Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh...
Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse,otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda jne.* Elitaardemokraatias järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väke inimeste rühm eliit,kuigi valijatele tundub,et nendel on kontroll üle Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism . *Presidentalism-rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto. *Parlamentalism-Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel...
Sotimaa ja Inglismaa vahel kestnud sõda, otsustati parlament uuesti kokku kutsuda. Parlament võis esinduskogu laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 1649 19. mai kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule. 1653 saadeti nned laiali ja tuli nn väike parlament. 1660 taastati Inglise parlament. 1679 kaotas Isikuvabaduste Akti. 1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber. Kirik Peeter I. Reformide ajal. Peeter I sattus konflikti Vene õigeusu kirikuga, kui ta suuri ümberkorraldusi läbi üritas viia. 1700 a. suri kirikupea Adrian ning siis loodi kiriku juhtimiseks Püha Valitsev Sinod. P I püüdis piirata munkade ja nunnade arvu. Esialgu ilmutas P I Vene...
2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
Sisulised piirangud keelavd võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism . Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe...
Mulle tundub, et Eesti parlamentarismi puhul on tähtsal kohal see, et seadused on valitsevad ja minu meelest on see üks suur pluss. Kodanikel ongi ju kohustus kuuletuda seadustele ja neid täita. Parlamendis ju võetakse vastu seadusi ja neil on vastutus nende seaduste ees, mis vastu võetakse. Parlamentaarsed vabariigid on näiteks ka veel Iisrael ja Saksamaa. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii hakati pidama Inglise parlamentarismi klassikaliseks, seda võtavad eeskujuks paljud riigid, kus on valitsevaks parlamentaarne riigikord. Parlamentarismi korral valitakse parlament rahva poolt, kus presidendil erilist võimu ei ole. President on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Mulle meeldib, et Eestis on president riigi esindaja rollis, siis jäävad ära konfliktid, mis võivad välja tulla võimu omamisega ja rahvas siis arvatavasti...
Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism . Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe...
Nad olid täiesti lülitatud riigi külge. 2 sajandit oli Kreeka lahinguväljaks kahevõitlusele Ateena ja Sparta vahel : individualismi ja sotsialismi, isikukultuse ja riigikultuse, vabaduse ja riigi totaalsuse vahel. 4. Vabaduse ajalugu Prantsuse revolutsioon sai inimõiguste ja põhimõtte ,,vabadus, Võrdsus, Vendlus" kuulutajaks ning läbi selle võitis vabamõtlemine absolutismi. 5. Demokraatia ja parlamentarism Demokraatia on printsiip, parlamentarism on meetod ja vabadus on ideaal. Demokraatia tugevus seisab valitsejate sõltuvuses valitsetavaist. Demokraatia ttegi lõpu olukorrale, kus valitsus valitses rahvast ja avalikku arvamust. Demokraatia on eriti huvitatud rahva hariduse tõstmisest, seega ta peab rahvast kasvatama , et nad suudaksid mõista otsuseid, mis küll üksikute gruppide huve võivad kahjustada, kuid riigi huvidele kasuks tulevad. Demokraatia annab igale rahulolematule kodanikule võimaluse väljendada oma opositsiooni...
Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
· Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
II Locke (1690): - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria: - Valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid võimu loovutab talle rahvas lepingu alusel. - Leping seob ja kohustab mõlemaid osapooli (isikuvabadused ja omandi kaitse) - Ühiskonnaleping = vabatahtlik võimu delegeermine valitsejale - Loomuõiguse sätete alusel on valitseja tagandamine võimalik! - Aluseks Bill of Rights Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism - William III alates ei ole inglise kuningad enam parlamendi seadusandlusesse sekkunud, vaid nad on kinnitanud parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud seadused. - Parlamentarism algus: Kuningas WIII valis valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast (viikide või tooride), kes oli saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel. - Valitsuskabinet ei olnud enam kuninga nõuandja ega allunud kuninga tahtele!...
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga...
aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal val...
Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel. Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. 2. Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784...
aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norraliitmiseks Rootsi Kuningriigiga. 19. Soome 18. sajandil. 1722-1808/9 Soomes vabaduste aeg. Algeline parlamentarism kujunes sel ajal välja. Gustav III mõrvaga saab vabaduste aeg läbi. Karl XII oli lastetu, prast teda sai troonile Frederik I. Kuningal ei olnud tema ajal väga palju võimu, võim tegelikult Riigipäeval. Soome olukord põrast Põhjasõda väga halb, sai sõjas väga palju kannatada, maa kehvas seisus. Piiriäärne ala kindlustamata, mehi ka ei olnud, tähtsad kindlused piiri taga. Soome ala ja soomlasi kiideti, eesmärgiks muuta soomlased truudeks Rootsi alamateks....
Kui 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, nähti teiste oluliste punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid lahendamist nõudsid paljud selle õigustega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga Breda kokkuleppest kinni. 18. sajandil kuningavõim veelgi nõrgenes ja lõpuks oli Inglise parlamentarism võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Pilet 11 *Reformatsioon Saksamaal Põhjused, M.Lutheri tegevus; luterluse põhiseisukohad Augsburgi usutunnistus ja usurahu. Põhjused: * Lääne Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; * Vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust; *Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks; * Indulgentside müük....
Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakondade omavaheline tülitsemine põhjustas samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised olukorrad 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Parlamenti kasutati demokraatia vastu võitlemiseks ning sellega mõjutati paljusid valijaid. Mitmes riigis, kus oli peale sõda olnud parlamentarism , ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda. Tsehhoslovakkia ja eranditega Soome suutsid mingiks ajaks säilitada demokraatia, kuid oli ka riike, mis ei teadnud demokraatiast midagi. Nt Venemaa. Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus. Võimu koondamine ühe inimese või rühma kätte, kuid ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu...
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa...