I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks + - Mittekonventeeritava kohustuse 2 tekkimine + - Tarnijatele maksti pangalaenu 3 arvelt + - Puhaskasum saadeti 4 reservkapitali suurenemiseks + -
Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga. Bilansi passivas näidatakse ta "-" märgiga. Täiendavalt kasutatakse ka kasumiaruande kontosid, mida võib nimetada tulude ja kulude kontodeks ning tulemuskontodeks. Neid kasutatakse toodangu , kaupade, teenuste jne. müügitulemuste väljatoomiseks. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga, neid kasutatakse perioodi kulude kogumiseks ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot.
muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7
raamatupidaja eriala II kursus iseseisev töö õppeaines - finantsarvestuse põhimõtted teema - nõuete ja ettemaksete arvestus TÖÖ EESMÄRK – Õppija teab nõuete s.h. ebatõenäoliste- ja lootusetute nõuete arvestuspõhimõtteid, tunneb erinevaid arvestusmeetodeid ja oskab koostada vastavaid raamatupidamislausendeid. TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande ...
aruandeaasta kasum m.a algul Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital – aruandeaasta kahjum Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + (tulud – kulud) 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümerpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha. II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest.
Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,
a) kaks kuud enne majandusaasta lõppu b) kolm kuud enne majandusaasta lõppu c) neli kuud enne majandusaasta lõppu Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant B 1. Loetlege majandusinformatsiooni kasutajaid: vähemalt viis: Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla a) kõik nõukogu liikmed b) tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed c) tegevdirektor ja juhatuse esimees d) kõik nõukogu ja juhatuse liikmed 7
Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu. Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva kontoreguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Maksud ei ole kontraaktiva. Salvestamine: Eksport-tekstikoopia-nimeks tänane kuup.ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012 Salvestad nimega uue faili ja siis import txt faili
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne.
kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt ( vt Näide 1). Näide 1
*Kui passiva kontol puudub algsaldo liidetakse lõppsaldo deebet ja kreediti käibe vahena. KONTRA AKTIVA KONTO: Reageerib mingi aktiva konto jääki, kuid on ise seejuures passiva konto iseloomuga. Tüüpiliseks kontra aktiva konto põhivara kulu, selle konto passiva saldo võrra vähendatakse aktiva konto põhijääki. Saadud summa moodustab põhivara, jääk maksuvuse. KONTRA PASSIVA KONTO: Reageerib mingi passiva konto jääki, kuid on see juures aktiva konto iseloomuga. Passivas seda näidatakse märgiga. SÜNTEETILINE KONTO: Peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot nt. sünteetilised kontol võlad tarnijatele võivad olla analüütilised kontod tarnijate lõikes. Nt. Kontole materjalid avatakse analüütilised kontod iga materjali lõikes. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus nendel peetakse ainult rahalisest arvestust aruande koostamiseks. ANALÜÜTILINE KONTO: ON sünteetilise konto algkonto. Analüütilisel kontol peetakse
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800 Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine 8,000 8,800 Üldkul...
Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje
olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus.
xxx xxx xxx xxx AS TALLINNA SADAM Ainetöö Juhendaja xxx Tallinn 2012 1. osa (1) Vaatlus Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam. Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus. Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest. Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eks...
Olulisuse printsiibist lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse põhivaradena, madalama maksumusega varaobjektid kantakse nende kasutuselevõtmisel kuluks. Põhivarad amortiseeritakse kuludesse nende kasuliku eluea jooksul. Ettevõtte investeerib põhivaradesse eesmärgiga teenida põhivarade kasutamisega (põhivaradega toodetud toodete müügiga) tehtud investeering tagasi. Bilansi passivas kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. Kohustused liigendatakse lühi- ja pikaajalisteks ( kriteeriumiks maksetähtaeg üks aasta ). Omakapital tekib ettevõtte asutamisel ja on sel hetkel võrdne omanike poolt tehtud sissemaksetega. Ettevõtte tegutsemisel omakapital suureneb või väheneb tekkinud kasumite - kahjumite võrra. 6 Muutused bilansis majandusoperatsioonide tulemusel:
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega:
Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride
samuti positiivseid numbreid, siis võib õelda, et ettevõte on igati edukas. Vertikaalanalüüs ehk ülevaateanalüüs rõhutab finantsaruannetes sisalduvate andmete omavahelisi seoseid: iga finantsnäitaja on väljendatud protsentuaalselt mingi baasnäitaja suhtes. Bilansi puhul on kogu aktiva võrdsustatud 100%-ga ning kogu passiva võrdub 100%- ga. Igale aktiva- ja passivakirjele või igale bilansiosale aktivas ja passivas leitakse oma osakaal ehk protsent kogusummast. AS Dale LD vertikaalanalüüsi tulemusest on näha, et ettevõte on vähendanud käibevara osakaalu 1% võrra. On toimunud raha osakaalu vähenemine, kuid paari protsendi võrra on suurenenud varud ning nõuded ja ettemaksed. Passiva poolel on olukord paranenud. Kohustuste ja omakapitali suhe on liikunud positiivses suunas. Kohustuste hulgas on märkimisväärselt vähenenud pikaajalised võlakohustused 29% võrreldes 2010 aastaga
pankade, omanike, liisingfirmade, tarnijate ees või hoopis omakapitali arvelt kindla perioodi lõikes ühe konkreetse kuupäevalise seisuga. Mida on näha bilansis? Varasid, oleks lihtne ja primitiivne vastus, sest tegelikult on bilansi mõlemas pooles näidatud ettevõttel olevaid varasid, kuid seda erinevast vaatenurgast! Bilansi aktiva poolel näeme varade koosseisu ja nende paigutust (no ikka sama, et kas põhivaras, varudes kus miskit on), bilansi passivas aga nende soetatud varade allikaid (et mille eest on seda lõbu lubatud). Ja aktiva ja passiva koosnevad omakorda lahtikirjutatud bilansikirjetest. Vajalikud bilansikirjete nimetused, kuhu paigutada näitajad oma firma majandustegevuse kohta, on seaduse lisas. Muidugi, kirjeid on palju, kuid Sina kasutad ainult neid kirjeid, millistele on ka arvväärtuseid kirjutada (loeb nii algsaldo, käive kui ka lõppsaldo). Tühje ridu bilanssi ei lisata
Küsimus 14 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest: Ainult reservidega Kogu oma varaga Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu Tagasiside Õige vastus on: Varade moodustamise allikaid . Küsimus 17 Ettevõtte käibevara hulka ei kuulu: Omakapital Kaubad, toormaterjal Ostjate poolt tasumata arved Sularaha Tagasiside Õige vastus on: Omakapital. Küsimus 18 Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive
perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused. Suurem muutus toimus pikaajalistes kohustustes, kus aastal 2010 langes kohustuste hulk 21% ja aastal 2011 13%. Erinevalt aastast 2010, kus nii põhivara kui käibevara kasvasid vastavalt 2% ja 4 %, siis aastal 2011 vähenes põhivara 2%, mis oli tingitud materiaalse põhivara 3653 € vähenemisega, kuid mille korvas käibevara 9% kasv, mis tekkis nõuete ja ettemaksude osakaalu suurenemisega käibevarast.
olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus.
AKTIVA 160530 PASSIVA 160530 BILANSIMUUTUSTE VORMID: Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid muutusi, liigitatakse nelja rühma: 1. Muudatused bilansi aktivas: AKTIVA PASSIVA üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4
3. Nordeconil on see näitaja olnud kogu aeg sellest madalam, kõige madalam 2010 aastal, peale seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3
Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum v kahjum, käesoleva majandusaasta
AKTIVA 160530 PASSIVA 160530 BILANSIMUUTUSTE VORMID: Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid muutusi, liigitatakse nelja rühma: 1. Muudatused bilansi aktivas: AKTIVA PASSIVA üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4
21.1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. 21.2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 21.3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 21.4. Tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga teenib investor dividendide näol tagasi oma investeeringu. 7. koolituspäev VIII Ettevõtte tegevuskava. Alustava ettevõtja baaskoolitus. Kevad, 2008 Mainori Kõrgkool Ülesanne 22. Koostage ettevõttele tegevuskava, kus selgitate, mida, mis ajaks, ja milliste ressurssidega on plaanis oma ettevõtluse arendamiseks teha. Näidis:
RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalisteks loetakse kohustusi, mille
1. Ettevõtte likviidsust. Likviidsus tähendab ettevõtte suutlikkust tulla toime oma arvete maksmisega. .2. Rentaablust ehk kasumlikkust. Rentaablus näitab, kui palju on klient nõus maksma rohkem, kui ettevõte tegelikult toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks raha kulutas. 3. Kapitali struktuuri. Kohustuste ja omakapitali suhe näitab võõrkapitali (kohustused kokku) ja omanike kapitali (omakapitali kokku) suhet ettevõtte bilansi passivas. 4. Tasuvusaega. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga teenib investor dividendide näol tagasi oma investeeringu. 14 VIII Ettevõtte tegevuskava. Koostage ettevõttele tegevuskava, kus selgitate, mida, mis ajaks, ja milliste ressurssidega on plaanis oma ettevõtluse arendamiseks teha. Näidis: Tegevus Inimressurss Ajaressurss Ajakava Eelarve Toetuse
2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. Osanike koosolek Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osakapitali suurus (40 000 krooni) või 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Üldkoosoleku ja osanike pädevus Seoses majandusaasta aruande koostamisega kuulub üldkoosoleku/osanike pädevusse: 1) aktsiakapitali/osakapitali suurendamine ja vähendamine; 2) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 3) audiitori valimine;
nende suuruse võrra korrigeerida. Mida väiksem antud kordaja on seda suurem on kreeditoride ja lihtaktsionäride risk. Kui kordaja on liiga madal võib tekkida firmal raskusi fikseeritud kulude katmisel. Kui tulud vähenevad, satub firma pankrotiohtu. Kui katekordaja on kõrge siis võib oletada, et firmal on finantsraskuste puhuks moodustatud reservfond. Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis on selle näitaja suurus keskmiselt 0,43. 5. Tasuvuse analüüs Firma tasuvuse näitajad võrdlevad ettevõtte tulusid erinevate faktoritega, mis tulusid teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna. Tasuvuse suhtarvud on järgmised. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus ehk brutotulukus =
tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua
4.5.1. Üldkoosolek 4.5.2 Nõukogu 4.5.3 Juhatus 4.5.4 Audiitor 5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine 4.7 Aktsiakapital Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on kohustused ja omakapital). Passiva kust on vara saadud. Kasumiaruanne tulud miinus kulud=kasum/kahjum. Lõpptulemus kantakse omakapitali. 14 Aktsiakapital pannakse omakapitali reale. Ka reservkapital - selle moodustamine - iga- aastasest kasumist tuleb mingi osa välja jagamata jätta). Kuni 10% on kohustuslik reservkapital. Omakaptali juures on kasum/kahjum. Ülekurss kui aktsiad ostetakse kõrgema hinnaga kui turuväärtus
(eelmiste per. jaot. kasum) K Reserv 20 4.5 Aruandeaasta kasum/kahjum Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 4.6 Omakapitali kajastamine aruannetes Bilanss - Omakapital kajastatakse bilansis passivas ja selle suurenemine toimub kreeditis ja vähenemine deebetis. Kajastamine toimub kirjetel aktsiakapital nimiväärtuses, kohustuslik reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjumi ja aruandeaasta kasum/kahjumi ridadel. Vastavalt 2016 MAA-le on omakapital suurenenud üle 300 000€. Kasumiaruanne – KA-s on omakapital esitatud vaid osaliselt, seda aruandeaasta kasumina. Rahavoogude aruanne – RVA-s on omakapital esitatud samuti vaid osaliselt, seda kirjel ärikasum/kahjum.
Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi passiva koosnevad samuti bilansikirjetest. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Passiva (kohustused ja omakapital) = kohustused (lühiajalised+pikaajalised) + omakapital 12. Kontode mõiste, liigid, täitmise reeglid.
Kuura (2013) 5 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 6 Ettevõtte finantseerimiseks (raamatupidamise "keeles" bilansi passiva Paraku kipub äririskiga kombineeruma finantseerimisrisk, mida moodustamiseks on kahte liiki allikaid: väljendab laenude (võõrkapitali) osatähtsus passivas laen tuleb · omakapital kuulub omanikele, moodustub nende sissemaksetest ja koos intressidega ju tagastada ja seda sõltumata äri edukusest. kasvab kasumi akumuleerimisel ja Eelnimetatud riskide koosmõju selgitab nn finantseerimise maatriks. · võõrkapital kuulub väliste huvigruppide esindajatele, on laenude,
Protsess kestab vähemalt 6 kuud ja 20 päeva. 30 Käibekapitali juhtimine (LISA KONSPEKT) Käibekapitali mõisted: Lühiajalised finantsotsused (Raha, nõuded ostjate vastu, maksude ettemaksed ja tagasinõuded, varud, lõpetamata toodang jne) (Nõuded ostjate vastu - debitoorne võlgnevus(täpsusta debitoorse võlgnevuse mõistet). Samuti passivas lühiajalised kohustused(maksuvõlad, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele) Puhas käibekapital (Net working capital) = Käibevarad - lühiajalised kohustised Kogu käibekapital = ettevõtte investeering käibevaradesse (käibevarade summa) Käibekapitali juhtimine: ettevõtte käibevarade haldamine ja finantseerimine Miks on käibekapitali juhtimine oluline: - Käibevarad moodustavad ettevõtetest väga suure osa (nt varud, tootmine, valmistoodang)
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Võlakordaja 0,506366067 0,636009032 0,7490191 Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest. Soliidsuskordaja Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. 2006 2007 2008 Omakapital 477 814 225 580 329 597 004 Kohustused ja omakapital 967 952 554 1 594 350 2 378 683 Soliidsuskordaja 0.49 0.36 0.25 Kohustuste ja omakapitali suhe 13 Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja =
tuleb üldkoosoleku otsuse langetamisel kvoorumist välja arvata. Levinumad põhjused miks ettevõtted ostavad omaaktsiaid: (16 lk 207) 1. Aktsia hinna tõstmiseks (nõudmine suureneb). 2. Et kõrvaldada aktsionäride mõtted ettevõtet üle võtte (spekulatsiooni eesmärgil). 3. Et oleks ühinemisel rohkem aktsiaid saadaval. 4. Aktsiadividendi maksmiseks. Omaaktsiad tuleb kajastada bilansi passivas miinusmärgiga. See tugineb seisukohale, et oma aktsiad pole vara (ettevõte ei saa omada ühte osa iseendast). Osades riikides kajastatakse oma aktsiate ostu aktiva poolel (võetakse seda kui investeeringut) kuid pole rahvusvaheliste standarditega kooskõlas. (1 lk 405) Kui juhtkond otsustab aktsiaid tagasi osta, on selle teostamiseks tema käsutuses kolm meetodit: (3 lk 266) 12 1
6. ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED Vara ja kapital kajastuvad bilansis, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. RPS sätestab bilansipäevaks majandusaasta lõppkuupäeva. Bilanssi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad (kapital). Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja õigustest, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses ja mis tõenäoliselt osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea ja/või soetusmaksumuse järgi.
pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda. 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Rmpbilanss kujutab endast ettevõtte kõigi äritehingute hetkesisu (saldosid). Põhiosa koosnab kahest poolest, mille vasak pool on aktiva ja parem passiva. Aktivas näidatakse ettevõtte varade (käibe ja põhi) koosseis ja paigutus, passivas aga ettevõtte omakapital ja kohustused. Seosed: 1)varad = kohust + omakapital; 2)omakapital = varad kohust; 3)käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud
2) keskmise aktsionäri seisukohast on dividendidel halb mõju, sest nende poolt loodav ebasoodne mõju seoses maksustamisega, vähendab väärtust; 3) dividendid on toredad asjad, sest aktsionäridele nad meeldivad ... · Signaliseerimisefekt (signaling effect) · Kliendiefekt (clientele effect) Aktsiadividend (stock dividend). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80).
- ja aktivakirje raha väheneb 7 000.-. 2. Ühe passivakirje suurenemine ja teise passivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (P+P-). Või teisiti nimetades passiva muutus – muutuvad kaks passiva kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. Näiteks: Aruandeaasta kasumist 15 000.- otsustati jagada dividendideks. Lahendus: passivakirje aruandeperioodi kasum väheneb 15 000.- ja passivas alakirje dividendivõlad (muud võlad) suureneb 15 000.-. 3. Ühe aktivakirje ja ühe passivakirje suurenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (A+P+). Või teisiti nimetades bilansimahu kasv – suureneb üks aktivakirje ja üks passivakirje. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma suurenevad. Näiteks: Võeti pangast lühiajalist laenu arvelduskontole 20 000.-. Lahendus: aktivakirje raha suureneb 20 000.- ja passivakirje lühiajalised laenud… suureneb 20 000.-.
Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada
täitmise ajale. Kasumiarvestus- raha liikumise aruanne · Kasumiaruannet võib võrrelda filmiga ettevõtte tegevusest · Ta näitab, kuidas ettevõtte kasum/kahjum on kujunenud, tuues välja perioodi jooksul tehtud kulutused ning saadud tulud amortisatsiooni eraldised- mingi osa kantakse kahjumisse (ostetakse mingi asi ja kulu arvestatakse) Asi- nii aktivas kui passivas kajastatav Rahavoogudearuanne · võimaldab jälgida ettevõtte maksevõimelisust igal ajamomendil · tuuakse välja kitsaskohad, mil tekib täiendav finantsvajadus ning samuti need momendid, mil ettevõttel on rahaliste vahendite ülejääk Jälgitakse raha olemasolu ja väljaminemist. Sissetulev raha ja väljaminev raha. Miinus märk ei näita veel, et raha ei ole. Kui rahavoog on negatiivne, siis see ei tähenda veel, et raha ei ole
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekt...
vajalikud kulutused, need on väljaminekud millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohutuste suurenemine (tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindamine,põhivara kulud, intressi ja dividendi kulud, viivised). Kasumi arvelt võib ettevõte välja maksta dividende, esmalt makstakse eelisaktsiate dividendid seejärel puhaskasumi arvelt lihtaktsiate dividendid ning kui peale seda jääb ettevõttele veel kasumit kajastatakse seda omavahendite koosseisus bilansi passivas eelmiste perioodide jaotamata kasumina. 6 Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt
siis bilansitabelis tuuakse ära aktiva, passiva ja omakapital 30nda juuni seisuga. Aktivasse arvatakse kõik tootmis- ja teenindamisvarustus. Igal ettevõttel on vaja raha. Raha tuleb alati aktivas ära näidata. Kui te toodate piima, on lehmad teie aktivateks. 16 Passiva alla kuuluvad tootmisvõlad. Kui näiteks toormaterjale ostetakse krediidi peale, tuleb see krediit passivas ära näidata. Samal ajal märgib teie tarnija selle summa on finantsaruannetesse kui laekumata arve (mis on bilansitabeli aktivaosas) ja sissetuleku (mis tuuakse ära kasumiaruandes). Omakapital tähendab väärtust, mis jääks alles, kui müüa ära kõik aktivad ja kasutada saadud raha passivate eest tasumiseks. Bilansitabeli põhivalem on: Aktiva = passiva + omakapital Olukord erinevatel aegadel on ära toodud erinevatel veergudel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
