käsutada aktsionäri nõuet tema enda vastu st aktsionäril on nõue olemas ja üldkoosoleku hilisem otsus ei saa mitte midagi muuta ÄS § 279 lg 1 annab selle nõudeõiguse RKh 3-2-1-16-04! 24. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas 10. septembril 2005 suurendada aktsiakapitali fondiemissiooniga. 2004. aasta majandusaasta aruanne näitas majandusaasta lõpus alljärgneva seisu (tuh. kr): Aktiva Passiva Vara 760 Lühiajalised kohustused 300 Kohustused kokku: 300 24 Aktsiakapital 400 Reservkapital 40 Eelmiste perioodide puhaskasum 70
käsutada aktsionäri nõuet tema enda vastu st aktsionäril on nõue olemas ja üldkoosoleku hilisem otsus ei saa mitte midagi muuta ÄS § 279 lg 1 annab selle nõudeõiguse RKh 3-2-1-16-04! 24. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas 10. septembril 2005 suurendada aktsiakapitali fondiemissiooniga. 2004. aasta majandusaasta aruanne näitas majandusaasta lõpus alljärgneva seisu (tuh. kr): Aktiva Passiva Vara 760 Lühiajalised kohustused 300 Kohustused kokku: 300 24 Aktsiakapital 400 Reservkapital 40 Eelmiste perioodide puhaskasum 70
3) kommertspankade juhtimine rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine 17. Raha loomine pankade poolt Raharingluses oleva rahahulga suurust mõjutavad kommertspangad. Nad teevad seda nn. Raha loomise ehk hoiuste mitmekordistamise protsessi kaudu.Iga panga jaoks eraldi ja seetõttu ka kõikide pankade jaoks kokku kehtib nõue, et varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilansi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D=R+L 18. Raha multiplikaator Pankade pidevalt korduv tegevus: hoiuste kogumine ja vaba raha väljalaenamine näitab, et reservide ühikuline kasv suurendab hoiuseid ja rahapakkumist. Kui reservisuhet tähistab r, siis avaldist 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks (võimendiks). . Negatiivne multiplikaator. Esineb siis kui on tegemist impordi osatähtsuse suurenemisega, maksukoormuse suurenemisega
Omakapital -20 400 -197 558 -565 030 -931 151 -1 300 923 -1 669 344 -2 036 415 -2 402 137 -2 725 333 PASSIVA KOKKU: 979 600 792 442 409 970 28 849 -355 923 -739 344 -1 121 415 -1 502 137 -1 840 333 Aktiva- Passiva 0 0 0 0 0 0 0 0 0 32
Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad 20 Hüpoteegid Omakapital:
- (tulumaks) 40 272 33% = 13 290.- (sotsiaalmaks) Avansiline sotsiaalmaks: 3 * 4307 = 12 921.- Kokku: 8 457 + (13 290 12 921) = 8 826.- Ülesanne 3 Marta tegutseb FIE-na. 2009 aasta algul oli tal raha pangaarvel 13 000.- krooni, ostjad olid talle võlgu 7 000.- krooni, tal endal oli maksmata arveid kogusummas 5 000.- ja tema eelmise majandusaasta kasum oli 10 000.- krooni ja käesoleva aasta kasum 5 000.- krooni. Koosta algbilanss: AKTIVA PASSIVA Pank 13 000.- Võlad tarnijatele 5 000.- Nõuded ostjate vastu 7 000.- Eelmiste perioodide kasum/kahjum 10 000.- Aruandeaasta kasum 5 000.- KOKKU: 20 000.- KOKKU: 20 000.- Lõppbilanss: 1) tulu 50 000.- 40 000.- 2) kulu 10 000.-
1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad v...
tee-ehituse alla jääv maa, mida pole võimalik kasutada põllumajandusmaana) Finantskulu - riigi ja ettevõtte arvepidamises kajastatud kulud. Võrdne alternatiivkuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Varikulu - alternatiivkulu ja finantskulu vahe (shadow cost) Pöördumatu kulu - Juba ärakasutatud ressursside kulu. e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a
õmblusalal praktilistele esemetele, on olemas ka ruumide õdusamaks muutmiseks erinevaid vahendeid nagu näiteks vaibad, raamitud fotod ning kaunid toataimed. Ettevõtte finantseerimisallikaks on juhatuse liikmete isklik finantseering rahalise sissemakse näol ettevõtte omakapitali. OÜ Veture 10 Bilanss Aktiva Passiva Raha 150 000 Omakapital 154 724 Omavara 4724 Kokku 154724 Kokku 154 724 Tabel 3. Algbilanss. 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1. Toote valmistamise teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Meie firma pakub konkreetsete toodete asemel toote valmistamise teenust, mille eesmärgiks on pakkuda kliendile just sellist toodet nagu soovitakse
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt
rahuldada oma isiklikke vajadusi ka teisiti ... Eesliide ÄRI ei ole alati kohane ja selle võib ära jätta, sisu see ei muuda. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 5 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 6 Ettevõtte finantseerimiseks (raamatupidamise "keeles" bilansi passiva Paraku kipub äririskiga kombineeruma finantseerimisrisk, mida moodustamiseks on kahte liiki allikaid: väljendab laenude (võõrkapitali) osatähtsus passivas laen tuleb · omakapital kuulub omanikele, moodustub nende sissemaksetest ja koos intressidega ju tagastada ja seda sõltumata äri edukusest.
Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mistõttu bilansipäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta. 6. Struktuur Bilanssi iseloomustab tasakaal s.t. aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht , ja passiva poolel, milliste allikate arvel on varad moodustatud s.t katteallikate struktuur ja maht. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Seaduses kasutatavad mõisted 1) vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 3) omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Vara koostis ja vara katteallikad formeeritakse bilansikirjetena
suhtarvud arvutatakse välja nii vara kohta tervikuna kui ka erinevate vara liikide lõikes. Vara kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse müügikäivet vara maksumusega. (26, lk 22) Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. (2, lk 315) Võimendussuhtarvudel eristatakse finantsvõimendust ja tegevusvõimendust. Võimendus on seotud püsivkuludega tegevusvõimendus on seotud põhitegevuse püsivkuludega ja finantsvõimendus on seotud finantseerimistegevuse püsivkuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. (2, lk 317)
Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad Hüpoteegid Omakapital: Eelisaktsiad, lihtaktsiad nominaalväärtuses, täiendavad sissemaksed
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada a...
Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad Hüpoteegid Omakapital: Eelisaktsiad, lihtaktsiad nominaalväärtuses, täiendavad sissemaksed
Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad (võlakirjad) Pikaajalised kohustused: Pikaajalised võlakirjad Hüpoteegid Omakapital:
Vanim Rooma õigus tunneb kaht testamendi tegemise vormi Rahvakoosolekul tehtud testament 2.Testamentum inprocinctu testament tehakse rahva ees, kuid juba sõjaretkel enne lahingut. 49.Pärandi vastuvõtmine ja vastutus pärandaja võlgade eest Pärand avaneb isiku surmaga. Pärandi saamise ja vastuvõtmisega on seotud terve rida pärimisõiguslikke küsimusi. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle nii pärandaja varandus aktiva kui ka pärandil lasuvad kohustused passiva sest pärimise juures on ju tegemist universaalse õigusjärglusega. Vanema ius civile järgi pidi pärija pärandi vastu võtma. Preetor tegi siin muudatuse. Sui heredes võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda., neil oli beneficium abstinendi. Sellega ei saa pärandit ega ole ka kohustust võlgade tasumiseks. Preetor andis veel teisegi soodustuse: pärija võis lasta oma endise varanduse ja pärandivara lahus hoida
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
krooni. Ettevõtte põhikapital on 345 580 krooni. Kuna selleks, et plaan ellu viia, on vaja 495 580 krooni, võtakse 150 000 krooni laenu SEB 7 OÜ Mustvee Kurk 8 pangast. Alloleval tabelis 3. on toodud osaühingu algbilanss. Tabel 3. Algbilanss (EEK) Aktiva Passiva Raha 395 040 Lühiajaline laen 150 000 Põhivara 100 540 Osakapital 345 580 Kokku 495 580 Kokku 495 580 Laenu võtakse 1 aastaks, intressiga 12 %, tagatisena on kinnisvara, tagasi makstakse 12 500 krooni iga kuu ja 1 500 krooni intressi ka makstakse välja iga kuu. Raha tuleb
B) strateegiline (effectiveness) planeerimine (SP), mille objektiks on ettevõtte ... aga võib ka mitte olla kõik sõltub planeerija eelistustest. Igal juhul peaks pikaajalise strateegia ja tootmisprogrammi kujundamine, seal hulgas: kasutama kontrollimise võimalust: nt kui tuletatakse bilansi prognoosid, saab · oluliste põhi- ja kõrvaltegevuse valdkondade piiritlemine ning kontrollida aktiva ja passiva võrdsust; kui aga tuletatakse rahavoog, peaks · kasumipotentsiaali (tegevuse finantsaluse) loomine ja säilitamine; kontrolliks koostama rahavoo plaani ka otsesel meetodil. C) operatiivne (efficiency) planeerimine (OP), mis tegeleb strateegiliste Lisaks kasutatakse (või peaks kasutama): (pikaajaliste) plaanide täpsustamisega keskmise- ja lühiajalisteks perioodideks · eelarvestamist, mis seisneb füüsiliste ja rahaliste eelarvete koostamises nii
8. Kasumi, (profit) kui ettevõtte tegevuse ühe põhieesmärgi, kujunemist 7.1. kajastab kasumiaruanne. Tehakse vahet raama-tupidamisliku (arvestusliku) ja majandusliku kasumi vahel. 8. . 8.1. Majanduslik kasum erineb raamatupidamislikust selle poolest, et selle . arvutamisel võetakse arvesse alternatiivkulud (opportunity cost). 8.1. AKTIVA, active PASSIVA, Passive Käibevarad, current Lühiajalised kohus- assets tused, current Raha,cash 10 liabilities , Ostjate, kohustu- Lühiajalised 10
8 6. Ettevõtte kohustuste arvestus. Kohustus - rp. kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Kohustuste põhitunnuseks loet. e/v võlgnevuse olemasolu. Kohustused tulenevad möödunud tehin- gutest või teistest minevikusündmustest. Kohustuste kajastamisel on oluline: · kas näidata bilansis: bilansis näidatav kohustus peab olema tunnustatud ja mõõdetud, · kas avalikustada lisades, · kas üldse mitte avalikustada. E/v bilansis on passiva pool sisuliselt jaot. 2-ks osaks: kohustused ja omakapital. Kohustused jaot.: I. Lühiajal. kohustused - maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades 1 a. või vähem. Esinevad bilansis 8 põhirühmana: võlakohustused, ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest, võlad hankijatele, mitmes. võlad, maksuvõlad, viitvõlad, lühiajalised eraldised, muud ette- makstud tulev. per. tulud. Lühiajal. kohustused jaot. 3 kategooriasse: 1) Determineeritavad - lühiajal
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
aktsiatähti väärtpaberitena (vt VÕS § 917 lg 2). Aktsia kui: a) vara (TsÜS § 66) ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (vt ka ÄS § 226) b) aktsiakapitali (bilansikirje) mõtteline osa Aktsia kuulub aktsionäridele kuid aktsiakapital kuulub AS, mis on makstud sisse aktsionäride poolt (aktsia on tõend selle aktsiakapitali sisse makstud osa kohta) Aktsikapitali (bilansi passiva kirje) moodustub aktsionäride sissemaksetest akstiakapitali. Aktsia ei seondu õigustega aktsiaseltsile kuuluvale vara, kuna AS vara on AS omand, aktsia aga aktsionäri omand. Aktsia ei ole asi (vaid vallasvara), mistõttu ei saa rääkida valdusest aktsiale. Aktsia omamine tagab aktsionärile õigused AS-I suhtes. Aktsia erisused (võrreldes OÜ osaga) Aktsia on likviidsem (võõrandamine kergem). Min nimiväärtus on 10 krooni (ÄS § 223 lg 1). Aktsia on jagamatu (ÄS § 224)
2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal). Äririsk ühendab endas ettevõtte madalat konkurentsivõimet ja võimetust saavutada stabiilset tulude kasvu. Äririsk on risk, mida ettevõtte aktsionärid peavad kandma, kui ettevõtet finantseeritakse üksnes omakapitalist. Finantsrisk on seotud ettevõtte võimega rahuldada oma võlakohustusi (bilansi passiva poole juhtimisega seotud risk). Risk on raha kaotamise tõenäosus majandusürituses, kuid tänu riskile me võime teenida ka suurema riskipreemia mida suurem risk, seda suurem on oodatav tulusus. Eelisaktsia on hübriidväärtpaber (võlakiri+lihtaktsia). Võlakirjast eristab teda ainult see, et tal ei ole tähtaega. Eelisaktsiate omanikel ei ole hääleõigust. Dividendid USA-s on maksustatavad (erinevalt Eestist kehtib seal topeltmaksustamise printsiip)
Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. Ettevõtte finantsjuhtimise ,,tööriistad": bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Põhivara kulum
tegelevad kitsas majandussektoris. Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud. 2.2. Lepingulised hoiustamisasutused siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid. 2.3. Investeerimisfondid Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha o aktiva o passiva · Panga omatehingud pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid
ühtlustada ühetaoliste majandustehingute arvestust eesmärgiga üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni [6 : 165]. Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi
Eelisaktsia annab võimaluse saada kasumit. Bond lähedane eelisaktsiale ja obligatsioonile (vekslile). Aktsionärid vara omanikud, mitte aktsiaselts Dividend aktsiakasum Kontrollpakk sisaldab teoreetiliselt 50% + 1 aktsia Aktsiakapital rahakapital ja füüsiline kapital Finantseerimine enesefinantseerimine (aktsiakapitali suurendamine) ja võõrvahenditega finantseerimine (võetakse laenu). Bilanss Aktiva (varad näitab, mis sul on) ja passiva (aktiva allikad ehk kustkohast varad oled saanud). TOOTMISKULUD 1. Kulud ja kasumid Firma eesmärk saada maksimaalselt kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind (ehk siis mida oleks võinud selle asemel hoopis teha millest pidid loobuma, et teha mingit teist asja). Jaotatakse: *otsesene kulu rahalised maksed ressursside eest (ostad arvuti, auto, tööriistad, maksad üüri, elektri eest vms)
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
Peamine funktsioon on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine. Annab ka laenu. Tegutseb kasumi eesmärgil. Tahavad küll laenata niipalju kui võimalik, kuid peavad olema võimalised ka hoiustajatele raha välja maksma. Panga bilanss kajastab panga varade ja kohustuste vahet. Bilansi aktiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud varad. Siia kuuluvad väärpaberid, sularaha, mida hoiatakse reservis, ja laenud nii testele pankadele, valitsuseel, firmadele ja eraisikutele. Bilansi passiva poolel on eraisikute või ettevõtete rahas väljendatud kohustused ja omakapital. Omakapital on kõikide varade väärtus miinus kõikide kohustuste väärtus. Panga omakapital koosneb rahast, mida on maksnurd aktsiaomanikud miinus kahjumid pluss kasumid, mis on teenitud, mis on teenitud, kuid mida ei ole aktsionäridele dividendidena välja makstud. Bilansi kaks poolt peavad olema alati tasakaalus. Ehk Varad= kohustused + omakapital.
Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei 4 allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes. Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras.
rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi
4.5.2 Nõukogu 4.5.3 Juhatus 4.5.4 Audiitor 5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine 4.7 Aktsiakapital Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on kohustused ja omakapital). Passiva kust on vara saadud. Kasumiaruanne tulud miinus kulud=kasum/kahjum. Lõpptulemus kantakse omakapitali. 14 Aktsiakapital pannakse omakapitali reale. Ka reservkapital - selle moodustamine - iga- aastasest kasumist tuleb mingi osa välja jagamata jätta). Kuni 10% on kohustuslik reservkapital. Omakaptali juures on kasum/kahjum. Ülekurss kui aktsiad ostetakse kõrgema hinnaga kui turuväärtus. See kantakse ka omakapitali reale.
maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aažio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE Ettevõtte vara koostis ja paigutus ALLIKAD Varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus KÄIBEVARA KOHUSTUSED Kõik muu vara on käibevara Lühiajalised Pikaajalised Kohustused, mille
Maksebilanss näitab riigi rahvusvahelisi tehinguid mingi aja, tavaliselt aasta (aga ka kvartal, kuu) jooksul. Bilansis kajastuvad väliskaubandus, rahvusvahelised teenused, välisinvesteeringutega seotud kulud ja tulud, eraisikute ja riiklikud rahvusvahelised ülekanded, rahvusvahelised investeeringud ja laenud ning riigi keskpanga reservide muutus. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st koosneb aktiva ja passiva poolest, iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolel on maksebilansis tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb, s.o kaupade eksport, teenuste müük, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek, s.o kaupade import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebet(lad. k. debetta võlgneb) ja paremat poolt kreedit(lad. k
ja 2010. aastal oluliselt ei muutunud, sama võib öelda ka ettevõtte reservide kohta. Aruande aasta kasum vähenes 63% 2011. aastal, seda seetõttu, et finantsinvesteeringud suurenesid ning ettevõte soetas senisest rohkem varasid. Lisas 4 esitavad töö autorid bilansi verikaalanalüüsi, mis toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma. Vertikaalanalüüsist on näha, ettevõtte käibevarade osakaal koguvarade suhtes on kolme aasta jooksul sama, erinevus on vaid 1%. 2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile. Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt:...
maksuvõlad). 2. Investeerimisest (finantsinvesteeringute müük, finantsinvesteeringud, põhivara ost). 3. Finantseerimisest (saadud pikaajalised laenud, tagasimaksed, aktsiakapitali suurenemine, aazio, müümata omaaktsiad). 4. 8.4. Raamatupidamisbilanss BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD Ettevõtte vara koostis ja paigutus Varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus KÄIBEVARA KOHUSTUSED Kõik muu vara on käibevara Lühiajalised Pikaajalised Kohustused, mille
tingimustes. See näitaja on eriti tähtis kergesti haavatavale väikesele ja kuuldustele avatud pangale. Kohustused: Võlgnevus krediidiasutustele 123777 Võlgnevus klientidele 719194 Raha teel pankadesse 68668 Emiteeritud võlakirjad 5000 Muud passivad 26413 Viitvõlad 7785 Kokku: 950837 Omakapital: Vähemusosalus 811 Märgitud aktsiakapital 47982 Aazio 35889 Üldine pangandusreserv 21203 Reserv 7449 Muud reservid 33 Jaotamata kasum 13017 Omavahendid kokku: 125573 Kokku passiva: 1077221 Peamiselt on hoiuste väljavõtmised seotud nõudmiseni hoiustega ning seetõttu on otstarbekas hoiuste kogusummast välja arvata klientide tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on pikem kui 1 kuu (hoiuseid 143912) (79582+33541+73768+38461)/(719194-143912)=0,3917 = 39% on suuteline pank oma hoiustest katma 1. Laenude suhe hoiustesse ehk K/H- Näitaja leidmiseks jagatakse kõigi panga
väärtpaberid, väljamakstud intressid ja dividendid jm. 2. Ainelised vahendid: tooraine, kütuse, poolvalmis ja valmistoodangu varud. b) Põhivara (vara, mis on läibes üle 1 aasta): 1. Rahalised vahendid: pikemaajalised raha paigutused, asutamis ja arengu kulutused jne. 2. Ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed, amor 3. tisatsiooni kulud. 4. Ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid ine. II Passiva (kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu): a) Kohustused (võõrkapital): nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne. b) Omakapital: aktsi/osa-kapital, reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus Hariduse ja kultuuri seostest. Kultuuri (lad.k
asutajate tegevus äriühingu asutamisel. Mitterahalise sissemakse väärtust peab reeglina hindama audiitor (vrdl § 143) . Sissemakse peab olema tasutud enne ariregistrisse kandmise avalduse esitamist . Aktsia-ja osakapitali miinimumsumma nõude eesmärgiks on anda äriühingu võlausaldajatele teatav garantii oma nõuete rahuldamiseks: aktsia- või osakapitalile vastav summa peab ühingul olemas olema (ka j astub bilansi passiva poolel) ning selle arvel on pankrotimenetluse käigus võimalik rahuldada vähemalt osa nõudeid. Seda eesmärki teenivad muuhulgas sätted, mille kohaselt osa- või aktsiakapitali ei tohi vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse; kapitali vähendamisel tuleb teatada võlausaldajatele ning nende taotlusel nõuded tagada või rahuldada (A S § 199) ; dividendi maksmise regulatsioon; oma osade ja aktsiate
Kui ettevõte soovib suurendada oma käsutuses olevat kapitali, on seda võimalik teha enesefinantseerimisega ja võõrvahendite juurdehankimisega. Ettevõtte majandustegevusest annavad ülevaate mitmesugused finantsdokumendid, kõige sagedamini analüüsitakse bilanssi, mis annab ülevaate ettevõtte varade paigutamisest ja nende moodustamise allikatest rahalises väljenduses kindlal kuupäeval. Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest, esimene näitab varade suurust ja teine moodustamise allikaid. Passiva poolel on omavahendid, aga tavaliselt ka võõrvahendid, mis on sisuliselt laenud kas teistelt ettevõtetelt või pankadelt. Tootmisfunktsioon Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse
2) elu- või pensionikindlustusega tegelemise korral kaksteist miljonit krooni; 45 3) kohustusliku liikluskindlustuse, teiste vastutuskindlustuste, samuti krediidi-, garantii- või finantsriskide kindlustusega tegelemise korral kümme miljonit krooni; 4) muude kahjukindlustusliikidega tegelemise korral viis miljonit krooni. 6. Riskikonsentratsioonipiirangud- kindlustusportfell on passiva poolel. Kindlustusportfell on ühe kindlustusandja käes olev kehtivate kindlustuslepingute kogum koos nende juurde kuuluvate reservidega. Kindlustusseltsi poolt enda kanda võetud üksik suurim risk ühe kindlustusobjekti suhtes võib olla kuni 10 protsenti omavahenditest (ülejäänud peab olema edasikindlustatud) ja erinevate kindlustusriskide summa ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või ületada 20 protsenti omavahenditest.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
Antud laenud Muud kohustused Põhivarad Omakapial Muud varad Aktsiakapital VARAD KOKKU Jaotamata kasum Reservfondid VÕÕR-JA OMAKAPITALI KOKKU Antud bilansi aktiva on järjestatud likviidsuse järjekorras, passiva mahu järjekorras!!! VARAD Nõudehoiused teistes pankades Raha ja ekvivalendid (valuuta) Kohustuslik reserv keskpangas, millest pank saab takistusteta kasutada proportsionaalselt osa vastavalt hoiuste vähenemisele. Turukõlblikud väärtpaberid on väärtpaberid, millele ulatub panga omandiõugus, milleks on võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (võlakirjad, sertifikaadid, eelisaktsiad, mille puhul ei ole määratud tagasiostmine. Repo puhul ei laiene panga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
