ajakirjanduse, raadio ja tv kohta, minister juhib riigi halduse ala, valitsuse liige, monopol kaubaartikli ainumüügi või ainutootmis õigus, moraal käitumisnormid, mis määravad suhtumise inimestesse, nepotism onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtadele, notar - notaritoiminguid täitev isik, omavalitsus kohalike võimuorganite süsteem, opositsioon vastuseisjad, pakt rahvusvaheline leping, pank krediidiasutus, parlament riigi või omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu, peaminister valitsusjuht, põhiharidus 1 9 klass, president valitav riigipea, radikaal käremeelne isik poliitikas, rass inimeste jaotus välis tunnuste alusel, regioon ala, piirkond, religioon usund, usk, riigikogu parlamendi nimetus Eestis, riik - organiseeritud inimeste kogu, seadus reguleerib inimeste ja riigi
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu
esindusfunktsioon, valitsus nimetatud ametisse parlamendi poolt, valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik Presidenaalne vabariik - riigipea on ka valitsuskabineti juht, riigipea tavaliselt rahva poolt otse valitud, valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ega pole aruandekohustuslik Konstitutsiooniline monarhia - võim on piiratud põhiseadusega, tavaliselt on monarhil esindusfunktsioon, igapäevast toimimist juhtib valitsus, seadusloomega tegeleb parlament (nt Taani, Norra, Rootsi, Holland, Belgia, Monaco, SB) Absoluutne monarhia - monarhi võim piiramatu, tal seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim (nt Saudi Araabia, Vatikan) riigikorralduse vorm - halduslk korralduse vorm/struktuur. Levinud vormid unitaarriik, konföderatsioon, föderatsioon. Unitaarriik - üksainus kõrgema võimu keskus, võib esineda eristaatust v KOV'ga piirkondi (enamik riike) Föderatsioon - liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi
See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit tunnustanud ja omaks võtnud nii Euroopa Liit, NATO, Schengen, kui muud liidud. Täieliku liberaalse demokraatia riigi tunnuseks on näiteks olla õigusriik ja kõigi elanike võrdsus seaduse ees. Heaks näiteks selle toimimisest on kasvõi poliitikute Edgar Savisaare hiljuti määratud trahv maksude maksmata jätmise eest, või kasvõi Villu Reiljani taandamine ja karistamine seoses altkäemaksuga aasta eest. Eesti parlament, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, seega kellelgi neist ei ole liiga palju võimu. Näiteks annab valitsus parlamendile aru oma tegemistest, samas kui parlament üldse valib valitsuse, kelle omakorda valib rahvas. Ning presidendil on seadustele võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad alguse demokraatlikest riigikogu (parlamendi) rahvavalimistest, mis on peamine tunnus demokraatlikule riigile.
Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane. Pikk parlament sotimaa mäss aastal 1640. Kodusõda 2 leeri kuningaleer ja parlamendileer eesotsas Oliver Cromwell. Kuningas põgeneb sotimaale, sotlased annavad hea raha eest välja. Kuninga hukkamine Parlamendi ja ta enda sõjaväe vahel tekkisid lahkhelid. 30 jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha . Cromwelli valitsus Inglismaa kuulutati vabariigiks. 1653 läks parlament laiali. Võim läks Oliver Cromwelli kätte. 1660. aastal krooniti kuningaks Charles II, pärast teda James II.
4) Vajadus lahendada Saksamaa küsimus. 5) Vastastikune majanduslik sõltuvus. Koostöö erinevad vormid · Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise komitee loomist abi jagamiseks · vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks idee autoriks Jean Monnet (Prants ja Saksa vastasseisu vältimine; maj koostöö kui poliitilise koostöö edendaja)
Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on EL kaasseadusandjad a) tõene b) väär 18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja a) tõene b) väär 19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast. 20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse a) tõene b) väär 21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid
nende hulka kuulub ka Inglismaa ajaloos tähtsat rolli mänginud Oliver Cromwell. Teine ideoloogia, mis palju populaarsust võitis, oli levellerite liikumine. Nende juhiks oli John Lilburne. Nad taotlesid võrdsust. Seda mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus). Nad arendasid mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Seetõttu ei ole parlament kõikvõimas, vaid ta volitused on piiratud. Nende programm nõudis sisuliselt kuningavõimu kaotamist ja vabariigi loomist. Lisaks rõhutasid nad inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale
o Ülesanded: Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle o Rakendab rikkujatele trahvi a la ,,suhkrutrahv" · Euroopa parlament o Koosneb 736 saadikust, kes valitakse liikmesriigi kodanike poolt. o President Jerzy Buzek. o Ülesanded: Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle, võib avaldada umbusaldust EK.
haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide
Lisaks puudub meil toimiva presidentalismi kogemus, samas kui parlamentarism on sisse harjunud ja kodune. Ilmselt ei oleks mõttekas võtta riski ja ,,proovida", kui presidentaalne võimujaotus ei pruugigi Eestis toimida. Eesti, nagu suure osa Euroopa riikide jaoks, on parlamentarism kõige ohutum valitsemisvorm, mis tagab demokraatliku kontrolli valitsuse tegevuse üle. Kuigi võib tunduda, et Riigikogu kulutab enamuse oma ajast ,,niisama istumisele" samal ajal kui palk tiksub, ent just parlament on see, mis rahva esindusena reguleerib ja tasakaalustab teisi võimuorganeid. Parlament ei ole üheski riigis odav asi. Kuid iseseisvus ja vabadus ei saagi odav olla.
II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus ei allu parlamendile vaid presidendile. N: USA, Venemaa, Indoneesia, Prantsusmaa B) Parlamentaarne vabrariik Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e
nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan ja saadeti laial Asutav Kogu. Kiiresti likvideeriti erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukoguse Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur, sest kommunistid võtsid võimu ning Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparted peeti ainukeseks kommunistide peatajaks. 1933. Kehtestas parlament üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiali ja Hitler sai diktaatoriks. Suurbritannia ja Prantsusmaa suutsid säilitada oma riigis demokraatia. Kuigi vahepeal oli Prantsusmaa diktatuuri ohus. Prantsusmaa oli majanduskriisis. Diktatuuri ohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, mis hiljem moodustas valitsuse. Suudeti majandust elavdada ja diktatuurioht kõrvaldada. Suurbritannia oli vanim demokraatliku korraga riik. Valitses morarhia ja riigipeaks oli kuningas või kuninganna
valitseja suva järgi. Totalitaarne riik Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse
3.2.1. Ülesanded · · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine · 3.3. Euroopa parlament · · Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is
teenistus. i. Trendid (1) Üha rohkem asju liikunud EL tasandile, seega tiheneb koostöö. (2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil. j. Laienemised 2. Institutsioonid a. Komisjon b. Nõukogu c. Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1
Rahvuslik Vabameelne Partei. Esimene põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel. Pärast pikemaajalisi eeltöid jõuti 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, oli viimane sunnitud tagasi astuma. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused
1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee. Seal valitses põhiseaduslik monarhia, riigipea oli vaid riigiesindaja. Seadusi võttis vastu parlament. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et seal oleks olnud kõik rahulik. Võitlused erakondade vahel olid üpriski teravad, peamine võitlus käis liberaalide ja konservatiivide vahel. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojas. Elizabeth II Briti impeerium Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. Hiljem nimetati seda Briti Rahvaste Ühenduseks.
parlamenidsaadikud. · Valitsus mood parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. Parlamentalism · Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. · Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ja valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. · Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuintitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhted. Presidendi valimised: otsevalik: · VASTU : o Rumal valijaskond o Populism · POOLT : o Suurendab rahva seotust riigivõimuga Võimu nimetus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim Võimuorgan Riigikogu Vabariigi valitsus Kohus
Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Kpros, Leedu, Luksemburg, Lti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tehhi, Ungari. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu snade kohaselt "Euroopa henduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" 2014. aastal valimiste jrel on Euroopa Parlamendil 751 liiget. Euroopa Parlament asub ametlikult Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus tiskogu ndalapikkused istungjrgud. Parlamendi teised tkohad on Brssel ja Luxembourg. Euroopa 2020. aastal 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja tkeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, lti, malta, poola,
Benito Mussolini -> itaallasest revolutsioonimeelne sotsialist. 1919 asutas uue fasistliku liikumise kasvas välja partei millega lubati * korra majjalöömist * majanduslikkku heaolu * Rooma aegse hiilguse ja prestiizi taassündi. Fasism- fasces (võimusümbol) 1922 Mussolini pooldajate " marss Rooma" -> Vittorio Emmanuel III nimetas ta peaministriks -> mõne aastaga kehtestati piiramatu diktaatorivõim- * mitte fasiistlikud parteid keelati * parlament kaotas mõju * kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle *streigid keelati totalitaristlik riigikord Hitleri võimuletulek- 1924-1929 -> natside populaarsus väike. Hitler lubas oma kõnedes-> *kaotada tööpuudus *parandada majanduslikku olukorda *Saksamaa sõjaline võimsus taastada * "aaria rassi" ülistamine ja selle "õiguste" kuulutamine 1932 natsiparteist sai Riigipäeva suurim erakond 30 jaan. 1933 sai H
Ta jõudis Inglismaale aasta hiljem . Kirjutas alla deklaratsiooni lepingule ja ta krooniti Inglismaa valitsejaks. Ta valitses võimsalt. *Oliver Cromwell - Inglismaa parlamendi etteotsa tõusnud mees , kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra.Tema kuulus ütlus oli et ,' looda jumala peale , aga hoia püssirohi kuiv'' . *Charles I Inglismaa valitseja , kes püüdis valitseda parlamendist sõltumatult . Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda , saatis Charles I parlamendi laiali . TEEMAD : * Absolutism on riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi toetasid Eurooplased , Türklased ja Venelased. Absolutism tähendas seda et midagi ei tohtinud teha ilma kuninga nõusolekuta , kõik ametnikud ja ministrid allusid talle ja täitsid ta käske. Mõnes riigis oli absolutism tugevad ja mõnes nõrgem . Seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit
ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕ...
Peab korruptsiooni vastu võitlema.Täidab asju Euroopa Liidu tasemel. PEAMISED EL instituitsioonid: EUROOPA KOMISJON- majanduspoliitika kujundaja El-S, initsiaator ja täideviija. Üle 3 tuhande ametniku EUROOPA PARLAMENT- kaasseadusandja. MINISTRITE NÕUKOGU- peamine otsuste tegija EUROOPA KESKPANK- raha- ja fiskaalpoliitika juhtimine EUROOPA KOHUS-(7 esindajat) tõlgendab ja rakendab õigust. EUROOPA KOMISJON *27 LIIGET *17 poliitika peadirektoraati EUROOPA PARLAMENT *750 LIIGET *27 LIIGET *9 poliitilist gruperingut Euroopa Parlamendi volitused: *Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises *Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle Eesti riigi eelarve :kuskil 100 miljardit aasta pärast 33% SKP Euroopa Liidu eelarve: 100 miljardit eurot. 1,05 % SKP MINISTRITE NÕUKOGU *27 liikmesriiki *eesistumiSe rotatsioon *euroopa ülemkogu- riigipeade kohtumised min
1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus.
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis
Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel. Poliitiline kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused. valitsust (aruannete kaudu); parlament kinnitab ametisse ka eesti Teine tasand on firmad, ettevõtted. panga direktori, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja. Kolmas tasand on kodumajapidamine. Sise- ja väliskontroll riigikontroll, õiguskantsler Makromajandus uurib protsesse ühiskonnas, mikromajandus uurib Kohus majandusliku tootja tasandil, indiviidi tasandil.
- on peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Liidu Nõukogu muud põhiülesanded: · EL õigusaktide vastuvõtmine · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) · Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) III Euroopa Parlamendi olemus ja tegevus Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanikke. Esindab kodanikke ehk valijaid (mitte riiki!). Valimised iga 5 a tagant, igas liikmesriigis samaaegselt. Töökorraldus: erinevad struktuuriüksused ja nende roll Parlamendi töös: Poliitilised grupid: sarnanevad fraktsioonidega rahvuslikes parlamentides. Neil on parlamendis oluline roll. Grupid otsustavad parlamendi juhatuse ja komiteede juhtkonna, parlamendi päevakorra, peaettekandjad ja kõneaja, neil on suur
programmdok.-i ,,Rahva kokkulepe"; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2 demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley
kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikas Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Parlamendikomisjon parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel Parlamentaarne demokraatia demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti) Peaminister valitsuse juht Pluralism ehk mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus Portfellita minister minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Prokurör ehk süüdistaja jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine
1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule
Eestisse. Vastamiseks anti aega 8 tundi ja Eesti valitsus täitis nõudmised. 17.juunil 1940 okupeeriti Eesti 80 000 Vene sõduri poolt. Laidoner andis käskkirjaga kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad. 21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti Nliga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivask ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale
J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna selatus, mis ühendab neid organeid? maapäev - rahvaesindus kohalik piiratud volitustega parlament eest asutav kogu - aprillis 1919 valitud võimuorgan, parlament sarnasus - esimesed eesti esindusorganid 6. tartu rahulepingu allkirjastamine 02.02 1920 eesti vabariigi telegatsiooni juht J.poska nõukogude vene telegatsiooni juht A. Joffe lepingu tägtsamad sätted: venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest eestile eesti riigi koosseisu kuulusid narvatagune ja petserimaa setumaa ühendati eestiga võimalus pöörduda kodumaale eesti vababastati kohustustest venemaa ja tsaari venemaa võlgade tagastamisest eesti sai 15
Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Ühiskond Seaduslik võim. Eesti Vabariigi Riigikogu ja selle töökorraldus. Seadusandliku võimu peaülesandeks on seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadustoome. Riigi kõrgemaks seadusandlikuks võimuks parlament- valitav rahvaesindus kogu. EV-s 101 liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (põhiseaduses 4.ptk). Parlamendivalimised Eestis- Eestis on parlament ühekohaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirjade põhimõttel neljaks aastaks. Erakond saab kandidaadi üles seada kõigis 12 valimisringknnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit
ehitati ka vee jõul tõõtavaid elektrijaamu. Söetöösturid vähendasid kaevurite palkasid ning sulgesid kaevandusi => streigid. 1920.2.poolel- majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne kriis, kuid see mõjutas suurbitanniat palju vähem kui teisi maid, sest briti tööstusettevõtted kasutasid võõra- maiseid tooraineid, nende hinna langus alandas ka suurbitannias toodetud kaupade hindu ja tänu sellel said briti edukalt oma toodangut müüa ka kriisiaastatel. Seadusi võttis vastu parlament. Liberaalide kõrval teenis ka Tõõerakond. Valitsejad vahetusid tihti. Põhiseaduslik monarhia, kuningas riigipeaks, aga ei osalenud igapäeva elus kuigi palju. Briti rahvaste phendusse kuulusid-Austraalia,Lõuna- Ida Aafrika,India,Uus-Meremaa,Vaikse Ookeani Saared. Dominioon-Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liiikmesriik, millel on oma parlament, valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus.Briti valitsus oli hädas Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlseid
Austria piinamine kaotati, kogu kohtumõistmine läks riikliku kohtu kätte. Maksud: (Ainult Austria) rakendati üleriigilist tulumaksu. Kõik seisused maksid maksu. Protsent oli enamvähem sama. 3 4 28.02.08 Parlamentarismi teke Inglismaal Parlamendi teke 1265. aastal, peamisteks funktsioonideks olid: kuningale nõu andmine (seadusandlus), maksude määramine. Parlament James I ajal Soti kuningas, Stuartite dünastia. Konflikt parlamendiga oli nt maksude osas. Kuningas tahtis neid määrata, kuid seda ei saanud ju teha ilma parlamendita. Kuningas hakkas müüma ka monopoolseid õiguseid. See piiras paljude manufaktuurijuhtide tööd. Parlament Charles I ajal parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni (1628), kõik maksud pidid olema kehtestatud parlamendi poolt piiras kuninga võimu. Kedagi ei
- Valimisreklaamid - püüavad inimest panna enda poolt hääletama. Eelmises riigikogus tegutsemine - kas tegutseti inimese arvates positiivselt või negatiivselt, vastavalt sellele hääletatakse. 4.8 Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemine Parlamentaalses riigis valib rahvas parlamenti ja presidentaalses riigis valib rahvas nii parlamenti kui presidenti. Presidentaalne: 1. Rahvas valib presidendi 2. President on valitsusjuht 3. Sõltub valitsuskoosseis presidendi valimistulemusest 4. Parlament saab umbusaldada valitsust *President nimetab ametisse peaministri Ühised: 1. Sagedased vabad valimised 2. Rahvas valib parlamendi 3. Poolpresidentaalses riigis määratakse ametisse peaminister, koos presidendiga juhib valitsust. 4. Valitsusjuht võib valitsuses muudatusi teha Parlamentaarne: 1. Valitsuse paneb kokku parlament. 2. Peaminister juhib valitsust. 2. Parlamendi ülemuslikkus 3.Sõltub valitsuskoosseis parlamendi valimistulemusest 4
.......................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit..........................................................................................
kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikas Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Parlamendikomisjon parlamendisaadikutest moodustatud tööorgan mingi poliitikavaldkonna või probleemiga tegelemiseks Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel Parlamentaarne demokraatia demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti) Peaminister valitsuse juht Perekond abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad Pluralism ehk mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus Portfellita minister minister, kellel ei ole oma ministeeriumi
Revolutsiooni tagapõhjaks oli ka Euroopat tabanud majanduskriis ning ikaldus. Toiduainete hindade tõus kutsus 1847.aastal mitmel pool, sealhulgas Berliinis, esile rahutusi, mille käigus rahvas rüüstas toidupoode. Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848.aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis. Mais 1848 valiti Preisi Asutav Kogu, mis võttis vastu põhiseaduse. Nii muutus Preisi konstitutsiooniliseks monarhiaks. Frankfurdi parlament Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust Saksamaa ühendamist valiti 1848.aasta mai algul ülesaksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu avati pidulikult 18.mail 1848 Maini-äärses Frankfurdis Püha Pauli kirikus ning seda hakati nimetama Frankfurdi parlamendiks. Rahvuskogu koosnes 585 saadikust. Rahvuskogu esimeheks valiti Hessen-Darmstadti märtsiminister Heinrich von Gagern.
aastal Maastrichti lepinguga. Omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Iga liikmesriik säilitab iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab
hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma nuete titmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus nudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul krgemad riigivimuorganid on valitatavad vi moodustab need parlament. vidurelvastumine - riikide pe saavutada sjave ja relvastuse leolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm vimaliku sjalise konflikti ees. RO - prast 2.MS (1945) asutatud thtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmrk on kikide rahvaste hendamine, et vltida sdu, tugevndada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste gaklgset koostd. liriik - erakordselt vimas suurriik, mille mju ulatub le kogu maailma; kas tavaliselt USA ja NSV kohta.
Ta koondas õukonda ka teadlasi, kirjanikke ja kunstnike. Välispoliitika- välispoliitika juhtimises üritas oma mõju kasutada markiis de Pompadour. Majandus- finantside peakontrolör oli Jean-Bapitiste Colbert, ta püüdis eelkõige lahendada riigi rahandusprobleeme. Ta asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse kolooniaimpeeriumi rajajaid. 3.) Kodusõda inglis maal algas 1642 a -kehtis kuni 1646 a- türannia, ei kutsunud parlamenti kokku, tahtis kehtestada makse(aga parlament ei andnud luba)tahtis riigiusuks katoliiklust 4.) Kuulus revolutsioon- Kõrgaadel sõlmis kuninga vastu vandenõu ja trooni pakuti Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1689a kirjutas Willem alla " õiguste deklaratsioonile " ja ta krooniti William 3 nime all inglismaa kuningaks. "Õiguste deklaratsioon" - see määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid - parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse - kuningale andis parlament täitevvõimu
tagasi minna vahetati vangid Vaikiv ajastu: - kaitseseisukord - rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") - Trükikodade tsensuur - Riiklik kontroll kõige üle - Demakraatlik kord asendus autoritaarnse diktatuuriga - Sisepoliitiline olukord peale 12.03.1934 aasta riigipööret: Kaitseseisukord, keelustati kõik poliitilise dmeeleavaldused ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Parlament seati vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla, Piirati ajakirjanduse sõnavabadust ( tsensuur)Mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvimine jms. Keelustati kõikide erakondade tegevus, kujunes ainuparteisüsteem, põhiseaduse muutmine. Muudatused peale III põhiseadust: 24. aprill 1938 kinnitas Riigikogu presidendiks Konstantin Pätsi. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes
vabrikutootmisele, odav tööjõud ja tooraine, võimas kaubalaevastik, maaelanike vool linnadesse. 23.Miks loodi Inglismaal ametiühingud? Et pidada tööandjatega läbirääkimisi ja parandada tööliste majanduslikku olukorda ja abistada üksteist. 24.Feenide liikumise eesmärgid. Inglismaast sõltumatu vabariigi loomine relvastatud võitlusega. 25.Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Nad said omavalitsusega aladeks, neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus. 26.Milles seisnes Inglismaa hiilgava isolatsiooni poliitika? Inglismaa asus keset merd ja ei pidanud armeele tähelepanu pöörama, tal oli tugev sõjalaevastik. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipul ja ei olnud huvitatud püsivatest liitudes teiste riikidega, ta tahtis olla isoleeritud. 27.Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kuidas seda oleks saanud vältida? Põhjenda oma vastust!
12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. 12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre: o kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis o suleti vapside organisatsioonid o vangistati 400 vapsi o valimised lükati edasi o 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas “Vaikiv ajastu” III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme o 1935 keelustas erakondade tegevuse o ainus lubatud poliitiline organisatsioon oli Isamaaliit, mis pidi koondama kõik valitsuse suunda pooldavad kodanikud
*Esikohal vabadus *Nt. Reformierakond, IRL ........................................................................................................................................................... ............. VALITSEMINE PARLAMENTARISM *Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. *Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. *Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu. *Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastaseljuhul võib tulla valitsuskriis. *Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal. *NT. Suurbritannia PRESIDENTALISM *President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse. *President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. *Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval on seadusandlik võim. *NT. USA POOLPRESIDENTALISM *President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht.
Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik. Riigikorralduse vormid Unitaarriik(Japs,pran Föderatsioon(Saksa, Konföderatsioon(Eur tsuse, eesti) Usa) oopa liit) Unitaarriik- riik kus on üksainus kõrgema võimu keskus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
