. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus
oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid, et sellest raskest olukorrast suudab ainult Mussolini itaallased välja tuua ning Itaalias korra jalule seada. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta parlamendivalimistel Itaalias võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Poliitiliste vaenlaste kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule Saksamaal siis, kui seal olid vähga suured majandusprobleemid
* massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma * Poola Koridor Poznani ja Gdanski vaheline maakitsus, mis eraldas IdaPreisimaad muust Saksamaast * Talvesõda Soome ja NSVL lahing Karjala ala pärast, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kaotas need alad * Jätkusõda Jätk Talvesõjale, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kokkuvõttes ei võitnud Karjala alasi tagasi 3) Isikud Stalin NSV Liidu partei ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel Hitler Saksamaa füürer, raamatu ,,Mein Kampf" autor Chamberlain Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija Franco Hispaania diktaator, vabariikliku valitsuse kukutaja Mussolini Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945. a Churchill Briti riigitegelane, pea ja kaitseminister II ms ajal de Gaulle Rahvasliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president
maailmasõda asendus mõndades riikides demokraatia diktatuuriga. Kuid mis on demokraatia ning diktatuur ning miks asendati demokraatia diktatuuriga? Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Demokraatia erineb diktatuurist selle poolest, et demokraatias on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid.
tihenema. Hiina avati väliskapitalile, mõned lÕuna.Hiina piirkonnad lausa lülitusid maailmamajandusse Majandus arenes 1980 hakati ellu viima nn ühe lapse poliitikat Tiananmeni veresaun 1989 aasta kevadel toimus Pekingi Tiananmeni väljakul üliõpilaste meeleavaldus, kus nõuti avatumat ühiskonda ja demokraatiat Suruti veriselt maha Teema on Hiinas tabu, millest on keelatud rääkida Hiina täna: Hiina kommunistlik partei on endiselt kõikvõimas ning püüab senini valitsuse tegemisi aktiivselt üldsuse eest varjata 2010 uudis, et HKP haub salaplaani luua isiklik enternet, mis aitaks neil võimul püsida 2011 purustas film Maost kassarekordi, selle nimel ei lastud eetrisse samal ajal ilmunud uut Harry Potteri filmi Jõhkrused, inimõiguste rikkumised, keskkonnasaastatud,
Kui hakata võrdlema demokraatiat ja diktatuuri, siis leiame palju erinevusi. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, rahvas on iseseisev ning riigivõim kuulub rahvale. Diktatuuris on aga kõik vastupidi, nimelt, seal ei ole rahvas iseseisev, võimude lahususe põhimõte puudub ning riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte. Demokraatiat iseloomustab veel ka mitme partei süsteemi, mitu ideoloogiat, vabaajakirjandust ning avaliku võimu. Kuid diktatuuris on jällegi kõik vastupidi, seal on ühe partei süsteem, üks ideoloogia ning võim ei ole avalik. Hinnangu järgi hinnates tundub, et demokraatlikus riigis on positiivseid külgi rohkem, kui diktatuuris. Nagu sai juba öeldud, siis seal on rahvas iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused,
toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupoegi. Hiljem see likvideeriti, sest see oli liiga kapitalistlik. 7 Kes oli V.Lenin ja J.Stalin? Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Stalin kommunistliku partei peasekretär, kellest hiljem sai riigi juht. 8 Mis oli kollektiviseerimise eesmärk ja kes oli kulak? Kollektiviseerimise eesmärk oli toita tööliskonda ja sõjaväge. Kulak oli rikaste talupoegade klass. 9 Miks nõukogude inimene on nõus vägivallaga? Sest ta kardab vastu hakata. 10 Miks Itaalia oli I maailmasõja tulemustest pettunud? Sest Itaalia võitis vaid ühe lahingu ning
Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kõrgemad ametnikud olid kommunistid, kontrolliti ka kultuurielu Julgeolekuorganeil suur võim, pidev hirm ja otsene terror
1905. a. revolutsioon 10. klass Eesti ajalugu Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha kontrolltöö Tiina Pikamäe 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-19...
1. Külma sõja mõiste- (1946-1991) Vastaseis USA+Lääne ja NL+idariikide vahel, omavahel nad ei sõdinud vaid kasutasid teiste riikide kaudu. 2. Külmasõja osapoolte iseloomustus: Sotsialismileer: -Diktatuuri reziimid -Sotsialistlik demokraatia -Kommunistliku partei totalitaarne kontroll riigiaparaadi, ühiskondliku organisatsiooni ja sõjaväe üle -Plaani ja käsumajandus -Kultuuri ideoloogiseeritus -ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus Lääneriigid: -USA ja teised kapitalistlikud riigid -Üldjuhul olid nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orjenteeritud riigid 3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala,
umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt). Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse Mis iseloomustab konsensuslikku tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia) Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida Puhtaim näide Skandinaavia · Neid tüüpe võib tõlgendada ka poliitika tegemise stiilidena. Enamik riike langeb kahe vahele (Eesti, Prants) Mis iseloomustab Westmister'i (majoritaarset) tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Westmister'i tüüp (majoritaarne demokr näide UK):
hingepõhjani. Hiljem väitis ta, et nördimuse tõttu sõja kaotuse ning "novembrikurjategijate reeturlikkuse" tõttu küpses temas otsus hakata poliitikuks. Hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust ning tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastasena oli ta elus jälle perspektiivi kaotanud. Laimamised Juba Weimari vabariigi ajal ründasid poliitilised vastased NSDAP-d. Partei juhtide kohta üritati väita, et neil puudus igasugune sõdurlik panus. SPD saadik Erhard Auer heitis Hitlerile ühes ajaleheartiklis 1923. aastal koguni ette, et ta hoidis kõrvale rindest ja mängis haiget. Hitler vastas sellele, et tal oli luuremehena üks ohtlikumaid ülesandeid rindel, ta oli pidevalt ohutsoonis nagu ka tema haavatasaamised tõestavad. Lisaks sellel ei olnud ta ühtegi päeva haige. Hitleri esilekerkimine Poliitikukarjääri algus
· Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka L-Eesti 2. Eestlastel lubati valida oma esindusorgan (kubermangu maanõukogu-Maapäev, kes tuli kokku 1.juuni, 1917) 3. Asjaajamiskeeleks sai eesti k. MaapäevMaavalitsus (täidesaatav võim)(J. Raamat, K. Päts) 1917. a sügisel oli Eestis kõige populaarsem enamlaste partei (lubasid rahvale anda rahu, leiba ja maad) Oktoobrirevolutsioon, oktoober, 1917 · Kukutati AV ja võimule said Bolzevikud , eesotsas Leniniga · Võimuorganiteks said nõukogud · Tallinnas läks 24.okt. võim Bolzevike kätte · Bolzevikud olid võimu üle võtmiseks mood. Sõja-revolutsioonikomiteed ( J. Robtsinski, V. Kingissepp) · Bolzevikud alustasid riigistamist · Nad ei andnud talupoegadele maad, tegid mõisatest kommuunid
valimistest Interneti teel osa võtta, vaid hoopis kõigi seaduste rahvahääletusele panekut ja mingilaadsete elektrooniliste hääletuspunktide sisse seadmist yle vabariigi. ISAMAALIIT Erakond Isamaaliit on rahvuskeskne, kristlik-demokraatlikele ja alalhoidlikele põhi- mõtetele tuginev erakond, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi ülesehitamine ja arendamine demokraatliku rahvusriigina. Isamaaliit on moodustatud 20. augustil 1988. aastal asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja 12. novembril 1992. aastal asutatud Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ühinemisel 2. detsembril 1995. aastal. Isamaaliit loodi 2. detsembril 1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ametliku ühinemise teel, aga tema lätted ulatuvad aega, kui meie maal valitses veel võõras võim. Paljud nimetatud kahe partei liikmetest olid juba varem töötanud koos kodanike komiteede liikumises ja Eesti Kongressis. Ühinemine oli Eesti iseseisvuse eest
Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino Edgar Savisaar Mihhail Gorbatsov Marju Lauristin
Venemaa kokkuvarisemine: Kriisi küpsemine Venemaal-1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süveneva kriisi nähtused: Rahutused sõjaväes-1917.a veebr. oli Venemaa kaotanud üle 6 milj. sõduri; Majanduslik kaos-1917. a alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud; Keisrivõimu autoriteedi langus- moraalne laostumine, Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas; Rahulolematuse üldine kasv-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini pööranud. Veebruarirevolutsioon-Revolutsioon puhkes veebruari lõpul (23. veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917...
Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika: (nep) toidujaotuse senine kord kaotati ning talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus. Inglismaa: majandus:majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud.Sisepoliitika: majoritaalne valitsussüsteem, 2-3 parteid. Prantsusmaa: majandus: majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud.
sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. *Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. *Raudne eesriie oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. sotsialismimaade teke Ida- ja Kesk-Euroopas /skeem/ Kuna NSVL oli sõjas võitja, ei hakatud teda karistama, samuti olid osad Ida-Euroopa rigid "maha müüdud" ning NSVL-I mõju all, hiljem liideti need riigid NSVL-I juurde???<-vb vale!
sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse.
Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit
Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956.a. pidas Nikita Hrustsov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod, mis vapustas kommuniste terves maailmas NSVL normaliseeris suhted ja 1955.a. viidi Nõukogude väed välja Austriast. Sündmused Poolas 1956.a. 1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat. Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat. Ungari ülestõus 1956 1956.a. oktoobris puhkes rahvaülestõus Ungaris. 1956.a. oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule, puhkesid Budapesti tänavatel lahingud.
Seda nimetati sõjakommunismiks. NEP oli uus majanduspoliititka, mida alustati pärast kodusõda 1921. NEP'ga kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg viia oma ülejäägid turule. Taastati kauplemise vabadus. NEP leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. 5)Millal ja kelle järglasena tuli võimule Stalin? Stalin tuli võimule 1927.aastal pärast Leninit. Algselt oli Stalin kommunistliku partei peasekretär, kuid 1927ndaks aastaks suutis ta kõik konkrendid kõrvale tõrjuda ning end lõplikult võimul kindlustada. 6) Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Industrialiseerimine tööstuse eelisareng. Riigi lühikese ajaga tööstusriigiks muutmine ning
Kas 1984 on tänapäeva reaalsus? George Orwelli 1984 kujutab elu düstoopilises Londonis, aastal 1984. Selles düstoopias kommunistid võitsid ja juhivad kõiki elu aspekte. On alamklass proleteriaat, kesklass ehk välimine partei, kõrgem klass ehk sisemine partei. Maailmas on 3 supervõimu Okeaania, Ida-Aasia ja Euraasia. Riiki juhib müstiline kuju "Suur Vend" ning kommunistlik partei. Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja mikrofonitega ning vahistavad kõik, kes mõtlevad teisiti. Kõik koputavad kõige peale ning keegi ei usalda kedagi. Kas Orwelli sõnad on tõeks saanud? Ümbermaailmne jälgimisühiskond juba on töös. Ainuüksi Inglismaal on 4 200 000 turvakaamerat, millest 200 000 asub Londonis. Ning Edward Snowdeni tunnistustest oleme me teada saanud, kui
Sõjajärgsetele aastatel nende grupeeringute vaheline võitlus süvenes; selle põhiteljeks oli keskmise ja noorema põlvkonna sisemine ja omavaheline rivaalitsemine; oluliselt nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid. Keskmise põlvkonna eestvõttel ja Stalini vaikival nõusolekul likvideeriti mitmed noorema põlvkonna poliitikud, kelles nähti õigusega konkurente oma võimule. ÜK(b)P XIX kongressil oktoobris 1952 sai partei uueks nimeks NLKP, võeti vastu uus põhikiri ja valiti uus Keskkomitee. Nn vana kaardivägi sai kriitika osaliseks. Tegelik võim koondus peale Stalini veel Malenkovi, Beria, Bulganini ja Hrustsovi kätte. Kõik märgid viitasid sellele, et Stalin plaanitses uue, suurema puhastuse läbiviimist. Ühiskonnaelu atmosfäär 1953. aasta algul meenutas üha rohkem 1937. aasta suure puhastuse eelset aega. Kõigele sellele saabus lõpp 05. märtsil 1953 kell 21.50 kui fikseeriti ametlikult Stalini surm
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Eesti 20.saj alguses 1905. a. revolutsioon 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsu...
Ajakirjanduses hakati tegema järelvalvet ja paljud ajalehed suleti. Kontroll kehtestati veel kõige olulisemate asutuste üle, nagu ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kirikute. Selle tulemusena asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärele on saanud nimeks vaikiv ajastu. 1920-ndatel aastatel tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eestis olid esindatud ka sakslaste ja venelaste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Näiteks 1921-1931 oli Eestis 11 valitsust, keskmise elueaga 11 kuud. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat ülekaalu, mille tõttu tuli moodustada koalitsioonivalitsus kuhu kuulus tavaliselt esindajaid neljast kuni viiest erakonnast.
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
1950. aastatel saadi aru, et Botswana,sellel ajal Bechunaland) ei saa enam kuuluda Inglismaa alla. 1952. aastal hakkasid Seretse Khama toetajad korraldama poliitilisi miitinguid, rahvuslik vaim tõstis pead isegi vanemates hõimupealikes. Ngwato hõim alustas läbirääkimisi vasekaevanduse avamiseks, mis lõppesid 1959. aastal nõusolekuga. 1961 aastal asutati peale piiratud valimisi asutav kogu. Bechuanaland'i Rahvapartei (BPP) asutati aastal 1960 ning Bechuanaland'i Partei (hiljem Botswana Demokraatlik Partei, BDP) - juht Seretse Khama 1962. 1965. aastal muutus Bechunaland autonoomseks riigiks, peaministriks sai Seretse Khama. 1966, 30. septemberil iseseisvus Bechunaland (nimi muudeti Botswana Vabariigiks.) Esimene president oli Sir Seretse Khama (tsvana Serêtsê a Sekgoma a Kgama; 1. juuli 1921, Serowes Botswanas - 13. juuli 1980, Gaborones Botswanas).
Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdukate franktsioon). Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nimetatakse koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodust
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna
olid arvamusel, et võitlusel baltisakslastega võib teha koostööd vene demokraatidega, Pätsist sai Tallinna aselinnapea, radikaalide toetajaks olid peamiselt kehvema sissetulekuga talunikud ning linnade väikekodanlus, ning osa ka töölistest. 3. Sots. dem. teke, soodustavad asjaolud, esindajad, võrdlus Vene sots. dem. Tekket soodustas vene sotside saatmine baltikumi, Eesti linnadesse tekkisid venemaa sotsiaal- demokrtaatlik töölis partei, Peeter Speek asutas ajalehe „uudised“, nõuti tsaarivõimu asendamist, E. Vilde, K. Ast, vähemrahvuste õiguste tunnustamist, toetajaks olid radikaalsed noored, intelligents ja töölised. 4. 1905. a. revolutsioon Eestis: sündmused ja selle tagajärjed Eestis. 9. jaanuaril aset leidnud Verine Pühapäev, vallandas Venemaal revolutsiooni. Eestis hakkasid streikima tallinna ja narva töölised ning peagi tartu üliõpilased, sügisel lisandusid mõisamoonakad. Nõuti
Zwangsarbeiter noch immer im Gang sind. Das politische System Österreich ist eine demokratische Republik. Die 183 Abgeordneten des Nationalrats werden alle vier Jahre vom Bundesvolk, die Mitglieder der Landtage von der Bevölkerung des jeweiligen Bundeslandes gewählt. Die Mitglieder des Bundesrates - derzeit 62 - werden von den Landtagen entsandt. Die Nationalratswahl 2008 brachte folgende Mandatsverteilung: 57 Sozialdemokratische Partei Österreichs (SPÖ) 51 Österreichische Volkspartei (ÖVP) 20 Die Grünen - die grüne Alternative(G) 34 Freiheitliche Partei Österreichs (FPÖ) 21 Liste Jörg Haider (BZÖ) Die obersten Organe der Vollziehung des Bundes sind neben dem Bundespräsidenten die Mitglieder der Bundesregierung, deren Vorsitzender der Bundeskanzler ist. Oberstes Organ
10. Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi valitsemisel. Kuidas see käib? 11. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 7 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel
riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva 8-le tunnile, suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 võimul olnud Demokraatlik Partei pooldas riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920 said naised USA-s valimisõiguse; töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: sagenesid streigid, aktiviseerusid vasakradikaalid, loodi Kommunistlik Partei ja toimus mitmeid terroriakte. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire
3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkas ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas: sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega (hollandi päritolu väljarändajad, kes olid asutanud Lõuna-
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste
iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga. Tal abiellus Abigail Smithiga, neil oli 6 last, kellest 2 surid väga noorelt. Tema pojast John Quincy Adamsist sai 1825. aastal Ameerika Ühendriikide 6. president. 2.Thomas Jefferson Astus ametisse 1801, lahkus 1809. oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president , saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees. Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ta asutas Vabariikliku Partei (praegune Demokraatlik Partei). 3.James Madison Astus ametisse 1809, lahkus ametist 1817. 18011809 oli Madison USA riigisekretär. Madisoni ajal sai presidendi residentsiks Valge Maja, kuid see põletati USA-Suurbritannia sõja ajal 1812 sisuliselt maha. Hiljem see taastati. Madison oli üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. 4.James Monroe Astus ametisse 1817, lahkus ametist 1825. Ta esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid. 1816. ja 1820
Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus
Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu paljud kohalikud ka lahkusid teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, et leida paremaid teenimisvõimalusi, mida enamus ka saavutas. Kodusõja eeldused 1931. aasta aprillis toimusid Hispaanias munitsipaalvalimised, millel olid edukad vabariiklased. Kuningas Alfinso XIII loobus troonist ja lahkus riigist- Hispaania kuulutati vabariigiks. Kiiresti hakkas kasvama kommunistliku partei mõju, milles oli aprillis 1931 800 liiget, kuid aasta hiljem juba 12 000. 1936. aasta veebruaris oli kommuniste juba 30 000 ja juuliks 100 000. 1934. aastal tekkis Sotsialistliku Töölispartei ja Kommunistliku partei vahel koostöö, mille tagajärjel hakkasid José Maria Gil Robles ühinema nende parteide mõjualused organisatsioonid: ametiühingud ja noorsooliidud. 1933
Omavalitsus korraldab sotsiaalabi,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus-inimeste vahelised asjad.(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ning taotleb pääsu võimule. Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e. parteilist pluralismi peetakse demokraatias oluliseks.Eestis on 20 parteid,riigikogus aga 6 neist.Vasakpoolsed
9. nov võim läheb Ajutise Valitsuse kätte e. rahvavolinike nõukogu kätte, mida juhtis E. Ebert ( sotsiaald.) Tekkisid samuti saadikute ja soldatite nõukogud, kuid Sks on populaarsemad sotsd. Ja nende rahumeelne lahendusviis. 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu et töötada välja uus põhiseadus (demkr) 1919 Weimari vabariigi valitsusjuhist Ebertist saab I president Levisid ka kommunistlikud ideed. 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik. Oma partei loomine toimus 1918 Bayeri maal. 1920 monarhistlikud ohvitserid üritasid riigipööret Kapi Puts tulutult! Saksa kommunistid said abi vene kommunistide loodud ühendusest komitern. 1923 Saksamaal halb olukord rahva rahulolematus ei olnud paranenud rahva halb olukord ja repressioonid Sks'le rahulepinguga sätestatult 1923 Õlle Puts nats. Sotsialistlik töölispartei riigipöörde
Valitsusjuhiks on peaminister ja riigipeaks president. Parlament koosneb kahest seadusandlikust kojast. Osariikide Nõukogus ei tohi olla üle 250 koha. Rahvakojas on 545 kohta. 1920. aastatel sai India Rahvuskongressis Mahatma Gandhi juhtimisel maa juhtiv poliitiline jõud. Selle jõreltulija- kongressi Partei- on valitsenud Indiat enamiku iseseisvusajast. India esimene peaminister oli Mahatma Gandhi lähikondlane Jawaharlal Nehru. Võim jäi Kongressi Partei kätte kuni aastani 1977, mil parlament avaldas Nehru tütrele Indira Gandhile umbusaldust. Peaministriks sai Janata Partei liider Morarji Desai, aga Janata juhitud valitsusliit lagunes aastal 1979. Vahevalitsus kutsus kokku uued valimised ja Indira Gandhi naases 1980. aastal võimu juurde. Sikhidest ihukaitseväelased mõrvasid ta aastal 1984 ja tema järeltulijaks sai poeg Rajiv Singh. Singhi vähemusvalitsuse kõige tõsisem kriis tulenes otsusest anda 49% valitsusasutuste
- Tarbimisühiskond Nüüdisühiskonna tunnus Näide tunnuse kohta või Ühiskonna arengujärk, tagajärg, mida see endaga millal nähtus tekkis kaasa tõi Tööstuslik kaubatootmine Demokraatia Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Kitsenev maailm Rahva osalemine ühiskonna valitsemises REVOLUTSIOON REFORM Algavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkonnad Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu üldehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvida elluviimine
Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. Liiduvabariikidele tuli rohkem võimu anda. Boriss Jeltsin Venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV esimesel Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil bloki "Demokraatlik Venemaa" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Pärast kahte tulemusteta hääletusvooru, milles Jeltsin sai 531 vajalikust häälest vastavalt 497 ja 503 häält, esitas kommunistlik partei mõõdukama kandidaadi – Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimehe Aleksandr Vlassovi. Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält
oma tahtmisega) 4.Ajendiks oli NSVL rakettide paigutamine Kuubale, mis asus otse USA külje all. 5. NSVL viis raketid minema Kuubalt, USA leppis, et Kuuba kommunistlik ja ei ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla. 1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969. 2) Hrutšov mõistis isikukultuse hukka, stalinistlikule parteiladvikule see ei meeldinud ja proovisid teda võimult kukutada. Välispoliitiliselt
Põhjamaades kõige ennem Rootsis. 3. Lääneriikide tegevus demokraatia laiendamiseks, majanduse taastamiseks ja stabiliseerimiseks: Marshalli plaan, Maailmapank, IMF, heaoluühiskonnani pürgimine, sotsiaalne turumajandus, sotsiaalne õiglus 4. 8 USA Külma sõja aegset presidenti: 1) Harry Truman (1945-1953) Korea sõda, pidurduspoliitika, Trumani doktriin-USA asub kommunismi vastu, tuumapommid Jaapanile. Demokraatlik partei. 2) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei. 4) Lyndon B
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine
1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
