August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline
• Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal • Eesti ehitajad tegid ehitustöid Baikali äärsetele rikkuritele STATISTISTIKA • 1880 aastal 20 00 eestlast • 2002 aastal 28 113 eestlast • Linnas elab 18 053 eestlast (kellest omakorda ainult eesti keelt räägivad 29) • Maal elab 10 031 eestlast (kellest 33 ei valda riigi keelt ning räägivad vaid eesti keelt)
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi
aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimeheks määrati sakslasest estofiilne pastor Hugo Adalbert Willigerod, et sakslasi lepitada, üldjuhiks sai aga Jannsen, kelle kõrval oli teiseks üldjuhiks helilooja Aleksander Kunileid-Saebelmann. Esinejaid tuli peaaegu igast Eesti nurgast, nende hulgas olid nii lauljad kui ka orkestrid (toonases kõnepruugis pasunakoorid). Ehkki Eestis oli palju segakoore, nõudis Jannsen, et laulupeol osaleks ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi
Nikolai kirikus, kus ta pidas jutlusi ka eesti keeles. Külaskäigu ajal rääkis professor üleminspektorile muu hulgas ka oma tööst kurtide õpetamisel. Professor väitis, et tal oli palju kasu olnud hollandi arsti Johann Konrad Ammani raamatust "Surdus loquens" ("Kõnelev Kurt"). Seda raamatut peetakse esimeseks allikaks kurtide õpetamise kohta Eestis. (Kotsar, Kotsar 1997, 8-9). E. Sokolovski Oma aja kohta võrdlemisi edumeelne inimene oli pastor Ernst Sokolovski. Ta ei hoolitsenud ainult oma koguduse liikmete usulise külje eest, vaid püüdis kaasa aidata nii nende majandusliku kui ka haridusliku taseme tõstmisele. Tõenäoliselt puutus pastor Sokolovski koolide inspekteerimisel ja koguduse liikmete kodudes käies kokku kurttummade lastega. Võib arvata, et nendest kokkupuutumistest ja välismaal nähtust tekkis pastor Sokolovskil mõte hakata ka Eestimaal kurttummi lapsi õpetama.
Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. Mart Laar-on Eesti poliitik ja ajaloolane. Oli Eesti peaminister. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Trivimi Velliste-on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige. Kuulub erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Kaupo-oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13.saj. alguses. Läti Henrik- oli ristiusu preester ja kroonik. Lembitu-oli tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. August Wilhelm Hupel Oli Äksi pastor aastail 1760-1764, kodu-uurija ja literaat, Põltsamaa pastor aastatel 1764- 1804. Piiskop Meinhard-oli esimene Liivimaa piiskop. Piiskop Berthold-oli Ikskile piiskop. Piiskop Albert-oli Riia piiskop Aastaarvud 9000 ekr-vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis 9000-5000 ekr-keskmine kiviaeg e mesoliitikum 1030-Jaroslav Tark tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti. Mille ta nimetas Jurjeviks. 1198-1290- Liivimaa ristisõda
· Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg
võim 18) võimude lahusus- kõik erineva inimese käes 19) kindralkuberner- asevalitseja 20) kubermang- suurem haldusüksus 21) pärisorjus- isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. 10. Mille poolest on ajaloos tuntud järgmised isikud? Šeremetjev- Vene väejuht Põhjasõjas Katariina II- Venemaa valitseja 18. Saj lõpus P.Wilde- asutas Põltsamaale maa-apteegi G.Eisen von Schwarzenberg- Torma pastor A.-T. Helle- Jüri kiriku pastor, Piibli tõlkimine J.Krause- arhitekt, kivisild ja tähetorn TÜ peahoone Karl XII- Rootsi kuninga Põhjasõjas A. von Rosen- Liivimaa maanõunik W.A.von Schlippenbach-Rootsi maaväe juht Põhjasõjas Peeter I- Venemaa keiser (1682-1725) G.Browne- Liivimaa kindralkuberner Zimmermann- kindralsuperintendent Arvelius- Esimene eestikeelne juturaamat (kalendrid jne) A.W. Hupel- annavab välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 J.W
valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks.
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus
Angela Merkel Introduction Angela Merkel is Germany's first woman chancellor. Early life Was borned in 1954 in Hamburg Her father Horst Kasner was a Lutheran pastor and mother was a teacher. Angela is the eldest of the three siblings. Merkel grew up in Templin. Templin Templin's town hall Early life Studied physics in Templin and at the University of Leipzig. In 1978 Merkel gained a physics doctorate. Worked and studied at the Central Institute for Physical Chemistry of the Academy of Sciences University of Leipzig Personal life
Eesti rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 18601880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26
Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad leivaks ja veiniks (enamikus protestantlikes vooludes) Sümbolism – leiba ja veini võetakse Kristuse ristisurma mälestuseks (kalvinismis) Varakristlus kuni 4.sajandini
kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos ,, Liivimaa esiaeg", Petri teos ,,Eestimaa eestlased". Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike Öppetus..." väljaandmisel. Rahvaharidus
a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi seisukohtadega ja arvestasid neid oma värsistustes. Juhuluuletustest mainekamad pulmalaulud. Kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Reiner Brockmann, kes kirjutas esimese eestikeelse luuletuse " Carmen Alexandrinum Esthonicum". Lamburringi kuulus ka pastor Georg Salemann, kes oma pulmalaulus "Laddina- ninck Saxa-Keelet..." ülistab eesti keelt ja leiab, et eesti keeles tuleb samuti laulda. Kirjanduslikult tagasihoidlikumad on juhuluule hulka kuuluvad vähesed matuse-, leina- ja pühendusluuletused. Esimene eesti soost luuletaja oli Puhja köster Käsu Hans, kelle lõunaeestikeelne kaebelaul "Oh! ma waene Tardo liin" jutustab Põhjasõjas palju kannatada saanud Tartu linna saatusloo. 5.Bengt Gottfried Forselius (1660? 1688)
valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W.Masingust elu ja töö kohta. Ta oli eesti pastor ja kirjamees, tõi eesti keelde õ-tähe, sündis Põhja-Tartumaal, Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist. 7) Kelle vaimsest pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus? Kristjan Jaak Petersoni pärandist algas eesti rahvuslik kirjandus. 8) Nimeta 4 fakti K.J.Petersoni elu ja loomingu kohta. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana, Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis, Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, õppis Riia
Ta isa oli lihunik ja ema õpetaja. Ta ema on öelnud, et Donna õppis ennem laulma ja alles siis rääkima. Donna oli Ameerika laulja ja laulukirjutaja, kes sai tuntuks hilistel 1970'ndatel kui maailma esimene diskostaar. Ta on viiekordne Grammy auhinna omanik. Ta on müünud üle 100 miljoni albumi, mis teeb temast üheks maailma enimmüüduimaks artistiks Summer'i esimene esinemine suurema publiku ees oli kümne aastaselt kirikus, kui esialgne vokalist ei ilmunud kohale. Pastor oli teda peale prooviesinemist talle öelnud, et on liiga vaikne ja häbelik, kuid peale seda esimenist ei arvanud enam keegi nii. Tal on olnud 13 tuuri, neist viimane aastal 2008. Ta on välja andnud 18 plaati. Osalenud ühes filmis ja neljas seriaalis. Summer suri 17 mai aastal 2012 enda kodus Floridas 63 aasta vanuselt. Tal diagnoositi kopsuvähk, millel polnud seost suitsetamisega. Summer uskus, et kasvaja arenes välja 9/11 New Yorkis kaksiktornide rünnakul
Siiski nõustuti kompromissiga: et kui Tallinnas pidu komitee poolt ettepandud tingimused vastu võetakse, siis võtavad laulukoorid Tallinna laulupeost osa. Tartu mehed nõudsid, et andku Tallinna toimkond kontserdikava Tartu komiteele kinnitada ja õiguse määrata III laulupeo muusikajuhid, pidukõnelejad ja auvõõrad. Tartu koosolek avaldas ilmselt mõju ka Tallinna peotoimkonnale, kus tekkis käärimisi ja muudatusi. Veebruari alguses peetud koosolekul teatas pastor V. Grohmann, et ta astub tagasi üldkooride juhi kohalt. Uue üldjuhi valimiseks taheti üksikute kooride juhid kokku kutsuda, kuid H.Stein oli vastu, sest see tegevat liiga palju kulu. Selle asemel soovitas ta valimist teostada maakondlike komiteede kaudu. H.Stein informeeris olukorrast A.F. Raudkeppi, kes pöördus nõuannetega M.Veske poole. Ta soovitas koorijuhtidele selgitada, keda valida üldkooride juhiks ja kõnelejaks, sest nad ise ei oskavat seda teha. Raudkepp soovitas valida
mitteeksisteerinud rendivorme), tegid talupojad sellest järelduse, et abitegu enam tegema ei pea. Põhimõtteliselt oli talupoegade nõudmistel vale asetus võis nõuda teopäevade vähendamist, mitte abiteo kaotamist. SÕDA. Enne sõda 23. aprillil 1858 sai Mahtra talitaja Hans Tertsius uue seaduse kätte. Kaks päeva hiljem teatasid talupojad valitseja Rosenbergile, et nemad abitegu enam tegema ei pea. Valitseja soovitas siiski oodata mõisniku saabumist. Juuru pastor Berg, kes ümbruskonna vallatalitajatega kohtus, selgitas algul seadust samuti nii, et ilmselt pole abitegu enam vaja teha. Tertsius käis seaduse tekstiga vahepeal linnas tuttava kaupmehe juures ja pidas läbirääkimisi ka pastor Bergiga, kes 18. mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade
kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis. Laulukooride arvu kasv tõi varsti kaasa selle, et kohalikud koorid hakkasid korraldama ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal. Pastor Martin Kõrber, kes oli asutanud Anseküla laulukoori, korraldas 1862- 63 ilmalikke kontserte Kuressaares ning 1863 laulupäeva Sõrves. Aastal 1865 toimus Jõhvis kontsert 199 lauljaga Lüganuselt ja Viru- Nigulast, kuna kolmas koor Vaivarast ei pääsenud osa võtma. Samal aja toimusid esimesed Eesti kotnsertid Tartus ja tallinnas. Aastal 1866 peeti laulupidu Simunas, 1867 Pärnu kihelkonnas Uulu mõisas, Tarvastus ning Sindi ning 1869 Pärnumaal Taalis. Samasuguseid
Kuigi K. A.Hermannil puudus muusikaline eriharidus, kirjutas ta ligi 300 koorilaulu. Nendest tuntumad on ,,Oh,laula ja hõiska", Isamaa mälestus", Munamäel". Ta proovis ka ooperit luua. Ise nimetas ta selle laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine". Sealt on pärit laul ,,Kungla rahvas", mida lauldakse sageli laulupidudel. I Üldlaulupidu toimus Tartus 1869. aastal. Peo korraldamise mõtte algatas J. V. Jannsen. Teda aitas Lydia Koidula. Ettevalmistuskomitee esimeheks valiti küll pastor Willigerode, kuid praktilise korraldustööga ta peaaegu ei tegelenud. Tema saksapärane mõtteviis põhjustas toimkonnas mitmeid lahkhelisid. Laulupeo protsessi sekkus ka C. R. Jakobson, kes oli tuntud rahvuslike põhimõtete poolest. Talle oli vastumeelt repertuaaris valitsevad saksakeelsed laulud. Nende asemel oleks ta meelsasti näinud meie autorite eestimeelset ja -keelset loomingut. Jakobsoni oma kulul kirjastatud eesti laulude kogumik jäi aga ilmumisega hiljaks.
gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 1881- Peterburi V gümnaa- siumi usuõpetaja, 1884- Peterburi Katariina tütarlastegümnaa- siumi usuõpetaja. Vaated Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist
1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas Järvamaal, Suri kopsutuberkoloosi Tartus. ,,Suur on jumal, su ramm"-ood, ,,Piibu jutt"- värssdialoog, ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas Faehlmann silmas eeskätt
1998 - Emakeelena räägiti kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl Esimesed viited vadjalastele on teadaolevalt 9. sajandist, mil neid kutsuti tsuudideks 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast Millega tegeleb Elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus Tegelesid ka kalapüügiga ning põlluharimisega Huvitav Info Esimene vadjalaste "avastaja" oli Narva pastor 20. sajandi alguses töötati välja vadja keele grammatikat ja sõnaraamatut 1440. aastail küüditasid ordurüütlid rühma vadjalasi tänapäeva Lätisse Bauska lähedale. Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, õigeusklikeks said alles 16. sajandil 2003
5. 1905.a. revolutsiooni põhjused? 1. Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäävus Euroopast . 2. 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord 3. Kaotus Vene-Jaapani sõjas . 4. Jaanuaris Verine Pühapäev Peterburis , kus soakage tulistab relvitut rahvahulka . 6. Õpetatud Eesti Selts Vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing . 7. Jakob Hurt Eesti rahvusliku likewise juht , keeleteadlane ja pastor 8. 1857 - Hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees 9. Aleksander III Vene tsaar , venestaja 10. Konstantin Päts Eesti tuntud poliitik , riigivanem & l Eesti president 11. 4.juuni 1884 Eesti Lipu Päev . 12. Kuidas hinnata(head ja halvad küljed) venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) (7p)
18.-19. sajandi vahetusel algas Euroopas niinimetatud „ravhuste kevad“ Johann Gottfried Herderi ideed Kerkis esile haritlasi, kes pidasid eestlasi ja lätlasi rahvusteks Eelärkamiseaja tegelased oli valdavalt sakslased. Eelärkamisaja avalöögiks oli Garlieb Merkeli Lääne-Mere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindava pärisorjusevastase teose „Die Letten“ ilmumine Johann Heinrich Rosenplänter Üks esimene rahvuslike püüte kandjaid Eestis oli pastor Johann Heinrich Rosenplänter Tema õhutusel asutas Pärnu raad 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Rosenplänter suutis rahvuslikku tegevusse kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites. Aastal 1813-1832 toimetas Rosenplänter esimesest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet. Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Pärast Nikolai I troonileasumist maad võtnud
R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule 21 eestikeelset luuletust à ajast ees
liikumise juhte oli tema jaoks väga raske aeg * Oli igavesti demokraat * Saksa marurahvusluse * Väiksena kolisid esindaja Piacenzast Bussetosse * Esimese 14 eluaasta vältel * Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina * 11-aastaselt oli kiriku keele õpetajalt ka mõningast organist klaveriõpetust * Muusikat õppis ta ikka * Õppis Dresdeni eraõpetaja juures Kreuzschulesse * 20-aastaselt läks ta * 1828-1831 sai Wagner oma
1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja 7. Ühiskondlik tegevus: 1860 Perno postimehe kaastööline 1860-1880 Rahvusliku liikumise üks juhtidest 1862 Õpetatud Eesti Seltsi Liige 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi üks asutajatest 1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president
Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler 1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald
heliloojaid ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi austas ja armastas. muusikutele. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli kiriku organisti juhendamisel. 11- Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. seal oma ladina keele õpetajalt ka Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. mõningast klaveriõpetust. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Ta pandi õppima Dresdeni Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus konservatooriumi, kuid teda ei võetud kasuisa vend
Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus). Sellega oli võimalik uurida sündimist, suremust ja abiellumust. Rahvastiku loomulik liikumine. Esimesed kirikumeetrikad pärinevad 17. saj teisest poolest. Kirikumeetrikates on palju lünki, põhjasõja tõttu ja kui paavst suri otsiti asendust ning sel ajal ei pandud kirja talitlusi. Sündi ja surma aegades on kõikumised. Personaalraamatud - Koguduse liikmete nimekirjad
Bengt Gottfried Forselius Õpetas tasuta talupoisse, oli Piiskopmõisa seminari ainuke õpetaja, määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika Martin Gilläus Kirikulaulude tõlkija, sai hariduse Tartu Ülikoolis, mõned tema tõlked on tänini kasutusel Reiner Brockmann Kadrina pastor, Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja Christian Ackermann Kuulsaim ja produktiivseim Tallinna puunikerdaja Karl XII Rootsi kuningas, tõusis troonile 15-aastaselt, näitas Põhjasõja ajal üles ülimat osavust. August II Tugev Poola kuningas Peeter I Venemaa tsaar Frederik IV Taani kuningas Stephan Raabe Eesti talupoeg, kes aitas Rootsi väed Pühajõel võidule Boriss Seremetjev Vene väejuht
Nora arvas, et teda oli mugav armastada ja et tegelikult see polnudki õige armastus, kuna teda ennast ei võetud kunagi tõsiselt ning et tema pidi ikka olema see, kes teiste tujudega kaasa läks ja tegi, mis taheti. Lõpuks sai ta aru, et isa ja abikaasa pärast ei olegi temast midagi saanud ning otsustas oma elu muuta, jätta lapsed ja mees ning lahkuda nukumajast. Näidendis ,,Kummitused" on keskseteks tegelasteks proua Helene Alving, kes oli kapten Alvingu lesk, nende poeg Osvald, pastor Manders ning Regine Engstrand, proua Alvingu majuline. Helene Alving oli üritanud terve oma elu varjata õnnetut abielu kapteniga, kes oli elanud kõlvatut elu. Kord sattus proua peale kaptenile ja teenijale, kelle vahekorrast sündis tütar Regine, kuid mida varjati hoolega. Nimelt läks teenijanna mehele tisler Engstrandile, kes tunnistas Regine oma tütreks ning raha, mis teenija mehele pakkus, läks lapse kasvatamisele.
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor...
Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring. ÕES-i asutajaliikmeteks olid arst Friedrich Robert Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. Maarahvale
maailma kohta, kaubateede ümberpaiknemine 5. renessansiaja kunstnikud: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael, Tizian, Pieter Brueghel vanem 6. konkordaat- ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe humanism- see mõiste tähistas ilmalikku haritust ja ilmalille teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. 7. Protestantlik kirik: vaimulikud võisid abielluda kirikukeel- emakeel kirikutegelane- pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks Katoliiklik kirik: vaimulikud ei võinud abielluda kirikukeel- ladina keel kirikutegelane- preester võim kirikutegelaste käes preester annab patud andeks
Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõusis eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt Lugejaid hoiti kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutati koore harjutama aegsasti Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Laulud".
juuli 1928. a. Eesti Vabadussõjas langenud saarlaste mälestuseks (1918 -1920). Mälestussambal on kujutatud graniitrahnule toetuv haavatud Eesti sõduri pronksfiguur; tagaküljel on pronkstahvlid 160 hukkunu nimega . · Kuressaare Raekoda Range, lihtsa ja suursuguse vormiga raekoda, mis rajati aastatel 1654-1670 esindab nn. põhjamaade barokki. · Haamerite maja Haamerite näitusemaja Vallimaa tänaval on kolme tuntud saarlase - insener Eugen Haameri, pastor Harri Haameri ja kunstnik Eerik Haameri sünnikodu krundile ehitatud maja, mis valmis 2004.a. septembris ja selle arhitektiks on Viljar Päss.
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik
esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Masingu tähtsain teos on ,,Pühhapäwa wahheluggemissed" (1818), millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahhwa Näddala Leht" (182123 ja 1825) on esimene järjepidevam eesti ajaleht.
· Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna · 1715 Uus Testament Põhja- Eesti keeles · Anton Thor Helle esimese eestikeelse piibli tervikväljaanne · Arveliuse "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" · Kalendrid, nõuanderaamatud
LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool Koolis õpib üle 300 õpilast kaks osakonda A ja B Õpetatakse suulist ja kirjalikku kõnet Põhikooli haridus omandatakse 11 aastaga ÕPPETÖÖ... Kõnelemine Suultlugemine Miimika Sõrmendamine
Bengt Gottfried Forselius- asutas õpetajate seminari,õpetas kasvandikele lugemist, rehkendamist,saksa keelt ja raamatuköitmist Heinrich Stahl- Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 1637 aastal Johann Hornung- koostas ladinakeelse eesti grammatika, erinevalt Stahlist arvestas märksa rohkem eesti keele eripära Johan Skytte- Tartu ülikooli rajamisel üks võtmetegelasi August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon,
endal . Selle numbri ümber on palju ebausku, ema aga on väitnud, et see on nii hea number . Kohaks on meie suvila Järvel, mis minu arust on selleks ideaalne, mereni on 200 meetrit . Maja on loodusikult väga ilusa koha peal, mändide vahel . Auto juhiks paluksin ema sõbranna oma autoga. Kaunistada seda autot ei ole vaja ema peaks seda lihtsalt raiskamiseks, talle ei meeldi kui hunnikutes lilli lihtsalt närtsib. Kuna ema käib kirikus siis on paaripanijaks pastor, kellele tuleb varakult aeg broneerida. Pärast laulatust oleks kohvilaud, telliks selle gateringilt, mändjala hotelllist. Kohvilauas on kindlasti, maasikad ja muud marjad sokolaadis, väikesed suupiste võileivad. Puuviljad, väiksed magusad koogikesed. Joogiks pidulik bool . Ma kooskõlastan selle gatering teenuse nii, et annan neile ette summa mille olen nõus välja käima ja siis kuulan mida nad selle eest pakkuda saavad, st nende poolne pakkumine lähtuvalt summast.
kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja laulukoorid jne.). · A.T.Helle (1683 Tallinn 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu- uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia
Järgmisel päeval läks ta lossi, et kohtuda vanaisaga. Vanaisa soovis teda vastu võtta üksinda, et teised ei näeks kui vastik see poiss tema jaoks on. Üllatuseks oli Cedric väga armas, ilus ja tark poiss. Neist said väga head sõbrad. Vanaisa ostis talle toatäis mänguasju ja ta sai kõik mida soovis. Nad veetsid oma aja koos mängides, vesteldes jne.Vanaisa nägi, et Cedric igatses väga oma ema ja ta oli sellepärast väga armukade. Ühel päeval tuli lossi pastor, kes kartis krahvi. Kuid tal oli mure ühe perekonna pärast, kes üürisid krahvi maja. Perekond oli haige ning nei ei olnud üüriraha. Krahv oleks nad meelsamini minema kihutanud aga Cedric arvas, et kui nad terveks saavad, siis saavad nad jälle tööd teha ning üüri ära maksta. Vanaisa käskis Cedricul kirja kirjutada, kus ta palub perekonnal mitte muretseda vaid terveks saada. Pastor oli väga imestunud, milline mõju on Cedricul vanaisa üle
1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatiline teenistus 1917-1918 Estonia teatri dramaturg 1906 ajakirja ``Kaak`` toimetaja (Soome) 1904-1905 Tartu ajaleht ``Uudised`` 1901-1904 Tallinna ajaleht ``Teataja``
R. Faehlmann, kes hakkas koguma materjali Kalevipoja juttidest, kuid see jäi tal pooleli surma tõttu. Selle lõpetamise võttis enda peale Kreutzwald. Ta kirjutas eepose regivärsiliselt. Oli eestlastele väga tähtis 11. Jakob Hurt Sündis 1839 aastal.Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli eesti rahvaluule-ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Pidas mitut ametit: guvernant, Tartu gümnaasiumiõpetaja, pastor. Oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
