RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale? Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised ...
Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Erineb ooperist lavalise tegevuse puudumise tõttu. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. · Kantaat- algselt sarnases paari aariaga ja ooperistseenidega. Saksamaal arenesid 17. sajandil kirikukantaadid, mille aluseks olid kas piibli- või koraalitekstid. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist. · Kirikukontsert- barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neid oli
Barokk 17-18 saj Alguse sai Itaaliast Barocco - portugali keeles. kasutati juveelikunstis - ebakorrapärane pärl. itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile. 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks. Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik, efektne Riietus - ebaloomulik. Pargiarhitektuur - moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha, ekstaas, kurbus Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängi...
Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür sündis 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid,tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo S...
väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati peamiselt õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2013.õ.-a. TALLINN BAROQUE Liina Saari - sopran; Raivo Tarum - barokktrompet,; Imbi Tarum klavessiin. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja M...
Küsimuste vastused 12. klass 20.sajandi eesti muusika 1. 20. sajandi eesti muusikat iseloomustatakse stiililiselt küllaltki mitmekesisena selles on esindatud kõik peamised muusikale iseloomulikud voolud. Arvo Pärt 2. Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod. 4. Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad Pärdi tolle aja teosed ilusasti renessanslike ning veelgi varasemate, keskajast pär...
Bach kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat - see oli tema viis jumalat teenida Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister Teoste aluseks sageli lutheri koraalid Bach viis fuugavormi kõrgeimale tasemele Kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid Ühe osa vältel valitseb üks tempo ja meeleolu Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti
zizzle BAROKIAJASTU MUUSIKA ( 17.SAJ-18.SAJ I pool ) Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu.Iseloomulik oli barokiajastu muusikale dünaamilisus, rahutus, liialdused ning teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette,kujunes välja professionaalsete muusikute klass, kes töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid ...
c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika. d) valdavalt ilmalik muusika. e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa, soolokontsert, concerto grosso, ooper, sümfoonia, instrumentaalkontsert, oratoorium, passioon, kontsert. keelpillikvartett, ooper, rekvija g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, soolopilli 4-häälne puupillirühm 9. ŽANRI NIMETUS OSADE TSÜKLI ÜLESEHITUS KOOSSEIS ARV Kammersonaat 3 Kiire/aeglane/kiire Soolopill-saatev
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...
Reimo Oja 11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstil...
Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone Sveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui k...
Kantaat 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. · Kirikukantaat 17 saj, Saksamaa · Oratoorium 1907, Eestis · Ooper Vanakreeka ajal · Ballett 16 saj, Itaalias ja Prantsusmaal · Kontsert 18 saj · Concerto grosso barokkajastu, Itaalia · Süit 14 saj · Passioon Kristuse ajastu · Kammermuusika · Keelpillikvartett 18 saj · Sonaat Itaalia, 16 saj · Sümfoonia 18 saj, Viini klassikalise koolkonna loomingus 7. Nimeta järgnevate heliteoste autor ja zanr. 1) ,,Võluflööt" W.A Mozart laulumäng. 2) ,,Veemuusika" G.F.Handel , Zanr: Inglise oratoorium 3) ,,O Euchari" H.Bingenist 4) ,,Orfeus ja Euridike" CIW.von Gluck ooper 5) ,,Dido ja Aeneas" H.Puncell ooper 6) ,,Boolero" M.raveli -ballet
23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut. BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach, Händel,Rameau. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid , instrumentaalmuusika zanrid, lavateosed Vokaalmuusika zanrid - .missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille
orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. III.Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. IV.Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju kantaate, esimene oratooriumlik suurteos-Johannese passioon, sügavaim Matteuse passioon. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. ,,Hästitempereeritud klaviir" Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid" Ilmalikud kantaadid: "Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat". Matteuse passion, Missa h-moll,"Jõuluoratoorium","Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver" Bachi Helikeel-polüfooniline, valdavalt vaimulik,, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele? Renessanss on antiikkultuuri(Itaalia kultuuri) taassünd ja areng. Võeti kasutusele 14. saj. Teisel poolel. 2. Millal oli renessansiajastu? Renessansiajastu oli 14. saj.teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. Kirik oli uue muusika ...
Renessanss madalmaades PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Br...
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri
Rahmaninovi muusikat iseloomustab suur meloodilisus, väga pikad arendused ning tugev rütmienergia. Rahmaninov järgis oma loomingus väga palju Tšaikovskit, kuid Rahmaninov ei olnud nii emotsionaalne, kui oli olnud Tšaikovski. Rahmaninovi muusika oli intellektuaalsem. 6. Nimeta 5 vokaalmuusika ja 5 instrumentaalmuusika žanri. INSTRUMENTAAL- sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit VOKAALMUUSIKA- missa, aaria, kantaat, oratoorium, passioon 7. Nimeta 10 tuntud Vene teadusest, kunstist, kirjandusest tuntud nime XIX sajandist ja XX sajandi algusest ( lisades ka tegevusala). Nikolai Gogol- romaanikirjanik Lev Tolstoi- kirjanik Anton Tšehhov- näitekirjanik Aleksei Šahmatov- vene keele ja kultuuri teoreetik Vladimir Gau- kunstnik Nikolai Pirogov- teadlane-kirurg Aleksandr Puškin- vene luuletaja Fjodor Dostojevski- vene kirjanik Vassili Žukovski- luuletaja Nikolai Leskov- prosaist 8. P. I
Ta soovis klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, "Transtsendentsed etüüdid", kolmeköiteline tsükkel "Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, "Poeetilised ja religioossed harmooniad", arvukalt transkriptsioone. Orkestrimuusika 13 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"(mõlemad vokaaliga", kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja
keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked
oratooriumile omaseid teatraalseid võtteid. 1628 käis Schütz teist korda Veneetsias ja puutus seal kokku Claudio Monteverdiga, kelle mõjud Schützile on vaimulikes kontsertides päris tugevad. Tsükkel "Musikalische Exequien", mis on kirjutatud sõbra ja toetaja matusetalituseks. Seda võib võrrelda reekviemiga. Ühtlasi on see üks vähestest Schützi teostest, millel on konkreetne seos jumalateenistusega. Tähtsaim oratooriumi alaliik on protestantlikus muusikas passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud evangeeliumist. Alusepanija saksa oratooriumile (oratoorium on protestantlikul Saksamaal kiriklik zanr): ,,Ülestõusmislugu" 1623, ,,Lunastaja 7 sõna ristil" 1645, ,,Jõululugu" 1664 + 3 passiooni Matteuse, Luuka, Johannese 1665 1666. Nende stiil on askeetlik. Sellelaadseid teoseid esitati juba varem suurimate kirikupühade jumalateenistustel.
Kool Arvo Pärt Referaat Nimi Klass Tallinn 2008 Sisukord Arvo Pärt........................................................................................................................ 1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........................................
Arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes. Sellised etendused, tihti päris suurejoonelised, olid Itaalias populaarsed veel renessansi (14-16saj.) ajal. 3. MÜSTEERIUMID Hilisel keskajal kujunesid eelnevatest välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahelduvad muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 4. INTERMEEDIUMID Muusikaliste stseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala). Need
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. PASSION (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. ORATOORIUM Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid Puuduvad kotüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooper on tähelepanu keskmes soololaul, siis oatooriumis domineeivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. KIRIKUMUUSIKA Monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper"
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
altviiul, tsello, kontrabass). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe. Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on mitmehäälsus, kus peatähtsus on ühel häälel ja teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Uued muusikazanrid barokki ajastul: 1. Vokaalmuusika zanrid: 1. Ooper 2. Oratoorium 3. Passioon 4. Kantaat 2. Instrumentaalmuusika zanrid: 1. Concerto grosso 2. Instrumentaalkontsert 3. Tantsusüüt 4. Fuuga Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper ,,Dolphne"-1598.a. 2. Ooper ,,Eurydike"-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud, uhked kostüümid ja keeruliste
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
zanrid, vormid Vaimulikus muusikas Vaimulikus muusikas Ooper (opera seria, trio, keelpillikvartett, gregooriuse koraal, missa (reekviem), mad- opera buffa), kantaat, instrumentaalkontsert, organum, liturgiline rigal, motett, Saksamaal oratoorium, passioon, sümfoonia. Populaarsed draama, motett. luteri koraal. sonaat, kirikukontsert, koomiline ooper ja Ilmalikus muusikas Ilmalikus muus. motett, instrumentaalkontsert, laulumäng tegelased rüütlilaul, instrumen- madrigal, caccia, san- concerto grosso, instru- reaalsest elust (opera
miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. Leipzig (17231750) Tooma kirikus Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki Leipzigi perioodist, eriti aga selle esimestelt aastatelt suur hulk kirikumuusikat. Näiteks kirikukantaate kirjutas Bach Leipzigi perioodi algul umbes 60 aastas. Perioodi tähtsamateks teosteks on Missa h-moll, Johannese ja Matteuse passioon, Lihavõtteoratoorium, Jõuluoratoorium, Clavierübung, Muusikaline ohver, Fuugakunst, Hästitempereeritud klaviiri II osa jpt. Isiklik elu Mühlhausenis elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714). 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega,
edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium on nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võib olla nii itaalia kui ka ladinakeelne ja keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Oratooriumi alaliik on passioon: Selle sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka, Johhannese evangeeliumil) G.F.Händel-koor "Halleluuja" oratooriumist "Messias" Kantaat Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperi stseenidega. Neid esitas solist kammeransambli saatel. Taolised kantaadid olid Itaalias populaatsed salongimuusika zanrid, mille sisu oli ilmalik.
Muusika muutus koosmusitseerimise objektist Täiustati keelpille (viiul, vioola, tsello, Ooper (opera seria ja opera buffa), oratoorium, Georg Fredrich Händel, Johann Sebastian Bach, 17. 18. saj I pool Dünaamilises, rahutus ja konfliktses ajas sai muusika uueks ülesandeks kuulamisobjektiks tekkisid kontserdid kontrabass). kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, oncerto Claudio Monteverdi, Hendry Purcell, Jean- kuulaja emotsioonide intensiivne mõjutamine (afektide teooria). publikule. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit: 1. Philippe Rameau, Arcangelo Corelli, Antonio Õukonnakesksus ja teatraalne kontsertsiil
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvah...
KESKAEG 5.saj-15.saj *Võimule pääses uus suk-kristlus, võim oli kiriku käes. *teaduses tunti: kompassi, püssirohtu, araabia numbreid ja trükikunsti *Kirjanduses oli neli põhisuunda: 1.rahvuslikud kangelaseeposed- rahavasuus olnud lugulalue, mis sisaldasid nii legende kui ka tegelikku ajalugu, hakati kirja panema: Vanem Edda, Beawulf, Nibelungide laul jne 2.Vaimulik kirjandus-piibel, piiblilugude ümberjutustused, kirikulaulud,, kirikunäidendid: müsteerium, miraakle, passioon 3.rüütlikirjandus-(autori nimi polnud oluline) *Bütsantsi romaan(kreeka aluspõhjaga sündmused) *Aleksandri romaan(makedoonia aleksandri sõjaretked) Aenese romaan(rooma eempose aineil) Arturi romaan(keldi aluspõhjaga) *Graali romaan(saksa varanduse otsimine) *Tristani ja Isaolde romaan(keldi aluspõhjaga) 4.Linnakirjandus-(autori nimi polnud oluline)*Roosiromaan(sümboltegelased) *Rebaseromaan(Allegoorlised loomad tegelasteks) *fablioo(satiiriline jutt)
Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
Muusikaajalugu Küsimused lk 12 1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? V: Vanadest kroonikatest või harva säilinud dokumentidest Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,,Gesta Danorum", Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikast", Balthasar Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erin...
tunnete ja elamuste vahetumad ja soojad ja küpsed värvitoonid äärmuslik kuigi vabad, õrn värviharmoonia, ümbritsev elu kogu selle siiramad väljendusvõimalused psühholoogiliselt veenev mitmekesisuses ALBERT DÜRER - Suur passioon, LORENZO BERNINI - EL GRECO - Kristuse PETER PAUL RUBENS - Simsoni FRANS HALS vanem - Püha Aadam ja Eeva, Autoportree, Apollon ja Daphne, Paavst lahtiriietamine, Krahv vangistamine vilistide poolt, Jüri laskurid, Malle Babbe Tarkade kummardamine Urbanus VIII hauamonument Orgazi haudapanek, Leukippose tütarde röövimine, ehk Haarlemi nõid, Lõbus
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume. Nendes pastoraalsetes, allegoorilistes või mütoloogilistes stseenides kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne.
monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks. Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
