eesmärgi saavutamiseks on kõik lubatud (k.a mõrvad, tapmine), reetmine, lubadusi ei pea täitma. Tema näpunäited- kõik kahjuteod (ebamoraalsed) tuleb teostada kõik ühekorraga aga head teod tuleb pisku haaval teha (mitte korraga vaid natuke igal korral). REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik) protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud - Kiriku pea pole mitte paavst vaid riigi valitseja - Pühakultuse eitamine - Tsölibaadi kaotamine - Kloostrite ja mungaordude kaotamine - Kirikuvarade võõrandandamine- kirik peab olema lihtne. Protestantlikud usutunnistused vabastasid inimese katoliku kiriku sõltuvusest. Varem sai ju
Võlga oli talud ja see võlg pärandati põlvest põlve. Lisaks teokohustus mõisale, maksud kirikule. See sajand oli eesti maarahva siirdumine feodaalühiskonda, mida iseloomustasid üha suurenevad maksud, võlad, mõisategu ning kinnistuv sunnismaisus. Üks sündmus, mis eelnes reformatsioonisündmustele, mida peaks teadma: 1504. aastal lahtipääsenud katk Liivimaal tappis Harju ja Virumaal üle poole elanikest. Kroonik ja Pühavaimu kiriku luterlik pastor Balthasar Russow kirjutab oma 1578. aastal väljaantud ,,Liivimaa kroonikas" nõnda: aastal 1522, meister Wolter von Plettenbergi valitsemise ajal ,,hakkas püha evangeeliumi valgus Liivimaa linnades särama. Ja kui ta inimesi Jumala õigele mõistmisele oli valgustanud, nõnda et need paavsti jultunud tegudest ja kõlvatustest aru said, hakkasid nad kohe puujumalate vastu sõdima ja võtsid kirikud tormiga
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. 8. Nimeta tegelasi, kes olid seotud laulupidude korraldamise ja ettevalmistamisega. (nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga) Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. 9. Iseloomusta eesti esimeste asjaarmastajate heliloojate loomingut, nimeta teoseid. Miks neid nimetatakse asjaarmastajateks? (4 heliloojat, igaühest eraldi) Aleksander Saebelmann-Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Tartu Ülikoolis: 1632.-1634. aastatel oli Academia Gustavianas arvatavasti ametis vehklemismeister. 1690. a. kuulusid õppejõudude koosseisu tantsu- ja vehklemismeister. 1698.aastal avati Tartu õuekohtu hoones saal vehklemisharjutuste ja tantsutundide tarbeks. 19. sajandil võeti TÜ õppekavva ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants. Venestamisajal kaotati õppekavast vehklemine, tantsimine ja ujumine. valla- ja kihelkonnakoolides : 1805. aastal lülitas Kanepi pastor kehalised harjutused Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi. 1874.a. hakkas kehtima "Liivimaa Lutheri usu Maakoolide säädus" koos "Maakoolide õpetuse plaanidega", mis nägi ette valla- ja kihelkonnakoolides poeglastele turnimise tunni ja tütarlastele näputöö õpetuse. Vanimad kehalise kasvatuse ja spordialased õppematerjalid: 1874.a. avaldas võimlemisõpetaja Paul Buro brozüüri "võimlemine seoses sõjaväe teenistuskohustusega". 1879.a. ilmus Juhan Kurriku "Turnimise raamat".
Nähtavasti tundus aga hinnamõistjaile kui ka eestseisusele ülekohtuna jätta minu töö, millele juba Eestimaa Rahvahariduse-Seltsi Kirjanduse-osakonna kõrgeim auhind osaks oli saanud, sootuks tunnustamata, ja nad otsustasid teise selle aasta kõrgeima auhinna määrata ühele minu raamatule ("Jutustused"), mis ei kuulunudki hindamisaasta toodangusse, sest et ta hiljemini, 1913. a. alul, oli ilmunud. See väärsamm osutus veel eriliselt vääraks seltsi tolleaegse esimehe, pastor Villem Reimani, meelest, kes ähvardas ametist taganemisega, kui minule mingi auhind määratakse. Selle härra kristlik tolerants ei küündinud nii kaugele, et ta ilukirjanduslikus autoris oleks võinud unustada poliitilise ja ilmavaatelise vastase, tema kristlik moraal ei pidanud paljuks mõjustada hinnamõistjaid ja seltsi juhatust toimingus, mis pidi sündima täielikul südametunnistuse-vabadusel.
ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist. Projekt oli kaasaegne ja üks vähestest kahe torniga kirikust Eestis, nagu seda on ka Gustav Heinrich Beermanni20 ehitatud Tallinna Kaarli kirik. Esimese labidatäie mulda kaevas vundamendisüvendist praost Gustav Johannes Beermann, tol ajal Kadrina kirikus pastor. Kiriku nurgakivi pühitsemisel pidas jutluse ka Beermann. Selles mainis ta tunnustavalt Pauluse koguduse soovi, et kirikut hakatakse nimetama Pauluse Vabaduse kirikuks. "See, et meil on vabadus, oleme tänuvõlglased kõigeväelisele Jumalale, kes meie vabariigi rajas ja kaitses. Uue kiriku kahes tornis väljendub ühes tõe ja teises õiguse mõte."21 Kiriku ehitamine kestis kolm aastat ja alles lõpetamata hoone pühitsemine sai teoks 16.
organisatsioonid. Kordamine Friedrich Robert Faelmann Ao mõisa valitseja poeg, Tartu ülikoolis õppind arst Friedrich Reinholm Kreutzwald Kogus Faelmanni poolt kogutud vägilasmuistendid ning koostas "Kalevipoja"- Eesti rahvuseepose Eesti aleksandrikool Plaan luua esimene eestikeelne kool Ado Grenztein Leidis venendamises positiivseid jooni. Läks üle venestajate poole. Villem Reiman Pastor. Venestamisaegne ärkamisaja juht 4. juuni 1884 Eesti lipu sünnipäev Georg Lurich Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega. Tooge välja õige järjekord koolikorralduses? Mis muutused tulid 20. saj algul Eesti põllumajanduses? Poliitilised voolud 20. saj alguse Eestis ja tänapäevased vasted erakondade näol? Vallakoolid-külad 1-3kl
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allikad, jõed, järved ja pangad pühad paigad. Looduskaitse ajalugu Eestis algab valitsejate kehtestatud jahi-ja kalapüügipiirangutega või mastimändide raiekeeluga. 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel saarel. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 pastor avaldas Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. 1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale. b. II kujunemise etapp Esimeste organisatsioonide ja kaitsealade asutamine. (Loodusuurijad Venemaal ja Linnukaitse Ühing.) 1802 Prantsuse kirjanik võttis kasutusele mõiste “loodusmälestis”, mis oli esimesene looduskaitsealane mõiste. c. III laienemise etapp
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
kirjalikud allikad: - Läti Henriku kroonika (saksa preester/tõlk): kirjutas muistsest vabadusvõitlusest, eestlasest jäeti halvustav mulje - Taani hindamisraamat: kirjas eesti külad, perekonnad, kalender, kuninga tulud, saared, koormiste kohustused - B.Russowi kroonika: Liivi sõja sündmuste kroonika (alamsaksa keelne, „Liivimaa kroonikas“) esimene eestlasest kirjanik, pastor Eestikeelne kirjasõna 16.saj 1525 – esimene teadaolev eestikeelne trükis – jumalateenistuse käsiraamat eestikeelse seletava tekstiga 1535 – esimene säilinud raamat - wanradti-koelli katekismus - trükiseid vähe + neist, mis oli, teame ka vähe - üritati piiblit tõlkida – ebaõnnestus 17.saj - arenesid tartu- ja tallinnamurdeline kirjakeel, mõlemad olid loodud sakslaste poolt 1637 – Stahl’i esimene grammatikaõpik,
tõusis võimsaks suurriigiks. Teiste Läänemere- äärsete alade hulgas liideti Venemaaga ka Eesti territoorium. Rohkete laastavate sõdade tallermaaks olnud Eestile algas pikemaajaline rahuperiood. Põhjasõda ise ja sellega kaasnenud katk tõid aga eesti rahvale veel palju kannatusi ja raskusi. Sõja algusaastail toimus hulk kaalukaid sõjalisi operatsioone just Eesti alal. *valgustustegelased talurahvaolukorrast eesti- ja liivimaal. Jutlused olid õpetlikud. Hea pietislik pastor pani rahva nutma, ratsionalistlik aga andis kuulajale kasulikke näpunäiteid. Pietislik-seletasid ühiskonna hädasid, nägid väljapääsu usuvagadusse süvanemisega. August wilhelm hupel oli viljakas literaat-eesti esimene ajakiri: lühike õpetus, pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajatest. Ratsionalist- kritiseeris ühiskonna sotsiaalset korraldust esmajoones baltikuimis valitsevat pärisorjust.
vasak veeris 30 mm parem veeris - 15 mm ülemine veeris- 12 mm alumine veeris 12 mm Kui kirja tekst leidub ka pöördel, siis vasaku veerise laius 15 mm ja parema veerise laius 30 mm. Ametikirja kirjutamine Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, kirjavahemärke pöördumise lõpul ega adressaadi eesnime. Vabariigi Presidendi ja suursaadiku poole pöördudes ei kasutata ka perekonnanime. Nt: Austatud professor Kõrgesti austatud härra pastor Lugupeetud proua Kask Lugupeetud härra suursaadik Austatud Vabariigi President Ametikirja kirjutamine Vastata tuleb kohe või teavitada saatjat viivitusest Informatsioon peab olema esitatud lühidalt ja täpselt, loogiliselt ja vigadeta Ametlikku kirja alustatakse pöördumisega, mitte tervitusega. E-kiri Eesti standard EVS 882-1:2006: E-kirja elementide loetelu Elementide määratlused ja selgitused Elementide asukoht dokumendil Vormistamise nõuded Presidendietikett
Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, sajandi keskpaigas tehti esimesi katseid trükkida eestikeelseid kirikulaule riimi ja värsimõõtu arvestades tähelepanuväärset kohta omab kirikulaulude tõlkijana Tartu ülikoolis hariduse saanud Martin Gilläus, kelle mõned tollased tõlked on tänini kasutusel ilmalikust kirjandusest sai populaarseks eestikeelne juhuluule tähtsamate perekondlike sündmuste puhul sai kombeks kinkida eestikeelseid luuletusi Kadrina pastor ja hilisem Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann silmapaistvam nn juhuluule viljeleja lõunaeestikeelseid raamatuid lubasid võimud trükkida Riias, põhjaeestikeelseid Tallinnas, kokku ilmus aastatel 16311710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut, lisaks ka veel väiketrükiseid; arvestades laialdast lugemisoskust, trükiti maakeeles ka mitmeid Eestimaa kindralkuberneri teadaandeid
Läbielatu, õpitu ja päritu (põhjus) ning kunstiteose (tagajärg) vahel on otsene seos. Positivistlik kirjandusteadus uurib: autorite elulugusid, kirjanduslike tekstide tekkelugusid, kirjanduslike tekstide võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Tulemused: faktirohked kirjanike elulood või teatud eluperioodide käsitlused: ,,Samas [Palamuse] kirikus on 1887. aasta jaanuaris ristitud ka pisike Oskar Luts. Kui pastor B.G. Sielmann piserdas külma veega väikemehe otsaesist, tegi see, nagu meenutavad mõned kaasaegsed, nii valju häält, et tühi kirik lausa kõlas käes. Vanad naised pidasid poisi kisa tähtsaks tulevikumärgiks, lõid imestusest käsi kokku ja ennustasid: 'Oi, sellest poisist tuleb alles suur ja tähtis mees!'"(J. Karma, E. Teder: Oskar Luts ja Palamuse. Tln, 1968) Tulemused:
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
". "Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu ,ema annab sulle natuke saia."--,,Aga isa, kui sina pisukeseks jääd ja mina suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad?--Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?" Koidula lahkus oma sünnikohast, Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale otsustas kade pastor tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis
". "Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu ,ema annab sulle natuke saia." - ,,Aga isa, kui sina pisukeseks jääd ja mina suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad?" ,,Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?" Koidula lahkus oma sünnikohast, Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale otsustas kade pastor tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva. Kuigi Lydia Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil
vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud sakslaste meelest küllalt järelandlik, asendati see 1919. aasta aprillis vägivaldselt pastor A. Nniedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti Punaarmee vastu, vallutasid Riia ja korraldasid enamlusesõbralikkuses kahtlustatute kallal kohutava veresauna. Samal ajal tungisid põhjast Lätimaale Eesti väed. Kahe tule vahele jäänud punased tõmbusid paanikas ida poole. Landeswehr'i juhid nõudsid Eesti vägede lahkumist Lätist, Eesti pool vastas samaga. Ulmanise valitsusega liidusuhetes olevate eestlaste ja saksa vägede kokkupõrge muutus möödapääsmatuks.
Mitmes paigas aga väljus liikumine usulistest raamidest ja jõudis äärmusteni, kui keelati nt seksuaalsuhted, sest kõik pidi elama kui õed ja vennad. 1743 see keelustati, kui see ei pidurdanud eriti tegevust. 18 sajandi teisel poolel tekkis uus usuvool- ratsionalism, mille eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Ratsionalistid nägid ka ühiskonnahädades süüdi pärisorjust. Kaasajast andis kirjeldusi oma teostes meile Põltsamaa pastor Hupel. Rahvahariduse edendamiseks võeti vastu 1765 koolikohustus, mis täit rakendust ei leidnud, sest mõisnikud leidsid et põllutöö tegemiseks pole vaja haridust. Koole ei pidanud rajama vaid kihelkonda vaid ka suurematesse mõisatesse. Kesinate kooliolude tõttu loeti kodus. Lugemismaterjal koosnes peamiselt lauluraamatutest ja palveraamatutest, ka piibel. 1731 ilmus esimene maarahva kalender. Populaarsed olid ka Willmanni juturaamatud.
tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Kuna gesimesed kirjakeelsed teosed puudutasid religiooni, siis võib oletada, et tollel ajal oli kirjakeele peamine roll seotud just kiriku ja usuga. (Erelt jt. 2007: 30) XVII sajandil koostati esimene eesti keele käsiraamat ning alates sellest ajast võib arvestada, et hakati normima eesti kirjakeelt. Käsiraamat kirjeldas põhjaeesti kirjakeelt ning selle autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl. Kuigi eesti keele käsiraamatuid koostati nii sellel kui ka järgneval (XVIII) sajandil mitmeid, siis on oluline välja tuua August Wilhelm Hupeli käsiraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch“ (eesti keeleõpetus mõlema peamurde tarvis), sest see võttis kokku kõik seniajani saavutatud eesti keele alase töö tulemused. (Erelt jt. 2007: 31)
Tänu sellele sai eestlastest tõelised kristlased. Rahvas aitas raha koguda, et välja anda piibel. 18 1739 Anton-Thor Helle - Türi kirikuõpetaja. Tõlkis piibli eestikeelde (põhja eestikeelde, see tingis selle, et tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel). Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes)
valgustuskirjandusega saab alguse eestikeelne proosa, jutulooming. Eesti valgustuskirjanikud: 1. Friedrich Gustav Arvelius „Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat“ (1782), 2. Ludvig von Luce „Sarema Juttu Ramat“ (1807, 1812), 3. Otto Reinhold von Holtz „Luggemissed Tallorahva Mõistusse ja Süddame Juhhatamiseks“ (1817), 4. Friedrich Wilhelm von Willmann „Juttud ja Teggud“ (1782) Kõik nimetatud autorid olid pastorid, eestikeelse koguduse juhid. Arvelius oli nt Alutaguse pastor. Kõik on saanud hariduse Saksamaal, osa on seal sündinud, kuid tagasi tulnud. Eestikeelset kirjandust suunasid teoloogilise haridusega kirikuõpetajad. Kirjanike eesmärk oli muuta talupoeg paremaks, sest talupoega iseloomustasid negatiivsed iseloomujooned, mida oleks tarvis välja juurida – nt rumalus. Talupoegi taheti harida nii moraalselt kui ka praktilises elus. Need kirjanikud hoolisid oma kogudusest ja talupoegadest; nad esitavad positiivse baltisaksa pastori kuju.
Refereerimisel jutumärke ei kasutata. Ühelauselise refereeringu korral paikneb viide lause sees. Näide: Muistsetest aegadest, kui eestlased olid Taara- ja hiieusulised, ei ole eriti palju nimesid säilinud kirjalike allikate puudumise tõttu (Mäeniit 2011: 61). Mitmelauselise refereeringu korral paikneb viide pärast lause lõpupunkti. 21 Näide: On teada, et nimepanekule võis kaasa aidata mõisnik või pastor. Sel juhul tuli välja nende suhtumine talupoegadesse. (Tiik 1987: 84) Kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta ja lehekülje number nime järele sulgudesse. Näide: Saarts (2005: 28) on arvamusel, et … Isiklik informatsioonile viitamine. Isiklikuks informatsiooniks loetakse 1) kirja teel või telefoniga saadud informatsiooni; 2) loengute märkmeid; 3) e-posti teateid või vestluseid. H. Turuse (isiklik informatsioon 14.09
Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule
tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Eesti rahva rahvusliku ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed Kristian Jaak Peterson üliõpilasena ning arstid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (1841 1882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilise ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
1A. Jürgenson "Siberiga seotud eestlased teisel pool Uuraleid"1998, lk 6-7. saadetud talupoegi. Pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1820. aastatel hakkas külasse tulema ka eestlasi2. Tsaari ukaas (1845) määras Lääne-Siberis elavate luterlaste asupaigaks Rõzkovo. Sestpeale kasvas asunduse elanike arv kiiresti. Pikka aega olid eestlased Rõzkovos enamusrahvuseks. Ruumikitsikus ja viljaka maa vähesus sundisid Rõzkovo pastor Meyerit ja Venemaa evangeelsete luteri usu kiriku konsistooriumi taotlema valitsuselt Lääne-Siberi luterlaste uusi elupaiku3. Sobiv koht leiti Jelanka vallas Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste rajatud Riia (Lätiküla), eestlaste Revel (Viruküla), Soome soomlaste-rootslaste Helsingfors (Rootsiküla). Veidi hiljem asutasid Ingerimaalt väljasaadetud ja nende järglased Narva (Soomeküla)4. Omi asunduse kasvades tekkis 19. sajandi viimasel
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kang...
Dreyfusi süüdistajad teadsid ka, et ta ei ole süüdi. Emile Zola kirjutas avaliku kirja ,,Ma süüdistan", mille ta saatis Prantsusmaa presidendile. Lõpuks andis president Dreyfsile armu, aga see Dreyfusi ei rahuldanud. 1906 sai ta oma auastme tagasi. See juhtum vähendas sõjaväe sekkumist poliitikasse, mis on positiivne. Kongregatsioonid olid kiriklikud organisatsioonid. Prantsusmaal oli hariduse andmine kiriklike organisatsioonide käes. Tekkis liikumine ,,Õpetaja kooli, pastor kirikusse". Haridus peaks olema ilmalik, mitte kiriklik. 1905 sai hariduse kontrollijaks riik ehk ilmalik võim. Pärast 1905 aastat õppinud noored olid erinevad enne 1905 õppinud noortest, sest õppimine oli erinev. Välis-ja sisepoliitika suurim eesmärk oli revansism. Revans Saksamaa vastu, sest Prantsusmaa kaotas Preisi-Prantsuse sõja. Nad olid kaotanud Elsass-Lotringi, 5 miljardit franki, ei suutnud ära hoida ühtse Saksa riigi tekkimist
kasutati ka ülikoolis õppevahendina 19.saj alguses 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 19 sajandil hakkas suhtumine eesti keelde muutuma ja hakati pöörama suuremat tähelepanu. Usuti, et igaüks peaks saama haridust oma emakeeles, kõik inimesed vajavad teadmisi. Loodeti ka, et haritus vähendab sotsiaalseid vastuolusid. Tekkis ka huvi rahvaluule ja rahvakeele vastu. Saksa estofiilid hakkas huvi tundma eesti keele parandamise ja arendamise vastu. Pastor Johann Heinrich Rosenplänter hakkas välja andma ajakirja Beiträge, mis ilmus aastates 1813-1832 (20a) ja iga numbri pikkus sõltus artiklite pikkusest (128-219 lk). Seal avaldati teadusartikleid eesti keele ortograafiast, sõnamuutmisest, lauseõpetusest, sõnavarast, eestikeelsete raamatute arvustusi, eesti murdenäiteid ja teoreetilisi kirjutisi keelest. Tähtsaimad keeleküsimused Beiträges oli kirjakeele probleemi üle, sest 16 ja 17 sajandil oli tekkinud kaks kirjakeelt
eestlastest haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts. 1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba Carl Robert Jakobson (1841–1882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839–1907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe Sakala toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste
Sellisel juhul võib liiga varajane teadmine surma lähedusest anda negatiivse tulemuse. Üldiselt, ei tohiks äratada ahistavaid ja raskeid tundeid, kui vanur ise sellest ei räägi. Esimene impulss surma ees on hirm. Otsene küsimus surmahirmu kohta ilmselt ei jõua teadvuse sügavaimasse soppi. Ükskõik, mis ka ei oleks surmahirmu põhjuseks, tuleb surevale patsiendile anda küllalt õigeaegselt võimalus rääkida oma hirmudest mõne professionaalse aitajaga, nagu näiteks haigla pastor. Surmahirmus kardetakse põhiliselt seda, mis surmale järgneb (,,hüpe tundmatusse," karistus), olemasolu lakkamist, surma protsessi ennast ja sellega kaasnevat valu. Kuigi paljud vanurid lepivad omaenda surma tõsiasjaga tänu elukogemustele ja usule, on surma lähenemine siiski vahel ahistav. Vanur vajab surma lähenedes teiste inimeste toetust ja kaasaelamist. Surma lähenedes on märgatavam mida inimene usub. Hulk uurimistulemusi näitab, et inimesed usuvad
tegevuste osa. 17. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema Selle moodustavad erinevad tekstid ja nendest esile tulevad hoiakud. Ja mis selle kõigega kaasas käib. Alkoholist kirjutab Balthazar Russow oma Liivimaa Kroonikas. Mõistab seda hukka kui pahet. Ta kritiseerib valitsevate klasside lõtvu elukombeid ja prassimist. Teine tekst- Käsu-Ants, oh ma vaene Tarto liin. Seal on alkohol võrdsustatud patuga. Üks keskseid teemasid, nt 18. saj lõpu pastor, kes kirjutab maarahvale mitmeid valgustava sisuga jutte. Ta väidab, et raamatu lugemine on kasulikum kui kõrtsis istumine. Ta pakub välja tsiviliseeritud meelelahutuse selle asemel, et oma kopikad kõrtsi peale kulutada. Hanso ja Mardi jutt 18. saj, kujutab endast dialoogi, mis ühe teemana kujutab seda, et üks talupoeg on jumalakartlik, teine ilmalike eluhoiakutega. Jumalakartlik teeb teisele selgeks, et see prassimine on kahjulik. Seda käsitletakse 19. saj väga intensiivselt.
Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8- aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia Leubald
4. Kooliaastad Tallinnas Tädimehe perekonnal oli kasutada ühetoaline korter väikeses puumajas. Maja mõlemas otsas olnud omaette korter, mille vahel asus ühine köök. Brunbergide ühetoalises korteris pole muud mööblit olnudki kui laud, riidekapp, kummut, raamaturiiul, voodi, sohva, mõned toolid ja kapi taga väike kusett, millel kirjanik kooliaastail maganud. Eduard Vilde kooliaastad Tallinnas kestsid 1875 aastat kuni 1882 aastani. 1875 aastal pandi Eduard Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati kooli asutaja ja juhataja Wilhelm Kentmanni nime järgi Kentmanni kooliks. Vilde õppis selles koolis kaks aastat (1875-1877) , kuna õppetase selles koolis oli madal. Kentmanni saksa algkoolis õpetati arvatavasti nagu teisteski saksa õppekeelega algkoolides usuõpetust, saksa ja vene keelt, arvutamist, ilukirja ja laulmist. Selles algkoolis õppis Vilde üsna hoolikalt.
Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod"
Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod"
endisesse kodukohta kus tal kõige kergam mõelda on. Helmer aga nuttab- jättes oma kodu, mehe ja lapsed maha- see on pöörane ning reetlik ta kohustustes kodu suhtes. Nora aga leiab, et tal on veel pühi kohutusi enda kui inimese ees. Helmer pärib kas Noral pole aimugi milline on ta positsioon ta enda kodus, kas tal pole usaldusväärset teejuhti või usku? Noora aga nutikalt vastab, et tema teadmised usu kohta on vaid see sisutu plära mis pastor Hansen on rääkind, aga kas see on Nora arvates tema jaoks tõeline- see on üks küsimus milles ta tahab selgusele jõuda. Helmer kurjusatb, et nii noore naise suust on selline jutt kuulmatu ja kopputab Nora südametunnistusele, kui tal ültse on see. Nora vastab, et need asjad on tema jaoks õige segased asjad nagu seadused on talle täitsa tudnamtud, seda sai ta teada nende viimase kolme päeva jooksul kui kuulis, et naisterahval ei ole õigust oma surevale isale armu heita või oma
"Eestis kaovad inimesed jäljetult, politsei jätab aga enamasti kriminaalasja algatamata" EPL-ED 13. 04. 2016). Kui palju on Eestis mõrvasid, mis on jäänud selgusetuks? Mõni mõrv taastatud Eesti riigi algusaastatest on jätnud mitte üksnes õiguskaitseorganitele suutmatuse, vaid ka tahtmatuse kahtlused, eriti kui näib, et mõrvadel, väidetavatel enesetappudel ja õnnetusjuhtumitel on varjatud või ilmne poliitiline mõõde. Üks selline on pastor Harald Meri ja tema majapidajanna mõrvamine, selgitamata jäänud mõrvad saadavad ka pangaskandaale ja Estonia uppumist. Asjata arvavad poliitikud ja õiguskaitsetöötajad, et rahvas unustab kõik. Ka väidetavate enesetappude või õnnetuste (Ülo Koit Lielupe jões, Hardo Aasmäe 2015. aasta lõpus) puhul peab seletus olema nii tõene kui ka veenev; õiguskaitsesüsteem peaks selle nimel pingutama, mitte lootma mahavaikimisele. Kui õiguskaitsesüsteem riskib
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
vanim ala. Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised salajased teadmised, mis vajavad interpreteerimist (astroloogia jm). Põhiaineks koolis ei olnud hermeneutilisi aineid. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher (1768-1834) ta oli filosoof ja praktiseeriv pastor Saksamaal. 2 probleemi filosoofias: ontoloogia (kuidas maailm toimub) ja epitemoloogia (kuidas teada saada asjadest, mis maailmas toimub). Oluline osa on jutustajal ta kulutab seda, mida ta on kuulnud ta ise ei pruugi aru saada. (Talent on ühelt poolt mõõdupuu, teisalt rahaühik. Talent on antud, see ei ole kellegi oma). Arusaamise meetodid: Arusaamine tuleb mitte tekstist vaid inimesest. Tekst on sidekanal. Aru peab saama inimesest. Tekst on abiks. Me ei saa kunagi päris täpselt
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
· Drachenlochi koobas sein orvas, kus 6 koopakaru koljut, mille koonud koopasuu poole pidid valitsema mingisugused usulised kujutelmad · Teshik Tash Lähis-Ida koobasasulad, mille avastasid 1920ndatel Nõukogude arheoloogid, lapseluustik sarvedest panustega KROMANJOONLASED (1868), avastati prantsuse arheoloogide poolt Lartet'st, Crog Magnoni koopast. 5 luustikku. Selle lähedal asub ka Aurignaci koobas, kus veel rohkem taolisi luustikke 17. Pastor tahtis nad matta kirikuaeda! Kromanjoonlaste keskmine pikkus on 187 cm, kolju maht üle 1600 cm3 (mõnel suisa 1900 cm3). Nad elasid 30-40 000 aastat tagasi ehk kromanjoonlased ja neandertaallased olid koos elanud u 10 000 a, kui 30 000 a tagasi neandertaallased välja surid. · Kromanjoonlaste eelisteks on erinevate tööriistade kasutamise ja loomise oskus (paarkümmend erinevat) AVASTUSI INIMESE ARENGULOO VALLAS · 11.01.1988 avaldas Newsweek Homo sapiensi kujunemisloo
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Sekka on toodud ka huvitavaimaid lugusid, millega on mõni vapram Karvik hakkama saanud. Kord tulnud külla uus kirikuõpetaja, kellel oli väga ilus lauluhääl, usust ta eriti ei teadnud, natuke oli ise kuulnud ja rääkis siis seda. Mehed tast lugu ei pidanud, kuid naised olid väga temasse kiindunud (kauni hääle pärast). Nii ta siis võrgutaski naisi, meelitas mõned voodissegi, mille peale mehed ja isad väga kurjaks said. Seepeale läinud üks Karvik maad kuulama ja sai teada, et pastor oli hoopis petis. Külainimesed said väga kurjaks ja tahtsid kirikuhärra üles puua. Viimase õnn, et pakku pääses. Kord tulid rootslased külla ja tahtsid nekrute, siis viidi koos teistega kaasa ka Siim. Ühes mõisas, kus rootslased öömajale jäid, said nekrutid põgenema. Kõik selle tõttu, et rootslased hakkasid jooma ja mõisameestega tülitsema, siis kaklesid rootslased ja mõisamehed ja keegi suutis kogemata mõisa põlema panna
Läbi Delfi oraakli rääkis Apollo. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine. Jumalate sõnumid hermeneutilised vajavad Hermese abi. Olid hermeetilised teadmised salajased teadmised, mis vajavad interpreteerimist (astroloogia jm). Põhiaineks koolis ei olnud hermeneutilisi aineid. Filosoofilise hermeneutika rajajaks on F. Schleiermacher (1768-1834) ta oli filosoof ja praktiseeriv pastor Saksamaal. 2 probleemi filosoofias: ontoloogia (kuidas maailm toimub) ja epitemoloogia (kuidas teada saada asjadest, mis maailmas toimub). Oluline osa on jutustajal ta kulutab seda, mida ta on kuulnud ta ise ei pruugi aru saada. (Talent on ühelt poolt mõõdupuu, teisalt rahaühik. Talent on antud, see ei ole kellegi oma). Arusaamise meetodid: Arusaamine tuleb mitte tekstist vaid inimesest. Tekst on sidekanal. Aru peab saama inimesest. Tekst on abiks
seltsitegevus: 1905.aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2. Erakondade teke Eestis Eesti ühiskondlik meelsus tervikuna püsis Vene keskvalitsusega opositsioonis, poliitilistest vooludest andis tooni rahvuslus ja sotsialism 1. Rahvusliku liikumise sees eristus 20.sajandi algul üha selgemini mõõdukas ja radikaalne tiib a) Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni ja pastor Villem Reimani juhtimisel Tartu ajalehe ,,Postimees" ümber koondunud mõõdukad pooldasid · Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks konstitutsiooniliseks monarhiaks · Kodanikuõiguste ja vabaduste sisseseadmist Venemaal LääneEuroopa eeskujul · Mõõdukad ideoloogid tegid panuse poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes et otsene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
