Karge meri August Gailit Tegelased: *Neemi Anders (Andersite peretütar) *peremees Peeren Anders *Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) *peremees ja poe kaasomanik Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund *reeder Toora Jookus *halastajaõde Eljen Karre *halastajaõe kasulaps Peeter *Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm *postivedaja Tehve Lamm *postivedaja naine *professor Amadeus Lokk *Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg, veel üks tütar, tütar Eero Kuiguga *pastor Joosep Lund
kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk inimesi, kes hakkasid huvi tundma eesti keelest, luulest ning kultuurist. Eriliselt näitasid huvi eestlaste vastu üles baltisakslased, peamiselt kirikuõpetajad, kelle meelest pidi ilmtingimata muutma talupoegade ja mõisnike omavahelist koostööd, ühiskonna seadustikku ning maailmapilti. August Wilhelm Hupel Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima. Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii Sileesias kui ka Liivimaal
põhiosast Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testament jutustab Jumala tegudest enne Kristuse sündimist, lepingutest mille Jumal tegi oma valitud rahvaga. Uue Testamendi põhisisuks on evangeelium, mis tähendab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest kui Lunastajast. Piibel on kirja pandud heebrea ja aramea(Vana Testament) ning kreeka keeles (Uus Testament). Piibli tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle, kes oli hea eesi, kreeka ja heebrea keele tundja. Käsikiri valmis 1739.aastal ja 1739.aastal ilmus Tallinas Köhleri trükikojas raamat. (TÄHTUS: Piibel fikseeris ja ühtlustas eesi kirjakeele ja viisi, mis tugines põhjaeesti murdele) Kunstluule alglätted on kirikulaulus. Usupuhastus andis laulmisele koraali näol jumalateenistuses keskse koha. Ajapikku sugenes krikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse juhuluulest.
Vennastekogudus, usuvool, kus propageeriti usuvagadust, aladlikkust. Võrdsust A.W. Hupel esimene eestikeelne ajalehtJ. Köler- pani aluse eesti portree- ja olustikumaalileA.T. Helle- tõlkis piibli, eesti kirjakeele arendajaO.W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG. Merkel- püüdis kaotada pärisorjust, kirjutas raamatu "Lätlased, eriti Liivimaalsfilosoofilise sajandi lõpul"K.E. von Baer- avastas imetajatel munaraku (2-kroonisel)W. Struve - astronoomE. Ahrens- Kuusalu kiriku pastor, uus eesti keele grammatika1863- passiseaduse vastuvõtmine, talurahvas sai liikumisvabaduse1816- pärisorjuse kaotamine1739- piibli tõlkimine eesti keelde1858- Mahtra sõda1853- Abja mõisast sai alguse talude päriseksostmine Eestis1802- Tarti ülikooli taasavamine1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaal1783- asehalduskorra kehtestamine1866- valdade vabanemine mõisa eestkoste alt1868- teorendi keelamine1865- kodukari õiguse keeld 1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund
1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatiline teenistus 1917-1918 Estonia teatri dramaturg 1906 ajakirja ``Kaak`` toimetaja (Soome) 1904-1905 Tartu ajaleht ``Uudised`` 1901-1904 Tallinna ajaleht ``Teataja``
R. Faehlmann, kes hakkas koguma materjali Kalevipoja juttidest, kuid see jäi tal pooleli surma tõttu. Selle lõpetamise võttis enda peale Kreutzwald. Ta kirjutas eepose regivärsiliselt. Oli eestlastele väga tähtis 11. Jakob Hurt Sündis 1839 aastal.Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli eesti rahvaluule-ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Pidas mitut ametit: guvernant, Tartu gümnaasiumiõpetaja, pastor. Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
Joachim Jhering.Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas ta välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi.Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse,mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liiked.17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks.1642. aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 2)Venestamine 19. sajandil.
Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, ja tundis suurt huvi ajalehtede ja kirjanduse vastu. Hiljem omandas ta teadmisi Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning usuteadust Tartu ülikoolis. Ta sai Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, Otepää ja Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomiteed ja Eesti Kirjameeste Seltsi, mille presidendina sattus ta tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 1888
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide
viimase 100 aastaga eriti muutunud Eestikeelne kirjasõna Eestikeelses kirjasõnas muutus valitsevaks ilmalik kirjandus. Põhiliselt levitasid seda kalendrid 1806. a ilmus esimene Tarto maa rahwa Nädalli-Leht. Võimud sulgesid selle 1821-1823, 1825 ilmus lühikeseks ajaks Marahwa Näddala-Leht, ning 1848-1849 ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" 1857 ilmus Johann Voldemar Jannseni toimetamisel Perno Postimees Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika ning võttis aluseks eesti keskmurde Sakala ajaleht langes kolme jakkku: poliitika, kirjanduse ja põllutöö Tarto maa rahwa Näddali-Leht oli esimene eestikeelne ajaleht, mida 1806. aastal ilmus 39 numbrit kui mitte mõni number rohkem
Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung".
Harilik kuusk on Põhja-Euroopas peamine jõulupuuliik. Tallinna turuplatsile püstitati jõulukuusk kirjalike allikate põhjal esmakordselt 1441.aastal Mustpeade gildi kaupmehesellide poolt. Sellest olevat edaspidi saanud iga-aastane tava. Berliinis seati esimene avalik jõulukuusk üles 1780.aastal. Eestis tõi 1795. aastal Saksamaal veedetud lapsepõlve mälestusena esimesena jõuludeks kuuse sisse (pastoraati) Kärla pastor J.H.Koch. Tubase jõulupuuna hakkas kuusk Euroopas laiemalt levima alles XIX saj, Eestis sai see üldiseks tavaks 1860 - 1870. aastatel.
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880
Seni säravaim tulemus pärineb aastast 1998, mil koor saavutas V rahvusvahelisel Orlando di Lasso nimelisel koorifestivalil Roomas oma kategoorias kuldmedali. Lisaks jumalateenistustele annab koor regulaarselt kontserte ning osaleb suurvormide ettekannetel. Viimastel aastatel on kooril olnud tihe koostöö orkestriga Collegium Consonante. Kaarli kiriku kontsertkoor on 1998. a välja andnud Urmas Sisaski ,,Eesti Missa" CD-plaadi. Kontserdi alguses tuli lavale pastor, kes luges ühe palve. Peale seda oli sissejuhatav meloodia ja kohe peale seda peateos A.Vivaldi ,,Gloria" ehk Orelikontsert nr. 4. Peale seda tuli palju barokset muusikat, kuid mille pealkirju ei mainitud. Gloriat mängiti kontserdi jooksul kolm korda. Lauldi eeslauljatega ja eeslauljateta st laulis ainult koor. Mainimist väärib ka see, et kõik solistid oli eesnimede poolest Anud. Sümfooniaorkestris olid kasutusel erinevat sorti viiulid, tsello, trompet ja orel. Esinejad olid
Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud TallinnPeterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.Aastal 1852 avas pastor F.F. Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, mis tegutses 1883. aastani.1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkonna laulupidu.1866. aastal moodustati Jõhvi vald.Aastal 1918 mõrvasid bolsevikud luteri kiriku õpetaja Carl Hesse. Aastal 1949 rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus "Kaevandus nr. 2", mis likvideeriti 1971. Eesti, jõhvi Jõhvi linn Mullakaart Aadressikaart Ajalooline Detailplaneeringud Kultuurimälestised Looduskaitse
põhjusteks olid suured sõjalised kulutused. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa Külma sõja puhkemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi ning selle liikumine vaibus 1950. aastate algul. Riigis esines ka rassilist diskrimineerimist. 1950.-1960. aastatel oli selle eesotsas pastor Martin Luther King, kes pooldas vägivallatu võitluse taktikat. Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940. aastast teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas. USA oli NATO ja teiste riikide sõjalispoliitiliste liitude liiderriik. Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult.
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868
- Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: -esines neegrite lintsimisi -seadustatud oli segregatsioon -paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi -1940-ndate lõpust alates hakati vastu võtma seaduseid, millega riik üritas probleemi lahendama hakata. -1950-1960-ndatel oli mustanahaliste eesotsas pastor Martin Luther King. -1968.a. tapeti Martin Luther King -tekkisid organisatsioonid Black Power ja Black Muslims ja Ku Klux Klan jne. ·1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s ja ka kogu läänemaailmas tervikuna noorsugu: -keeldumised astuda USA armeesse -sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine -hipiliikumise teke -narkomaania levik (marihuaana) -1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. · Watergate afäär Välispoliitika
septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12. Johan Skytte kindral kuberner, Duderhofi vabahärra oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. 13
Eesti 18. sajandil Eesti Linnad pärast Põhjasõda Pärast põhjasõda oli Eesti talud ära rüüstatud, põllud olid söötis ja koduloomad hävinud. Tallinnas ja Tartus elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Väiksed linnad/külad olid täiesti inimtühjad. Liikvele tuli ka katk. Enamus arstid, kirikuõpetajad ja suur osa kaupmehi surid sellesse. Rootsi aegne rahvaarv saavutati 1750.aastatel. Põllumajandus Selline tase mis oli Rootsi ajal saavutati alles 18. sajandi keskpaigaks. Euroopas kasvas aktiivselt viljahind seega see aitas kaasa taastamisele ja arengule. Paljud talud samalajal suurendasid oma põlde. Peeti ka palju rohkem kariloomi see andis vöimaluse väetada põlde sönnikuga mis tähendas, et saaki on rohkem. Teraviljadest hakkati põletama viina see müüdi peamiselt Euroopasse kuid hiljem Peterburi turule. Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaks...
d) staadion 10. Kellele astus vastu voorimees Johann Innok aastal 1838? a) Venelastele b) Tsirkusejõumehele c) ratsaväele d) sellist inimest ei ole kunagi olnud 11. Kes kirjutas "Turnimise raamatu"? a) Leelo Tungal b) Edgar Savisaar c) Gustav Boeserg d) Johann Kurrik 12. Kuna 1880tel tekkis suur huvi purjetamise vastu, siis mis aastal asutati Eestimaa Merejahtklubi? a) 1890 b) 1888 c) 1895 d) 1900 13. Esimest korda Eestis lisas .................. pastor Johann Philippe von Roth Kanepi kihelkonnaskoolis vabatundide programmi kehalises harjutused. Pane vastus tühja lünka. a) Prantsusmaa b) Kanepi c) Itaalia d) Austria 14. Mitmenda koha sai Georg Hackenschmidt tõstmises? a) Esimese b) Teise c) Kolmanda d) Neljanda 15. Ateenas I kaasaegsetel olümpiamängudel viibis USA sõudmisvõiskonna koosseisus ka eestlane.................? a) Johann Paulus V b) H. Lerchenbaum c) Hendrik Paaps d) Mart Juur
sajandil 16. sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjusid soodsalt meie hariduselule. Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal Tartusse rajatud jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kus
ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist. Sisyphos sai karistuse kivi mäest ülesse lükata või kanda, mis ikkagi alatasa mäest alla veeres lõpuks. Nipernaadi teeb seda sama 1) ta kannab oma valedega hetke sinna punkti, kus ta peab põgenema ja ta teebki seda ja läheb otsima järgmist ohvrit kellele luisata. 2) iga suvi alustab Nipernaadi oma rändavat teekonda
Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Vabatahtliku õppeainena õppinud Aavik koos teiste eesti poistega kahes gümnaasiumi viimases klassis eesti keelt. Neid tunde andnud üks kord nädalas pärast lõunat Kaarma pastor Fr. W. Ederberg. Olles gümnaasiumi viimaseis klassides, õppis Aavik kodus omaalgatuslikus korras soome keelt. Johannes Aavik alustas oma ülikooliõpinguid Tartus, astudes 1902. a. sügisel Tartu ülikooli ajalookeeleteaduskonna vanade keelte osakonda. Lähemasse kontakti astus ta Tartu kroonugümnaasiumi vanema klassi õpilase Gustav Suitsuga, kes toimetas kirjandushuviliste noorte albumit "Kiired". J. Aavik käis mitu korda
Karl tema poeg Franz tema poeg Amalia von Edelreich Spielberg libertiin, hiljem röövel Schweizer libertiin, hiljem röövel Grimm libertiin, hiljem röövel Razmann libertiin, hiljem röövel Schufterle libertiin, hiljem röövel Roller libertiin, hiljem röövel Kosinsky libertiin, hiljem röövel Schwarz libertiin, hiljem röövel Hermann, ühe aadlimehe sohipoeg Daniel, krahv von Moori majateener Pastor Moser Tegelased Paater Röövlisalk Kõrvaltegelased Tegevuspaik Saksamaa, 17.sajandi keskpaik, tegevusaeg 2 aastat 1 Vaatus Franz ja Vana Moor astuvad vestlusse Franz on saanud postiga kirja oma venna Karli tegemistest Franz uurib isa tervise kohta, kardab kirja sisuga isa südant liialt haavata Kirjas seisab, et Karl on läinud liialt lõbuelu peale, röövinud süütuse rikka pankuri tütrelt, kahevõitluses
Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats. 6 1.4 JÄRVA-PEETRI KIRIKUGA SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a
· 1713 Peeter I otsustas alustada töid Tallinna sadama ümberehitamiseks ja kindlustamiseks, et teha see baasiks Vene laevastikule · 1714, 2. veebruar käivitas Peeter I Tallinna sadam ehituse · 1714, 27. juuni Hankoniemi merelahing, kus venelased saavutasid suure võidu Rootsi üle, seega olid Vene väed vallutanud Rootsilt kogu Soome · 1714 pöördusid küüditatud tartlased tagasi oma kodukohta · 1715 toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gustleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" · 1715, 23. juuli langetas Peeter I otsuse rajada Rogerwieki sadam sõjalaevade jaoks · 1715 Peeter I andis käsu ehitada mereväe tarbeks Tallinnasse korralik hospidal · 1716, 13. ja 14. november äge sügistorm purustas Tallinnas osa sadamaehitistest · 1718 1725 - ehitati Kadrioru lossi, arhitektiks oli Niccolo Michetti
Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats. 7 1.4 JÄRVA-PEETRI KIRIKUGA SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a
Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviesu rste" (tõlkijaks oli praost J. Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 1. märtsil 1806. See ajaleht oli Põlva pastori Gustav Adolph Oldekopi, Kanepi pastor Johann Philipp von Rothi ning koolide inspektor Carl August von Roth poolt alates 1. märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht
(Kotsinev 2006: 221). Kolmanda osakonna isikkoosseis oli väga väike sinna kuulus vaid paarkümmend inimest, ent osakonna käsutusse anti terve sõjavägi. Kolmanda osakonna peamine jõud olid aga salaagendid, kes imbusid kõikjale: kaardiväkke, ministeeriumi, sõjaväkke. Informaatoriteks said kõrgkihi esindajad. Venemaal öeldi, et agente oli kõikjal, isegi supi sees. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) Oli eesti pastor ja keelemees, tõi eesti kirjakeelde ,,õ" tähe. Teoses saatis T. Von Bock Eeva, ning seltsiks tema venna Jakobi, pastor Masingu juurde viieks aastaks õppima. J. W. von Goethe teoses kirjtuas Timole pühendusega luuletuse. F. R. Faehlmann (1798-1850) J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le.
riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Protestantlus Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine.
Piibli keskne teema on Jeesus Kristus, Jumala poeg, maailma päästja ja valitseja. ___________________________________________________________________ PIIBEL KUI KIRJANDUSTEOS Piibel on ka esimene trükitud raamat maailmas (Gutenbergi piibel 1452 1455). Eesti keelde tõlgiti piibel tervikuna 1739. aastal põhjaeestikeelsena, mis pani aluse põhjaeesti keele kujunemisele eesti kirjakeeleks. Piibli tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kes oskas nii heebrea, kreeka kui eesti keelt. Seoses kirjaoskuse ja ristiusu levikuga on piibel muutunud järjest populaarsemaks. Tõlgete arvult teistesse keeltesse on piibliraamat maailmas esikohal. 19. saj alguses oli piibel tõlgitud 70 keelde; 19. saj jooksul ilmusid piiblitõlked juba 400 keeles. 1986. aasta lõpuks oli piiblit välja antud 1848 keeles. Ainult 2-3% maakera elanikkonnast ei ole veel emakeelseid piiblitekste. Piibli osi salvestatakse ka
1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondliku laulupüha kutsus kokku Ansekülas kohalik pastor Martin Körber, kus osales umbes 500 lauljat. Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit
"Rookie of the Year".[2] Since then, Blu has become one of the most prolific underground artists in the Los Angeles area, releasing "six full-length albums, and countless other projects and mixtapes" since his emergence on the rap scene. Blu has also become as proficient a producer as he has a rapper. In September 2011, Blu released his commercial album Open, his 4th solo project which features tracks all produced by the West Coast emcee. Blu was raised by his mother and stepfather who was a pastor, Barnes was highly influenced by gospel and Christian rap when he was growing up. However, Barnes' was also influenced by gangsta rap that he received from his father, contributing to his delivery of conscious yet raw lyrics. In his early days in the music business, Johnson worked as a hype man for underground rap and soul artists such as Slum Village, Steve Spacek, Platinum Pied Pipers, and Emanon. Some of the earliest tracks by Blu can be found on the 2003
teadlikult tekitas. Minu enda jaoks tundub vabadusearmastus üdini positiivne ja elujõudu andev. Teadmine, et ma olen vaba, annab mulle lootust ning meelitab mind selle poole töötama. Hiljem, kõike seda loetut analüüsides, olin arusaamal, et Nipernaadil oli ka kuhjaga negatiivsust. Oma rännakutel kohtas ta erinevaid inimesi ning suutis väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetas ta end kelleks tahes: küll oli ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult tuli välja, et ta ei hoolinudki neist naistest, ta lihtsalt mängis nendega, manipuleeris, äratas lootusi ja kui ta oli lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkus ta igaveseks nende elust, andes alguses naistele lootusi, kuid hiljem purustas ta nende südameid. Olen
Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud. Kirjandusest 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat''. (Kuni 1850. aastani 46 kordustrükki) Peagi asus Helle tõlkima ja toimetama mitmeid teisi vaimulikke tekste. Püüdis koostada ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. Grammatika normeerimisega oli pastor vaeva näinud juba 1713. aastast peale. Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Helle eestikeelne kirikukäsiraamat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. 1857 hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees" (väljaandja Johann Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival
Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". ... Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset
Eestikeelne ilukirjandus 18. saj Joanna Juuse 10. klass Eestikeelse ilukirjanduse algus Raamatukeele traditsiooni jätkasid paljud 18. sajandi jutukirjanikud, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Eesti poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730.-1740. aastatel. Tollased raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga Pastor Albert Anton Vierorthi „Wiis head jutto…“ (1740) Esimene eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul „Oh! ma waene Tardo Liin”. See räägib Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi osakssaanud kannatustest, mida autor tõlgendab kui Jumala karistust linnakodanike patuelu eest. Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel : Nende Juhhatamisseks
Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks. 3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996. Toomas Liiv ,,Lauluraamatu tradistioon on aluseks laulupeo tekkele" lauluraamat
veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks. 18. sajandil oli kasutusel ka eestikeelne aianduse käsiraamat: ,,Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha" Tarrtu, 1796. Raamatu on läti keelest tõlkinud ja eesti keeles välja andnud Friedrich David Lenz (1745-1809), Tartu pastor ja estofiil. Raamatu algupärane autor on Samuel von Holstr (1740-1809). teos algab kohe õunapuude kasvatamisest ,,Mis puu- ehk ubbina aijan tullep teggema." Olgu käesolevas artikliks näitena toodud õunapuude kasvatamise kasulikkusest, mida balti haritlaskond maarahvale soovitas. Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust. Enne aga lühike ülevaade autori eluloost. Friedrich Gustav Arvelius, 1753-1806. Kirjamees ja kooliõpetaja. Õppis
See aga ei tähendanud vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele (Vahtre 2000). Kirjatrükk Põhjasõda ei peatanud piibli tõlkimist. 1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gusteleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" ja 1739. Aastal ilmus lõpuks täielik ,,Piibli-Ramat". See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. Juhtivaks tõlkijaks oli tallinnlane Anton Thor Helle, kes oli kaua Jüri pastoriks ja tundis põhjalikult Tallinna ümbruse eesti keelt. Seda tõendab muuhulgas ka tema 1732. aastal ilmunud eesti keele õpik. Piibel oli küllaltki esinduliku kujundusega ja heas keeles
tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 4 Enne sõda 23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist. Juuru pastor Berg, kes ümbruskonna vallatalitajatega kohtus, selgitas algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18. mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja
Wilhelm Richard Wagner 1813-1883 Lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813.a Saksamaal Leipzigis. Kuus kuud pärast Wagneri sündi suri tema isa Carl Friedrich Wagner. 1814. aastal abiellus tema ema näitleja ja näitekirjaniku Ludwig Geyeriga. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli ning sai seal oma esimesed klaveritunnid. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimeseks loominguliseks katsetuseks , millega ta alustas 1826. aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1834-1837.aastal töötas ta Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina.
nendele paljudele naistele keda ta kohtab, nendega manipuleerides ja asjatuid lootusi äratades. Seejärel lahkudes nende elust igaveseks, jättes maha nad armuvaludes, ise ükskõikselt järgmist seiklust otsides. Teistele meeldimiseks, tehakse vahel hullumeelseid asju. Keeratakse lähedastele selg, varastatakse, valetatakse. Toomas Nipernaadilgi oli mingisugune probleem enda tunnistamisega. Küll ta teeskles end olevat pastor, muinasteadlane, madrus või keegi teine. Ta ei mõistnud, et üks inimolend ei saa olla multifunktsionaalne, ei ole häbiasi olla sina ise, pigem just vastupidi see on auasi. Õiged sõbrad, kallimad armastavad sind sellisena, nagu sa tegelikult oled, mitte mingit väljamõeldud isikut. Need ei ole sõbrad, kes hõõruvad külje alla, eesmärgiga mida välja pressida või su üle nalja teha. "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS
kohta elus. Peategelane rändab justkui üksiku hingena mööda maagilist hoonet. Raamat ei anna küll vastust, et minategelane oleks oma koha elus leidnud, aga arvan et see ,,rännak teispoolsusesse" leevendas tema üksindust ning muutus ta avatumaks kõigele uuele ja erilisele. 4. Tegelaste iseloomustus pluss näited Raamatu tegelastele on raske anda hinnangut, kuna tegelaskujud muutuvad ning täielikku ülevaadet ei tekigi.( nt. pastor Roth; kelner Bobby, keda kohus süüdistas liigses uhkuses) Peategelane- üksik, mõtlik 5. Erinevad tegevusliinid "Hingede öö" jaguneb kolme ossa: "Surnud Mehe maja", "Seitse tunnistajat" ja ´"Kiri proua Agnes Rohumaale". "Seitse tunnistajat" - algab piiripunktist, jätkub ooteruumiga ning jõuab välja kohtuni, kus tõesti esinevadki seitse tunnistajat. Ainult et need seitse tunnistajat on justkui ise süüpingis. Need oleks justkui kirjaniku alter egod või tema isiksuse eri tahud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
