pääl," mäletati Karulas. "Käve Karulas Puritse talus lõunal perenaise man. Perenaine küsinu: "Mis söögis tahat?" "Teda sama, mis esi sööt. Küdsetusi kartult ja haput piima." Puulusikaga ja puuanumast sõi. See olli täl sääl egä lõuna. Ta taht lihtsat sööki. Ja ega lihtsa inimesega ajas juttu." Krahvi pojapojad mäletavad tänaseni vanaisa lihtsat toidulauda: tangupuder, kooritud hapupiim ja soolaheeringas. Suviti oli alati ringi käinud pasteldes. Kui mõisasaksad ning pastorid on rahvapärimustes sageli piiratud kujud, kelle talupoeg üle kavaldab, siis Bergi puhul on otse vastupidi. Tüüpiline on lugu taluperemehest, kes varsti pärast uut aastat krahviga teel kohtudes talle head uut aastat soovib ja viimaselt hõberubla saab. Nutikas talumees soovib krahvile varsti jälle head uut aastat, kuid saab nüüd juba vaid vaskmündi. Kui aga talumees veel kolmandat korda krahvihärrale head uut aastat soovinud,
Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet ...
Sotsiaalne diskursus viina tootmine, mõisa oluline tuluallikas, pika korstnaga viinaköök, kõrtsid, mis kuulusid mõisale, mõis rentis need kõrtsmikele, kelle palkasid. Probleem talupoegadele muutub alkohol kättesaadavaks, kuritarvitavad, joomisharjumused omakorda ohustavad mõisa majandust, kehv tervis, probleemid peredes, viimased rahad juuakse maha, mille arvelt sots olukord halveneb, tööjõud nõrgeneb. 18. Saj alguses euroopas levib karskusliikumine (levitavad pastorid, nt Põlva pastor), Mõis ei vaadanud sellele hästi, kirik sõltus mõisast, mõisnikud keelasid pastorile karskusvande levitamise. Nt: Peter Manteuffel ,,Villem Navi elupäevad". 1839-40 Kreutzwald Viina Katk- 1. Eestikeelne teos, meditsiiniline aspekt (mugandused), viimase kahe teose keskmes eestlane, kes sakslaste teenrina käinud Euroopas(hübriidsus..) (Oluline euroopa kontekst!), ühendatakse kõrts ja kuritegevus.
2) Nad kõik edendasid Eesti kultuuri ja hariduskäiku talurahva seas. 3) Tervikpiibel ilmus 1739.a põhjaeesti keeles Anton Thor Helle poolt. 4) Ratsionalistlikud jutulused olid õpetlikud ja andsid kasulikke näpunäiteid või jagasid elutarkusi; kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Pietistid aga seletasid hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ja nägid väljapääsu usuvagaduses. Nende õpetus pani kirikus rahva nutma või õhkama. 5) Rahvaharidust edendasid algul pastorid, siis koolmeistrid. Koolikorraldusega (7-12 a lapsed olid kohustatud koolis käima) käidi mõisatesse rajatud rahvakooli, koduõpetus oli laialt levinud. 6) Populaarsed olid õhukesed rahvakalendrid, juturaamatud olid mugandatud tõlked saksakeelest. Loeti ka nõuanderaamatuid. 20. Balti erikord ja keskvalitsus Kindralkubermanguvalitsus - tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile.
alalt. Baltikumi tulid mitteaadlikest noormehi koduõpetajateks, hiljem pastorikohtade täitjateks, kaupmehi ja käsitöölisi, ka kunstnikke. Selle sisserändega on seotud literaatide rühma tekkimine Baltikumis. Kaupmeestest majanduslikult allpool, kuid käsitöölistest sotsiaalselt ja hariduslikult kõrgemal olevasse literaatide rühma kuulusid enamasti kõrgema haridusega, mitmesuguseid ameteid pidavad inimesed: ametnikud, juristid,arstid ja apteekrid, pastorid ja kooliõpetajad. Valgustusaeg 18 sajandi teisel poolel levisid valgustusajastu ideed ka Baltikumi ja saavutasid siin vastukaja. Mitmetes teostes ja kirjutistes tõsteti esile pärisorjade ekspluateerimise ebaeetilist aspekti. Siinsed sotsiaalsed olud said mitmete kirjutiste kaudu tuntuks ka Saksamaal. Lisaks tulid Prantsuse revolutsiooniga levinud aated inimeste võrdsusest ja inimõigustest, millele ei leidunud vastuargumente. Aadel oli
ja koduõpetuse kaudu. Francke loodud Halle nn. vaestekoolid võeti eeskujuks ka Eestis. Kogu euroopas puudusid erialaste teadmistega õpetajad. Francke asutas seminari, kus õppetöö tarbeks koostati detailne programm ja instruktsioon. Õpetajate ettevalmistamise pöörati peatähelepanu nn. küsitlevale meetodile (küsimuse-vastuse vormis õppeviis). 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu, mitte ainult palvetamisele, vaid ka piibli uurimisele. Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine sai alguse Saksamaalt Herrnhuti asundusest. Kirikuga võrreldes anti piiblile palju rahvalikum tõlgendus. Vennastekoguduse piirkonnas levis eriti kiiresti kirjutamisoskus, laulmine ja mitmesuguste saatepillide mängimine.
sotsiaalne eneseteadvuse tõus eeldused haridus-, kohtu- ja majandussüsteemi tekkeks VALGUSTUS: RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu huvi kaasaegse vastu huvi erinevate eluvaldkondade vastu ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tüüpiline valgustuse pasotr vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli) 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3
· LIIKUMINE, TAJU, KÕNEAKT Tähenduste omavahelised seosed seotud erinevate leksikonide loomisega (TÜ ja EKI juures) Kadri Muischnek 2006. Eesti keele verbikesksed püsiühendid tekstikorpuses Heili Orav 2008. Isiksuseomaduste sõnavara semantika Margit Langemets 2009. Süstemaatilisest polüseemiast 21. Eesti keelekorraldus 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses · vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06.1872 Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek Jakob Hurt: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud
Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega.[Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal
(teaduslikumalt) tegema uusi eesti sõnu, st tegeldakse laenamise, aga ka sõnamoodustusega. Sajandi lõpupoole hakati looma uusi eesti sõnu (Grenzstein, Hermann), tegeldi teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. 12. Keda peetakse eesti sõnavarauurimise esimesteks uurijateks (nende uurimisteemad, väljaanded, sõnad). J. H. Rosenplänter – ajakirjas „Beiträge“ kutsus rahvast üles rahvakeelest sõnu juurde tooma. Baltisaksa pastorid, eesti haritlased, soomlased – võtsid „Beiträge“ üleskutsest vedu ja arendasid rahvakeelt. Lisandusid pikad sõnad, kõnekäänud, nimede nimestikud, sõnade tähendusi ja päritolu selgitati ja sünonüümide erinevusi ka. Kokku saadi 7000 sõna. M. Veske – tõi leksikoloogiasse võrdlev-ajaloolise meetodi, millega uurida diakroonilisest aspektist (jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse) A. W
Tollal tegutses ka oma aja parim sõnavaratundja O. W. Masing, kelle ,,Marahwa Näddala-Leht" tõi eesti kirjakeelde hulgaliselt uusi sõnu, avardades rahva silmaringi. Eksisteeris veel kaks kirjakeelt, 19. sajandi leksikoloogia oli suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine. Sajandi lõpupoole hakatakse looma uusi eesti sõnu, tegeldakse teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. Esimesed eesti keele sõnavara kogujad ja sedakaudu ka uurijad olid baltisaksa pastorid, kes said innustust Rosenplänteri üleskutsest tuua eesti rahvakeelest juurde uusi sõnu. Neile lisandusid ka esimesed eesti soost haritlased, nt K. J. Peterson, Fr. R. Kreutzwald jt. Seda tüüpi keeleartiklid koosnesid enamasti pikkadest sõnade, kõnekäändude ja ka nimede loenditest, harvem selgitati sõnade tähendust või sünonüümide tähenduserinevusi. Suurimad leksikograafilised allikad enne F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut (1869) olid 18
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Põhjaeestikeelseid käsikirjalisi tõlketekste arvestanud Rossihniuse käsiraamatul on kaks osa "Catechismus Herm D. Martin Lutheri" ja "Evangelia vnd Episteln". Mõlemad mehed panid aluse eesti kahele erinevale kirjakeelele, mille arenguid viis edasi raamatute jätkuv avaldamine kummaski keelemurdes. Piiskop J. Jhering, kes oli juba 1645. a kõnesse võtnud Piibligi tõlkimise, tähtsustades eriti kirikulaulude lauldavuse ning tema ülesandel tõlkisid pastorid Heinrich Göseken, Georg Salemann, Martin Giläus ja Reiner Brockmann kirikulaulud uuesti (lisaks uusi laule), juba arvestavas 3 värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk
korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks") kõrval, mida ilmus aastail 1813- 1832 kakskümmend vihku (kokku üle 3500 lk.). Väljaanne sisaldas mitte ainult saksakeelseid uurimusi ja arvustusi, vaid ka eestikeelseid materjale ja tekste. "Beiträge" kaastööliste hulgas, kelle eesotsas seisid O.W. Masing, K.J.Peterson, jt, domineerisid balti-saksa pastorid, esines aga ka eestlasi, muuseas külaharitlasi ja soomalsi. Rosenplänter suutis vähe levivat väljaannet käigus hoida suurte majanduslike pingutuste hinnaga. Katsed sarja 1830-1840-ndate aastate vahetusel uuesti jätkata ei andnud tulemusi. "Beiträge" plaan eesti kirjakeele arendamiseks oli küllalt paljutõotav. Lähtunud tunnetusest, et vigane ning vaene kirikukeel ei vasta ajanõuetele, ning toetudes rahvakeelele kui kirjakeele
ja tööd jäid pooleli. Teadusseltsid 1815 Kuramaal esimene provintsiajaloo uurimisele pühendunud selts. 1817. aastal organiseerusid Saaremaa estofiilid (Kuressaare Eesti Selts), asutajaks J W L von Luce, kes pani kuskil pastori-karjääri keskel oma ameti maha ning otsustas Saksamaale arstiks õppima minna. Selts ise kujunes suhteliselt suureks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, kuhu kuulusid enamuses pastorid aga ka professorid ja muude ametite esindajad (arst tuleb esimesena meelde). Selts kujunes olulisimaks teadusseltsiks, kus tegeldi eesti maa, rahva (kultuuri) ja mineviku uurimisega, juhiks pikka 8 aega Faehlmann. Oli algusest peale suht estofiilne, alles sajandi keskpaiga järel baltisaksastus "kurja" Schirreni eestvõttel
aastal valminud Linnahalli postmodernisdikus vaimus betoonchidst (Rainc Karp. Riina Altmäe) ja nõukogude ajal alustatud ning 1992. aastal lõpetatud kolossaalset Rahvusraamatukogu (Rainc Karp). Kirik kitsikuses Nõukogude Eesd Evangeelne Luterlik Kirik sattus stalinismi ajal suurde kitsikusse ja olukord ei paranenud eriti ka sula perioodil. Tähelepanuväärne osa pastorkonnast, reiste seas kogu kiriku juhtkond, oli siirdunud pagulusse ning paljud pastorid vangistatud või välja saadetud. Kirikuhooned riigistati, aga kogudused said need oma kasutusse. 1945. aasta sügisel valiti konsistoorium ja piiskopi asetäitja, kes aga 1949. aastal välja saadeti. Samal aastal kogunenud kirikukogu valis kirikule uue juhi, Jaan Kiivit seeniori, kelle tiitliks sai peapiiskop. Temast kujunes kirikule ligi paariks aastakümneks võimekas esikarjane, kelle ajal luteri kirik posit- sioneerus nõukogude ühiskonda. 194S
Pagulaseestlaste suur hulk tagas omakorda asutatud ettevõtmistele ja teenustele kasutajad. “Lühidalt öeldes tekkis väljaspool Eestit küllaltki mitmepalgeline omaette eesti ühiskond, Väiis-Eesti, mille tähtsamaid liikumapanevaid jõude olid idealism, andumus ja jonn” Eestlus paguluses Eesti pagulased lõid maailma eri paigus kiiresti oma Sõja ajal Eestist põgenenud luteri pastorid asutasid ühendusi. Nende keskuseks asutati tihti Eesti Maja, 1958. aastal luterliku pagulaskiriku, Eesti Evangeeliumi mille ruumides tegutsesid mitmesugused eesti seltsid. Luteri Usu Kiriku, kuhu alguses kuulus 62 maailma eri "Kohalik eesti selts korraldab ettekandekoosolekuid,
1914. aasta augustikuus alanud sõda ja äge Saksa-vastane propaganda võeti eestlaste poolt esiotsa hästi vastu oli see ju kenasti kooskõlas rahva suure enamuse sakstevastase hoiakuga ja ärkamisaegsete rahvuslike müütidega. Vene riigivõimud alustasid mõõdukaid baltisakslaste vastu suunatud repressioone: keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti baltisaksa seltse, koole ja väljaandeid, arreteeriti või saadeti maalt välja mõned spionaazis või riigivastalisuses süüdistatud pastorid ja mõisnikud. Balti erikorda rünnati ägedalt Vene Riigiduumas ja ajakirjanduses. Oma positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid eestlastele nüüd maaomavalitsuse ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust pariteetsetel alustel suurmaaomanikega. Osa juhtivamaid eesti poliitikamehi kaldusidki pakutud kätt vastu võtma, kuid tsaarivalitsus lükkas kõik reformid venimahakanud sõja lõpuni edasi
Valgustusajastu kultuurielu · Valgustus levis kiiresti Saksamaalt Baltikumisse 18 saj keskpaiku(pietismi ja hernhuutluse järel): - Põhjuseks baltisaksa kõrgeima ja harituima kihi tihedad suhted Saksa alade vaimueluga(ka kirjanduse vahendusel) · Mõned edumeelsed aadlikud-raehärrad ja saksa(sisserändajatest) pastorid ja literaadid(,,kirjamehed" ehk haritlased): koduõpetajad, arstid, juristid ja ametnikud · Rahva põhimass oli tegevuse objektiks, mitte subjektiks *Garlieb Merkeli radikaalne pamflet ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul"(1796) - süüditas otseselt aadlit. Eestlased ja lätlased sunniti pärisorjusesse. Baltikumis: · Saksamaal seotud protestantliku kiriku ja valgustatud absolutismiga · Ulatuslik sotsiokultuurne liikumine Baltikumis: 1
1882 C.R.Jakobson sureb Saksameelne suund ärkamisajas *Suuna liider J.V. Jannsen *Pooldas koostööd saksa seltskonnaga *Eesmärgiks oli vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikalt. *1871.a lõpetas töö Jakobsoniga *Süüdistus Jannseni vastu eestlaste reetmises vastu sakslastele. Venemeelne suund ärkamisajas *Suuna liider C.R. Jaobson ja Johann Köler *Eestlaste suurimateks vaenlasteks olid balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale VENESTUSAEG *Ärkamisaja ja 20.saj ühiskonnaelu I Peamised põhjused: *vajadus kaasajastada iganenud halduskorda *rahvusluse tõus nii venelastel kui muulastel *Vene riigi jugeolekuhuvid II Venestumise ettevalmistamine Saadetakse Vene kubermang komisjoni. See on Nikolai Massein. Ta uurib olukorda, võtab vastu tlp kaebusi mõisnike peale
Kodulapsed (8-9 a.), koolilapsed (10-13 a.) ja vahekoolilapsed (14-16 a.). Kodulapsed õppisid emade juhtimisel lugemist, vahekoolilapsed käisid ühe päeva kord või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa võtmas. Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev. Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid kontrollisid ka lugemisoskust. Kihelkonnakoolid 1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni jätkati vanaviisi. 1893. aastal õpetati uute programmide järgi. Põhiaineteks usuõpetus, aritmeetika, ajalugu, kirikulugu, vene ja eesti keel, geograafia ja laulmine. Kihelkonnakool kui teise
Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel. Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander Georg von Bunge , kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased (Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum. Friedrich Karl Schmidt saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö ,,Muhu saare taimestikust" ja magistritöö
Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses · vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06.1872 Eesti Kirjameeste Seltsi koosolek Jakob Hurt: Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud
Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid. Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus (purustatud hooned), õpetajaid polnud, muinasusk tuli tagasi, pastorid olid harimata. Konsistoorium: Luterlik kirikuvalitsus Kindralsuperintendent: Seisis vaimulike eesotsas. Volipiirid olid võreldavad piiskopiga. Vöörmünder: Maarahva hulgast valitud, lähendas talupoegi kirikule. Tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid: Kaebused, veeproov (süütu vajus põhja, nõid jäi pinnale) Bengt Gottfried Forselius: Ta õpetas välja koolmeistreid. Alustas talupoiste tasuta õpetamist. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja.
· Taheti Taani ülemvõimu alt pääseda. 1523. konfiskeeris Norra Riiginõukogu Taani läänistused Norras, kuid Frederik I jagas neid maid taani aristokraatidele. · Vastupanu juhtis Olav Engelbrektssonrahva toetus. Vastupanu lõpetamiseks likvideeriti 1536. Norra riik viidi läbi reformatsioon N.kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. · Jumalateenistust pidasid taani pastorid taani keeles. 36. MADALMAADE VABADUSVÕISTLUS · Madalmaadeks nimetatakse Põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle pinnalaadi järgi. Üleujutuste kaitsmiseks rajati tamme ning nende taha poldreid merepinnast madalamal asetsevaid põlde. · Ühendati 14.-15.sajandil Burgundia hertsogkonnaga koos suurte aladega Prantsusmaal. 1477.aastal aga kaotas
toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku
18. sajandil vajadus õigust tundvate inimeste järele kasvas üha. Hakkasid tulema ka juriidilise väljaõppega mehed, keda kutsuti sündikuteks. Nende puhul eeldati teatavad kirjutamisoskus (korrektne kirjade vormistamine vastavalt nõuetele). Nende vastutada oli kogu linna raekantselei. Linnades on ka literaadid, kes olid raes, saanud õigusalase väljaõppe, aga nende hulka hakatakse 17.-18 sajandil lugema inimesi, kes osalesid mingis sektoris, aga ei olnud majanduslikult tegevad (nt pastorid, kooliõpetajad). Oli silmaring ning teenisid oma hariduse pealt raha. Literaatide seisus on olnud pidevalt laienev. Väiksemates linnades ei pruukinud bürgermeistrit olla ja piirduti vaid mõne raehärraga (alati ei nimetatud neid nii). Haapsalus oli 1 b-m ja 3 raehärrat, samamoodi ka Valgas. Raad on eelkõige seotud suurgildiga (taimelava, kust raad oma uued liikmed sai, v.a juristid). Raehärra amet oli eluaegne. Raekojast sai välja ainult jalad ees
religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Valgustuse peamiseks meediumiks Eestis olid raamatud ja ajakirjandus, selle esimesteks institutsioonilisteks avaldusvormideks said 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul asutatud klubid, seltsid ja ka vabamüürlaste loozid. ·Kirik- Valgustuse üks tähtsamaid programmilisi nõudeid oli ususallivus, millega paralleelselt kulges ilmalikustumisprotsess ja usuleiguse levik ühiskonna kõrgkihtides.
jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis toetust ka 1739. aastal eestikeelse Piibli trükkimiseks. Vennastekoguduse tegevus 1727-40 oli rahulik, liikumine levis hoogsalt ning nende suhted ametliku kirikuga ja riigivõimuga hakkasid halvenema pärast 1742. aastat. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas, samuti kardeti, et võtavad kiriku üle. Neid süüdistati usulise sekti iseloomus, vendadest jutlustajad olevat esinend nagu pastorid, kokkutulekutel matkiti kristlikku algkogudust, kinnised koosolekud, evangeeliumitekste kasutati valedel päevadel, omad palved, väline vagatsemine, kõrkus ja upsakus. Mõnedes kogudustes tekkisid ka rahutused. 1743. tegevus keelustati, 64 jälle lubatud. Vennastekogudus oli 18. sajandi eesti talupoegade hulgas oluliseim kultuuriline nähtus. Levis kiiresti, sest kirik oli rahvale võõraks jäänud, vennaste kokkutulekud toimusid tihedamini, peeti talupoegade juures, tundusid talupoegade
Kolm aastat õpiti: emakeelt, arvutamist, usuõpetust, geograafia. Soovitatavat õppeained (Mõnedes koolides ei õpetatud): ajalugu, vene keel. Poistele õpetati võimlemist ja tüdrukutele käsitööd. Kes tahtis edasi õppida võis minna kihelkonna kooli ja sealt edasi kõrgematesse asutustesse. 1866. a vallaseadus- Uue vallaseadusega, mitte enam mõisnik ei otsustanud koolimaja ehitamist, vaid valla koolikogu. Õpetajad ja õpikud: Pikka aega pastorid tegelesid väikste õppeasutuste rajamisega, mis pidi ettevalmistama õpetajaid. Osad õpetajad tulid kihelkonna koolidest (2-3 aastat), neid loodi piisava ettevalmistusega, et nad suudavad vallakoolide lapsi õpetada. 1830ndatest aastast hakati rajama spetsiaalseid seminare talurahva kooliõpetajate ettevalmistamiseks. Hiljem selliseid seminare hakati rajama Liivimaa kubermangus. Carl Robert Jakobson oli kooliõpetaja, esialgu ta oli kooliõpetaja
siiski ei teostunud, kuid liikumine aitas ette valmistada järgnevat haritlaste põlve. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud nii laiapõhjaliseks, et tegi võimalikuks rahvusliku ärkamise ja suutis toetada eestlaste iseolemispüüdlusi. Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool. Kirjandustegevuses, eesti keele alal ja rahvatraditsiooni kogumises olid mitmed pastorid juhtivaks jõuks. Tartu Ülikooli avamine tähendas pastorkonna moodustumisel üsna palju, sest suur osa teoloogidest sai hariduse kodumaal. Väike rahvus jõudis niisiis kõrgkultuuri olulisima saavutuseni, mis tähistab kultuurilist küpsust. 7.Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuslik ärkamine läbi kultuuri: Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, eesti muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. 19
koolivõrgust. Seaduse järgi pidi mõis looma võimalused laste õpetamiseks ja mõis pani ka koolmeistri ametisse. Lapsi ei tohtinud enne koolist lahti lasta, kui lugemine selge ja katekismuse viis peatükki ning palved täiesti peas. Õpiti ka laulmist. Õpetamise põhieesmärgiks oli tol ajal tulevase koguduseliikme ettevalmistamine pühakirja lugemiseks ja kiriku teenistusest osavõtuks. Esmajoones tegelesid laste teadmiste kontrollimisega pastorid. Stiimuliks oli leerist läbisaamine, kui teadmistest jäi puudu, tuli teistkordselt leeris käia. Kauaaegne kooliõpetaja Tõnno Simonlatser (Kooli-Tõnu) kirjutas 1863. aastal, et Lahmuse mõisakool on tööle hakanud 6. novembril 1848. Koolis oli alalisi õpilasi tol ajal vähe, sest enamik lapsi pidi omandama lugemisoskuse kodus ja käis koolis vaid katsumisel. 1863. aasta talvel oli koolis 3 poissi ja 5 tüdrukut ja peale selle veel 6 last, keda vanemad saatnud. Töö
Talurahvas- sunnismaisusega kaasnenud talupoja seadmine mõisnikust sõltuvaks lubab Rootsiajal kõneleda talupoegade pärisorjastamisest. Pearaharahutused-selle kehtestamine tekias talurahva seas arusaamatusi, seni polnud selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel, nüüd aga hakkasid talupojad ise pearahamaksu tasuma. 17. HARIDUS JA KULTUUR ROOTSI AJAL Rahvahariduse edendamine:Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga.Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa.Aastatel 1684-88 õppis koolis u 160 eesti poissi. Rootsi aja lõpul pidi igas kihelkonnas kool olema. Rootsiaja lõpuks
endisaegsed solvumised ja vastuolud. Seetõttu püüdis ta kaasata saksa seltskonna esindajaid mitmete eestlastele mõeldud suurürituse korraldamisele (näiteks pastor Willigerode üldlaulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel 1869. aastal). Venemeelne Suuna liidriteks oli Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle
usuvabadus) viimased võtsid luterluse poole. 1525 likvideeriti ära saksa ordu ., sellest ajast saavutas iseseisvuse, ei olnud seljatagust millele toetada otsused võeti vastu kohapeal. Luterluse võidukäik pani aluse läti rahva haridustaseme tõusule, läti keelsete raamatute trükkimine.1585 pärineb I lätikeelne raamat, trükiti Vilnuses autor oli Peter Canisium, katoliklik käsiraamat. 1586 ilmus veel üks läti keelne raamat , mille olid kokku pannud luterlikud pastorid. Venemaa ja vanaliivimaa sõja aluseks sai tartu maks.Venelased väitsid et tartu piiskopi riigi loomisel on piiskop saanud riigi asutukeks saanud vene vürstidelt ja peab maksama 3 aasta jooksul konkreetse surma ära maksma.Tegemist oli nonsensiga mõistliku alust polnud. Vana liivimaa oli ka ise süüdi , et nad ise alla kirjutasid sellel 1544 aasta sügisel käis nendes riigides moskva suurvürsti esindaja , kellele tõetati pühalikult risti suudeldes sellest kinni pidada
silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Aastaaruanne saadeti Stockholmi. Samas tulusid ka rentide pealt. Eestimaal jätkuvalt ka riigimaavaldused, kust tuleb ka tulu. Seoses tollisüsteemi ülesehitamisega. Kauplemistingimused pidid olema võimalikult soodsad.Et kauba mahte suurendada võis tolle alandada. Käsitöö edendamine oli eraldi valdkond. Eraldi ka manufaktuuriettevõtted. Teatavat edu saavutatakse aga mitte nii nagu hkk Nt Madalmaades. Kindralkuberner pidi jälgima, et kõikidel kogudustel oleksid pastorid. Luterlikus vaimus ei tohi olla mingit võlts ja väärõpetust. e jälgitaks ekuidas pastorid jutustavad, kus ta õppinud on( pidi olema õppinud korralikes ülikoolides) ja mis vaimus ta on . Kontrolliti ka paganlust, kuidas inimesi maeti ja et nad kirikus käisid.E võitlus ketserluse ja paganlusega-> nõiaprotsessid. Kindralkuberner esialgu tegeleb ainult mõningate koolidega , peaasjalikult tln gümn ja Toomkool, kuid see oli väga suur vastuuts. Seot nii
o Kirjaviisi üle vaieldi ka nn piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud. o Johan Hornung avaldas 1693a ladinakeelse eesti keelse grammatika, milles olid põja-eesti õigekirja reegelid. Me tunneme seda vana-kirjaviisi nime all. o Piibli tõlkiminee oligi selle pärast raskustatud, et ei suudetud grammatikas kokku leppida, kuid siiski 1686a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament, mille toimetasid ja tõlkisid kambja pastorid Andres Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. o Rootsiaja türkised olid valdavalt vaimuliku sisuga. o Martin Gillänus- tähelepanuväärne kirikulaulude tõlkija, kelle mõningaad tõlked on ka tänapäeval kasutusel. o Koos vaimule lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. o Juhuluule tekkis, kuulsaim kirjutaja oli – Reiner Brockmann.
Didaktilise valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor. Kõik on saanud hariduse Saksamaal, osa on seal sündinud, kuid tagasi tulnud. Eestikeelset kirjandust suunasid teoloogilise haridusega kirikuõpetajad. Kirjanike eesmärk oli muuta talupoeg paremaks, sest talupoega iseloomustasid negatiivsed iseloomujooned, mida oleks tarvis välja juurida – nt rumalus. Talupoegi taheti harida nii moraalselt kui ka praktilises elus. Need kirjanikud
Valdavalt olid kaupmehed sakslased, aga siia ilmus ka hollandlasi ning inglasi. Enamik linlasi tegeles käsitööga. Karmistus TSUNFTIKORD ainult need, kes olid tsunfti liikmed, võisid omal alal töötada. Rootsi aja lõpp oli sünge. 1695-1697 tabas Eestit SUURE NÄLJA nime all tuntuks saanud ikalduste periood. Neil aastail suri u 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. HARIDUS JA KULTUUR Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga. Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas BENGT GOTTFRIED FORSELIUS Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa. Oma edusamme tõestas ta kuningas Karl XI ees, kui näitas IGNATI JAAGU ja PAKRI HANSU JÜRI lugemisoskust
See motiiv kordub ka 300 aasta pärast Juhan Liivi novellis „Peipsi peal“: hädas antud lubaduse hilisem unustamine. G. Mülleri jutlused on sisukad, kindla kava järgi üles ehitatud. Neil pole mitte ainult kiriku-, olustiku. Ja keeleajalooline tähendus vaid ka kirjanduslik väärtus. Neist õigupoolest algabki meie ilukirjanduslik proosa. Jutlus on usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku Piibli alusel. See moodustab luterlikus kirikus jumalateenistuse keskse osa. Pastorid on enamasti säilitanud oma jutlustekste. Lisaks G. Mülleri jutlustele on meil võimalik lugeda ka hilisemate pastorite (J. Hurda, K. E. Malmi, V. Reimani, J. Latiku, J. Kõpu, H. Kuurme jt) jutlusi. Piibli tõlkimise eellugu Piibel, maailmakirjanduse tippteoseid, on kirja pandud heebrea ja aramea (Vana Testament) ning kreeka keeles (Uus Testament). Tõlgituna saab teda lugeda ligi 2000 keeles või murdes.
saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4. Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik
korrektor, tehniline toimetaja, kelle hooleks oli S lisaleht; 26 a-ne endine kooliõpetaja Jaak Järv, keda nimetati toimenduse ametnikuks e kirjutajaks (1880 a-ni); kooliõpetaja Jakob Permann oli 1880 a septembrist a lõpuni, mil ta suri. Jakob Kõrv alustas Sakala toimetuses 31-aastasena, oli endine koolmeister, töötas S-s 15 kuud ja hakkas jaanuaris 1882 toimetama Valgust. Esimesena astusid Sakala vastu luteri pastorid. Isegi Hurt nimetas Jakobsoni õige pea kirikumüüride lõhkujaks. Jakobsoni autoriteeti püüti õõnestada isiklike rünnakutega (nt et Jakobsonile on ajaleht tema punga paisutuseks). Sakala sai väga suure kaastööliste hulga (Ea Janseni andmeil vähemalt 925). Pärast Jakobsoni surma Sakala tähtsus kahanes. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus Jakob Hurt 1839-1907 Rahvusliku kultuuri- ja hariduskontseptsiooni kujundamisel oli Jakob Hurt 1860.-1870. aastatel üheks võtmekujuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
