Baseeruvad osanike kapitalil. Hoiupangag ja krediidiliidud. Hoiupangad on väiksemad kui kommertspangad, eraisikutele orienteeritud. 2.2. Lepingulised hoiustamisasutused siia kuuluvad kindlustusettevõtted ja pensionifondid. 2.3. Investeerimisfondid Panga tegutsemisvaldkonnad: · Krediittehingud tehakse klientide raha o aktiva o passiva · Panga omatehingud pank võib ka oma vahenditega tehinguid teha, investeerida, neid välja laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid...
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500...
Nt: pangad. Pakuvad sama teenust , hoiavad kokku raha üüri ja tööliste pealt. · Vertikaalliitumine samas majandusharus kuid erinevas tootmisetapis firmad liituvad. Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus...
Mis on punase storno meetod? Osteti kaup, mis osutus odavamaks · Tehakse kanne miinus märgiga ( vanasti oli oluline ka punane värv) deebetisse. · Kustutatakse sissekanne täielikult ja kirjutatakse õige sissekanne asemele · Perioodi lõpus arvestatakse hindade muutumistega ja lahutatakse need siis kollektiivselt · Vähendatakse TTA kirjet passiva poolelt vastavalt summale , mille võrra toode odavamaks osutus. · Ei pöörata tähelepanu hinna muutusele ja makstakse ikka rohkem 3. Miks on vajalik vigade paranduse viiside tundmine? · Polegi vaja · Paljud raamatupidamisprogrammid ei luba muuta juba sisestatud infot, seega tuleb teostada vigade parandus uute kirjete abil · Et kui bilanss ei klapi siis muuta andmeid nii, et klappima hakkaks...
1 Planeerimissüsteemi kirjeldus Esialgne plaan on alustada oma äri äriplaani järgi. Kui midagi peaks muutuma, teen muudatused ka äriplaanis. 11.2 Finantseerimine Algkapitaliks on hetkel planeeritud oma raha 10000.- ja hiljem tuleb võtta pangalaen. Tagasi tuleb hakata maksma alates 2.aastast. AKTIVA PASSIVA Kassa Pikaajalised laenud 19173 Arveldusarve 20896 Hankijad Immateriaalne vara Omakapital 10000 Seadmed 8277 Kasum/kahjum 11.3 Kasumiplaan Tulud 1.a 2.a 3.a 4.a Müügitulu 134967 153962 175342 196826 Müügitulud kokku 134967 153962 175342 196826 Kulud majandustegevusest 1.a 2...
PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26...
fin.inv. Mat. põhivara kontroll: 0 D+ K- D+ K- D+ K- aktiva 0 passiva 0 parool: muster 0 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 Osakapital Reservkapital Kasum D- K+ D- K+ D- K+ 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 0 Pank 0 Kassa 0...
Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud...
Iga ettevõtja kinnitab oma kontoplaani vastavalt vajadusele, oskustele ja raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi...
PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
TÄIENDKOOLITUS: 2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot *Lauad, toolid 500 eurot...
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru...
ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
Tabel näitab monopoolse panga lähtebilanssi. Oletame, et kohustuslik reservimäär rr=10%. Eeldame ka, et kogu raha hoitakse ainult selles pangas ning et nimetatud pank püüab maksimeerida oma kasumit ning seetõttu laenab välja kõik lisareservid (st, et panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7. Oletame, et meie monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 1000 r.ü . Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõikide tehingute koondsumma, st arvestades kõiki võimalikke laenude andmisi ja taashoiustamisi (st asetleidvat...
See on dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks...