kriteeriumitele vastavuse eest, patendi puhul kontrollib kriteeriumeid Patendiamet. Erinevad kehtivusajad ja riigilõivud. Patent max 20 aastat, kasulik mudel max 10 aastat. Patendi puhul makstakse riigilõivu iga aasta kohta,
Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Inspektor haaras poisist kinni, raputas ta ärkvele ja kihutas uksest välja. Selles ongi põhjus, miks esimene Edisoni arvukatest leiutistest alatiseks patenteerimata jäi. 16-aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. See viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse ja 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustas oma leiutaja karjääri. Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Thomas endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud. 1869. aastal suundus Thomas Edison New Yorki. Ta jätkas oma tööd seoses telegraafi puudutavate leiutistega ning arendas välja oma esimese eduka masina täiustatud börsitelegraafi
Elu patendeerimisest Elu patendeerimine on patendi võtmine elusale organismile ja seotud peamiselt geneetiliselt muundatud organismidega ehk GMO. Elu patendeerimine algas USAst 1930ndatel ning juba 1970ndatel tehti seda tööstuse ning kasu saamise eesmärgil. Peamiselt on patendeeritud GMO taimi, mis tänu sisse viidud uutele geenidele on keskkonnakindlamad või mõne muu omaduse poolest klassikaliselt aretatud sortidest paremad. Minu isiklik arvamus elusorganismide patenteerimise ning GMO kohta on olnud
3. Rudolf Christian Karl Diesel (18. märts 1858 Pariis 29. september 1913 La Manche) oli saksa insener, diiselmootori leiutaja. Ta lõpetas 1873 reaalkooli ja lõpetas 1875 Augsburgi polütehnilise kooli parima õpilasena. Müncheni tehnikakõrgkooli lõpetas ta 1880 parimate tulemustega kooli asutamise ajaloost alates. Diesel töötas pärast seda 2 aastat Sveitsis Winterthuris, seejärel Pariisis. 27. veebruaril 1892 andis ta sisse taotluse patendi saamiseks uuele ratsionaalsele soojusajamile. 23. veebruaril 1893 saigi ta patendi diiselmootorile. Sama aasta juulis jõudis ta oma masina katsetamiseni. See oli 3 meetrit pikk ja selle sees oli 80-atmosfäärine rõhk. Seade töötas kivisöepuruga, mis plahvatas ja peaaegu tappis Dieseli ja tema kolleegid. Esimene töötav prototüüp valmis 17. veebruaril 1894. See töötas minut aega võimsusega 13 hobujõudu. Esimene
See oli võimeline esitama puhtaid toone, kuid suutis ka taasesitada kõnet. Alexander Graham Bell patendeeris oma esimese elektrilise valjuhääldi (võimeline tekitama arusaadavat kõnet) osana tema telefonist aastal 1876 millele järgnes 1876. aastal parendatud versioon Ernst Siemens'i poolt. Nikola Tesla tegi väidetavalt sarnase seadme aastal 1881, kuid temale patenti ei väljastatud. Aastal 1898 võttis Horace Short patendi suruõhul töötava valjuhääldi jaoks. Ta müüs need õigused Charles Parsons'ile, kes sai enne 1910 veel mitu patenti. Mõned firmad nagu Victor Talking Machine Company ja Pathé tootsid plaadimängijaid, mis kasutasid suruõhuga töötavaid valjuhääldeid. Kaasaegse kõlari ehitusega (dünaamilise ehitusega), mis kasutab liikuvat mähist, tuli välja Oliver Lodge aastal 1898. Tänapäevani kasutatava kõlari patendeerisid Chester W. Rice ja Edward W. Kellogg 1924. aastal
· Pärito lumaa: Usbekistan (NSVL) · Aas ta: Esmalend 1971 · Max. s tardimas s :170 000 kg · Las ti ko g us :40 000 kg · Mo o to r:4X 12 025 kg tõukejõudu, torboreaktiiv IL 76 Andmed: · Max. kiirus :850 km/h · Le nnulag i:10 500 m · Le nnukaug us :4500 km täislastis · 6700 km tühjana · Me e s ko nd:6 · Kas utajamaad:Venemaa, Kuuba, Iraak, India, Liibüa, Süüria Põnevat: · Ehitamiseks võeti üle kolmekümne rahvusvahelise patendi ning hiljem väideti, et lennukis kasutati 180 uut leiutist. · Lastiruum on täies mahus rõhustatav ning ta põrand on tehtud titaanist, põrandale on paigaldatavad rullkonveierid. Lastiruumi saab üsna kergelt muuta reisjate-, lasti- või haavatute veoks. · Lasti laadimiseks on laes kaks vintsi, kumbki neist võib kasutada kaht 3000-kilost raskust kandvat trossi või nelja 2500-kilost. Rampi saab kasutada liftina ja ta võib tõsta kuni 30 000 kg. Põnevat:
Keegi aga ei olnud valmis ehitama piisavalt kerget ning võimsat mootorit, mis suudaks lennumasinale anda piisavalt võimsust. Seega nad ehitasid masinisti abiga mootori ise valmis, mis omas sel ajal kõige paremat jõukaalu vahekorda. Kuna vennad võtsid endale aega rahulikult kalkuleerida ja testida igat lennumasina komponenti, siis nad teadsid, et nende neljas purilennuk Flyer ning nüüd tuntud Kitty Hawk nime all lendab. Märtsis, 1903. aastal, andsid Wrightid sisse taotluse patendi saamiseks oma tööle. Üheksa kuud hiljem, 17. detsembril, sooritasid vennad viie tunnistaja juuresolekul lennu, lennates üle 40 meetri. Vennad sooritasid sel päeval kokku neli lendu, millest kõige pikem oli 284 meetrit 59 sekundiga. Wilbur suri 1912. aastal peale nelja nädalast võitlust tüüfusega, kuid Orville elas piisavalt kaua, et näha nende auks püstitatud monumendi sündi. See on ainuke monument Ameerika Ühendriikides, mis on püstitatud siis, kui selle nimekaim veel elab
Referaat Õmblusmasinate ajalugu Airi Nairis Õ3 Käsitsi õmblemise kunst on üle 20 000 aasta vana. Esimesed nõelad olid tehtud loomade luust ja sarvedest ning niidina kasutati loomade kõõluseid. Esimesed rauast nõelad leiutati 14 sajandil ning silmadega nõelad 15 sajandil. Esimest võimaliku õmblusmasina patenti seostatakse saksa leiutaja Charles Weisenthaliga 1755 aastal. Talle väljastati patent nõelale, mis pidavat sobima mehaanilisele õmblusmasinale, kuid teadaolevalt ei valmistanud ta kunagi toimivat seadet ning ei suutnud nõelale sobivat masinat isegi kirjeldada. Järgmisena anti patent õmblusmasinale välja inglasele Thomas Saintile aastal 1790. Patent väljastati talle jooniste alusel ning suure tõenäosusega ei ehitanud mees ise kunagi toimivat protodüüpi, sest hiljem kui üritati tema jooniste põhjal masinat ehitata ei ...
Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri. Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud institutsioonidele nagu Kongress hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Thomas endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud. 1869. aastal suundub Thomas Edison New Yorki. Ta jätkas oma tööd seoses
1823: Samuel Brown pantenteeris esimese sisepõlemismootori mis kohaldati tööstlikult. 1824: Prantsuse füüsiku Sadi Carnot kehtestas termodünaamilise teooria idealiseeritud soojusjõumasinates. 1870: Viinis, Siegfried Marcus pani esimese mobiilse bensiinimootori käiku. 1882: James Atkinson leiutas Atkinsoni tsükli mootori. 1885: Saksa insener Gottlieb Daimler sai saksa patendi ülelaadurile. 1891: Herbert Akroyd Stuart ehitas oma õlimootori, liisingi õigused Hornsby'l, Inglismaal, õigus neid ehitada. 1892: Dr. Rudolf Diesel arendas oma Carnot soojusmootori tüüpi mootori. 1893: Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile. 1896: Karl Benz leiutas boxermootori. 1903 1906: Meeskonnad Armengaud ja Lemale ehitavad Prantsusmaal täiusliku gaasturbiinimootori.
4. Ärisaladuse mõiste ja kaitse - Oskusteabe ja ärisaladuste (avalikustamata äriteave) kaitse on esmatähtis ettevõtjate innovatsioonisuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks. Ärisaladuste mõiste puudutab tegelikult igasugust majandusliku väärtusega teavet (tehnoloogia, retseptid, turundusteave jne), mille konfidentsiaalsust tuleks kaitsta. Tegemist ei ole intellektuaalomandi ainuõigusega, kuid tihtipeale on see nende aluseks. Teisisõnu on patendi aluseks tihtipeale oskusteave või ärisaladus, mis on suuri rahalisi ja inimestega seotud investeeringuid nõudnud teadus- ja arendustegevuse tulemus. Ainsa ühtlustatud ärisaladuse määratluse võib leida Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingust ja see toetub kolmele kumulatiivsele tingimusele. − Salajasus. Saladuse all mõeldakse siinkohal seda, et see ei ole huvitatud ringkondadele üldteada või on raskesti kättesaadav
Elektrienergia Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. William Gilbert Gilberti katsetest sai alguse elektrin...
kallutamine), · Rahvatervisevastased süüteod (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine, nakkushaiguste leviku põhjustamine, , süüteod töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas), · Varavastased süüteod (vargus, arvutikahjurlus, väljapressimine), · Intellektuaalse omandi vastased süüteod (piraatkoopia valmistamine, võltsitud kaubaga kauplemine, patendi omaniku ainuõiguse rikkumine), · Riigivastased kuriteod (riigireetmine, salakuulamine, terrorikuriteod, EV ametliku sümboli teotamine), · Avaliku rahu vastased süüteod (kuritegelikku ühendusse kuulumine, ebaseaduslik riigipiiri ületamine, avaliku korra rikkumine, loomapiindamine, valeandmete esitamine), · Ametialased süüteod (võimuliialdus, pistise võtmine, mõjuvõimuga kauplemine),
4) Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%, omafinantseering vähemalt 20%. 5) Starditoetust saab kasutada: põhivara soetamiseks (k.a. kapitalirendi abil soetamiseks). Materiaalse põhivara üksikeseme maksumuseks peab olema vähemalt 100 eurot ja kasutusiga vähemalt 3 aastat. turundustegevuste läbiviimiseks turundusplaani alusel rakendustarkvara (v.a. kontoritarkvara) soetamiseks ja arendamiseks patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamiseks 6) Starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud ettevõtjaga seotud isikud, kes on saanud toetust samas valdkonnas tegutseva ettevõtja käivitamiseks. Taotlejaga seotud isikuteks loetakse taotlejas osalust omavad isikud ehk osanikud. 7) Ei toetata järgmiste tegevusvaldkondade projekte: põllumajandustoodete esmane tootmine
See inspireeris teda ostma Siemensi telefone ja veelgi põhjalikumalt analüüsima nende tehnoloogiat. Tänu oma firma tehtud remonditöödele Telegrafverketile ja Rootsi Raudteele oli ta tuttav Bell ja Siemens Halske telefonidega. Ta täiendas neid eesmärgiga toota kõrgema kvaliteediga seade. Neid hakkasid kasutama uued telefonifirmad, nagu Rikstelefon, et pakkuda odavamat teenust kui Bell Group. Kuna Bell ei olnud oma leiutisi Skandinaavias patenteerinud, polnud Ericssonil patendi ega litsentsitasuga probleeme. Tema seadmetevalmistaja teadmised peegeldusid telefonivalmistamise standardites ja viimistluses. Aasta lõpus hakkas ta ise tootma Siemensi sarnaseid telefone, esimene toode valmis aastal 1879. Ericsson tutvustas maailma esimest täisautomaatset mobiiltelefoni süsteemi MTA-d 1956. 1960 tõi ta turule maailma ühe esimestest hands-free valjuhäälditelefonidest. Hoolimata oma edust mujal ei teinud Ericsson USA-s märkimisväärset müüki. Bell Group ja
eelnevad võimalused ei kaitse. Selleks, et täielik kaitse saavutada, pead formuleerima oma loomingu igas konvensioonis. Kujutame nüüd ette, kui suur peab olema loomingu väärtus, et selle täielik õiguskaitse ära tasuks. TLÜ Autoriõigus ja patent Essee 2016 KOKKUVÕTE Ühesõnaga, mida ma öelda tahan on see, et kui mul on väärt idee, siis selle kaitsmiseks võtaksin koheselt Euroopa patendi ega hoiaks ideed vaka all vaid reklaamiks seda koheselt ning maksimaalselt, sest ühe ja sama idee peale võib mitu inimest veel tulla. See patent tuleb küll kulukam, kuid rõhutades veelkord, et hea idee suhtes tasub viimane ennast ära. TLÜ Autoriõigus ja patent Essee 2016 ALLIKAD http://www.autor.ee/autori-oigused/ http://www.autor.ee/seadused-ja-konventsioonid ’’Isiklikud konspektid tunnist’’ http://www.eau
S. Patent 307,031), kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John Ambrose Fleming (Marconi Company teaduslik nõunik ja endine Edisoni töötaja) 16. novembril 1904 aastal. Pickard sai patendi oma pooljuhtdetektorile 20. novembril 1906 (U.S. Patent 836,531). Avastuste tegemise ajal kutsuti selliseid seadmeid ka alalditeks. 1919 aastal mõtles William Henry Eccles välja sõna "diood": kreekakeelsetest sõnadest - di tõlkes `kaks', ja ode (sõnast odos) tõlkes `teed'. DIOOD Diood on tore skeemidetail, natuke (lambi)lüliti sarnane. Kui lüliti on «sees», kulgeb ahelat pidi vool ja lamp põleb ning vastupidi. Ühendades lüliti asemele dioodi,
a. · Guglielmo Marconi - oli itaalia insener, keda peetakse raadio leiutajaks. · Heinrich Rudolf Hertz - oli saksa füüsik. Võttis vastu ja edastas esimesena raadiolaineid Tema järgi sai nime sagedusühik herts. · Hiram Stevens Maxim oli ameerika leidur, kes leiutas 1884 .a. esimese tänapäevase kuulipilduja. Tema järgi sai nimetuse Raskekuulipilduja Maxim. · Isaac Singer oli ameerika leiutaja, kes leiutas õmblusmasina. Isaac Singer sai 1851 .a. õmblusmasina patendi. · James Clerk Maxwell - oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Maxwell'i järgi on nimetuse saanud Maxwelli võrrandid ning Maxwelli jaotus. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a. · James Joule - oli inglise füüsik, kes avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. James Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Jean-Joseph Lenoir e
firmade Paia USA ning Maplin Electronics UK poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate poolt konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshall'i looming. Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid 1980-ndate lõpus hakati tootma süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli akustilise heli füüsikaline modelleerimine. 1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi kasutamise edukusest, allkirjastas Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset helisünteesi. Sellest tulenevalt osad tehnoloogiliste üksikasjadega seotud patendid kuuluvad Stanfordi Ülikoolile ja osad Yamahale. 1994 alustas Yamaha esimeste heli füüsikalisel modelleerimisel põhinevate süntesaatorite tootmist, millest esimene oli "Yamaha VL-1" Süntesaatorid ja MIDI 1981 tegi Sequential Circuits'i insener Dave Smith ettepaneku võtta
armastust ja tuua õilmitsevasse armastusse täiskasvanulikkust". Roqueforti või sellesarnast juustu on mainitud juba 79 pKr, kui Plinius Vanem kiitis selle rikkalikku maitset. 1411. aastal andis Charles VI Roquefort-sur- Soulzoni küla elanikele monopoli juustu valmistamiseks samal viisil, nagu nad seda juba sajandeid teinud olid. 31. augustil 1666 sai Roqueforti juust oma "lettres de noblesse" ("aadlikirjad" ehk patendi, tõestamaks oma üllast päritolu). Nimelt andis Toulouse'i linna parlament välja seaduse, mille kohaselt on vaid Roquefort-sur- Soulzoni koobastest pärit juust tõeline. Seega kuulutati kõik juustud, mis olid pärit mingist muust kohast, võltsinguks. Uudis võeti kõikides Toulouse'i linna valitsuse alla kuuluvates linnades ja asulates pühalikult vastu. See oli esimene kord Prantsusmaal, kui võeti vastu
elusorganismide poolt inimkehale vajalikke või ravis kasutatavaid aineid. Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonda säästvalt. On kokku lepitud, et nüüdne biotehnoloogia algas patendiga – 16. juunil 1980 otsustas USA Ülemkohus anda patendi hindu Ananda Chakrabarty geneetiliselt muundatud bakterile, kes on võimeline lagundama toornaftat, et nõnda jagu saada õlireostusest. Biomeditsiin kasutab biotehnoloogilisi teadmisi muteerunud geenide, denatureerunud ja funktsiooni kaotanud valkude ja patoloogiliste kudede eristamisel. Biotehnoloogilised saavutused võimaldavad seejuures kiiremat diagnoosi, paremat ravi ja haigusi ennetavat praktikat Biotehnoloogia ühendab geneetika, rakubioloogia, embrüoloogia ja mikrobioloogia teadmisi.
0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade jaoks erinev, samuti juhtplaadi, mis võib olla pöörleva otsatähikuga või ilma. Tuntumad brändid: Stihl, Husqvarna, Jonsered, Partner, Dolmar alias Makita, Solo, Echo, Emak alias Oleo-Mac, Shindaiwa, Tanaka, Stiga. Ajalugu Ketassae leiutaja kohta on lahknevaid andmeid. 1777. aastal sai inglane Samuel Miller patendi tuule jõul töötavale ketassaekaatrile. 1762. aastal asutas kivitöötleja Walter Taylor saeveski, mille kohta teatakse, et 1790. aastatel kasutati seal ketassaage. Samas patenti ta sellele leiutisele ei taotlenud. 1813. aastal paigaldas Tabitha Babbitt oma voki külge sakilise tinaketta, millega õnnestus saagida. Ühe allika väitel pärineb ketassaag hoopis 16. või 17. sajandi Hollandist. Algselt kivipuure valmistanud AB Bergborrmaskiner, asukohaga Mölndalis, Göteborgis, alustas 1949
selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Ajalugu Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John Ambrose Fleming 16. novembril 1904 aastal. Pickard sai patendi oma pooljuhtdetektorile 20. novembril 1906 . Avastuste tegemise ajal kutsuti selliseid seadmeid ka alalditeks. 1919 aastal mõtles William Henry Eccles välja sõna "diood": kreekakeelsetest sõnadest - di tõlkes `kaks', ja ode (sõnast odos) tõlkes `teed'. Tööpõhimõte Dioodi tööpõhimõtet võib võrrelda uksega mis avaneb ühele poole, kuid ei avane teisele poole. Ehk siis teiste sõnadega: diood laseb voolu läbi ainult ühes suunas ja takistab selle
Arvutikiri 1. Esimene patent kirjutusmasinale. Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika. 3. Erinevad sõrmistikud. Enim levinud on QWERTY-sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY.
Esita: a) klassifikaatori alajaotuse nimetus: Zig-zag sewing machines with electric or electronic programming b) klassifikatsiooni nr: D05B19/00 c) märgista leitud klassifikatsiooni number (tee kasti linnuke, number ilmub kastikesse "copy") ja kopeeri see otsivormingule (number ilmub otsiväljal "European Classification") d) sisesta märksõnade väljale "zig zag" ja soorita otsing märksõna ja klassifikatsiooni numbrit kasutades e) mitu patenti leidsid: 78 f) esita ühe patendi reeglitekohane kirje: Masahiko, S., Seiji, G. (1998). Zigzag sewing machine : US5727486. [Online] esp@cenet (14.04.2013)
jooksul jäätisele tervelt 200 dollarit. Võib öelda, et jäätisemüük rahvale algas 18. sajandil Ühendriikides. 19. sajandi lõpuni peetigi jäätist peamiselt suvemaiuseks, kuid nupukamad perenaised võisid sellega peret kostitada aastaringselt, sest kokaraamatutes trükiti ka jäätiseretsepte. Sel sajandil ilmus esimene jäätise hulgimüügiga tegelev firma. 1843. aastal leiutas New England'i koduperenaine Nancy Johnson käsitsi vahustava jäätisemasina, kuid rahapuudusel müüs patendi 200 dollari eest edasi. Jäätise tööstuslik tootmine ja laiem tarbimine sai alguse alles 19. sajandil. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fussell'i poolt 1851. aastal Ameerikasse Baltimore'i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris. Valisin endale Balbiino banaani koorejäätise. Jäätis koosneb: vesi, vahvel 23%(nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator-sojaletsitiin, kartulitärklis, sool,
d) hindu mõjutada ei saa. Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid, hind on nii madal kui võimalik. 2. Monopol: a) ettevõtjaid üks, b) kaup ainulaadne, c) uutele tulijatele suured takistused, d) mõju hinnale suur. Turule tulijaid takistatakse juriidiliste piirangutega, valitsuse litsentsidega, patendi määramise ja mastaabisäästu määramisega. Monopoli eriliik on loomulik monopol, mis tekib siis, kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid üks ettevõte. Näiteks Eesti Energia. Monopol on küllalt ebaefektiivne konkurentsivorm, kuna ta toodab vähem kui oleks optimaalne ja küsib liiga kõrget hinda. 3. Monopolistlik konkurents: a) ettevõtjaid palju, b) kaup eristatav,
*1855: Louvre`i muuseum alustab skulptuuride pildistamist katalogiseerimise eesmärgil *1857: Josef Max Petzval konstrueerib suureformaadilise kaamera, mida hakatakse valmistama alles 1950. aastal *1859: "Pariisi Salong" korraldab maailma esimese fotonäituse, kus esitletakse 148 osavõtjalt ühtekokku 1295 fotot *1860: Thomas Sutton (18191875) patenteerib Inglismaal peegelkaamera *1869: Louis Ducos du Hauron annab välja raamatu värvifotograafiast *1874: L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik" *1880: "New York Daily Graphic" avaldab pooltoonides rasterfoto *1882: John McClellan kasutab pildistamisel klaaskolbi asetatud agneesiumlindi elektrilist süütamist *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera *1888: Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistatakse nime "Kodak" kandev kaamera. Kaamerasse mahtus 70mm laiust filmi kogunisti 100 võtte jaoks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Toomas Gutman Rühm 031K Sinihallitusjuust Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 Ajalugu..................................................................................................2 Valmistamine........................................................................................2 Juustu küpsetamine...............................................................................3 Legend.............................................................................
kodus õpetada. Nende laste jaoks, kel puudusid õppimisvõimalused kodus, pidid vähemalt viie adramaa suurused mõisad asutama kooli. Et kodu ja mõis ei kaotaks liigselt laste tööjõudu, oli õppetöö kestusteks ette nähtud aeg mardipäevast lihavõtteni. Seaduses soovitati talupoegadest koolmeistrid vabastada mõnest mõisakohustusest. Mõisnikud, kes ei asutanud koole, pidid kirikukassasse maksma kümme taalrit. Igalt kihelkonnalt nõuti kihelkonnakooli asutamist. Patendi lõpuosas märgiti, et suureks takistuseks on kooliraamatute vähesus. Kubermanguvalitsus lubas tulevikus hoolt kanda õpperaamatute trükkimise eest. (Andressen 2003, lk. 77) Kooliaja hakulpidi pastor andma koolikohuslaste nimekirja igale mõisnikule, need aga külakubjaste abiga lapsed kooli nõudma. Kubjas pidi iga nädal kooliskäimist kontrollima ja puudujatest mõisnikule teatama, mõisnik aga talupoegi karistamisega sundima lapsi kooli saatma
Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. Keevituse kvaliteedinõuded. (1997). Metallide sulakeevitus. Osa 3. Standardsed kvaliteedinõuded: Eesti standard EVS-EN 729-3: 1997. Tallinn: Standardiamet. Patendid Patendi omanik(ud). (Väljastamise aasta). Patendi nimi: patendi number. Väljastamise kuupäev. 23 Min, M., Kink, A., Parve, T. (2002). A rate adaptive pacemaker: Eesti patent EP1169084. 5.1.3. Piiratud leviga allikad Aruanded ja dokumendid Eesti Mobiiltelefon AS. (2003). Majandusaasta aruanne. Äriregister. Õppematerjalid Turunduse alused: harjutusvihik. (1995). /Koost. A.Vihalem. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Dissertatsioonid ja lõputööd Raim, J. (2006)
ADVOKAAT Põhilised tööülesanded: · Advokaadibüroo poolt õigusabi osutamiseks kõigi vajalike toimingute tegemine: · klientide juriidiline nõustamine; · lepingute ja juriidiliste arvamuste koostamine; · muude õigustoimingute (hagiavaldused, kaebused jne) koostamine; · klientide esindamine kohtu- ja vahekohtumenetlustes. Advokaat on jurist, kes kuulub Eesti Advokatuuri ja nõustab kliente õigusküsimustes aitab asjaajamisel, koostab dokumentide projekte ja õiguslikke arvamusi, esindab ja kaitseb kliente kohtutes ja ametiastutustes, osaleb eksperdina õigusaktide väljatöötamisel, esindab huvitatud osapooli läbirääkimistel. Mis töö see on? Advokaadi igapäevatööd võib tinglikult jagada kolmeks suuremaks valdkonnaks: klientide suuline või kirjalik nõustamine, õigusdokumentide projektide koostamine ja klientide esindamine kohtutes, ametiasutustes või läbirääkimistel teiste isikutega. Kohtuvaidluse edu...
Maxwelli teooria ilmumise järel kerkis küsimus, kas on võimalik tektada ka mingeid muid elektromagnetlaineid peale valguse. Sellega sai hakkama 1887. Aastal Hertz. 2. Hertsi katse ja raadio sünd. 1887. aastal tegi Hertz katse. Tema katseseade oli lihtne. Herts uuris mitmeid Mxwelli poolt ennustatud elektromagnetlainete omadusi ja selgus, et need oli sellised nagu Maxwell oli ennustanud. Hertzi katse viis raadio leiutamiseni. Raadio leiutamisega on eelkõige seotud Marconi ja Popov. Patendi sai esimesena Marcon 1896. Juba 1901 saatis Popov signaali üle Atlandi ookeani. ,,S" täht morse tähestikust. Raadio leiutamiseni aitasid kaasa ioodi (Fleming, dedekteerimine) ja triooni (Lee de Forest, võimendaja) leiutamine. 1926. Eesti Ringhäälingu sünd, ETV 1955. 3. Erinevad elektromagnetlained, nende omadused ja kasutamine. · Raadiolained: jagunevad pikkadeks, keskmisteks, lühikesteks ja ultralühikesteks. Lokatsioon, helilokatsioon, Papello.
C. s. 19. De Smedt patenteeris oma 1872. aastal loodud asfalti, mida hakati hiljem kutsuma Prantsuse asfaltkatteks. 19. sajandil leiutas J P Knight ka esimesed valgusfoorid, mis leidsid esmakordselt kasutust Londonis. Pilvelõhkujad Pilvelõhkujate ajalugu tuleks alustada inglasest Henry Bessemerist, kes leiutas viisi kvaliteetse terase tootmiseks madalate kulutustega. Tema toodetav teras ei olnud aga piisavalt vastupidav ja nii ostis ta ära ameeriklase William Kelly' patendi. William Kelly töötas samuti terase tootmise kallal ja oli välja töötanud oma tehnoloogiad. Neid võtteid ühendades suutis Bessemer luua hea meetodi terase tootmiseks. 1855. aastal patenteeris ta oma tehnoloogia ja tänapäevast terast
Magnetpatjadel rongid Referaat Sisukord 1 1.Magnetpatjadel rongid......................................................................................... 3 2.Magnetpatjadel rongi tööpõhimõte......................................................................4 3.Magnetpatjadel rongi positiivsed ja negatiivsed küljed.......................................5 4.Magnetpatjadel rongi ohutus............................................................................... 6 5.Kasutatud kirjandus............................................................................................. 7 2 1. Magnetpatjadel rongid Magnetpatjadel ronge tuntakse ka magnethõljukrongidena või maglev-rongidena, mille nimi tuleb inglise keelsest väljendist magnetically levitated, mis eesti keeles tähendab magnetiliselt õhku kerkima. Nende rong...
DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit
Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel kolm taotlust: gaaslahendusega laserile, laseri tööstusrakendustele (mida Schawlow ja Townes ei osanud ette näha) ja erilistele kaldakendele (Brewsteri aknad) laseriküveti otstes, mis kahandavad oluliselt valguskadusid. Ja kohe anti sisse ka esimene hagi esialgu laserifirma General Photonics Corporationi vastu Gouldi patendiõiguste rikkumise eest. 17. juulil 1979
Rakendustarkvara soetamise ja 4 arendamise kulud 0,00 0 4.1. Rakendustarkvara soetamise kulu 0 Rakendustarkvara arendamise 4.2. (programmeerimine, juurutamine, testimine) kulu 0 Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi või 5. tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamisega seotud litsentsitasud 0,00 0 5.1. Patendi omandamise litsentsitasu 0 5.2. Kasuliku mudeli omandamise litsentsitasu 0 5.3. Kaubamärgi omandamise litsentsitasu 0
Galvaanielemendis tekkib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsiooni tulemusel. Elemendi elektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdi koostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. Li-ioon akud Liitiumakud leiutati teadlase Bell Labs poolt, kes avastas et grafiitne süsinik omab pöörduvat liitiumi mahtuvust, samal aastal sai idee ka patendi vääriliseks(1981. aasta) Järgnevad fundamentaaluuringud teadlaste grupi poolt eesotsas John Goodenough' ga päädisid esimese töötava liitiumioon aku tootmisega Sony poolt aastal 1991. Li-ioon akud erinevad teistest akutüüpidest seetõttu, et nendes kasutatav elektrolüüt koosneb veevabast orgaanilisest lahustist ja lahustunud liitiumi soolast. Seetõttu on selline süsteem hermeetiliselt suletud , et vältida õhuniiskuse ja hapniku juurdepääsu. Veevaba elektrolüüdi
samas pargis seletas ta oma sõbrale pulgaga liivale joonistades asünkroonmootori põhimõttest kuidas vahelduvaid elektromagnetvälju saaks uutlaadi elektrimootorites kasutada. 1882 töötas Tesla insenerina ka Continental Edison'i firmas, Pariisis, kus ta kavandas dünamoid. Samal ajal projekteeris ta täiustusi elektriseadmetele. Ning mõtles välja ka induktsioonmootori ja alustas igasugu roteeruvaid magnetvälju kasutavate seadmete arendamist, millele patendi sai ta aastal 1888. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998) 4. Ameerika Ühendriikides Aga, kuna Euroopas ei leidunud kedagi, kes huvituks tema avastustustest, otsustas Tesla minna tööle Thomas Edisoni juurde Now Yorki. USA'sse saabudes oli ta üpriski vaene ja äraelamiseks kaevas ta mõne aja koguni kraave. Tesla elas New York'is 59 aastat, kuni tal tekkis lahkarvamus Edisoniga vahetu elektrivoolul ja vahelduvelektrivoolul põhineva energeetika üle.
Nime sai tsement sellest valmistatud betooni järgi, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul Portlandis esineva kivimiga, mida sel ajal kasutati Inglismaal üldiselt ehitusmaterjalina. Inglane Isaac Johnson täiustas 1843. a. Aspdini meetodit põletades toorainet paakumistemperatuurini. Alles sealt alates võib pidada praegust portlandtsementi sündinuks. Esimene portlandtsemendiahi asub Inglismaal Kenti linnas. Aastal 1885 sai inglane Frederick Ransome patendi tooraine põletamise kohta pöördahjus. Juba 20. sajandi alguses algas pöördahjude tööstuslik valmistamine. Uus tehnoloogia parandas tsemendi kvaliteeti ja alandas tunduvalt tootmiskulusid. Eestis hakati tsementi tootma 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. TSEMENDI TOOTMINE JA KÕVASTUMINE
õli, jaanalinnu sulgi, paabulinnu sabasid, merevaikku, kummi, kõiki maake jne. Menlo Parki näol oli Edison loonud esimese tööstuslikult asjaomase labori teadmiste loomisel ja kontrollimisel. Patent elektrilisele lambile Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metalliliste kiududega pöördus Edison tagasi süsinik hõõgniidi juurde. Esimene suurem katsetus toimus 22. oktoobril 1879 ja see kestis 40 tundi. Edison jätkas oma disaini parandamist ja 4. novembril 1879 esitas ta USA patendi elektrilisele lambipirnile, mis töötas 6 süsinik hõõgniidi ja keerdus liistu abil, mis olid ühendatud plaatinast kontaktliini külge. Peale pantenteerimist avastas Edison ja tema meeskond söestunud bambusest hõõgniidi, mis kestis üle 1200 tunni. See idee pärines tal ühest kalastusretkest koos teiste teadlastega Battle lake'i ääres, kus tema õng oli bambuse laastudest. 1878
Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku. Esimese hapnik-atsetüleeni põletit konstrueerisid Prantsuse insenerid Edmond Fouche ja Charles Picard, kes said oma patendi Saksamaal 1903. aastal. Nende poolt konstrueeritud põletite ehitamine fundamentaalselt ei ole muutunud tänase päevani. Tööstusettevõtted hakkasid kasutama hapniku-atsetüleeni keevitamist alates 1906, kui sai ehitada üsna usaldusväärne atsetüleeni generaatorid. Aastal 1904 Prantsusmaal, oli avastanud võimaluse kasutada hapniku-atsetüleeni põletid metallide lõikamiseks ja 1908 1909 aastal Prantsusmaal ja Saksamaal olid läbi viidud
4) tingmärk; 5) arvutialgoritm ja -programm; 6) disainilahendus; 7) info lihtne esitamine. Patent on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt antud ainuõigus teatud aja jooksul ja teatud territooriumil leiutist kasutada. Vastutasuks peab autor leiutise täielikult avaldama. Leiutis on patentne, kui see on: 1. uus, 2. omab leiutustaset, 3. on tööstuslikult kasutatav. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. Kehtivusaasta alguskuupäevaks loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev. Leiutise kaitsmisel kasuliku mudelina peab see vastama samadele nõuetele nagu patent, kuid vastavuse eest vastutab taotleja. Võrreldes patendiga on kasulik mudel odavam ja kiirem ning ei pea omama tavaliselt nii kõrget leiutustaset. Kasuliku mudeliga ei saa kaitsta biotehnoloogia valdkonna leiutisi
-10- Traalnoodast kala väljavõtmine Kui traalimine on lõpetatud ja traal varustus vee seest välja tõstetud . Hakkab traalnoodast kala väljavõtmine pihta . Aga enne täielikku kala võtmist tehaks kõik selleks vajalikud toimingud ära . Näiteks kalakastide vahelauad pestakse puhtaks ja pannakse paika , töökohad valmistatakse ette kala töötlemiseks jne . Kui traali pära on tõstetud laeva tekile . Pära patendi haak või lukk avatakse ja kala kallatakse tekile , mis on siis vahelaudadega jagatud kastideks või siis veetakse pära losspoomide abil kalapunkri juurde ja pärast gaitini luku vabastamist kallatakse kala traalnoodast välja . Kui saak on suur , vajub ülejäänud kala pära lõpu ülestõstmisel parda taga rippuvasse traalnooda ossa . Pärast esimese tõste väljakallamist tõmmatakse pära ots jälle kinni ja lastakse vette
Patendi või patentide omamine on siin sisuliselt prerogatiiv. Tartus oli avastatud uus unikaalne mikroob, bioplastide sünteesimiseks: bacillus coagulans sim-7 dsm 14043. Selle bakteritüvi Bacillus coagulans SIM-3 DSM 14043 L(+)-laktaadi tootmiseks fermenteeritavatest suhkrutest on autoriõigusega kaitstud. Lisaks Eestile, selle patenditaotlus hinnatud rahvusvahelise patendi tasemele vastavaks . Tööstusliku tähtsusega mikroobi tuleb kaitsta kaasaegsete meetoditega. Eesti mikroobitüvi on deponeeritud Saksamaal asuvas rahvusvahelises mikroorganismide kollektsioonis numbri all DSM 14043. Ülalnimetatu autorikaitse õigused on autorid andnud Tartu Ülikoolile. PLA tehase ehitamisega Eestisse saaks oluliselt suurendada põllumeeste tööhõivet ja põllumaa ratsionaalset kasutust. Tekiks juurde oluline hulk uusi töökohti. Sellise tehase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
