Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel'ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana.Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse. Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel
aasta suvel tõusis Venemaal troonile, valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ja ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. G.Browne- Riia kindralkuberner, sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W
impressionistlikest algetest. Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Tuntumad kunstnikud on Paul Gaugin, Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Paul Cézanne. Vincent van Gogh Vincent Willem van Gogh sündis 30.märtsil 1853. aastal Zundertis. Ta oli hollandi maalikunstnik ja tuntud postimpressionist. Ta sündis perekonda, mis oli seotud nii usu kui kunstiga. Tema isa oli protestantlik pastor ja kolm onu kunstikaupmehed. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis ka usuteadust. Elades suures vaesuses, hakkas ta 27-aastaselt tõsiselt tegelema joonistamisega ja nii pühendus ta järk-järgult oma tõelisele, lõplikule ja saatuslikule kutsumusele, mida ta
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O
02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil
lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ... vaid pastor Tuvi kaldus hoogu ega leidnud enam peatust.). Autor kujutab veel Kreekide lapsi looderdajatena ja ära hellitatutena (näide tekstist: Plikad suitsetavad, joovad, käivad kohvikuis ja restoranes särlatoni keksimas. Ning toad alatasa täis poisse, kellest ei ole võtjaid. Ja poega elata ikka veel, nagu polekski teisel ametit, ja lunasta ta veksleid, mis alla kirjutatud sageli kaardilauas ...) 2. 3. Põhiliselt kasvatas lapsi ainult ema, sest isa tegi ainult tööd
at age fifteen without formally graduating from high school. He had degree of sociology. King married Coretta Scott, on June 18, 1953, they became the parents of four children. During their marriage, King limited Coretta's role in the civil rights movement, and expected her to be a housewife. So let’s turn to the his activist movement and orator career. First of all, all started from religion, King became pastor of the Dexter Avenue Baptist Church in Montgomery, Alabama, when he was twenty-five years old, in 1954. His views was strongly based on Jesus Christ beliefs, so the main influence was Jesus Christ. Besides, he thought, that we should love our neighbor as yourself, and also love enemies, pray for them and bless them. He known almost all Bible, he would almost always quote Christian gospels in his religious meetings, speeches at church, and in public discourses.
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
1. Kirjelda Piibli tõlkimist eesti keelde. Piibli ilmus terviklikuna eesti keeles 1739.aastal. Tõlkijaks oli pastor Anton Thor Helle. Tõlkida ja toimetada aitasid tal paljud abilised, kellest peamine oli Eberhard Gutsleff. Tõlge oli tegelikult valmis juba 1736. aastal, kuid põhjused miks Piibel anti kolm aastat hiljem välja oli see, et raamatu trükkimiseks puudus raha ja eestis oli kaks kirjakeelt. Hiljem anti Piibel välja krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 2. Kes on Mooses, milles seisnes tema kangelastegu
Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. 1875. aastal läks Eduard Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimiseks. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära
· 10 000 liiget · Ekstreemsed vaated · Ristiusustamine viidi lõpule · Talurahva eneseteadvuse kasv. Teoloogiline ratsionalism: · Saksamaalt levivad siia ka valgustusideed ( Kaldumine usult tedusele, inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel · Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine · Rõugete kaitsepookimine August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast · Moodustas lugemisseltse · Esimene Eesti keelne ajakiri " Lühike õpetus" Tähtsamad kultuurikeskused: · Riia toomkool Johann Gottfried von Herder · Tallinna akadeemiline gümnaasium, kus oli trükikoda
Kristlus ehk ristiusk · Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel. Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi...
She is deaf in one ear and has a gap between her front teeth, which was considered attractive in Chaucer's time. She has traveled on pilgrimages to Jerusalem three times and elsewhere in Europe as well. The Parson (est: PASTOR): Describe his looks and character. What were his views on life(religion and materialistic values) like? Who was he travelling with? The only devout churchman in the company, the Parson lives in poverty, but is rich in holy thoughts and deeds. The pastor of a sizable town, he preaches the Gospel and makes sure to practice what he preaches. He is everything that the Monk, the Friar, and the Pardoner are not. The Miller (est: MÖLDER): Describe his looks. What were the pleasures in his life? What kind of manners did he have? Was he a good person? Stout and brawny, the Miller has a wart on his nose and a big mouth, both literally and figuratively. He threatens the Host's notion of propriety when he
meningiiti*maalikunstile nagu mat ül*piltidel tardunud atmosfäär*kas. Kuldlõikelist kompat---Pühapäeva pärastlõuna. Grande Jatte saarel(1886 viimasel imp näitusel, maalis 2a, tehes 38 õlivisandit, maalib ise raamid); Modellid ateljees(3alasti nais); Eiffeli torn; Seisev akt; Coubevoie sild(sadam, taustal sild); Suplejad; Postimp puuduvad ühtsed stiilitunnused*saanud mõjutusi 3 kunstniku töödest-van Gogh, Gauguin; Gezanne V. van Gogh 1853-1890 sünd Hollandis pastor peres*relegioosne*töötas vaimulikuna Ing ja Belgias, onu kunstiäris*Venna Theo kaudu imp-ga*27a alustas maalimist*Theo toetab mat ja psüüh*Arles-is, tüli Gauguinaga,lõikab kõrva*Theo juures 70 päevaga 70 pilti*tulistab kõhtu, ostetakse 1. Maal---Autoportreekõhn mees, habe, pintslid); periood Kartulisööjad(5 inim laua ümber); Autoportree 1888 habe ees; Autoportree seotud kõrvaga;Päevalilled(Arles periood); Iirised(põllul); Iirised 1890(vaasis); Tuba
Referaat Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja küla-rahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850,...
Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. Aastal läks ta aga Pärnu saksa tütarlastekooli, mis oli tol ajal
Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo ametlikuks korraldajaks oli laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Osalejad · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid. · Pealtvaatajaid: u 15 000. Kava · Kirikukoraalid: 2 Siionis kõik vahid hüüdvad Kiida nüüd, Issandat Meil tuleb abi Jumalast · Vene riigihümn: Jumal, keisrit kaitse Sa
Ta kirjutas eestikeelse aabitsaraamatu. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, sest kirjaviisi osas ei suudetud kokku leppida. 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament. Selle tõlkisid ja toimetasid pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat. Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Usk Rootsi ajal algas Luteri kiriku tõsine ülesehitamine. Rootsi riik hakkas tutvustama talupoegadele luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Joachim Jhering oli Rootsi ajal üks
Hannoveris tugitooli. See võis tekkida sellest, et ta sõi korrapäratult ja jõi ainult lahjendatud veini. Nüüd aga leppis ta üksnes piimaga. Ta tegeles hilisööni oma paberitega, jäi tugitooli, ärkas vara ja tegeles oma paberitega edasi. Üks jesuiit tõi talle "kindla ravimi". Leibniz jõi selle kiiresti ära ja oleks valu pärast peaaegu karjatanud. Ta suri arstimist mürgitatuna tunni aja pärast. Tema ainus pärija oli õepoeg pastor Leffler. Kui Leffler 16 000 taalrise pärandusega koju saabus, rõõmustas tema naine ootamatust rikastumisest nii, et sai ajurabanduse ja suri. Tema sündimise ajal oli 30ne aastane sõda lõpule jõudmas. Maa oli laastatud, linnad ja külad täielikult varemetes, inimesed tapetud, metsadesse põgenenud või taudidesse surnud. Poisi noorusaastad olid tulvil õuduslugudest, mis täiskasvanute jutustustes nagu elavaiks muutusid. Neid tingimusi peab arvestama, et mõista Leibnizi mõtteid ja
Karl Ristikivi "Hingede öö" "Hingede öö" on mulle juba tuttav ning minu jaoks ääretult mõnus lugemine. Selles on iga kord midagi uut avastada ning kokkuvõttes ei olegi seda minul võimalik üleni analüüsida. Esmakordsel lugemisel olin ma sarnaselt paljude teiste lugejatega pidevas ootuses millises suunas tegevus kulgeb ja milline on lõppresultaat. Mulle meeldib, et juba loo juba üsna varajases staadiumis tekitatakse lugejasse salapärasuse tundmus. Peategelane satub imelikku majja, kus on veidrad inimesed. Olukord on tema jaoks sama võõras kui lugeja jaoks. Ta ei tunne sealt majast mitte kedagi või äkki siiski tunneb? Alguses kirjeldatud tegelased saavad loo kulgedes endale mingid rollid, mis vahepeal muutuvad millekski hoopis muuks. Peategelane kisutakse maja atmosfääri. Tal ei ole seal kohta ning ta ei otsigi seda, ta lihtsalt kulgeb sinna kuhu teda suunatakse. Iga tegelasega, keda ta kohtab on tal mingisugune erilaadi vahekord ning k...
ning selles süüdistab ta oma kasuema Kartinit. Iisil aga veab ja ta ema tuleb Eestisse elama. 2. Tsitaadid. 1. ,, Jah pole mitte varese haisugi´´ lk 90 Naljakas lause kuna varesed ei haise . 2. Kui teaks, mis elle 'lõhnavee' nimi on , siis laseks koolis arvutifännidel vastava hoiatuse internetti panna: ,,Gaasihäire ! X lõhnaõli tegelik nimi on ,, Hallitanud junn täis oksendatud toomingaoksal´´ lk 25 Väga naljakas lause ja hea fantaasia . 3. ,,Mis pastor vöi kirikuõpetaja? See on maausuliste hingekarjane , Asko või , mis ta nimi oli näete ju ise ,et ristigi pole teisel kaelas, ainult sõlg särgi ees´´ lk 11 Kohalike mutikeste klats 4. ,, Ma ju ütlsesin et Hõbemäel on pohmakas! '' lk 52 Imelik õpetajal on pohmell . 3. Mõtted , mida raamat tekitas? Tekitas ainult häid mõtteid , et mõni inimene on ikka väga hea ja hooliv, kes vägagi hoolib enda ümber olevatest inimestest ja loomadest. 4. 3 küsimust mis tekkisid? 1
Idealiseeris eestlaste vene rahvale. muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. HURT Alguses oli ta radikaalsem 1869 pidas kõne I Ametlik pastor. Eesti kirjakeele (22.07.1839-13.01.1907) ning hiljem mõõduka üldlaulupeol „Vana kannel“. „Setukeste arendamine. suuna juht Eesmärgiks eestikeelse laulud“ Rahvaluule kogumine ja rahvahariduse viimine Uue kirjaviisi propageerimine kogumike avaldamine.
teadmisi 15.Mis toimus neil aastail?(3p) 1684- asustati koolmeistrite kool, nn Forselliuse seminar 1632- Tartu ülikooli avamine 1739- ilmus eestikeelne Piibel 16. Kes nad olid ja millega jalukku läksid?(12p) Browne-Riia kindralkuberner,kes oli Katariina II aegse Balti poliitika elluviija B.G Forselius- oli koolmeistrite väljaõpetaja rahvakoolmeistrite seminaris B.Russow- Pühavaimu koguduse pastor, "Liivimaa kroonika" autor. J.Skytte- liivima kindralkuberner, kes tegi suure töö ära ülikooli avamiseks. A.T.Helle- Jüri kiriku õpetaja, kes andis välja esimese eestikeelse Piibli 17. Milliste eesti linnadega on tegemist?(6p) Reval- Tallinn Fellin- viljandi Wesenberg- Rakvere Dorbat- Tartu Hapsal- Haapsalu Arensburg- Kuresaare
Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968. 1960. aastail oli USAs ka aktiivne protestiliikumine Vietnami sõja vastu. Samal ajal oli ka massiline hipide liikumine. Hipidele oli omane vaimne avatus – suurt huvi tunti Ida õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides
Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968. 1960. aastail oli USAs ka aktiivne protestiliikumine Vietnami sõja vastu. Samal ajal oli ka massiline hipide liikumine. Hipidele oli omane vaimne avatus – suurt huvi tunti Ida õpetuste ja Lääne salateaduste vastu, pöörati tähelepanu ökoloogiaprobleemidele jne. Propageerisid armastust, rahu, vabadust (loosung “Make love, not war!”) Hipid tarbisid uimasteid, elasid end vabalt tundes ühiselt kommuunides
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aeg on mõjutanud eesti kultuuri arengut märkimisväärselt. Rootslasi motiveeris eestlasi harima ning nende kirja arendama tahe oma usku nendeni viia, mis oli üks luteri usu põhieesmärke. Rootsi ajal pandi paika tugev haridusvõrgustik talupoegadele, rajati Tartu ülikool ning toodi rahvani Uus Testament
valdamist, kuid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. Esimesed trükised olid suvalise kirjapildiga. 1637 koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Ta kasutas ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse juhuluuletaja on Kadrina pastor ja Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann. Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ja põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. 1675
traditsiooni. Rahvas ei mõistnud koraalide tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Esialgu polnud ei ema- ega võõrkeelseid laulukogumikke, kuid peagi võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Minu arvates oli Lõuna-Eesti olukord parem, kuna seal kasutati eestikeelset kirjandust. 4) Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? V: Kirikulaulu oli rahva jaoks raske omandada. Kirikulaulu olukorra parandamiseks asutas Tallinna Pühavaimu pastor Georg Müller kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale ja nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva arusaamist kirikulaulust. Oma esimestes jutlustes manitses Müller rahvast, et see õpiks õigesti laulma. Ta püüdis kogudusele selgeks teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal. 5) Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil.
valdamist, kuid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. Esimesed trükised olid suvalise kirjapildiga. 1637 koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Ta kasutas ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse juhuluuletaja on Kadrina pastor ja Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann. Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ja põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. 1675
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse. See kujutab Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani. Pühavaimu kiriku pastorina oli tema maailmavaade üsna rahvalähedane ja sügavalt luterlik. Kui ta hakkas aga kõnelema elust vanas Tallinnas, siis võtab moraalne
H. Merkel valgustusmeelse isa käest, hiljem õppis Riia toomkoolis. Pärast isa varast surma 1782. aastal jättis G. H. Merkel kooli pooleli ning veetis ligi kolm ja pool aastat iseseisva eneseharimisega isast mahajäänud raamatukogus, keskendudes ladina, prantsuse, inglise ning vanema saksa kirjanduse tundmaõppimisele. Siis asus G. H. Merkel 1786. aastal tööle kohtukantselei ametnikuna Liivimaa südametunnistusekohtus, lisaks andis eratunde. 1788. aastal pakuti talle koduõpetaja kohta pastor Cleemanni kirikumõisas Liepupes . Sellesse ametisse jäi ta väikese vaheajaga kuni 1796. aastani, töötades 1793. aastast alates kreisimarssal von Transehe mõisas Annasmuizas. Teda kutsuti,,Liivimaa Voltaire`iks" (J. Eckardt) nimetatud G. H. Merkeli kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus juhindus läbinisti valgustusideaalidest. Merkeli esimene trükis 1796 aastal ilmunud teos ,,Die Letten" , mis kujunes G. H. Merkeli kõige mõjukamaks
on tema jaoks info otsuste tegemisel. Tähtis on haridus, mitte raha. Hipi e. Lillelaste liikumine 1960ndatel tekkis ühiskonnas hipiliikumine, mis oli protestik väikekodanliku elustiili ja sõdade pidamise vastu. EL asutamise leping - 1951. aastal loodi euroopas söe- ja teraseühendus, mis oli EL esimene asutamisleping. Selle eesmärgiks oli pärast II MS Euroopas söe ja terase tootmine kontrolli alla võtta, sest see oli sõjatööstuse alus. Martin luther king pastor, üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte, tänu tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidjaid ja saavutas edu, 1968. aasta aprillis mõrvati ta memphise linnas rassistide poolt. Makartism usa senaator McCarthy algatas 1950ndate algul kommunistide ja juutidevastase poliitika, mida hakati nimetama makartismiks. Üsna pea jõuti aga järeldusele, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954.
teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. Mis põhjustel õppisid sakslastest kirikuõpetajad eesti keelt? Reformatsioni tulemusel pidi jumalateenistus toimuma kohalikus keels ja seepärast olid kirikuõpetajad sunnitud õppima selgeks eesti keele. 4
Autobiograafiline, filosoofiline, allegooriline. Pagulase elu: tõrjutu, võõras, hirmu-ja süütundega. Ristikivi ise tõrjutu sünnist saati. Ekslemine võõras majas (maailm, kus valitseb hirm ja ärevus). Inimene otsib tõde, mõistmist, LOOTUS KOJU JÕUDA KADUNUD! Toimub kohus, tunnistajad toovad esile mina-tegelase elu: pole soovitud laps, tõrjutu, raamatud ja kontserdid, kommunismi vastu FILOSOOFILISELT OLULINE PASTOR ROTH. ,,Teie ei kuulu nende inimeste hulka, kes asjade käiku mõjutavad" ARMASTADA TULEB NEID, KES ON RÕÕMSAD- RÕÕMUS ON TUGEV, VÕITJA, KEDA KARDETAKSE. Hunt on jumalale lähemal, kõrgem kui lammas, loomulik on hoida hundi poole. Kannatajaid põlata, vabaneda kaastundest, sõjas kaitse-VÄGIVALD. Kohtunik ei sega, publik aplodeerib. Roth väljendab publiku arvamust. 4
· PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor · AUGUST WILHELM HUPEL-Viljakas litertaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikus ,,Topograafilisi teateid eesti ja liivimaast" · JOHANN GOTTFRIED HERDER-Saksa suurim valgustaja · AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine
koolisundus. See tagas maarahva seas peaaegu täieliku lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4. Eestikeelne kirjasõna. a)Kalendrid b)Ajalehed : · I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c)Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F
She tried to spend as much time as she could with them and they were quite pleasurable. Louie had adopted Jeanette when she was little girl. Since she was very conservative and did not want to have her own kids in a natural way, she had adopted Jeanette for her selfish reasons. Daughter was a tool for her to accomplish her religious aims. “My mother called herself a missionary on the home front. She said that the Lord hadn’t called her to the hot places, like Pastor Spratt and his Glory Crusade, but to the streets and by-ways of Lancashire.” Jeanette was taught reading from the Book of Deuteronomy which had affected Jeanette later in life and she had had problems at school. Children did not like Jeanette and tried to stay away from her. Teachers were concerned about her religious tendency and had asked Louie to rein her in. This had only gladden Louie and she felt that Jeanette’s purpose is finally paying off.
võrdõiguslikkust ning vendlust. Nad moodutasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja. Koguneti lageda taeva alla, ehitati ise palvemaju. Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti Lõuna-Eestis ja Saaremaal), loobuti kõrtsist, kuritgevus vähenes. Vennasteliikumine tõi rahva religioonile lähemale, andsid tõuke koorilaulu levikule (ühislaulmise traditsioon). Ratsionalism- filosoofia suund, mis hakkas levima valgustussajandil Johann Georg Eisen- Torma pastor, töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust Georg Friedrich Parrot- 1802. a. avati Tartu Ülikool, tema auks on Tartus pühendatud Ingli sild, taasavatud ülikooli esimene rektor, Katariina 2 pojapoeg Anthon Thor Helle- Jüri kirikuõpetaja, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelle 1739.a. Johann Gottfried Herder- saksa suurim valgustaja, eesti rahvaluule esmatutvustamine
MESI MEIE LAUAL Mesinduse ajaloost Kõige vanem meehankimise viis meejaht (~20 000 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tagasi pärit kaljujoonised IdaHispaanias) Teine tase Metsmesinduse areng Kolmas tase Neljas tase inimeste rajatud mesipuud Viies tase Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest) 1792.a konstrueeriti raamattaru Sveitsi mesinik Francois Huber 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Br...
A.W.Hupel levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus J.G.Herder levitas eesti rahvaluulet Euroopas A.v. Kotzebue asutas Tallinna esimese teatritrupi Eestis d) Rahvaharidus, kindralkuberner G. Browne´seadus 1765 Talupojad, kes on selleks võimelised, õpetagu oma lapsi ise. Kui seda ei suudeta, tuleb mõisavaldajal oma vallas panema välja inimesi, kes mõistavad küllalt hästi lugeda ja on kindlad ristiusu õpetuses, et need lapsi õpetaks. Pastor peab andma mõisavaldajale täpse nimekirja lastest, kes peavad kooli minema, et too saaks need kooli saata. Kool peab algama peale mardipäeva ja lõppema lihavõtte ajaks. Talurahvakoolist liiguvad lapsed edasi kihelkonna koolidesse. e) Eestikeelse piibli ilmumine Piibli väljaandmise töö viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739. Aastal. Piiblit trükiti 6000 eksemplari
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni
taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. · Ratsionalism: 22) valitsevaks mõtteviisiks sai 18.sajandi teisel poolel. 23) eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine; kasulike nõuannete ja tedmiste jagamine rahvale. 24) kritiseeris valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust. 25) Tuntumad ratsionalistlikud kirikuõpetajad olid Torma pastor J.G.Eisen von Schwarzenberg ja Põltsamaa pastor A.W.Hupel. 2. Haridus 18-19.sajandil: Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud tagasilöögile hakkas alates 18.sajandi teisest poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andmine. Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 18
toimus Liivimaa Poolale kuuluvatel aladel ka vastureformatsioon. Selle kõige olulisemad sündmused leidsid aset siiski umbkaudu ajavahemikus 15221525, mil katoliiklusest selgelt erinev uus konfessioon Liivimaa linnades küllaltki tugevad positsioonid sai. ·David Dubberch (ametis 1586-1603)- 1583. a piiskopiks määratud Christian Agricola konsistooriumi asutamise katsed jäid tulemusteta Eestimaa maakirikuid määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis
rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna ...
Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning nad püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sgavama sisemise tunnetamise suunas. Pietistid aitasid kirikul saada kiiremini üle Põhjasõja-järgsest madalseisust. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Hernhuutlased vennastekogudus, kes viisid rahva sekka pietistlikud ideed. Ratsionalism pietistlik pastor vs. ratsionalistlik õpetaja. Jõudis 18. saj. keskel Saksamaalt. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Nekrut - tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima.
usuvagadus. pidamine pakkus Baltikumi, propageeris · Vastu luteri kiriku eestlastele indu puuviljakasvatust, süvenevale kirjutamisoskuse rõugete vastu konservatismile omandamiseks kaitsepookimine. · A.W. Hupel Põltsamaa pastor, avaldas raamatuid ja rajas lugemisseltsi.
Surmaaeg, põhjus, matmiskoht : Carl Robert Jakobson suri 40 aastasena, pühapäevasel päeval, 7. (19.) märtsil kell pool kolm hommikul Kurgja saunakambris. Tema surmapõhjuseks olid vihmasaju kätte jäämisest tekkinud raske kopsupõletik ja tüüfus. Carl Robert Jakobson maeti esmaspäeval, 15. märtsil 1882 oma perekonnakalmistule. Tema matustele ilmus harukordselt palju rahvast, kui arvestada ebasoodsat ilmastikku ja teeolusid(oli lumesulamise aeg). Matustetalitust toimetas Türi pastor A. Kurrikoff, kes toonitas lahkunu positiivseid omadusi, kuid laitis ka teda, mis kuulajatele sugugi ei meeldinud. Pärast Jakobsoni surma jäi ,,Sakala" seisma, sest ei leitud uut toimetajat ega väljaandjat. Carl Robert Jakobson on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna- ja kultuuritegelane.
Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna -Maltsveti liikumine rajajaks Juhan Leinberg; 1860
Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II. Titaani ajalugu Titaani avastas inglise amatöörist geoloog ja pastor William Gregor 1791. aastal Cornwallis. Ta märkas uue elemendi olemasolu ilmeniidis (raudtitaanoksiidis), kui ta leidis lähevalasuvast jõekalda liiva seest musta liiva, mis tõmbus magneti külge. Analüüs tõestas, et seal on kaks metalloksiidi raudoksiid (mis seletas liiva magneti poole tõmbuvust) ja 45.25% mingit valget metalset oksiidi, mida Gregor ei suutnud tuvastada. Taibates, et tundmatu oksiid ei klapi ühegi teadaoleva elemendi omadustega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
