Ettevõtte finantsanalüüs Finantsanalüüs on koostatud 2008 ja 2009. aasta põhjal. Arvutused on tehtud bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande baasil. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio)= Käibevara/ Lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2008 = 10 799 484 / 2 316 841 = 4,6 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2009 = 5 406 775 / 1 738 597 = 3,1 Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks. 2
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass
Liechtenstein, (Soome, Rootsi, Austria). Rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid: 1. Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) 2. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 3. Maailmapank (WB) Kaubandusbilanss vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesed- ja kaudsed investeeringud. Maksebilanss on statistilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide tegevuse suhet kogu välismajanduslikku tegevusse. Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Bilanss ja kasumiaruanne Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss, kasumiaruanne ja rahakäibe (rahavoo) aruanne. Bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansis aktiva (vara) pool peab võrduma passiva (kohustuste ja omakapitali ehk vara katteallikate) poolega Kasumiaruanne Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi.
väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c. tuleb raamatupidamises kajastada Eesti kroonides d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a. mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul b. mis tuleb hüvitada kahe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul
kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Omakapital Aktsiakapital
Visiitkaardid 8 eurot 100 tükki 8 eurot Kokku 136,6 eurot VI. Algbilanss Ettevõtte algkapitaliks on 2500 EUR, mis on firma alustamiseks taotletud. Puudujääv summa kaetakse firma omanike isiklikest säästudest, et vältida alustava firma liigset koormamist intressidega. Aktiva Passiva Raha 2500 EUR Omakapital 2500 EUR Aktiva kokku 2500 EUR Passiva kokku 2500 EUR VII. Turundus Ettevõtet reklaamitakse sotsiaalvõrgustikes, reklaami levitatakse ka visiitkaartide ja brosüüridena. Pikemas perspektiivis võetakse rendile reklaampinda, lisaks kasutatakse kohalike uudisteportaalide reklaamiteenuseid. VIII. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted
Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus: Iga tehing tuleb kirjendata üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontode; Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetiliste kontode; Analüütiliste kontode
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
Omanike (liikmete) sissemaksed 2 500 2 500 2 500 2 500 0 0 0 Akumuleeritud kasum (kahjum) -2 068 1 730 5 519 15 438 25 438 35 518 45 677 Omakapital kokku 432 4 230 8 019 17 938 27 938 38 018 48 177 Passiva kokku 32 099 41 005 42 793 50 831 58 831 66 911 75 070 * Perioodi lõpu seisuga AKTIVA - PASSIVA 0 0 0 0 0 0 0 AKTIVA - PASSIVA muutus 0 0 0 0 0 0 Allikas: autori koostatud 22
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
11. Finantsmajandusplaanid 11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse kord aastas. Planeerimissüsteemi alusel koostatakse kasumiplaan. 11.2. Finantseerimine Kuna ettevõtte omandivormiks on osaühing, siis algkapitaliks on 1 miljon eurot millest 100 000 eurot on panga laen. 1.aasta lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 100 000 Raha 1000000 Omakapital 900 000 Immateriaalne põhivara : 0 Kasum 0 Aktiva kokku: 1000000 Passiva kokku: 1000000 9 11.3. Kasumiplaan
reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
ETTEVÕTLUS – kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine, ärakasutamine, riskide võtmine. ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID – kasu saamine, kindel lõpptulemus, MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILIN...
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal m...
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI!
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem ...
võlgnevus (b) arved (f) 3. Varud (c) 10000 Pikaajalised kohustused 100000 4. Põhivarad (d) 150000 Omakapital Aktsiakapital 75000 Eelnevate perioodide jaotamata 50000 kasum Varad kokku (e) 250000 Passiva kokku (g) 250000 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive/lühiajaline võlgnevus Lühiajaline võlgnevus = 750000/18,75=40000 Põhivarade käibekordaja = müügineto käive / põhivarade keskmine jääk Põhivarade keskmine jääk = 750000/5=150000 Varade käibe kordaja = müügineto käive / varade keskmine jääk Varade keskmine jääk = 750000/3=250000 Varad kokku 250000 Passiva kokku 250000
Kapitali struktuuri analüüsimisel vaadatakse seda, millist osakaalu omab üks või teine finantseerimisallikas allikate kogumahust ning kapitali struktuur näitab seda, milliseid allikaid kasutatakse tegevuse finantseerimisel. Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja ettevõtte võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ka ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. 27 Mis on finantsplaneerimine? Finantsplaneerimine on ettevõtte rahaliste vahendite planeerimine ettevõtte põhieesmärgi saavutamiseks. Finantsplaneerimise tulemusel formuleeritakse ettevõtte finantseesmärkide saavutamise teed. Finantsprognoosid ja -plaanid on teisesed plaanid ja nad tuginevad müügi- ja tootmisplaanidele. 28 Loetle finantsplaneerimise ülesanded;
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
Skeem 2 järgi. Netokäive 495 500 2 Müüdud toodangu maksumus 197 169,73 Brutokasum 298 330,27 Turustus - ja halduskulud Ärikasum Finantskulu 30 000 Kasum majandustegevusest Ettevõtte tulumaks 22% Puhaskasum 11. Plaaniline bilanss ( Lühendatud) Aktiva Passiva Raha Lühiajalised kohustused: Ostjate laekumata arved 11 500 kohustused hankijatele 1160 Materjali varu maksuvõlad Valmistoodangu varu 1065,1 Kokku lühiajalised kohustused Kokku käibevarad Pikaajalised kohustused: Põhivarad: Omakapital: maa 120 000 aktsiakapital seadmed 895 000 jaotamata kasum
september 2013 Finantsaruannete tõlgendamise tähtsamad valdkonnad: 1.Kasumlikkus 2.Efektiivsus 3.Finantseerimine 4.Likviidsus 9 27. september 2013 Raha 10 Võlad ja ettemaksed 40 Nõuded ja ettemaksed 20 Pikaajalised kohustused 30 Varud 30 Kapital 20 Põhivara 40 Kasum 10 Kokku aktiva 100 Kokku passiva 100 Müügitulu 100 Kaubad, toore, materjal -20 Tegevuskulud -20 Tööjõukulud -30 Põhivara kulum -20 Kasum 10 10 27. september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid: A. Hälbeanalüüs 1.Bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüs: aruandluse
grupitöö- Turu-uuringute läbi- ed); tarkvarad viimine; müügikampaaniad; kontoritarkvara; tööprotsessi modeleerimine; TPS- Tellimuste Tootmisseaded.cam- Firma fondide Palgad, aktiva, Töötajate tehingud jälgimine, süsteem; Toorainete juhtimine. passiva, arvete juhtimine.töölepin kirjutamine, ladustamine ja jälgi- Käibevara.fikts. maksmine, andmete g, ting. Kes fiktseerimine, mine; laoseisu jälgi- vara, ettevõtte fiktseerimine lahkub, õpingute töötlemine. turu- mine ja fikseerimine kassa süsteem, fiktseerimine; uuringute kust-kuhu; Firma aktsiate müük ja ameti muutuste
BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). BILANSS Oluline on jälgida, et peale majandustehingu toimimist ja kande tegemist oleksid bilansi aktiva ja passiva pooled endiselt võrdsed. KUI BILANSS on TASAKAALUS, on kanded selles hetkes TÕESELT ja piisavalt kirjendatud. MAKSUSTAMINE KÄIVE on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist, saadav sissetulek. Eesti käibemaksuseaduse järgi on käive: kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus kauba või teenuse omatarve kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse
kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel. 11 Tallinna Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku
Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 973 945 1 279 633 Kokku 1 196 163 1 531 851 PÕHIVARA KOKKU 1 196 163 1 531 851 AKTIVA (varad) KOKKU 3 109 428 4 191 043 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KOHUSTUSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijaile 518 624 903 675 Maksuvõlad 4 82 881 43 262 Võlad töövõtjatele 74 450 102 051
............................................jooksevkonto 126. Current account deficit ..................................maksebilansi puudujääk 127. Current account surplus .................................maksebilansi ülejääk 128. Cyclical unemployment .................................tsükliline töötus 129. Deadweight loss .............................................puhas heaolukahju 130. Debit side ........................................................ passiva 131. Deductions .....................................................hinnaalandus; mahaarvamine 132. Defined ..........................................................määratletud 133. Deflation ........................................................deflatsioon 134. Deliver ...........................................................väljastama 135. Demand ..........................................................nõudlus 136. Demand deposit .............................
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
F 1200 2 2400 2400 G 250 12 3000 3000 H 100 10 1000 1000 Kokku X X 118400 20000 30400 20400 47600 1.5. Algbilanss Kasutadaolevad rahalised vahendid Olemasolevad vahendid ja seadmed Omanikud, osalus põhikapitalis Finantseerimisallikad Aktiva Passiva Raha 211188 Kohustused 50000 Põhivara B 20000 Omakapital 181188 Aktiva kokku 231188 Passiva kokku 231188 2. Tootmine ja turundus 2.1. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Toote, teenuse täpne kirjeldus (kooskõlastatus seadusandlusega). Toodangu olulised (positiivsed) omadused.
Märkmik 3 1 3 Muusika 180 1 180 Kokku 1128 85 1996 Tabel 3. Sisseseade maksumus 1.5 Algbilanss Kuna ettevõtte juriidiline vorm on osaühing, siis vaba kapital on 2500€. Ettevõtte käivitamiseks on vaja võtta laenu, laenusummaks on 2000€ intressiga 7%. Laen on võetud kaheks aastaks. (Lisa2) Aktiva Passiva Raha(€) 2500 Laen(€) 2000 Vahendid 1996 Omakapital(€) 2500 Aktiva kokku(€) 4496 Passiva kokku 4500 Tabel 4. Algbilanss 5 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1 Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted OÜ VolleyS pakuks kvaliteetseid spordiriideid/varustust võrkpalluri harrastajatele kui ka võrkpalluritele
Sellest ajast peale pole rahal mitte mingit väärtust sisuliselt väärtus on tal ainult usalduspõhine. -) Hetkel on kõige suuremad valuutad jeen ¥, dollar $ ja euro (veel on tähtsal kohal nael £, CAD ja AUD jne). -) Maailmas pole ühtegi ülemvaluutat ja seega valuuta väärtus kõigub koguaeg. -) eksponentsiaal võrrand y = 2x (väärtuse graafik). Investeerimine * Aktiva vs. Passiva: 1. Kuluta vähem. 2. Osta tootvaid varasid. 3. Teeni varadelt raha. 4. Osta rohkem tootvaid varasid. * Miks investeerida? -) Inflatsioon iga sekund sööb su raha. -) Raha teenimine aktivate kasvatamine passivate asemel. -) Sissetulekute ohutuse tagamine. -) Majandusega kursis olemine sunnib mõtlemine, lugema ja probleeme ette ennustama. * Millised võimalused? -) Pangakonto (i = 0,25% aastas) -) Kasutushoius (i = 0,4%) -) Tähtajaline hoius (i = 0,65%)
Lühiajalised investeeringud 0 0 0 0 0 Käibevara kokku 11099 16521 25138 33261 49626 Põhivara 39625 65189 77971 81167 87558 Akum.kulum -831 -4474 -10034 -16362 -23360 Põhivara kokku 38794 60715 67937 64805 64198 AKTIVA KOKKU 49892 77235 93075 98066 113824 PASSIVA Võlad tarnijatele 1594 1705 1846 2683 3550 Võlad töövõtjatele 895 1790 2237 2262 2288 Tulevaste per.tulud 4474 3579 2684 1789 894 Maksuvõlad 703 1231 1539 1572 1574 Lühiajalised nõuded 7666 8305 8306 8306 8306 Pikaajaline laen 38350 57204 58483 48896 45745 Kohustused kokku 46016 65509 66789 57202 54051
ettevõtte kaugemaid äritegevuse eesmärke, nagu näiteks: * olulise turuosa haaramine * rentaabluse ja omanike tulu suurendamine * toodete mitmekesistamine ja uue tehnoloogia arendamine 1.7. Eeldatavad tulemused See paragrahv toob välja eeldatavad tulemused, mida juhtkond loodab antud äriplaani teostamisel saavutada. Oma olemuselt on see kokkuvõte põhilistest finantsprognoosides esitatud arvudest, nagu: * tulu, brutokasumi protsendi ja rentaabluse väljavaated * aktiva, passiva ja omakapitali tendentsid * rentaablusnormid jmt. 2.0. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Selles paragrahvis antakse ettevõttest lühiülevaade. 2.1. Põhiline informatsioon 2.1.1 Nimi, aadress, asukoht Täielik nimetus, aadress, asukoht ja kontaktandmed. 2.2.2 Asutamisaeg Esitab ettevõtte asutamiskuupäeva ja registreerimisnumbri. Kui kaua on ettevõte äritegevuses osalenud? Kas tegevuse algus langeb kokku asutamiskuupäevaga või on tegevus mingiks perioodiks soikunud
3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa. Passivas on kajastatud ettevõtte varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital),
dalla preposizione a, semplice o articolata NB: Risponde alle domande a chi? a che cosa? I pronomi mi, ti, ci, vi, loro e le forme pronominali gli e le hanno spesso la funzione di complemento di termine: Mi piace molto leggere. Le ho regalato un disco. A loro il tuo giudizio non interessa. Ho detto loro di smetterla. Complementi d'agente e di causa efficiente: Il complemento d'agente indica l'essere animato o personificato da cui è compiuta l'azione espressa da un verbo di forma passiva: La lampadina elettrica è stata inventata da Edison. Edison è colui che ha compiuto l'azione di inventare la lampadina elettrica. Tale complemento è introdotto dalla preposizione da, semplice o articolata. Il complemento di causa efficiente indica l'essere inanimato da cui è compiuta l'azione espressa da un verbo di forma passiva: il vigneto fu devastato dalla grandine. La grandine è ciò che ha compiuto l'azione di devastare il vigneto. Tale complemento è
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused
ettevõte teenib kasumit või mitte. Kasumiaruannet on kahte liiki: skeem 1 kulud on jaotatud liikide järgi (lihtsam, teenustega tegelevad väikeettevõtted kasutavad tihti seda) skeem 2 kulud on jaotatud erinevate osakondade/tegevuste/funktsioonide järgi (põhjalikum, seda kasutavad enemasti suuremad ettevõtted) Mis asi on bilanss ja kuidas seda esitatakse? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis annab informatsiooni ettevõtte majandusliku seisundi kohta. Aktiva ja passiva peavad olema tasakaalus. Bilanssi esitatakse kahepoolse tabelina, mille üht poolt nimetatakse bilansi passivaks (kust on ettevõtte varad pärit) ning teist poolt bilanst aktivaks (mis on nende varadega tehtud). Miks ja kuidas jagab ettevõtte dividende? Kelle otsusega? Dividend on rahaline või mitterahaline tulu, mida makstakse äriühingu omanikele Dividende makstakse vaid siis, kui omakapital seda võimaldab ja on kasum, mida jaotada ning kui see on
Viimane rida on puhaskasum. Puhaskasum on kogukasum miinus kaudsed kogukulud. Ettevõtte juht peaks alati teadma oma sissetuleku, kogukasumi ja puhaskasumi olukorda. 7.1.2 Bilansitabel Üks erinevusi kasumiaruande ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui kasumiaruanne koostatakse ajavahemikuks 1. aprill 30. juuni (teine kvartal), siis bilansitabelis tuuakse ära aktiva, passiva ja omakapital 30nda juuni seisuga. Aktivasse arvatakse kõik tootmis- ja teenindamisvarustus. Igal ettevõttel on vaja raha. Raha tuleb alati aktivas ära näidata. Kui te toodate piima, on lehmad teie aktivateks. 16 Passiva alla kuuluvad tootmisvõlad. Kui näiteks toormaterjale ostetakse krediidi peale, tuleb see krediit passivas ära näidata. Samal ajal märgib
a. euroopa äriühing b. osaühing c. usaldus- ja täisühing d. FIE e. aktsiaselts Küsimus 29 Ettevõttele väljastati reklaamkingitusi 10 tk maksumusega 8 eurot, 10 tk maksumusega 10 eurot, 10 tk maksumusega 13,20 eurot. Milline on ettevõtte maksukohustus? Vali üks: TM 35,09 ja SM 55,14 eurot TM 29,20 ja SM 45,90 eurot TM 35.10 ja SM 55,10 eurot TM 29,94 ja SM 45,95 eurot Küsimus 30 Konto kaks poolt on Vali üks: a. Deebet ja Kreedit b. Deebu ja Kreebu c. Aktiva ja Passiva Küsimus 31 Usaldusühingu miinimumasutajate arv Vali üks: a. pole määratud b. kaks ja rohkem c. üks ja rohkem d. kaks Küsimus 32 RP- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et ei oleks võimalik saada ülevaadet tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest Vali üks: Tõene Väär Küsimus 33 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine....
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Põhivara kokku 0 0 0 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 0 0 0 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad
Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Põhivara kokku 0 0 0 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 0 0 0 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
