5. Võrreldes investeerimisotsustega on keerulisem raha teenida või kaotada. 6. Valiku kriteeriumid sarnased investeerimisotsuste omadele. 14. Mille poolest erineb finantsstruktuur kapitali struktuurist? Finantsstruktuur – kõik bilansi passivapoole kirjed. Finantsstruktuuri juhtimise puhul tuleb otsustada milliseid finantseerimisallikaid eelistada ning millises proportsioonis kasutada lühiajalisi, spontaanseid ja pikaajalisi finantseerimisallikaid. Kapitali struktuur – passiva finantseerimisallikad (lihtaktsiad, eelisaktsiad, pikaajalised laenud). 15. Mille poolest erineb Modigliani Milleri kapitali struktuuri teooria finantshierarhia teooriast? Modigliani-Milleri ehk kapitali struktuuri irrelevantsuse teooria - kapitali struktuur ei mõjuta ettevõtte väärtust. Efektiivse ja täiusliku turu tingimustes ei sõltu finantseerimisotsused ettevõtte strateegiast. Tegelikkuses ei ole need tingimused täidetud (Myers & Majluf, 1984), seega
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid ja...
kasumieelarvest. Põhivarade ostmine kajastub taas kassaeelarves, amortisatsioonikulu kasumieelarves. Eelarvelisse bilanssi leitakse põhivarade jääkväärtuse summa järgmise arvutuskäiguga: võetakse viimasest raamatupidamisbilansist põhivarade jääkväärtuse saldo, selle lisatakse uute põhivarade ost ning lahutatakse amortisatsioonikulu. Passiva kirjete hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samasugust meetodit, tuleb aga arvestada ka müügimahu suurenemist tingitud spontaanse finantseerimise tõenäosust. Kreditoorse võlgnevuse suurus leitakse lisades viimasele raamatupidamissaldole tarnete summa ja lahutades tasumised. Analoogiliselt leitakse lühiajaliste laenude uus jääk. Seoses laenudega tekib intressikulu, mis kajastub ühtaegu kasumieelarves, samuti tasumisele kuuluvad maksud.
· TsÜS § 66: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. · ÄS § 226: Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. · aktsiakapitali (bilansikirje) mõtteline osa o Aktsiakapital (bilansi passiva kirje) moodustub aktsionäride sissemaksetest aktsiakapitali. · Aktsia ei seondu õigustega aktsiaseltsile kuuluvale varale, kuna aktsiaseltsi vara on aktsiaseltsi omand, aktsia aga aktsionäri omand. · Aktsia omamine tagab aktsionärile õigused aktsiaseltsi suhtes. · Minimaalne nimi- või arvestuslik väärtus 10 senti (ÄS § 223 lg 1). o Osaühingul 1 euro (ÄS § 148). Aktsia on jagamatu (ÄS § 224).
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Laenud Tähtajalised hoiused Väärtpaberid Säästuhoiused Reaalvarad Omakapital Joonis 15. Kommertspanga bilanss Seega on kommertspankade ülesandeks suunata finantsvahendid nende vahendite pakkujatelt nende vahendite soovijatele. Bilansi paremal poolel ehk passiva poolel kajastuvad panga kohustused ehk siis finantsvahendite pakkujate poolt panka toodud raha. Vasakul pool ehk bilansi aktiva poolelt on näha, kuidas pank neid vahendeid on kasutanud. Osa nendest vahenditest hoiab pank reservidena, et oleks võimalik rahuldada inimeste soove, kui nad peaksid soovima raha pangast välja võtta. Teine osa hoiustest aga laenatakse välja. Selle sama protsessi käigus toimubki nn raha loomine
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
a palgad, maksud, kulumid) * 360 põhivara käibesiduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus koguvara käibesiduvus = müügitulu / keskmine koguvara Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. võlakordaja = kohustised / kogupassiva omakapitali võlasiduvus = kohustised / omakapital omakapitali osatähtsus = omakapital / kogupassiva intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud * kui intressikulude kattekordaja arvväärtus peaks langema alla 2, tuleks kindlasti arvutada ka kassapõhine väärtus; kui intressikulude kattekordaja on väiksem kui 1, ei kata ärikasum intressikulu
osaleb tema asemel likvideerimises pankrotihaldur. Osanikud võivad konsensuse alusel likvideerija alati tagasi kutsuda, samuti võib seda teha kohus huvitatud isiku nõudel, kui on olemas mõjuv põhjus. Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine ja allesjääva vara jaotamine. Kui aktiva ületab passivat, jaotatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara osanike vahel (võrdeliselt sissemaksetega või vastavalt ühingulepingule). Kui passiva on aktivast suurem, tuleb osanikel puuduolev osa katta oma varast. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte vara, vaid vastutuse jagamisega. Vastutus aga on võrdeline osanike sissemaksete suurusega. See norm on jälle dispositiivne - ühingulepinguga võivad osanikud ette näha teistsuguse vastutuse jagamise korra. Antud sätte juures tuleb aga silmas pidada, et vastutuse jagamise teistsugune kord ei saa olla vastuolus täisühingu üldiste põhimõtetega, s.t
5. Pärandi mõiste Pärandaja vara, mis tema surma korral läheb üle pärijale (pärijatele), nimetatakse 1996. a. ja 2008. a. Toodud näite puhul pärivad lapse surnultsündimise korral pärandaja naine ja vanemad. Kui laps aga PärS § 2 kohaselt pärandiks. Sinna hulka kuuluvad nii aktiva kui ka passiva. Pärand koosneb elas, pärivad naine ja E (ainus) laps; kui laps siis sureb, on tema pärijaks tema ema, nii et E vara pärandaja kõikidest õigustest ja kohustustest, v. a. need, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt läheb lõpuks tervikuna tema naisele. on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõpevad viimase surma korral. Päritavad ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
