Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed...
meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või erinev valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Seejärel valitakse välja paar korralikult arenenud embrüot ja siirdatakse emakasse • Teisel puhul, kui spermide kvaliteet on liiga halb, siis süstitakse üks väljavalitud seemnerakk otse munaraku tsütoplasmasse. Pärast siirdamist jätkub rasedust toetav ravi. VIII. Mis võib esile kutsuda iseenesliku abordi ja millal see enamasti toimub? • Vead loote geenides, ema hormonaalsed häired,põletikud, nakkushaigused ning kasvajad. IX. Partenogenees (õp.nr.2.lk. 56) • Partenogenees ehk neitsisigimine on juhus, kus isend areneb viljastumata munarakust. (komodo varaan) X. Kehavälise ja kehasisese viljastumise puudused ja eelised (õp.nr.2.lk. 57) • Kuna kehavälise viljastumise puhul on sugurakkude arv suur, nõuab see palju energiat. • Kehavälise viljastumise puhul on viljastumise tõenäosus väike
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). 3. Zoopagomycotina Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 4. Kickxellomycotina (Osa endisi Kl. Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega
sugukromosoome e gonosoome isastel ZZ ja emastel ZW. Ligilähedane sellele soomääramise tüübile on ZZ-Z0 tüüp mõnedel liblikatel, kus emastel on ainult üks sugukromosoom (Z0) ja isastel mõlemad kromosoomid (ZZ). Imetajatel (ka inimesel) määrab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata sellele, kas isendil on üks või mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXY isendid on alati isased). Partenogenees on embrüo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas lähterakk on haploidne või diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi. Tõeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nähtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas
Sammaltaimed: · juurte asemel risoidid · lehed ja vars haploidsed Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b. geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine. Erijuhud: I. Partenogenees neitsisigimine organismi areng viljastamata sugurakust. Esineb taimedel, selgrootutel, selgroogsetel, teatud kalkunitõugudel. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: 1) Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise soopoole kohtamine vähetõenäoline 2) Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt 3) Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena 4) Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
lahknemine poolustele. Tekkivate kombinatsioonide arv 2kromosoomide paaride arv. See toimub esimese jagunemise anafaasis. 3. Genoomide ühinemine viljastumisel. Kombinatiivse muutlikkuse aste sõltub paljunemisviisist. a) Vegetatiivne paljunemine kombinatiivset muutlikkust ei ole b) Eoseline paljunemine kombinatiivne muutlikkus esineb osaliselt, sest sugurakud valmivad mitootiliselt, kuid eostega toimub meioos. c) Partenogenees kombinatiivne muutlikkus esineb osaliselt, sest viljastumine jääb ära. d) Iseviljastumine kombinatiivne muutlikkus esineb, on esindatud kõigil kolmel tasandil, aga piiravaks teguriks on see, et geneetiline materjal pärineb samalt isendilt. e) Ristviljastumine kombinatiivne muutlikkus on esindatud kõigil kolmel tasandil ja muutlikkuse aste on maksimaalne. Ka liitsugulised organismid püüdlevad ristviljastamise poole. Kombinatiivne muutlikkus sõltub veel:
liitsugulisusel iseviljastamine) Sugulisel paljunemisel on vaja spetsiaalseid sugurakke (sperme ja munarakke) Kindlasti peab toimuma sugurakkude viljastumine Sugulisel paljunemisel avaldub selge ploidsuse muutus põlvkondade vaheldumisel (vanemate sugurakud haploidsed, embrüo diploidne) Sugulisel paljunemisel avaldub järglastel ulatusilik mitmetasandiline pärilik muutlikkus. Erandid sugulisel paljunemisel: 1. Neitsisigimine ehk partenogenees uus organism areneb viljastamata munarakust. Omane nii taimedele kui ka loomadele, nii selgrootutele kui ka selgroogsetele. Arenevad nii isased kui emased, nii haploidsed kui ka diploidsed isendid. Näited: a. Putukad:mesilased isasmesilased ehk lesed (n) b. Sisalikud u 20 liiki; ainult emastena: emased 2n (areng algab diploidsest munarakust) Tähtsus: 1. kasulik äärmuslikes tingimustes, kus on väga hõre asustus. 2
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
- Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahete vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud. (spermid ja munarakud) c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkelisim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse : * sugurakkude valmimisega meioosis. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. Sugulise paljunemise erivormid : 1. Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad (selgroogsed(kalad-roomajad), selgrootud(ussid, putukad)) järglased on kõik emased, haploidsed(kui (n) munarakk hakkab arenema) ja diploidsed (kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine). Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel
määratlemine ristumisvõime kaudu kaotab pinna jalge alt. Kas rakendada eri reegleid eri sorti (seksuaalsed ja mitteseksuaalsed) elusolendite liikideks jaotamisel teadlikult ja aktsepteerime, et liigi üleüldine määratlus bioloogia puudub? Partenogenees loomariigis pole küll massiline, kuid siiski piisavat tavaline nähtus. Vegetatiivne paljunemine taimeriigis on aga üpris tavaline. Partenogeneesi puhul paistab, et enamusel juhtudest on tegu mingis liinis esineva tsüklilise fenomeniga - partenogenees asendub seksuaalse paljunemisega ja siis võib taas olla aeg, kus prevaleerub partenogenees. Pideva partenogenees (nii arvatakse) on harv. Artemia salina puhul olevat partenogeneetilisi rasse ja paralleelselt eksisteerivaid suguliselt paljunevaid variante. Näiteid on veel. Empiiriline tähelepanek viitab sellele, et partenogeneetilised liigid on hiljutise tekkega. Siit deduktiivne järeldus - nad ei pea kaua vastu, vaid kaovad näitelavalt liigina. Samas aga tekib neid "spontaanselt" uuesti.
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
mõningatel hallikutel. Eosed on erilised üherakulised struktuurid. Eostes on vähe varuaineid ja allasurutud ainevahetus. Eosed on bioloogiliselt vastupidavad tänu paksudele kestadele. tavaliselt moodustub palju eoseid, mis levivad eriviisidel küllaltki hästi. Eostes esineb pärilik muutlikkus kahel tasandil a.) mutatiivne muutlikkus (kõigis eostes), b.) kombinatiivne muutlikkus (vaid meioosis tekkinud eostes). Suguline paljunemine. Sugulise paljunemise erijuhtumid: partenogenees (isendi areng toimub viljastamata munarakust). Nii taimedel kui loomadel ( selgrootud ja selgroogsed). Selgroogsetest mõned kalkuni tõud. Partenogeneesil võivad tekkida a.) haploidsed isendid või b.) harvem võivad moodustuda diploidsed (areng käivitub diploidsest munarakust) või ühineb munarakk ja polotsüüt (pseudoviljastumine). Partenogeneesil võivad tekkida a.) emased isendid (levinum selgroogsetel) või isased (putukatel). Partenogenees võib olla ainus paljunemisviis organismi
segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad toimuv viljastumine. Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng
3.ülesanne vererühmadest.mees,kellel on AB-vererühma veri on abielus naiega ,kellel on 0-vererühma very.mlliste vererühmadega võivad sündida nende lapsed?-lapsed võivad sündida A või B vererühmaga. XII.1.viljastumine. viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee.
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
Sugukromosoomide lahknemine meioosis. See toimub tänu X- ja Y- kromosoomide homoloogsele piirkonnale, mida nimetatakse. pseudoautosomaalseks piirkonnaks. Selle varal tunnevad X- ja Y-kromosoom teineteist 1.profaasis ära ning konjugeeruvad. Meioosi anomaaliad. Mõnedel loomaliikidel on meioos tugevalt modifitseeritud, nii et tekkiv gameet jääb diploidseks ja saab hakata arenema ilma viljastamiseta spermi poolt nim. partenogeneetiliseks e. neitsisigimiseks. Osadel liikidel esineb ka haploidne partenogenees, mitte kui sigimise vorm vaid kui soo määramise mehanism. Näit. kiletiivalistel (mesilased, sipelgad) viljastatud munad (diploidsed) arenvad emasteks (või töömesilasteks, see sõltub toitmisest), viljastamata munad aga isasteks (haploidsed). Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel.
- Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahete vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud. (spermid ja munarakud) c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkelisim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse : * sugurakkude valmimisega meioosis. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. Sugulise paljunemise erivormid : 1. Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad (selgroogsed(kalad-roomajad), selgrootud(ussid, putukad)) järglased on kõik emased, haploidsed(kui (n) munarakk hakkab arenema) ja diploidsed (kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine). Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel
diploidsete rakkude omast, nad on haploidsed. Kaks ühinevat sugurakku võivad olla pärit samalt organismilt või kahelt erinevalt. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel puuduvad haploidsed rakud. Mittesugulise paljunemise viise on mitmeid, alates viisidest, millega emaorganismi jagunemisel moodustuvad tütarorganismid (vegetatiivne paljunemine taimedel ja pungumine mitmetel loomadel on kloonimise vormid). Teine mittesugulise paljunemise viis on taimedel apomiksis ja loomadel partenogenees e. neitsisigimine. Sellel puhul tekivad küll sugurakud kuid meioosi neis ei toimu ja organism areneb viljastamata munärakust. Obligaatne ristsigimine: See sigimisviis on tavaline selgroogsete seas. Taimede hulgas on obligaatne ristpaljunemine märksa ebatavalisem. Briti saarte katteseemnetaimedest näiteks on rangelt lahksugulised vaid 2%. Mõnes piirkonnas on selliseid taimi ka rohkem, näiteks Uus- Meremaal tervelt 12%.
Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine – viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1
Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
