Valmistoodang 30,832 Tarnijatele tasumata arved 36,912 Tulud kaupade müügist 39,824 SEB Pank(arvelduskonto) Eelmiste perioodide jaotamata 56,737 kahjum 76,631 Tulud teenuste müügist 84,466 Aruandeaasta kasum ? Osakapital ? Bilansss Käibevara Põhivara Passiva km ettemaks 273 15,267 masinad ja seadmed 166005 võlg ostjate laekumata arved 6,702 15,490 muu mater põhivara võlg tooraine ja materjal 10,280 isiku tulum. Võlg ettemakstud rent 11,410 sots maksu võlg
2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital). Bilanss koosneb kahest poolest: aktiva pool on vasakul ja passiva pool paremal. 2 Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + aruandeaasta kasum m.a algul Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital – aruandeaasta kahjum Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital +
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).1 Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" kaks korda ja "lanx" kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid
Rahulolev klient levitab infot. Samas reklaamitakse ettevõtet ka internetis erinevaid kanaleid mööda. Võimalusel saab reklaamida ka ajalehes, raadios, televisioonis. Visioon Kliendisõbralik internetipood, mis ei poe probleemide puhul peitu. Neljanda aasta lõpuks Esimene ettevõtte esinduskauplus. Hinnakujundus Ostukulu Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva Raha Lühiajaline laen 8282 0 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250 Omakapital
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalisteks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised.
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana
koguvara Sama suhtarvu saab avaldada veel ka järgmiselt: = -------------------- -1 Omakapital Omakapital Omakapital 1.2. Omakapitali osatähtsus = ---------------------------- = -------------------------------- kogukapitalis passiva kokku kogukapital e. soliidsuskordaja(riigiet.0,66; eraet.0,37) 2. Intressikulude kattekordaja: Ärikasum (EBIT) = ---------------------------- Intressikulud Pikaajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Pikaajaliste kohustuste Koguvara Koguvara üldine kattekordaja =-------------------------- = --------------------------------
omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt ( vt Näide 1). Näide 1 AKTIVA BILANSS PASSIVA 8 31.01.13 Kassa 100 Arveldused hankijatega 25 000 Arvelduskonto 50 000 Palgakohustus 15 000 Tooraine ja materjal Lühiajal. pangalaen 12 100 (varud) 30 000 Aktsiakapital 120 000 Phivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000
1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
6. Tabel näitab monopoolse panga lähtebilanssi. Oletame, et kohustuslik reservimäär rr=10%. Eeldame ka, et kogu raha hoitakse ainult selles pangas ning et nimetatud pank püüab maksimeerida oma kasumit ning seetõttu laenab välja kõik lisareservid (st, et panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7. Oletame, et meie monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 1000 r.ü . Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõikide tehingute koondsumma, st arvestades kõiki võimalikke laenude andmisi ja taashoiustamisi (st asetleidvat
RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital Välisvaluuta Omand
Pikaajalised finantsinvesteeringud Pikaajalised nõuded Materiaalne põhivara Ehitised Korter Masinad ja seadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Inventar Mööbel Seadmed Materiaalne põhivara kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 500 Laenukohustused 13 400 Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 13 900 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 27 000 Maksuvõlad Kokku 500 Lühiajalised kohustused kokku
4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (varad) kokku: Passiva (kohustused ja omakapital) kokku: 7.Millistest kuludest koosneb müüdud kauba kulu tootmisettevõtte puhul? Tooraine maksumus, transpordi kulu, ruumide rent, tööliste tasud. 8
6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing
välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 2.3 Raamatupidamisbilanss Bilanss (RPS § 18 lg 1) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi:
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500
laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed Pöördvõrdelises suhtes Tagasiside Õige vastus on: Võrdsed . Küsimus 12 Kui pikk on tavapärane majandusaasta? 12 kuud Kuni poolteist aastat 1 kalendriaasta Iga ettevõte määrab majandusaasta pikkuse ettevõtte põhikirjas Tagasiside Õige vastus on: 12 kuud. Küsimus 13 Millistest märkidest koosneb roomanumbrite süsteem? A, B, C, D, E, F, G I, V, X, L, C, D,M 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0
Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000
Raha 307 745 228 333 Nõuded klientide vastu 36 667 36 667 Kokku käibevarad 344 412 265 000 Põhivara (soetusmaksumuses) 1 400 000 1 400 000 Kulum (akumuleeritud) -210 000 -70 000 Kokku põhivara 1 190 000 1 330 000 Kokku aktiva 1 534 412 1 595 000 PASSIVA Võlad tarnijatele** 60 000 60 000 Maksuvõlad - palgaga seotud* 10 400 10 400 Üürivõlad 13 000 13 000 Intressivõlad 28 000 35 000 Maksuvõlad - tulumaks 28 836 13 788 Pikaajalise laenu lühiajaline osa 200 000 200 000 Kokku lühiajalised kohustused 340 236 332 188
12. 2012: AKTIVA Summas Raha ja pangakontod 100 000 Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000 Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000 Pikaajaline pangalaen 3 000 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 2 000 000 Jaotamata kasum 1 000 000 Passiva kokku 6 500 000 2011. aasta müügitulu kokku moodustas 7 500 000 krooni. Detsembrikuu käive oli 375 000 krooni. Müügiplaan 2013 I poolaastaks:
Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Telefoni ja interneti kulu 7 083 Transpordikulu kaupade ja materjalide 11 026 müügil Töötuskindlustuse kulu 2 883 Intressikulud 7 687 114 820 KASUM/KAHJUM 34 327 KÄIBEVARA 136 248 AKTIIVA PASSIVA Sularaha kassas 19 014 Ostjate laekumata arved 6 702 Isiku tulumaksu võlg 1 992 SEB Pank(arvelduskonto) 57 737 Kogumispensioni makse võlg 95 Ettemakstud rent 11 410 Sotsiaalmaksu võlg 6 258 Käibemaksu ettemaks 273 Tarnijatele tasumata arved 36 912 Tooraine ja materjal 10 280 Töötuskindlustusmakse võlg 796 Valmistoodang 30 832 Võlg töövõtjale 8 168
KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat EUR) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0...
· Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital · · Majandustehingutega kaasnevad muudatused bilansis · Bilansimahu kasv aktiva ja passiva pool suurenevad ühe ja sama summa võrra. · Aktiva muutus muudatus toimub varade struktuuris · Passiva muutus muudatus toimub kohustuste ja omakapitali struktuuris · Bilansimahu kahanemine aktiva ja passiva pool vähenevad ühe ja sama summa võrra · · Kontorist · Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit -
aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
ei saa. Ühingul ei teki kohustusi enne, kui kõik on selgeks tehtud. Sissemakse tasumise tähtaeg: kohe tasumise nõue kohe kui kapitali suurendamine toimub, siis peab tegema selle kohta ka registrikanne. Peale kannet peab olema ka tasutud juba. Sissemakseta asutatud ühing: sissemakset kohe ei nõuta. Miinimumkapitali nõude kaotamine Osakapitali säilitamine Bilansi üldskeem: Aktiva (vara) Passiva (mille arvelt vara omandatud on) * Vara * Kohustused * Omakapital Kui passivas on midagi positiivset, siis seda on võimalik ka välja maksta. See on ka põhjus, miks ühingutesse üldse investeeritakse jne. Kui palju peaks ühing dividende maksma? Kui ühingul on liiga palju kapitali, siis see tuleb osanike vahel laiali jagada (see oli nii varem). Kuid tänapäeval maailma suurte äriühingute käes on siiski palju raha, mis seisab lihtsalt.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 ...
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). AKTIVA Varad: käibevara + põhivara (kasutatakse pikaajaliselt tootmiseks v teenuse osutamiseks) PASSIVA Omakapital + Kohustused (lühiajalised kuni 12 kuud, pikaajalised üle 12 kuu) Aktiva = Passiva, Varad = kohustused + omakapital Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid majandusüksuse printsiip rk arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et RK on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada.
TÄIENDKOOLITUS: 2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot *Lauad, toolid 500 eurot
Varud 200 100 Põhivara (jääkväärtuses) 597 520 Kokku VARA 1187 1010 Passiva Kokku lühiajalised kohustused 357 50 Pikaajalised laenukohustused 310 360 Osakapital 600 600 Käesoleva perioodi kahjum -80 0 Kokku PASSIVA 1187 1010 Lahendus: Äritegevuse rahavood Käesoleva perioodi kahjum -80 Amortisatsioonikulud +43 Nõuded +50 Varud -100 Lühiajalised kohustused +307 Kokku +220 Investeerimistegevuse rahavood Põhivara soetamine -120 Kokku -120 Finantseerimistegevuse rahavood Pikaajalise laenu tagasimakse -50
Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on International Trade Law) ISO (International Standards Organisation) WB (World Bank) Maksebilanss Maksete üldsummade vahekord kindla aja jooksul Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud Tasakaal Väliskaubandusebilanss Jooksevkonto Kapitali ja finantskonto Teenuste bilanss Tänan kuulamast!
Kodutöö nr. 3 Bilansi muutuste vormid Aktiva Passiva Jrk. Majandustehing suureneb väheneb suureneb väheneb I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 6,0 5,9 27,3 80,2 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 120 2. Laen 700 3. Laekum.müügist 843,7 867,3 908,6 962,9 1062,0 KOKKU sissetulek 1663,7 867,3 908,6 962,88 1062 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 700 Sisustus ja tehnika 110 Varud 10 Töötasu 240 250 255,00 260,00 265,00 Materjal 135 13...
) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadusele, mis sõltub mitmetest teguritest. Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused
Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv, Osanike sissemaksed miinus väljamaksed osanike jooksval Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/ sissemaksed (netos) aastal Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 2.Kontodele kirjendatud D = K AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K Kahjum Kasum KULUD TULUD · 3.Kõikide kontode lõppsaldodest moodustub bilanss · 4.Varade kontod omavad D saldot, kohustuste ja omakapitali kontod omavad K saldot · 5.Kontode D saldode summa = K saldode summaga · 6.Varade e. aktiva kontode suurenemine D,
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA ...
raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon.
* Aktsiisimaks on kaudne maks , mida rakendatakse tarbimise reguleeerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. 3. Aktiva Aktiva on kontoformaadis koostatud raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. Käibevaradeks on nt ettevõtte raha, ostjatelt laekumata arved ja kaubavarud. Põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutav oma tegevuses pikemaajaliselt. Põhivaradeks on nt ettevõtte masinad, seadmed ja hooned. 4. Passiva
16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo * 0 * 0 * 0 * 0 Varud Pikaaj.fin.inv. Mat. põhivara kontroll: 0 D+ K- D+ K- D+ K- aktiva 0 passiva 0 parool: muster 0 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 Osakapital Reservkapital Kasum D- K+ D- K+ D- K+ 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 0 Pank 0 Kassa 0
· vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võlad ehk nõuded * võlad kaupmehele (tarnija, hankija) · Tehtud ettemaksed *lühiajaline laen
Arenguväljaminekud 0 0 Ostetud konsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. 0 0 Firmaväärtus 0 0 Ettemaksed immateriaalsed põhivara eest 0 0 PÕHIVARA KOKKU 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0 Tagatiseta võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 0 0 Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 0 0 Ostjate ettmaksed toodete ja kaupade eest 0 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
