Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hi...
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
5 . TA R B I M I S VA L I K U T E M Õ J U R I D Lk 101 - 123 5.1 SISSETULEKU MUUTUSED JA SISSETULEKU-TARBIMISE KÕVER Lk 101 - 103 Sissetuleku-tarbimise kõver(income-consumtion curve) näitab tarbija sissetuleku muutuste mõju tarbimisvalikule, kusjuures hinnad on konstantsed. Sissetuleku muutuste mõju mingi hüvise tarbimisele kajastab Engeli kõver. Engeli kõver näitab hüvise optimaalseid koguseid sõltuvalt sissetuleku suurusest (ceteris paribus). Sissetuleku mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla mitmesugune: 1) sissetulek ja nõutav kogus kasvavad samas proportsioonis(nõudlu...
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi
Sissejuhatus majandusteooriasse Teadus annab tõelisi teadmisi, suhtelised tõed. 1. Hüpotees (mingitel tingimustel tõene, kui pole enam mõistlikke vastuväiteid) 2. Tõestamine - Mudel tuleb leida kõige olulisem, mille mõju on suurem - Andmete kättesaadavus, võte : must kast ceteris paribus ANALÜÜSI VORMID - Verbaalne loogikavead võivad tekkida - Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev
kõrge in atsioonitaseme ja kiire majanduskasvu samaaegset esinemist madala tööpuuduse määra ning madala in atsioonitaseme üheaegset esinemist Question 11 Kogupakkumist ( AS, aggregated supply Complete ) võib vähendada tööjõu parem väljaõpe ( Mark 1.0 out of 1.0 ceteris paribus ). Select one: True False Question 12 Üldise hinnataseme tõus muudab kodumaised tooted välismaiste suhtes kallimaks, tuues kaasa kogunõudluse ( Complete AD, aggregated demand Mark 1.0 out of 1.0 ) kõvera nihkumist üles paremale. Select one: True False
Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka saamata jäänud tuluks. Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu suurendamine loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise tootmismahu suurendamise alternatiivkulu. Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele Tagasiside Ceteris paribus - muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes.
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud.
wikipedia.org/wiki/Institutsionaalne_majandusteadus, 03.11.2016). Marshall oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. Kasutatud allikmaterjalid Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. 5. köide: MAAP-PAIR. Tallinn: Valgus, 1973 https://www.britannica.com/biography/Alfred-Marshall http://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/economics-biographies/al- fred-marshall#B https://www.youtube.com/watch?v=QvPsbgXuD0I http://www.wikiwand.com/en/Alfred_Marshall * Ceteris paribus (ld), muidu võrdseil tingimusil; põhimõte tähendab, et teadusliku eksperimendi korral peavad võrdluseksperimendis olema peale uuritava suuruse kõik muud tingimused samad 9 mis kontrolleksperimendis.
tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteadlased on üldjuhul nõus,et: Vali üks: a. maksud on liiga madalad b. maksudel ei ole olulist mõju c. Üüri piirmäär (lagi) vähendab elamispinna kättesaadavust d. maksud on liiga kõrged Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: Vali üks: a. Rahast, mida te kulutate söögile ja joogile b. Rahast, mille te kulutate ostes riideid c. Rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes d. Rahast, mida kulutate CD-de ostmiseks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): Vali üks: a. Jõulushoppamise põhjustavad Jõulupühad b. Peaks olema võrdne juurdepääs ühiskondlikule transpordile c. Kui üks kalapüügipaat vähendab püük...
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
· Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine · Muudatused ekspordis ja impordis · Muudatused kaubanduspartnerite majanduses · Valuutakursside muutumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalu punktis Kogupakkumine on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Hüviste kogupakkumine määratakse antud riigi käsutuses olevate tootmisteguritega ja tootmistehnoloogiaga. Hüviste kogupakkumine võrdub majanduse koguväljundiga. Majanduse koguväljund on igal antud ajamomendil fikseeritud ning muutub ainult siis, kui toimub muutus tootmistegurite pakkumises või tehnoloogias. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja
kauba y hind ja M on sissetulek 4.4.Tüüpilised vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc. Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust(sündmust), ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Ceteris paribus, ladina keelest "teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2
1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt ...
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 163 p 155 p Ülesande esitamise tähtaeg on 17.12.12. Enne ülesande kallale asumist lugege läbi ÕSi kasutamise juhend! Ärge üritage täita ülesannet ÕSi abita! Kõik vastused andke siinsamal lehel. Kõik, kelle punktisumma jääb alla 150 punkti, peavad esitama ka veatu vigade paranduse! Seda ootan ka neilt, kes esitavad töö hiljem kui 17.12.12. Ärge jätke töö esitamist viimasele minutile ega mitte ka nädalale! Vigade paranduse veatuks saamine võib võtta päevi! 1. Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (7 p) 7 p karikatuur (III), kirkus (III), kriis (III), kümnis (III), maotu (III), punkarlus (II või III), valjus (III) 2. Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p kan'didaat on n palataliseeritud mantel ei ole n palataliseeritud ...
Arvestustest 1.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 15,00/15,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Küsimus 1 Nappus on olukord, mille puhul Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Midagi on ära r...
3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS Lk 60- 78 Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hin...
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekon...
Turvalisuse vajadus- Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Sotsiaalsed vajadused- Tulenevad inimeste kooselust.Meil on vajadus suhelda, koos olla jne. Isiksuse vajadused- On seotud inimese enese kujutlusega.Iga isiksus väljendab end oma riietuses ja esemetes, millega ta ennast ümbritseb. Eneseteostuse vajadused-Välendub inimese soovis midagi ära teha. Valikud- tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil. Ceteris paribus printsiip muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. 2 Vaba ettevõtlus Majandussüsteemid 1. Tavamajandus nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. 2. Käsumajandus algtõukeks ja põhiideedeks on arvamus, t kõiki majanduslikke suhteid
6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset kogutoodangut, mida võib toota kindla perioodi jooksul iga antud sisendite kombinatsiooniga. TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunkt...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
Institutsionaalseid seoseid-püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid+ Reeglil põhinev: meil on mingid seosed, reeglid kuidas peaksime toimima Situatsioonil põhinev: võime vaadata igat asja eraldi, 6% maj kasvu palju (peaksime tagasi tõmbama jne). Tulemuste hindamine: Eesmärgid on konfliktsed või seotud Kuidas sobituvad ühiskonna prioriteetidega? (kas meil on toimiv maj ühiskond?) Väljendusviisid: Verbaalne-kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem. Graafiline Matemaatiline Majandusteooria erinevad funktsioonid: Tunnetuslik Prognoosiv (kuidas seejärel maj paremini juhtida?) Praktiline Ideoloogiline (poliitilised arusaamad, eestis on raske öelda) Mis ei ole (maj) teadus? Ei tohi sündmusi seostada ilma tõestuseta Ei tohi teha järeldusi üksikfaktide alusel, samas ei tohi ignoreerida fakte ning tuleb saada aru neist
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teeni...
1. Mikro- ja makroökonoomika olemus Majandusteooria jagatakse kahte ossa: mikro- ja makroökonoomika. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Nappus on situatsioon, mille korral ei ole nii palju ressursse, et inimeste kõiki soove rahuldada. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. 1.1 Majanduse põhiküsimused Majandussüsteemi põhiküsimused: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. 1. Mida toota? iga hüvise tootmiseks on vaja ressursse. Tootmiseks kasutatavad ressursid koodnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Töö inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ning te...
muutustele. T 14.Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindustustooteid. T 15.Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. T 16.Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. T 17.Ceteris paribus tähendab muude tingimuste samaks jäädes. T 18.Erasektor toodab ühishüviseid piisavalt, sest nende tootmine on kasulik. V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T 22
Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. Autonoomsete kulutuste suurenemine (vähenemine) suurendab (vähendab) rahvuslikku kogutulu. See saab toimuda tänu multiplikaatorile (multiplikaatoriefektile). Kulumultiplikaator = 1 / 1 - MPC ehk multiplkaator = 1/ MPS Kogunõudlus (AD) rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumine (AS) rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudlusjoone ja kogupakkumisjoone lõikepunkt annab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalutaseme (sest kogunõudlus = kogupakkumine). 11. FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni,
oluliseim majandusõpik. Marshalli kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise tootmisteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning [[neoklassikaline väärtusteooria]], kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Marshall oli esimene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus eelduse, mis hõlbustas kontsentreeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste. John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Kaks põhilist arusaama: Turumajandus ei jõua reeglina täishõiveni; Valitsuse tegevus võib selle puudujäägi kõrvaldada.
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus. Kui uuringu läbiviijad märgivad, et andmed on saadud ceteris paribus, siis millised asjaolud ei ole majanduses muutunud
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv ...
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
Säästmise piirkalduvus – näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 27. Tarbimise piirkalduvus – mis näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost kulutatakse tarbimiseks. 28. Impordi piirkalduvus – 29. Inflatsioonilõhe- suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. 30. Kogunõudlus – rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 31. Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 33
Realistlikumates mudelites sõltuvad ka import ja maksud samalaadselt. Kogunõudlus ja pakkumine Kogukulutste mudeli puuduseks on asjaolu, et see ei võta arvesse hinnamuutusi. Majanduse toimemehhanismide paremaks mõistmiseks saab käsitleda ka kogunõudlust (AD- aggregate demand) ja kogupakkumist (aggregate supply). Kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Antud graafiku jaoks saab kasutada kogukulutuste-kogutulu mudelit. Muutused rahvamajanduse kogutoodangus või hinnatasemes põhjustavad liikumisi piki kogunõudluskõverat, ceteris paribus. Kogunõudlus muutub kui toimuvad muutused plaanitud tarbimiskulutustes, investeeringutes, avalikusektori kulutustes või netoekspordis. Suureneb kui joon nihkub paremale ja väheneb kui joon nihkub vasakule. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavas toota ja
Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Vali üks: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid kindlaks teha, kas muutuja X on muutuja Y-i põhjus või vastupidi uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomilistele muutujatele !!!! uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures muutuja Z mõju Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõtlikkuse all mõistetakse
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. 7) Normatiivne majandusteadu...
b) punktis, kus säästujoon lõikub horisontaalteljega c) juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused d) juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega 23. Kui kogutulu suureneb, siis : a) toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus : a) suurendab multiplikaatorieffekti b) vähendab multiplikaatorieffekti c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2 d) suurendab avaliku sektori kulutusi 25. Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus : a) suurendama avaliku sektori kulutusi b) pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu c) suurendama maksumäära
4. Tarbija valikuteooria alused lk 79-100 4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasuli...
põhjal, neid koordineerib hinnamehhanism; eraomandid, täielik valikuvabadus. Turu hinnasignaalid- ettevõtete otsused, mida ja kui palju toota 4. Segamajandus- reaalne maalilm, süsteemide segu. nt riik reguleerib või finantseerib (nt politseid- turvalisus, kaitse) Positivistlik analüüs- fakt, nt kõrged intressimäärad vähendavad laenude võtmist Normatiivne analüüs- hinnang, nt maksude tase Eestis on liiga kõrge Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed Turul toimiv hinnasüsteem koordineerib majanduslikke otsuseid, võimaldades ressursse (hüviseid) valdavatel inimestel, firmadel kaubelda vabalt, ostes ja müües ükskõik millise turul kujuneva relatiivse hinnaga. Ül: 1) vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel, seega tasakaalustab turgusid,
tuletatakse nende abil majanduse üldised seaduspärasused. Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. Makroökonoomikas vaadeldakse kauba- ja teenuste turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste ja meditsiiniteenuste turgudel. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus printsiip). Kuna miljonite individuaalsete majandussubjektide käitumist üksikult pole võimalik uurida, kasutatakse makroökonoomikas asendusena kolme lähenemist. 1. Kõigepealt püütakse mõista üksikute ettevõtete ja majapidamiste käitumise teoreetilisi aluseid. Selleks kasutatakse tavaliselt lihtsustavat eeldust, et majanduses eksisteerib teatud keskmine (esinduslik) majapidamine ja ettevõte. Viimase käitumist uuritakse seejärel mikroökonoomika vahenditega. 2
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки
09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Viga jääb minimaalseks. Kõvera või sirge nimi ei lange kokku telje
5. Tootmisressursid: maa(loodusressursid- maa, mineraalid, metsad, veekogud), kapital(ehitised, seadmed, materjalid), töö(inimeste kehalised ja vaimsed võimed, ettevõtlikkus) 6. Turg on mehhanisim, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. Ceteris paribus. 7. Nõudluskõver kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade korral soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudlusseadust saab väljendada ka nii, et tarbijad ostavad rohkem, kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb. Teisisõnu, hüvise hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. 8. Nõudluse ja pakkumise mõjurid: 1)tarbijate sissetulek, teise antud hüvisega seotud hinnad, tarbijate maitse või eelistused,
d. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet - b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: a. kõik valed b. pidevaks töötuseks c. struktuurseks töötuseks d. siirdetöötuseks e. tsükliliseks töötuseks Maksude suurenemine, ceteris paribus : a. suurendab multiplikaatorieffekti b. vähendab multiplikaatorieffekti c. suurendab tarbimiskulutusi d. suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
- matemaatiline valemi, f-ni abil (mida kõrgem tase, seda enam matemaatiliselt) Tüüpilised vead ehk eksijäreldused: - vale põhjuse viga e. post hoc - Tekib eeldusel, et kui kaks nähtust (sündmust) ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjuseks - kompositsiooni viga tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna - ceteris paribus ,,teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. LOENG 2 Turu olemus Turg- üldnimi kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil Nõudluse- pakkumise teooria: miks teemandid a kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
