1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid...
Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis. Tehes kokkuvõtte eelnevalt arutletust, arvan, et üheks suurimaks demokraatia kriisi põhjustajaks Eesti vabariigis võib pidada ülemaailmset majanduskriisi, kuna sel perioodil oli Eesti väga halvas majanduslikus seisus ning siis ilmnesid kõige suuremad kriisi tagajärjed, seda eriti rahvale, kelle heaolu langes halvemuse poole. Samuti ei saa mainimata jätta seda, et...
12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
Eelarve rahaline plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamine: 1) Valitsus kogub ministeeriumitelt nende rahasoovid 2) Valitsus teeb kärpeid, et kulud ja tulud tasakaalustada 3) Ministeeriumite rahasoovide kooskõlastamine 4) Riigieelarve menetlemine Riigikogus 5) Parteide parandusettepanekud 6) Parlament hääletab. 7) President kuulutab seaduse välja. Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika eelarve tasakaalustamine, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve defitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud Lisaeelarve eelarve ülejäägi esinemisel koostatud eelarve, kus näidatakse, mille arvelt rohkem raha laekus ja milleks seda jagatakse...
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid...
mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis kõige rohkem liikmeid on saksamaal, kus on ka kõige rohkem rahvast Eestil on 6 liiget Euroopa Liidu Nõukogu koos käiakse ministrite tasemel oleneb probleemist vastav minister tuleb kohale annab välja ühenduse õigusakte jälgib lepingute täitmist...
terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma nuete titmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus nudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul krgemad riigivimuorganid on valitatavad vi moodustab need parlament . vidurelvastumine - riikide pe saavutada sjave ja relvastuse leolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm vimaliku sjalise konflikti ees. RO - prast 2.MS (1945) asutatud thtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmrk on kikide rahvaste hendamine, et vltida sdu, tugevndada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste gaklgset koostd. liriik - erakordselt vimas suurriik, mille mju ulatub le kogu maailma; kas tavaliselt USA ja NSV kohta....
Tallinna Nõmme Gümnaasium James Clerk Maxwell Referaat Koostaja: Johanna - Margaret Eisen 12b klass Tallinn 2007 Sisukord: Elulugu ja haridustee..............................................................................3 Eutöö, millega on läinud ajalukku............................................................4-6 Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust.....................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keel...
Suurbritannia riigikeeleks on inglise keel, mida üle maailma valdab ligi 2 miljardit inimest vähemalt elementaarse suhtlemise tasemel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08) Suurbritannia riigikorraks on parlamentaarne monarhia, riigipeaks on alates 1953. aastast Elizabeth II, kellel on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega. Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendatud Kuningriigil ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Suurbritannia valitsus on kolme tasandiline: Kabinet (25 peamist ministrit ja teised kõrged ametnikud), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Suurbritannias puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev....
kuldrubla. Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust. Tartu rahutingimused olid Eestile soodsad ,sest saadi piir, mida taheti, saadi iseseisvus ning lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid. Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus. III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament . Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform...
läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. · Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. b. Inglismaal: · 1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades kuningaks. · Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a...
Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste uskude suhtes. Mõnes mõttes hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga Inglismaa 16. saj oli Inglismaa isoleeritud maa. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tuudorid. Kuningaks sai Henry VII: 1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel supremaadiedikti, millega Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai uue kiriku pea. Kiriku reformeerimine ei toimunud usu vaid kuninga isikliku soovi ja kasu pärast. Uus kirik: 1) kiriku nimeks sai anglikaani kirik. 2) Kasutusele võeti emakeelne piibel 3) Kaotati seadusega puhastus tuli ja reliikviad 4) Keelati palverännakud 5) Lõpetati kloostrite tegevused 6) Kirikult võeti suurem osa maid ära...
Andrei Zdanov asus Eestis moodustama venemeelset valitsust (Johannes Vares Barbarus). Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda. Venelased ei suutnud läbi murda Karjalasse rajatud Mannerheimi liinist (Soome lahe ja Laadoga järve vahel). Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abi saatma ja NSVL oli sunnitud märtsis 1940 rahu sõlmima. 1941-1944 1941 alustas Hitler NSVL-i vastast sõjaplaani ,,Barbarossa". Sõjaks Saksa vastu valmistus ka NSVL. Mõlemad plaanisid üksteist kohe sõja algul purustada....
Sarnasused: Paavst ei saa andestada ja kõigil on saatus ettenähtud. 4) Mille poolest erines inglismaal läbi viidud reformatsioon mujal toimunud reformatsiooniga? Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Saksamaal ja mujal ... Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid jäääti samaks jumalateenistuse kord. Nii ei toodud kaasa usupuhastust, nagu Euroopas. Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid?...
Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a. Indenbendendid- neid toetasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõjas. 1647a. avaldati armee nimel dokument ,,ettepanekute peatükid" mis oli konstutitutsiooniprojekt, kuid kajastas nende lähituleviku majandust ja usulisi eesmärke. Inglismaad juhtis parlament , mis valitakse iga 2a tagant. Saadikute arv sõltus krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigust. Independendi programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Lähitulevikus tähendamaks poliitilisi eesmärke peeti parlamendi laialisaatmist ja valimiste läbiviimist uute korralduste kohaselt...
See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon 2) Euroopa Liidu Nõukogu 3) Euroopa Parlament 4) Euroopa Kohus 5) Euroopa Kontrollkoda Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni juhivad 27 volinikku...
-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin...
b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III...
2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes. b) Vana-Liivimaal: · Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted....
Rojalist kuningavõimu pooldaja Sankülotid kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil Terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Trikoloor kolmevärviline lipp Tsensuur kõigi trükiste läbivaatamine riigiasutuse poolt Vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitabad või moodustab need parlament Valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas Varanduslik tsensus teatud jõukuse tase, mis on eeltingimuseks poliitliste õiguste, eeskätt valimisõiguse saamiseks...