Tunnused • Rahvas • Avalik suverräänne (sõltumatu) võim • Territoorium • Riigi otsused peavad olema kõigile siduvad Kõige läbikukkunumad riigid 1. Somaalia 2. Kongo Demokraatilik Vabariik 3. Sudaan 4. Lõuna-Sudaan Riigivalitsemise vormid Vabariik – mittepärilik • Parlamentaarne – parlamentarism (NT: Eesti) • Presidentaalne – presidentalism (NT: USA, Venemaa) • Parlamentaarses vabariigis on seadusandlik võim on tugevam kui täidesaatev. • Tugev seadusandlik ja tugev täidesaatev võim. Monarhia – pärilik • Konstitutsiooniline – Võim pole täielikult ühe inimese kätte koondunud (NT: Inglismaa) • Absoluutne – Üks inimene omab seadusandlikku-, täidesaatvat- ja kohtuvõimu (NT: Araabia Ühendemiraadid, Saudi-Araabia) VATIKAN! Riigi haldusliku korralduse vormid
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson; Õppesisu 9. klass Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939, 25 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 3 Rahvusvaheline olukord
vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja ürituste kaudu hakati teda Päikesekuningaks kutsuma. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Kuningas Charles I tahtis valitseda parlmendist sõltumatuna, Sotimaaga sõda nõudis, aga kuningalt raha, mistõttu ta kutsus parlamendi tagasi. Raha saades vahistas nad. 1642-1651 toimus kodsõda, mille võitis parlament. Oliver Cromwell juhtis parlamendi väge. Kuningas hukati hiljem. Inglismaast sai vabariik, kuigi Cromwell kihutas parlamendi hiljem välja. Ta tegi väga karme seadusi ning rahvas teda vihkas ja kartis
jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol , kulmineerudes võitlusega rahvusriigi eest. Üha suuremat tähtsust omandas ka teadus, sest just uusajal võitis arusaam , et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitute ringile , vaid kõigile inimestel. Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. 2. Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
· Rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel ebaõnnestus · järkjärgult taastati demokraatlikud võimuorganid PRANTSUSMAA: 1946 uue põhiseaduse kohaselt sai PRM'st parlamentaarne vabariik (IV vabariik), kus kehitvad laialdased kodanikuõigused ja vabadused. Sisepoliitiline elu stabiliseerus, ent säilisid majandusraskused. ITAALIA: 1946 alates on Itaalia vabariik. 1947 põhiseadusega kehtestati demokraatlik riigikord ja parlamentarism. Pikka aega oli suurimaks erakonnaks Kristlik Demokraatlik Partei. Majanduslik olukord oli keeruline. Püsis kommunistide võimule tuleku oht. SAKSAMAA: sõja järel okupeeritud. Lääneriigid NSVL 1. Juurutati liberaaldemokraatlik riigikord 1. Kehtestati totalitaarne kord ning toetati kommuniste ka Lääne
7. Mida taotleb heaoluriik ja kunaS see tekkis? Heaoluriik tekkis industriaalühiskonna tagajärjel. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riigi klassikalised funktsioonid: 1. kord, turvalisus 2. kaitse välisvaenlaste eest 8. Millised on peamised riigivalitsemisvormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? ● Vabariik - mittepärilik: 1. parlamentaarne - parlamentarism - Eesti 2. presidentaalne- presidentalism - Ameerika ● Monarhia - pärilik: 1. konstitutsiooniline - Luksemburg 2. absoluutne - Vatikan 9. Riigi haldusliku korralduse vormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? 1. unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti 2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3
Saksa-Rooma keisririikide vürstiriikides ning Itaalia väikeriikides. Absolutismi tunnused: [(absoluutne monarhia piiramatu kuninga võim(pärilik))] 1)kuningas valitseb riiki(sisuliselt peaminister) 2) teeb tähtsamad seadused ja otsused(nt maksud) 3) mõistab kohut tähtsamatel juhtuded 4) juhib sõjaväge 5) määrab ametisse piirkondade asevalitsejad 6) valitseb kristlike tavade järgi ning annab aru vaid Jumalale · Parlamentarism Absolutismi kõrval valitsenud kord. Kehtis võimude lahusus ehk kõike ei juhtinud üks isik(kuningas) vaid ka rahva poolt valitud esinduskogu, kes koos kuningaga valis peaministri. Lahutatud olid seadusandlik-, täidesaatev- ning kohtuvõim. Sai alguse Inglismaalt aastal 1689, mil võeti vastu ,,Õiguste bill" ehk ,,Bill of Rights", mille alusel pidi kuningas arvestama parlamendi otsusega ning ei olnud enam ainuvalitseja. · Valgustus Valgustussajandiks peetakse 18
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
Osalus- ja elitaardemokraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täiulatuslikku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindavad valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim
IRL (Res Publica) 17,8% 19 Õnn ei ole rahas! Sotsiaaldemokraadid 10,6% 10 Jokk jätta! Eestimaa Rohelised 7,1% 6 Uus energia Rahvaliit 7,1% 6 Võrdsete võimaluste eest TÖÖS Presidentalism, parlamentarism, parlament, valitsus. Valitsuse põhitüübid Üheparteilised valitsused valitsus, mille liikmed on kõik ühest parteist. Koalitsioonivalitsus mitme partei osalusel moodustatud valitsus. Jagatakse enamusvalitsusteks ja vähemusvalitsusteks. Enamusvalitsusel on enamuse toetus. Minimaalse enamusega valitsus võetakse nii vähe parteisid kui võimalik, et kohad täis oleksid. Võrdsed võimalused ühiskonnas · Naiste osakaal poliitikas
· Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamikuks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus · Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine · Sõltumatu kohus Demokraatia võimalused ja olud: · Kaitseb üksikisikut võimu eest · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust · Tagab poliitilise stabiilsuse Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Selle puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu täitma parlamendiga. Ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Tal pole ainuvõimu kuna tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda ja ülemkoda. President ja kongress
Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus, et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles' lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktiks oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL Sotimaal toimunud mäss algatas käärimise parlamendi ja kuninga vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 ja lõppes kuningas Charles I hukkamise ja Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas, Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja.
Fraktsioon on ühe erakonna saadikute rühm parlamendis. Seal arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, samuti astutakse üles omapoolsete seaduseelnõudega. Komisjonid on parlamendi tööorganid; need jaotuvad: 1) Alatised nt. Väliskomisjon, kultuurikomisjon 2) Ajutised nt. Riigi eelarve kontrolli komisjon 19. PRESIDENTALISM sarnane PARLAMENTARISM President on keskne poliitiline Seadusandlik võim on Presidendil vaid esindusroll figuur, täidab riigipea ja parlamendil valitsusjuhi kohustusi Valijamehed valivad presidendi Parlamendi valimine rahva Rahvas valib otse vaid poolt parlamendi President on tugevalt seotud Riigipeal vetoõigus Riigipea on iseseisev
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia Soome Referaat Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1.Rahvastik....................................................................................................................................4 2.Linnastumine..............................................................................................................................6 3.Majandus....................................................................................................................................6 3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses…………………………………………………...
Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus, et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles' lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktiks oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL Sotimaal toimunud mäss algatas käärimise parlamendi ja kuninga vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 ja lõppes kuningas Charles I hukkamise ja Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas, Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja.
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
Programmeerimine Mobiliseerimine Mõtteline korrastatus Ideoloogia ja filosoofiline süsteem huvitab seletamine Ideoloogia ja usund omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne
Neis k õigis on erinevustele vaatamata ühised viis järgmist põhimõtet: · Individualism Varane individualism oli sirgjooneliselt individualistlik. John Locke pidas riigivalitsemise põhiprobleemiks indiviidi õiguste kaitset. Tänapäeva liberalism asetab indiviidi märksa kindlamalt sotsiaalsesse konteksti. Vabadust vaadatakse kui eneseteostust ja suuremat rõhku pannakse indiviidi osalemisele grupis. · Parlamentarism Liberalism on alati kaitsnud parlamentaarset valitsusvormi kui süsteemi, kus valitud kogu kontrollib täidesaatvat võimu. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja vaesele rahvamassile, siis hakkab rahvas seda tingimata kuritarvitama. Nüüdisaegne liberalism on sõlminud demokraatiaga rahu.
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahv...
*igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse,otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda jne.* Elitaardemokraatias järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väke inimeste rühm eliit,kuigi valijatele tundub,et nendel on kontroll üle Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. *Presidentalism-rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto. *Parlamentalism-Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel
kitsendused käitumiseks siseriigis ja suhtlemiseks rahvusvahelisel areenil teiste riikidega. · Ülemvõim. Riigivormid · Vorm ja sisu on omavahel seotu. · Aristoteles: 1. demokraatia valitseb rahva enamus. 2. aristokraatia väike hulk inimesi on võimul; tegutsetakse selle grupi huvides. · Vormi määrab ära võimulolijate hulk. · ,,Lääne demokraatia" parlamentaarne suveräänsus; parlamentarism. ÕIGUSKORRA STRUKTUUR JA SÜSTEEM Objektiivse õiguse korrastamisest: kodifitseerimisest õiguse korrastamiseni · Õigusnormide süstematiseerimine õigusnormide korrastamine. · Corpus Iuris Civilis esimene süstematiseeritud normide kogum. · Vormiliselt on süstematiseerimine tehtud nii, et vajalik põhimõistestik on hierarhilises järjekorras. · Peab vahet tegema õiguskorra ja õigussüsteemi vahel: 1
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
· Ateena OM 16.uusaja agluseks loetakse aastat: · Antverpeni OM · 1343 · Berliini OM · 1640 · 1917 37.Olümpiatuli põles esmakordselt · Antverpeni OM 17.Uusaega iseloomustavaks märksõnaks on · Amsterdami OM · Monarhism · Berliini OM · Parlamentarism · anarhism 38.OM toimumise koht ja aeg: Montreal 1976; Helsinki 1952; Mexico 1968; 18.kirjanik kelle teosed avaldasid uusaja Barcelona 1992;Nagano 1998; Chamonix pedagoogikale olulist mõju: 1924; · J. Locke Calgary 1988; Los angeles 1932; Sankt Moritz · Jean-Jack Rousseau 1948 · Jan Amos Komensky 19. J.H. Peastalozzi asutas orbude ja
aastastel Eesti Vabariigi kodanikel 1.5. Kui vanalt võib kandideerida omavalitsuste volikogudesse? Alates: 18-aastaselt 1.6. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduse kaitsele? kõigil inimestel 1.7. Põhikooli haridus on kohustuslik: kõigile kooliealistele 1.8. Põhiseadus sätestab, et: igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus 1.9. Kohustus säästa looduskeskkonda on: igaühel 1.10. Millisesse organisatsiooni Eesti Vabariik ei kuulu? OPEC Ül 2. Parlamentarism ja presidentalism Märkige ristikesega vastavasse lahtrisse, kas järgnev tunnus on iseloomulik parlamentaarsele või presidentaalsele riigikorrale. (1 p) Presidentaalne Iseloomulikud jooned Parlamentaarne a) Valitsuse püsimine sõltub X parlamendi toetusest b) Presidendil on X esindusfunktisoon
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
või liht-veto. · Paralmentarism - Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel. Seadusandlik ja täidesaatev võim on võrdsed. Riigipeal on erapooletu vahuvõim. Tugevad küljed: · Presidentalism - presidendile antu veto õigus, et tasakaalustada erinevaid pooli. Tänapäeva presidentaar riikides on enamasti kehteestatud kvalifitseeritud enamusega ületatav veto. · Parlamentarism - kindel parlamendi enamus või püsivad valitsuskoalitsioonid. Kõrge poliitiline kultuur ja normaalne läbisaamine peamiste erakondade poliitikute vahel. Nõrgad küljed: · Presidentalism - seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolude võimalikkus. Parlamendi enamus ning presidendi amet võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. · Parlamentarism - võivad tekkida paljuparteilised koalitsiooni valitsused. See
valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest ® Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad
· 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. · 1649 hukati kuningas Charles I ja kuulutati välja vabariik. · 1653 O.Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. · 1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. · 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism. 18.saj · Inglismaal algas tööstuslik pööre. · 1707 Inglismaa ja Sotimaa moodustasid reaaluniooni. · 1783 Inglismaa pidi Versailles`i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 19.saj · 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. · 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. · 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal.
1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel. 1649 hukati kuningas Charles I ja kuulutati välja vabariik. 1653 O.Cromwell kuulutati Inglismaa eluaegseks lordprotektoriks. 1660 Stuartite restauratsiooni käigus tõusis troonile Charles II. 1688 Kuulsa revolutsiooni käigus tõusis troonile William III ning hakkas kindlustuma parlamentarism. 18. saj Inglismaal algas tööstuslik pööre. 1707 Inglismaa ja Sotimaa moodustasid reaaluniooni. 1783 Inglismaa pidi Versailles`i rahuga tunnustama USA iseseisvumist. 19. saj 1801 Iirimaa kuningriigi liitmine Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaal ära nn pehkinud kohad. 1830.-1840.aastad tsartislik töölisliikumine Inglismaal.
Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla, c) määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa riigipiir, mille kohaselt sai Eesti endale 8-12 km alasid Narva jõest idapool ja kogu Petserimaa d) Nõukogude Venemaa lubas tagastada sõja ajal Venemaale evakueeritud Tartu Ülikooli varad, kuid siiani pole seda teinud. 2. Milles seisnes maareform? Vaata õpikust I osa lk. 66 3. Võrdle EV arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul! demokraatlik parlamentarism Vaikiv ajastu 1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed, b) seadusandlik võim kuulus parlamendile, b) parlament saadeti mitmeks aastaks puh- kusele
1804 Napoleoni tsiviilkoodeks- hõlmatud olid kõikvõimalikud valdkonnad. Nap.lõi ka tugeva administratsiooni ja bürokaatika- et riigi haldusmuutlikus oleks suur. Konstitutsiooniline monarhia, kuningas vs parlamendi suvereniteet. 19.saj jooksul konst. vastuvõtmine üle Euroopa oli 2 sugune: parlamentaarne, kus rahvavõim oli kõrgeim ja teine, mis lähtus monarhi printsiibist, kod.anti parlamendi valimisõigus, kuid kõrgeim võim oli ikka monarhi käes. Suurbritannia parlamentarism (selle kujunemine, Lord Liverpool ja toorid, Sir Robert Peel ja Konservatiivne Partei, viigid ja Liberaalne Partei, Earl Grey ja Reform Act of 1832, valimisõiguse laienemine Inglismaal, sufražett, Emmeline Pankhurst ja Naiste Ühiskondlik ja Poliitiline Liit). Parlamentarism kujunes kõige selgemini välja inglismaal. toorid ehk konservatiivid: Lord Liverpool(1812-27)-kujundas välja konservatiivse näo. Tema ajal alistati Napoleon ja oldi edukas Viini kongessis. Sir Robert Peel(1824-
ja seda nimetati ,,lühike parlament". Sotimaa ja Inglismaa vahel kestnud sõda, otsustati parlament uuesti kokku kutsuda. Parlament võis esinduskogu laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 1649 19. mai kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule. 1653 saadeti nned laiali ja tuli nn väike parlament. 1660 taastati Inglise parlament. 1679 kaotas Isikuvabaduste Akti. 1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber. Kirik Peeter I. Reformide ajal. Peeter I sattus konflikti Vene õigeusu kirikuga, kui ta suuri ümberkorraldusi läbi üritas viia. 1700 a. suri kirikupea Adrian ning siis loodi kiriku juhtimiseks Püha Valitsev Sinod. P I püüdis piirata munkade ja nunnade arvu. Esialgu ilmutas P I Vene
Kuna president on olemuselt haldusorgan (§ 78), on tal ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad e õiguse allikad, mida võtab vastu haldusorgan ja millel on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest seadusandluse sisuline dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete § 109 – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on edasilükkamatud vajadused hädadekreete § 87 – edasilükkamatud vajadused ilmnevad siis, kui on valitsuse poolt kuulutatud eriolukord ja Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda.
vastuolud - Valitseja võimu suveräänsus ja tühistamatus. II Locke (1690): - Politoloogiline uurimus, kus esitati Lepinguteooria: - Valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid võimu loovutab talle rahvas lepingu alusel. - Leping seob ja kohustab mõlemaid osapooli (isikuvabadused ja omandi kaitse) - Ühiskonnaleping = vabatahtlik võimu delegeermine valitsejale - Loomuõiguse sätete alusel on valitseja tagandamine võimalik! - Aluseks Bill of Rights Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentarism - William III alates ei ole inglise kuningad enam parlamendi seadusandlusesse sekkunud, vaid nad on kinnitanud parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud seadused. - Parlamentarism algus: Kuningas WIII valis valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast (viikide või tooride), kes oli saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel. - Valitsuskabinet ei olnud enam kuninga nõuandja ega allunud kuninga tahtele!
5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakondade omavaheline tülitsemine põhjustas samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised olukorrad 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Parlamenti kasutati demokraatia vastu võitlemiseks ning sellega mõjutati paljusid valijaid. Mitmes riigis, kus oli peale sõda olnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda. Tsehhoslovakkia ja eranditega Soome suutsid mingiks ajaks säilitada demokraatia, kuid oli ka riike, mis ei teadnud demokraatiast midagi. Nt Venemaa. Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus. Võimu koondamine ühe inimese või rühma kätte, kuid ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja
Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby.
Leida mingid uued, "moraalsed" printsiibid. · Rahvasteliidu loomisega seoses olid tekkinud lootused kollektiivse julgeoleku süsteemi sisseseadmisele ja üldise desarmeerimise läbiviimisele. · Kellogg-Briand'i pakt (1929) pidi keelama sõjad. · Reaalsuses jäid olulised suurriigid (USA, Nõukogude Liit, Saksamaa, Itaalia) sellest mingil perioodil kõrvale, mistõttu Rahvasteliit muutus lihtsalt "jututoaks".. Demokraatia kriis · Parlamentarism tõi kaasa põhimõttelagedaid poliitilisi kompromisse. Neid tingisid ka mõnel juhul naaberriikide surve. · Sisepoliitiliselt muutusid mitmed demokraatlikud riigid populistlikult manipuleeritavateks. · Majanduskriisi 1929-1933 tingimustes kasvas paremäärmuslaste populaarsus, aga ka inimeste vajadus stabiilsuse järele, mille toojana nähti "kõva käe" poliitikat. · Üldiseks taustaks oli ka kartus äärmusvasakpoolsete (kommunistide) võimuletuleku
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
Sageli ka ühte keelt kõnelev rahvas · Kuna territoorium laienes peale sõdade ka abielu ja pärimuse teel · Riigi ühendas valitsejaisik. Valitsemise edukus sõltus palju valitseja isiksuseomadustest · Valitsemise juures oli vajalik valitsemisaparaadi olemasolu · Valitsejate juures: Erinevate nimedega nõukogud, kuhu kuulusid kõrgemad aadlikud. Pikkamööda hakati kaasama ka teiste seisuste esindajaid · Sai alguse ka parlamentarism · Vanim parlament Islandil 9.saj. · Parlamentarismi rajaja Inglismaa 1265. II Prantsusmaa 1302 · Esindatud kolm seisust: o Vaimulikud o Aadlikud o Kolmas seisus (kaupmehed, talupojad, kõik ülejäänud) · Valimisõigus oli väga piiratud. Tavaliselt ainult mehed. Piiratud ka varandusliku seisusega · Küsimuse otsustamine: igal seisusel oli üks hääl ja küsimus hääletati enne läbi seisuse sees RISTISÕJAD! 1096-1270
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
