,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust. Tema ideed võtsid omaks tulevased liberaalid viigid. Valitsuse põhiülesanne on omaldi kaitse. Inglise parlament alates 1256: · Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi · Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid James I, Mary Stuarti poeg, pidas end jumala poolt määratud kuningaks ning talle olid parlamendi õigused vastuvõtmatud. Põhiprobleemiks maksude määramine ning tööstuslikud ja kaumabduslikud monopolid. Charles I rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist, kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele põhiseadus: riigi kõige tähtsam seadus ning on oluline, et see ka igapäevaelus toimiks. seadus: tähtsaimad osas õigusaktis, mida võtab vastu parlament, korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sots. suhteid.
Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega. Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse .
aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid Pidev võimuvõitlus parlamendi õiguste ümber. Valitseja James I kujundas asju nii, nagu see oli koombeks Sotimaal. Oli veendunud, et on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks.
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli.
Veel suurendati EP volitusi, laiendades veidi kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja nõudes, et EP peab andma oma nõusoleku tõhustatud koostöö sisseseadmisele kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades(Euroopa Parlament). Lisaks tuleb küsida EP arvamust, kui nõukogu esitab arvamuse põhiõiguste olulise rikkumise ohu kohta mõnes liikmesriigis(Euroopa Parlament). Kuigi EP õigusi ja volitusi suurendati, siis siiamaani on Parlament kõige nõrgem institutsioon EL-is. Vaikselt on neid suurendatud, aga siiski on veel pikk tee minna, et EP saaks üheks tugevamaks jõuks Euroopas. Suurendati ka Esimese Astme Kohtu volitusi ning Euroopa Liidu Kohtule anti õigus tulla kokku mitmel erineval viisil: kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena, suurkojana (11 kohtunikku) või täiskoguna(Euroopa Parlament). Euroopa tuleviku konvent Euroopa tuleviku konvent oli üks on Nizza lepingust. Kooskõlas Nizza lepingule lisatud
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 95-137 (uus); LK 41-44, 69-108, 152-158 (vana) Euroopa päevik lk 4-10, 16-17 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? 2. Mille poolest erinevad ühekojaline ja kahekojaline parlament üksteisest: ülesanded ja näited maailma eri riikidest? 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (tänane seis enne valimisi). 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja
*Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell
Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa mahajäetud kohtade mandaate linnadele, enamarenendud põllumajanduspiirkondadele ning Iiirimaale ja sotimaale. Briti parlament 18. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iirimaa küsimus Inglismaa ja Iirimaa vahekord oli äärmiselt keeruline. 17. sajandil vastuvõetud seaduse järgi ei võinud katoliku usku iirlased olla mingisuguses riiklikus ametis. 18
’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel
Reformid kukkusid läbi, Prantsusmaa oli revolutsiooni ääre. Parlamentarismi areng Inglismaal- Pärast Elisabeth I surma, astus troonile James I. Uus kuningas ei saavutanud populaarsust. Kuningas jätkas anglikaani kiriku toetamist, tegemata järeleandmisi katoliiklastele, kartes vandenõu. 1605.aastal paljastati Londonis püssirohuvandenõu- G.Fawkes (katoliiklane) paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Vandenõu avastaine hoogustas katoliiklaste tagakiusamist. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga. See arenes ka edasi James I-se poja Charles I võimuloleku ajal (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates, parlament aga omakorda asus heaks kiitmata maksude nõudmist. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid absolutistlikku valitsemisviisi tal kehtestada ei õnnestunud. 1640.aastal kokku tulnud parlament (sotimaa mässu
1. Miks kiusati Inglismaal puritaane taga? Puritaanid olid töökad ja kokkuhoidlikud. Ei lõbutsenud ega raisanud raha. Nõudsid, et pühapäeval ei tohi lõbutseda. Need, kes nii töökad polnud, olid kadedad. Kuningas oli teist meelt. Ta lõbutses, kulutas raha, lasi teatrit teha ,pühapäeval pidutseda. 2.Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel? Parlament keelas kuningal uusi makse juurde panna. Kuningas saatis parlamendi laiali. Sotimaal algas mäss ja kuningal oli raha vaja selle lõpetamiseks. Parlament kutsuti uuesti kokku. Kuningas pidi kõik maksud tühistama. Parlament tahtis võimu sõjaväe üle. Kuningas tahtis parlamendi juhte kinni võtta aga need põgenesid. 3. Miks rahvas ei toetanud Cromwelli lordprotektorina? Lasi hukata kuninga. Võttis ära iirlaste maad. Kehtestas liiga karmid seadused.
10.Inglismaa 17.sajandil, parlamentaarne monarhia, puritaanid, Stuartid, kodusõda, Cromwell, vabariik, restauratsioon, õiguste deklaratsioon (lk 46-51) Tudorite valitsusaeg lõppes, sest Elizabethil polnud lapsi. Uued valtisejad Stuartid, esimene valitseja James I(1603), kellel puudus alaline sõjavägi, alam-aadlikud ja linnakaupmehed tema vastu, usulised vastuolud. Teine valitseja Charles I (1625), kes 1629-1640 saatis parlamendi laiali. 1940- Lühike parlament (3 nädalat) 1940- Pikk parlament(kuni 1653) *Kodusõda (1642-1649), parlament tahab valitseda. Tulemus Charles I hukati + parlamendi võim. Võimule Oliver Cromwell, kes parlamendi poolel, vormiliselt vabariik, tegelikult sõjaväeline diktatuur, parlament saadeti Cromwelli poolt laiali. Peale tema surma Inglismaal segadus. *Stuartite restauratsioon 1660 (Charles II), siis James I, kes rahvale ei meeldinud ja parlament pakkus võimu James II tütre mehele (Oranje Williamile).
3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal 4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist. Vastused: 1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid Parlament sai õiguse luua oma uurimiskomisjone (näiteks hiljutine LKA ebaseaduslikku tegevust uurinud ajutine komisjon)
a)seadusandlikuks(parlament, volikogud) b) täidesaatev(valitsus) c)kohtuvõim President a) määrab peaministri kandidaadi b) teeb ettepaneku õiguskantsleri nimetamiseks c) nimetab kohtunikud Kõik need peab heaks kiitma riigikogu. Valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest ja annab aru parlamendile. Tulenevalt presidendi ja parlamendi vahelisest võimujaotusest rakendatakse demokraatia põhimõtteid erinevalt: Parlamentaarne demokraatia-(riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega) rahvas valib parlamendi saadikud, enim kohti saanud partei moodustab valitsuse, kes annab aru parlamendile ja peab ka oma ettepanekute elluviimiseks saama nõusoleku parlamendilt. Alati kui valitakse uus parlament moodustatakse ka uus valitsus. Presidendi valib valdavad enamuses riikides parlament. Presidentaalne demokraatia- rahvas valib nii parlamendi ja presidendi. Valitsuse paneb kokku president. Uus valitsus moodustatakse peale presidendi valimisi.
püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris parlamendi laiali saatmisega. Samal aastal tuli parlament uuesti kokku kutsuda, see on ajalikku läinud pika parlamendina. Parlament üritas kuningalt välja nõuda võimalikult suuri järelandmisi. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata, kõik maksud vajasid parlamendi heakskiitu, loata maksud tühistati. Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist
Kellele : Teema : Parlamentalism Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit.
vastu) · Usulistelt veendumustelt toetas anglikaani kirikut (kuid polnud otseselt ei puritanismi ega katoliikluse vastu) · Konflikt parlamendiga (1629- 1640 "11 türanniaastat") · Kodusõda, 30.01.1649 kuninga hukkamine Inglise kodusõda 1642(40)-1649 · Kodusõja põhjused (vt. eelmine slaid) · Kodusõja pooled: KUNINGAS PARLAMENT ja OLIVER CROMWELL vana maa-aadel uusaadel, kodanlus anglikaani kirik puritaanid Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: 1640-1642 rahulik etapp (parlamendis) 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis)
puutetundlik ekraan See võimaldab registreerida oma istungist osavõtt, hääletada, registreerida end sõnavõtuks või kõneks ja kutsuda virgatsit (erikäskjalga ) Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid parlament, riigi, osariigi või autonoomse kogukonna kõrgeim seadusandlik esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline. näiteks USA parlament – Kongress – koosneb Esindajatekojast ja Senatist, Norra Storting Odelsting’ist ja Lagting’ist. Soome Eduskunta, Rootsi Riksdag, Leedu Seimas, Läti Saeima ja Eesti Riigikogu on ühekojalised. Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse, teine koda moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse
hakkasid Prantsusmaa elus tähtsat osa mängima kuninga ametlikud armukesed. 7)Markiis de Pompadour(1721-1764) Prantsuse kuninga LouisXIV ametlik armuke aastail 1745-1751 8)LouisXVI(1774-1792) meeldis puusepa-ja lukssepa tööd ja jahipidamine 9)Marie-Antoinette- LouisXVI naine, meeldisid rõivad, soengud ja juveelid + muud lõbustused 10)Jacques Turgot- rahanduse peakontrolör(LouisXVI määras) Parlamentarismi areng Inglismaal Inglismaal valitses 17.-18.sajandil parlamentaarne valitsemisviis. Parlament koosnes kahest kojast: alamkojast ja Lordide kojast. Vaatamata konfliktidest ja kodusõdadest oli Inglise parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603a sai Inglismaa valitsejaks JamesI(1603-1625), kes oli veendunud et ta on monarh Jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma tähtsaimaks õiguseks
Charles I valis kehvad väejuhid ja rahanappus nurjas sõjaväe varustamise. Halvasti ettevalmistatud Inglise armee sai elukutseliste ohvitseride juhitud Soti armeelt 1640 aastal rängalt lüüa. Piiskoppide sõjad nõrgendasid Charlesi positsiooni. Sõjad muutsid ka kuninga ja parlamendi suhteid Inglismaal. Charles I ainuvalitsus Inglismaal oli läbi kukkunud. Raha sõdade pidamiseks ei jätkunud. Raha kogumiseks kutsus Charles 1640 aasta aprillis kokku nn. lühikese parlamendi, ent kuna parlament ei olnud nõus hääletama enne kui nende kaebusi on kuulda võetud, siis saadeti parlament kiiresti laiali. 1640 aasta lõpus sõlmitud Riponi leping kohustas Charlesi maksma sotlastele igapäevast leppetrahvi, kuni jõutakse lõpliku kokkuleppeni. Rahapuudus suurenes sellega veelgi. Charles oli sunnitud uuesti parlamendi poole pöörduma ja 1640 aasta novembris kokku tulnud nn. pikk parlament püsis elus kuni 1660 aastani, seega kauem kui Charles ise. 1641
Riik Okupatsioon- maa osaline või täielik hõivamine võõrriigi relvajõudude poolt. Suveräänsus- riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest. Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva saadikud ja kõigil on kodanikuvabadused ja- õigused. Vabariik- riigi valitsemise vorm, mille puhul kõrgemad võimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Parlament- valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ. Otsene demokraatia- valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia- valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused.
sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Iga minister nõukogus on volitatud võtma oma valitsusele kohustusi. Teiste sõnadega: ministri allkiri on allkiri terve valitsuse nimel. Veelgi enam, iga minister nõukogus on vastutav oma riigi parlamendi ja nende kodanike ees, keda parlament esindab. See tagab nõukogu otsuste demokraatliku õiguspärasuse. Majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee tegutsevad põhimõtteliselt Ministrite Nõukogu konsultatiivorganitena. Ka Euroopa Parlament võib konsulteerida mõlema komiteega. Komitee liikmed esindavad oma koduriikides eri majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huve. Liikmed jagunevad kolme rühma: tööandjad, töötajad ja eri elualade rühm (nt
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid
on piiratud. Nõukogu jagab Euroopa Parlamendiga seadusandlikku võimu. Parlamendi võim on viimasel ajal kasvanud. Ta on kaasatud paljudes valdkondades kaasotsustamismenetlusse, ehk ta võib seaduseelnõu tagasi lükata, kuid vahel ainult arvamusavaldamisega piirduda, seega on nõukogu tähtsam. Kuid parlamendil on lõplik sõna mitmete EL eelarvekulude osas. Arvan, et parlament on tähtsam kui Euroopa Komisjon, sest parlament kontrollib ja jälgib volinike tööd. Volinikud peavad esinema ja aru andma parlamendi ees. Parlamendil on õigus terve komisjon laiali saata. Kuid komisjon võib ainukesena algatada õigusakte võrreldes teiste EL institutsioonidega, nõukogu võtab neid vastu. (4) Võrdle EL Nõukogus kasutatavaid hääletusprotseduure: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus. Too välja mõlema positiivsed ja negatiivsed küljed.
võtmata.Ei ole vaja eraldi siseriiklikuks õiguseks muundada.Määrus on tüüpnäide vahetult kohaldatavast normist.EÜ asutamislepingu artiklid ei ole tegelikult vahetult kohaldatavad. 5.Kirjelda ühenduse õigusaktide vastuvõtmisel kasutatava koostöömenetluse ja kaasotsustamismenetluse põhilisi erinevusi. Menetluse käik algab ettevalmistava etapiga.Komisjon algatab ja viib läbi õigusakti ettevalmistamise.Seejärel annab parlament oma arvamuse , mille järel nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu niiöelda ühise seisukoha .Kui nõukogu tahab sel perioodil teha muudatusi,tuleb need vastu võtta ühehäälselt. Nõukogu ühine seisukoht teatavaks Euroopa Parlamendile.Kui sellest teatavakstegemisest alates kolme kuu jooksul Euroopa Parlament kiidab selle ühise seisukoha heaks või ei võta tähtaja jooksul vastu otsust,siis võtab nõukogu käesoleva õigusakti kooskõlas ühiseseisukohaga lõplikult
Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi. · Prantsuse akadeemia töötas välja kindlad reeglid pr.keele rääkimiseks. 9. 1625. a võimule tulnud Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629 a. Parlamendi laiali.Charles I kiusas taga ka puritaane. Kuna nemad jäid usuliselt katolikust kirikust veel kaugemal kui anglikaani kirik. Charles I soov oli muuta anglikaani kirik katoliku kiriku sarnaseks. Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640 a. Parlamenti kokku kutsuma. See parlament püsis 12 aastat, sellest ka nimetus pikk parlament
Cromwelli riigipöörde otsesed ja kaudses tagajärjed Hannes-Martin Eenmaa 10a 17.sajandil pärast mitmeid aastaid kutsuti Inglismaal taas kokku parlament. Kohe hakkas parlament kuningalt, Charles I-lt, õigusi ja eesõigusi ära võtma kuni riiki hakkas täielikult juhtima parlament. Kuningale see ei meeldinud ja arvas, et see on seadusevastane ning tahtis parlamendi juhid kohtusse anda, mis ei õnnestunud. Kuninga ja parlamendi suhted aina halvenesid, kuni tekkis kodusõda. Lõhenenud Inglismaal tuli parlamendi vägede ette otsa Oliver Cromwell. Ta värbas enda vägedesse tõsiusklikke, kes võitlesid jumala eest ning see oli üks tema esimesi vigu riigi kooshoidmisel aga üks parimaid taktikaid riigis võimu saamiseks. Pärast Charles I
Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Euroopa Liidu Parlament Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil: Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab
.. valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul · Presidendil on vetoõigus keelustamine · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt · Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadukute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused + valitsused on pikaajalisemad Kuidas saab ametisse riigipea? Rahvas Kes nimetab ametisse peaministri? President Kuidas saavad ametisse teised valitsuse liikmed
pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim Poolpresidentalism: a)Rahvas valib presidendi ja parlamendi b)President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust c)Parlament hääletab ametisse valitsuse ja ka tagandab d)peaminister juhib valitsust e)ministrid valib peaminister aga vajab presidendi heakskiitu f)president võib parlamendi laiali saata- vetoseadus g)tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule Parlamentarism: a)rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ning hääletab ametisse ja ka tagandab valitsuse b)valitsus annab aru parlamendile c)presidendil on esinud ül d)valitsus pandakse ametisse peale parlamendi valimisi d)valitsuse moodustamine: *president nim peaministri kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline
Sotsiaalsete hvede jagamine ainult vaestele peamiselt palka teeninutele kigile Kes vastutab heaolu eest igaks ise tandja ja tvtja, pere riik Nide (riik) USA, UK Saksamaa, Prantsusmaa Rootsi, Taani, Soome ##VALITSEMISKORRALDUS## Vim jagunes kolmeks: 1. Kohtuvim 2. Seadusandlik vim 3. Tidesaatev vim Valitsemiskorraldus jaguneb parlamentaarseks, presidentaalseks ja poolpresidentaalseks valitsemis korralduseks. Parlamentaarne valitsemikorraldus - parlament vtab vastu seadusi, teiseks parlament valib presidendi ning hletab ametisse valitsuse. Valitsuse lesandeks on viia ellu riigi sise- ja vlispoliitikat ja annab aru parlamendile. Riigipeal on esindusfunktsioonid ning on riigikaitse krgeim juht. Presidentaalne valitsemiskorraldus - presidentalismi puhul on predisent keskne poliitiline figuur olles nii rigipea, kui valitsusjuht. Presidendi lesandeks on nimetab ametisse ja vib tagandada valitsuse. USA parlamendi nimeks on kongress
Inglismaa 1603. aastal sai Inglismaa kuningaks Mary Stuarti poeg, Sotimaa kuningas James I. Ta oli harjunud Soti absolutistliku kuningavõimuga ning ei arvestanud parlamendiga. Ta nägi endas monarhi, kes on Jumala poolt määratud. James I kehtestas parlamendi heakskiiduta makse ning müüs raha saamiseks monopoli õigusi, jättes paljud kaupmehed ja manufaktuurid ilma võimalusest tegutseda. James I ja parlamendi vaheline vaen kasvas ka sellega, et James I näis pooldavat Hispaaniat, keda aga parlament pidas Inglismaa peavaenlaseks. Charles I ajal suurenes parlamendi ja kuningavõimu vaheline vastasseis enamgi. Charles I kuulutas välja sundlaenu, kogudes makse, mida parlament polnud vastu võtnud. Parlament pidas vajalikuks kaitsta isiku-ja omandiõigusi ning võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, mille alusel ei tohi sundida elanikke makse maksma või laene võtma, mida pole kinnitanud parlament. Lisaks rõhutati, et ei tohi vangistada ega vara võõrandada
utoopiliseks. Riigi juhtimisel aitas teda Buckinghami hertsog George Villier. George Villier Charles I osutus valitsejana mitmeti teistsuguseks valitsejaks kui olnud tema isa. Absoluutse monarhia pooldaja püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras. Riigi majanduslik seis oli endiselt äärmiselt vilets ning parlament ei soovinud enam üldse raha anda. Nii oli Charles kehtestanud mitmeid erakorralisi makse, mille vastu saadikud mõistagi protestisid. Aastatel 16251629 kutsus Charles kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. 11 aastat ilma parlamendita 1629. aastal, pärast parlamendi laialisaatmist, suutis Charles jõuda mitme
vastavuses põhiseadusega saadab need muutmiseks Riigikogule tagasi 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid, kaitseväe juhtkonna ning teisi kõrgeid ametnikke 5) annab riiklikke autasusid ja auastmeid 6) on riigikaitse kõrgeim juht, Eesti-vastase agressiooni korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 7) annab süüdimõistetutele nende palvel armu EL'i VALISTEMINE: Barroso ELi komisjoni president Parlament: *Parlament on aktiivselt kaasatud õigusaktide koostamisse, mis mõjutavad kodanike igapäevast elu. Need käsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate õigusi, võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. *Parlament jagab koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud volitusi. EL'i NÕUKOGU: *Euroopa Liidu Nõukogus kohtuvad liikmesriikide ministrid. Sõltuvalt päevakorraküsimusest esindab iga riiki antud
tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur.
Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks.
ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile. RAHVAS valib PARLAMENDI ja PRESIDENDI ning PRESIDENT nimetab ametisse, tagandab VALITSUSE. Parlament ja president on suhteliselt iseseisvad. Presidendil on õigus kasutada vetot parlamendi mingi probleemi arutamise juures. Samal ajal parlament saab presidenti pigistada rahaliselt (kui näiteks ei suudeta saavutada kokkulepet) Poolpresidentaalne võim:
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud
Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaarva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. POOLPRESIDENTIALISM Selle puhul peab president parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada
küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seaduseelnõu esitada ei või (eelnõu võivad esitada vähemalt 15 saadikut), küll aga Leedu Seimases võib eelnõud esitada iga üksiksaadik. 3) Võrreldes Leedu ja Poola olukorraga on Eestis eelnõu esitamise õigus nii saadikul, fraktsioonil ja komisjonil – ning valitsusel. Seega oleme me eelistatumas seisus - mida väiksem parlament, seda rohkem võimalusi on üksikparlamendiliikmel. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“, RiTo nr 26, 2012 1) Antud artikkel toob välja, et parlamentaarsetes süsteemides domineerib reeglina täidesaatev võim ning tänapäeva stabiilses parlamentaarses demokraatias on parlamendi esitatud eelnõude tõenäosus vastu võetud saada ja mingit valdkonda reguleerima hakata väga väike. Seda näitab ilmekalt joonis nr 4
ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee · Regioonide Kommitee · Euroopa Ombudsman Euroopa Parlament · 785 liiget · Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. · Asukoht on Strasbourg'is
Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, kelle peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on valitsus, kelle ülesandeks on viia seadused ellu. Kohtuvõimu institutsiooniks on kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesandeks on tagada seaduste järgi inimeste õigused ja vabadused. Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim Vabariigi Vabariigi valitsus president
Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism
kirikud suleti või hävitati, neile kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. Osad hugenotid astusid katoliku usku, üle 200 000 põgenes Prantsusmaalt ja läksid Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse elama. Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad jälle ametnike hooleks. Kodusõda Inglismaal Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Parlament keelas tal uusi makse nõuda, siis saatis kuningas parlamendi laiali ( a. 1629 ). Kuningas kiusas taga ka puritaane. Kuna Sotimaal puhkes mäss ja kuningal piisavalt raha ei jätkunud, et mässu alla suruda, siis pidi Charles I kutsuma parlamendi jälle kokku. See parlament jäi püsima 12 aastaks ja see on tuntud " pika parlamendi " nime all. Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata ning kõik ilma parlamendita kehtestatud maksud tühistati. Tüli
fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda Henri IV(1589-1610,Maria de'Medici), Louis XIII(1610-1643, Austria Anna), Louis XIV(1643- 1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele
Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid
Parlament tekkis juba 1265. aastal. Koosnes kahest kojast: 1)alamkoda 2)sünnipärasest lordide kojast Inglise parlamentalismi areng on eeskujuks olnud tervele maailmale, kes demokraatiast lugu peavad. 1603 sai soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I 1) ei tundnud Inglismaa riiklust ega kombeid 2) pidas ennast seadustest kõrgemaks 3) pooldas absolutismi 4) soovis välja astuda parlamendi vastu järgmine kuningas Charles I (1625- 1649) 1) nõudis makse, mida parlament polnud kinnitanud 2) kuulutas ennast parlamendist sõltumatuks. 1628 parlament andis välja Õiguste Petitsiooni 1) maksud ja laenud, mida parlament pole kinnitanud on kehtetud 2) kedagi ei tohi vangistada ega vara ära võtta ilma kohtu otsuseta 1629 saatis kuningas parlamendi laiali. Charles I vastu puhkes ülestõus ja tal puudus raha selle maha surumiseks. 1640 oli sunnitud parlamendi kokku kutsuma, et raha saada Parlament keeldus ja kritiseeris kuningat.
o väitsid et Kristus on kõik lunastanud · levis uskumus, et Kristus tuleb maa peale, et kehtestada rahuriik. Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independid · konstitutsiooniprojekt ,,Ettepanekute peatükid" o kajastas nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke · valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma riigis parlamendile, mis valitakse iga 2 aasta tagant o parlament käib regulaarselt koos o esindavate saadikute arv sõltus laekuvate maksude suurusest o valimisõigus neil, kes maksvad makse · taotlesid monopolide kaotamist · taotlesid südametunnistuse vabadust · independid taotlesid kohut kuninga üle Charles I mõisteti surma 1649a. Levellerite liikumine · rajajaks John Liburne o arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt, parlamendi volitused piiratud · võrdustamise idee
- Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte - Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
