Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e fin...
Virgina Woolf (1882-1941) Kew Gardens 1.Tegevus toimus juulikuus Kew pargis lillepeenra juures , kus liikusid inimfiguurid peenarde vahel. Iga lõik algab paarikeste kohta lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Inimestele meenutas see pargis käimine/olemine vanu mälestusi ja asju. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotub nagu kolmeks üheks osaks on justkui tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike ja veel lõpuks oli tigu. 2.Simoni vaatepunktist toimus kogu tegevus. Kui ta seal pargis oli siis ta jälgis teisi
Kadrioru park on Eesti silmapaistvaim lossi- ja linnapark, mis katab u 70 hektarit. Kadrioru park asub Tallinnas mere ja Lasnamäe paekalda vahel. Park on 1935. aastast riigipark, looduskaitse all aastast 1959; Parki hakati rajama 1718. aastal Peeter I korraldusel. Kadrioru park on kujunenud 300 aasta jooksul. Kadrioru pargis näeb 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid.
Kui ma oleksin puu Kui ma oleksin puu, tahaksin ma kasvada mõnes pargis mis oleks linnast väljas, nö äärelinnas, et olla kesklinna mürast eemal. Ma seisaksin just äärelinnas, sest seal on värskem õhk ja palju põnevam, kui kuskil Kesklinna pargis mööduvaid autosid lugedes. Ühel ilusal suvepäeval mõnes äärelinna pargis seistes oleksid sealsel mänguväljakul palju lapsi mängimas. Ma vaataksin neid ja seda kuidas nad kulli mängivad ja liiva loobivad ning mõtleksin, et kui ma ka inimene oleks siis ma teeksin seda sama. Aga ma ei saa, sest ma ju olen puu. Niisiis, lapsed mängiksid ja loobiksid liiva. Kindlasti tahaksid lapsed ronida puu otsa ja mina tunduksin just see kõige õigem puu, sest ma ei oleks mõni pika tüvega mänd, sest just selliseid mände on Nõmmel väga palju. Ma oleksin mõnda muud
Raekoja (1), Adamsoni (1), Estonia (1), Männi (1), Jüriöö (1), Snelli tiigi (1), Männiku (1), Räägu (1), Mooni (1), Marja (1), Lembitu (1), Lepistiku (1), Skeit park (1) ja Gleihni park (1) Joonis 1. Küsitluse tulemused. 4 VAATLUSE ANALÜÜS Uurimistöö käigus vaatlesin Rannamäe parki. Minu vaatlusobjektiks oli Rannamäe park. Vaatlesin parki 16. septembril 2012. Ma vaatlesin parki Rannamäe pargi ümbruses ja Rannamäe pargis. Märkasin, et seal kasvavd vahtrad, kased ja kastanid. Taimestikuks olid põõsad ja väike lilleaed. Lilleaed oli ümbritsetud väikse nöörist aiaga. Suvel oli seal põhuteter. Pool parki oli puhas ja pool parki oli hooldamata ja lehed olid riisumata. Seal oli väike üpris laguneneud skate park ja see aasta (2012) avati seal parkuuri huvilistele parkuuri treenimis väljak. Pargis jalutasid mõned vanemad inimesed. Mõned nooremad käisid seal tõukeratast sõitmast skate pargis
KADRIORU PARK 1. Kuidas erinevad tsoonid nii keskkonnakujunduslikult kui külastaja profiili poolest (kes kus käivad ja kas neid on palju või vähe)? Kadrioru pargis oli näha tsoonide ja külastajate erinevusi. 2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja)? Rajatised on planeeritud väga hästi, need on kindla plaani järgi paigutatud ning igal ühel on oma eesmärk. Arvan, et neid on pargis piisavalt ning need on komplimendiks ümbrusele. 3. Kuidas rajatised on hooldatud? Rajatised on pargis väga hästi hooldatud. Seal käib probleemi korral alati kiire renoveerimine, et park alati parim välja näeks. 4. Üldine heakord? Kadrioru park on üks kõige ilusamaid parke. Samas tõid mõned külastajad välja, et sinna paigutatud uued prügikastid kipuvad haisema. Raske on luigetiigi ääres ilma nautida kui ainult halvale lõhnale keskenduda suudad.
vaheleistutusi, siis nüüdseks on endised vaatesuunad sulgunud. Käesoleva heakorrastusprojektiga on ära määratud vaatesihtide avamise ja raiete tegemise vajadus. Pargi ruumilisele struktuurile on iseloomulikuks järgnev: pargi keskel trooniv algselt barokne, hiljem klassitsistlikuks ümberehitatud peahoone avatud ala mõisa esindusõue lähemas ümbruses algselt avatud ja suletud ruumi olemasolu tänases pargis avatud vaade alleelt peahoonele ja vastupidi avatud vaade tiikidetaguste puudegruppide juurest mõisa peahoonele ja vastupidi; pargiala piirav allee ja sellest avanev vaade maastikus olevatele elementidele (mõisaaegne tuuleveski, mõisa ajast pärit põllumajandusmaastik); pargi põhiteedevõrk on osaliselt säilinud, kadunud on vaid jalgteed Pilt nr. 3 Mõisapark tänapäeval http://kukrusemois.ee/fotojaht/ 1
PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
„WINTER WONDERLAND“ „Winter Wonderland“ ehk eesti keeles „Talvevõlumaa“ on jõululaul, mis on avaldatud aastal 1934. Selle laulu muusika kirjutas Felix Bernard ja sõnad Richard B. Smith. Eestikeelsed sõnad on laulule kirjutanud Vello Salumets ja eesti keeles on seda laulu esitanud Birgit Õigemeel, Karavan, Meie Mees, Noorkuu, Kare Kauks. See laul on kirja pandud Londonis, Central Pargis. Laulu kirjutaja kujutas ette, et pargis on lumemehed ja seal sajab paksu lund. Ta pani oma mõtted kirja ja siis saigi sellest laul. Laulu sõnad loovadki maagilise nägemuse lumest jõulude ajal koos traditsioonilise lumemehe ehitamisega. Läbi aastakümnete on seda laulu salvestanud üle kahesaja erineva artisti. See on üks populaarsemaid jõululaule.
Peeter I majamuuseum Koostas:Heli Kopter Ajalugu 17. sajandi lõpust pärinev hoone osteti Peeter I tarbeks raehärra Hermann von Drentelni leselt 1400 rubla eest. Koos teiste tsaari jaoks soetatud ümbruskonna mõisatega moodustus 100 hektari suurune valdus. Sellel alal alustaski tsaar 1718. aastal lossi- ja pargiansambli rajamist, millele pani oma abikaasa järgi nimeks Katharinenthal (Kadriorg). Faktid Peeter I majamuuseum Kadrioru pargis on Tallinna vanim muuseum. Selles hoones peatus alates 1714. aastast mitmel korral valitsejapaar. Alates 1941. aastast on Peeter I Majamuuseum ametlikult Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Pärast 2004. aastal toimunud suuremaid remonditöid on muuseum avatud aasta ringi. Lilled Kadrioru pargis Kasutatud allikad http://linnamuuseum.ee/peetrimaja/muuseumist-pm/ http://www.kadriorupark.ee/park/muuseumid/peeter-i-majamuuseum Aitäh tähelepanu eest!
ja lumelauaga sõitmas käia ning soojematel aegadel saab käia seal motokrossiga tegelemas. Linna keskele virula väljak, mida kohalikud kutsuvad „pobeda” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem tööstuste alla. Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal Rohe ja haljasalad Joonis 3. Kohtla-Järve rohealad Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis on ka tiik, milles saab suviti ujumas käia. Pargis asub ka linna kultuuri keskus, pargis on renoveeritud istumisalad, tiigi ümbrus, pargi teed. Pargis asub ka välijõusaal ning laste mänguväljak. Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad
Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi on väga palju uuritud seoses dendroloogiaga. Park koosneb avatud-, suletud-, puittaimedega- ja rohttaimedega aladest. Seoses erinevate taimeliikide esindajatega on leidnud koha pargis ka soontaimed, puit-ja rohttaimed, mis on ühed võimsamad energiaallikad. Samuti leidub ka samblaid ja seeni, mis loovad meile hubase keskkonna. Mulle meeldivad kõige rohkem puittaimede kooslused, mis on parkides domineerivateks, ning annavad toitu ja varju teistele elusolenditele. Puud annavad kindlustunnet ja jõudu ning muudavad pargid kodusemaks. Lehtpuudest kasvab meie parkides harilik tamm, mis on üheks levinumaks pargipuuks
Koosneb paleest ja pargist 18-19ndast sajandist, endised tsaariresidentsid, muudetud muuseumiks pärast 1918ndat aastat. Praegune muuseumistaatus saadud 1992l aastal. PILDIL: Linnavaade, postkaart aastast 1904 120 . ( , 1740- ) (1790- ) . , . 120 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest osast ( , 1740ndatest aastatest) ja pargist (1790ndatest) kolmest tiigist ja kunstmägedest. Pargi lääneosas on jõgi ja selle tamm. PILDIL: Üle silla Aleksandri pargis, akvarell 19ndast sajandist : : : II : 1792--1796 : I, I, III, II Projekti autor: Giacomo Quarenchi Kuulsaimad elanikud: ... PILDIL: Aleksandri loss 107 . (1717 -- 1720- ) (1760--1796 ), . I. 107 hektari suurune ala. Koosneb tavalisest Vanast aiast (1717-1720ndad) ja inglise pargist (1760-1796), eraldatud suure tiigiga. Nimetatud Katariina I järgi. PILDIL: Katariina pargis, postkaart aastast 1939 : : : I : 1717 : 1752--1756
..............................................7 Lemmiklooma omanikud....................................................................................................7 Prügi....................................................................................................................................7 Maa tallamine....................................................................................................................8 Kaitsealuste parkide kaitse-eeskirja järgi on pargis lubatud korraldada alla 50 osalejaga rahvaüritust, selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaüritused vajavad aga ettevalmistatud kohta ning pargi valitseja nõusolekut. (määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 89)..................................................8 Lisaks Tartu linna arengukava toob välja, et: „Linnaruumi ja haljasalade (Emajõe
pisutki mõista seda teist maailma, kuhu oled sattunud. Well, Inglismaal pole mingi probleem raisata varandust napsule ning Fish&Chipsile ja seejuures pole sugugi kindel, kas see on korrelatsioonis tarkuse ja kogemusega, mis sellega kaasneb. Niisiis oli sihtkohaks park ja reisi paremad hetked möödusid just seal. Klassikaline Inglise park on omamoodi elamus. Seda tunnet on raske isegi kirjeldada. Kindlasti ei ole see emotsioon, mis pargis jalutades tekib, esmapilgul midagi väga erakordset rahulik, väljapeetud ning ennast järk-järgult avav. Et tunda tuleb sisse minna. See on midagi totaalselt teistsugust, kui Prantsuse pargis, kus juba esimestel sammudel lüüakse vaataja jalust ning nii kordub see pidevalt pargis olemise jooksul, kuni vaataja on sunnitud võimu ülevuse ees alla vanduma. Inglise park valmistab isegi esmapilgul pettumuse, sest magusat kurbust, igavikku
eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on thelepanuvrsed oma vanuselt, mtmetelt ja haruldusastmelt. Kige haruldasemaks puuks pargis vib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid ksikutes kollektsioonides ja mille Hirvepargi isend kuulub Euroopa suurimate hulka. 2007. a. sgisel kasvas Hirvepargis 102 erinevat puittaime. Tallinnas Hirvepargis asuv skulptor Ole Ehelaidi skulptuur "Vastsndinu." Akt on graniidist skulptuur Hirvepargis Tallinnas. Skulptuuri valmistas Ernst
määral kokku puutunud loodusega. Kahjuks tihtipeale inimesed ei väärtusta nende ümber olevat rohelust ja ilu. Praegune maailm koos masstootmise, heitgaaside ja kõige muu kahjustavaga on loodusele palju kahju teinud. Üheks suurimaks probleemiks reostus. Statistika reostuse kohta paneb jahmatama: Näiteks tekib Eestis kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Inimesed on muutunud mugavaks, ei panda tähelegi kui tänaval või pargis alusetult prahti maha loobitakse. Paljud neist ei oska aimatagi, kui kaua lagunduvad jäätmed looduses. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige kurvem on see, et mainitud suistukoni või platspudelit ära visata on äärmiselt lihtne liigutus. Näiteks Eestis on peaaegu igal tänaval ja igas pargis prügikastid.
Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpuks paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. (Eesti mõisaportaal) Pargi ajalugu Ülevaade pargiala kasutusdünaamikast 18. saj. 2013. a. Vanimad puud pargis pärinevad 18. Sajandi keskpaigast kuid pargi rajamisega alustati tõeliselt 1856. a. Siversite poolt. Mõisa omanik P.A. von Sivers tõi 1858-1859. aastatel Saksamaalt sisse ka võõrliike, peamiselt okaspuid (Keskkonnaamet). 1980-ndatel aastatel kujundati park ümber tuntud baltisaksa aedniku Moritz Aleksander Walter von Engelhardti poolt. 1938. aastal park rekonstrueeriti, kuid algne põhikavand on säilinud. 2002. a. teostati pargis kujundusraiet (Muinsuskaitseamet).
hobuserauakujuline ojast paisutatud tiik Kõvvõrjärv. Ida pool on kunagisest vallikraavist kujundatud kaks tiiki. Sissesõidutee üle kivisilla lõpetavad kõrged valged väravapostid. Peahoone ees asub ovaalne ringtee, muruplatsi ilmestavad pügatud elupuud. Kõrvalhoone ja tiigi vahel on purskkaevu alus. Pargi keskel paikneb ringteega ümbritsetud kivist terrass. Sillakesed ühendavad vanemat pargiosa tiigi ümber asuva vabakujulise pargi ja tiigisaarega. Vee piiril ja pargis looklevad romantilised teerajad läbi looduslike pargiaasade ning seal paiknevad ka istumiskohad. Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik. Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja ja aida vahel on katusekividega kaetud madal maakivimüür, millel on kõrged tellistest laotud postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini.
Michelangelo Antonioni „Blow up“ (1966) Antonioni film „Blow Up“ räägib moefotograafist, kes valmistab koos oma kirjanikust sõbraga raamatut kaasagsest Londonist. Peategelane kogub selle tarbeks eriti realistlikke fotosid igapäeva elust Londonis. Ühel päeval satub fotograaf pildistamas pargis suudlevat paarikest. Paarikese naispool märkab fotograafi. Naine püüab fotograafi kinni ja on nõus tegema kõike, et pildistajalt fotod enda kätte saada. Antud olukord intrigeerib fotograafi nii piisavalt, et ta otsustab naisele kuuluva kaamera endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus
Peale seitsmenda sümfoonia ja helipoeemi Tapiola lõpetamist ei valminud tal 30 aasta vältel kuni surmani ühtegi suurt teost. Sibelius küll üritas kirjutada kaheksandat sümfooniat aga see katse ebaõnnestus. Selleks ajaks oli ta saavutanud juba rahvusvahelise tuntuse. Jean Sibelius suri 20.septembril 1957 Järvenpääl, olles juba üle üheksakümne aasta vana. Sibeliuse auks on rajatud monument Helsingi Taka-Töölös Sibeliuse pargis. Legendi järgi olevat terasoreliviled mõõdetud selliselt, et teatud tuule suunaga olevat pargis võimalik kuulda Sibeliuse kuulsaimat teost ,,Finlandiat". Monument avati helilooja 100. sünniaastapäevaks 7. Septembril 1967. Sibelius on valitud ka aastal 2004 kõigi aegade suurimate soomlaste valimisel kaheksandale kohale. Ta oli väga menukas helilooja, kuigi mina pole tema loomingust midagi head kuulma juhtunud. ,,Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm,
Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru *Kuidas saavad inimesed aidata lindudel söögivaene ( ka külm) talv üle elada Teha toidulaua, ripitada pargis rasvased pallid koos seemnetega, ehitada varjud(majakesed) Milliseid linde võib kohata linnas Aastaläbi ainult talvel Ainult suvel Siidisaba, leevike Pääsuke, küünivares, kuldnokk Tihane, varblane Kirjandus- http://www.sagadi.ee/
.......................................................... 1 Tallinn 2012............................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................2 7............................................................................................................................................15 VABA AEG JALUTAGE PARGIS ,POES.......................................................................... 15 20 MIN MÖÖDUKA TEPOGA KÕND.............................................................................. 15 20 MIN MÖÖDUKA TEPOGA KÕND.............................................................................. 15 20 MIN MÖÖDUKA TEPOGA KÕND.............................................................................. 15 20 MIN MÖÖDUKA TEPOGA KÕND.......................................................
Informatsiooni selle kohta leidsime internetist. Andmeid kogusime kokku kaks korda. Esimest korda mõõtsime 19. veebruaril. Mõõtsime UVA JA UVB kiirgust, õhutemperatuuri, tuule kiirust, õhuniiskust, pilvisust ja sademeid. UVA, UVB, tuule kiiruse, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtsime erinevate sensoritega. Pilvisust ja sademeid vaatlesime silmadega. Teist korda mõõtsime 5. märtsil. Mõlemal korral käisime mõõtmas kolmes kohas: koolis, pargis ja staadionil. Pärast andmete kogumisi koostasime tabelid ja hiljem lisasime need ka arvutisse. Analüüsisime oma andmeid ja tegime neist järeldusi. 11 4. Tulemused ja järeldused Kuupäev Koht UVA UVB Temperatuur Tuul Õhuniiskus Pilvisus Sademed 19.02.2014 Park 2,7% 1,3% 2,0°C 0,1 m/s 81,99% Pilves -
....................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv......................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................7 2 Kalevipoeg Glehni park Kalevipoja skulptuur (ka Glehni kurat) Tallinnas Glehni pargis. Valmis aastal 1908 Nikolai von Glehni eestvõttel. Esimese maailmasõja ajal lammutati. Taasavati 4. novembril 1990. "Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, veidi Glehni lossist edela pool. Betoonist ja raudkivitükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal 1908 Nikolai von Glehnieestvõttel. Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast. Skulptuur
Kuna selline mets vajab kasvamiseks teatud niiskus-ja temperatuuritaset, leidub seda vaid madala vööndina 500-1400 meetri kõrgusel Kanaaride põhjaosas. Loorberimetsa mitmekülgne taimestik sisaldab 20 algupärast puuliiki. 9. Tenerife, Gran Ganaria, Fuenteventura tähtsamad turismikeskused? Teemapargid? Vaatamisväärsused? Tenerife kõige enam külastatav paik on Loro park, mis rajati 1972. aastal Tenerife vanimasse, saare põhjaosas paiknevasse Puerto de la Cruzi kuurordisse. Loro pargis käivad peaaegu kõik turistid, kes sellele saarele puhkama tulevad. Parki nimetatakse veel papagoide pargiks, sest siin on maailma suurim papagoide kogu. Loro pargis elab neid enam kui 350 liiki, kokku üle 3500 papagoi. Pargis korraldatakse alatasa etendusi nende kirjute sulelistega. Siinsed dresseeritud papagoid oskavad lugeda, arvutada ja mitmesuguseid põnevaid trikke teha. Reisijate huvi on alati köitnud parki rajatud hiiglaslik hai-akvaarium. Inimeste tarvis on
aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest.
Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse.
kunagise mõisahoone asukohast. Peamised jalutusteed on valdavalt asfalteeritud või, siis killustikkattega või pinnasteed. Parki kasutatakse linnaelanike poolt väga aktiivselt. Pargi põlispuud on valdavalt rahuldavas, kohati heas seisundis ja võivad sellises olukorras kasvada veel mitukümmend aastat. Põlispuudena on liigiliselt esindatud harilik pärn, vaher, saar ja tamm ning lehised. Okaspuid on antud pargialal kasvamas väga vähe ja nad on tervislikult halvas olukorras. Pargis on ruudukujuliselt istutatud kaks hea tervisega noortest tammedest koosnevat istutusala. Teatud kohtadesse on tehtud täiendusistutust, kuid enamus istutatutest ei ole rahuldavas seisukorras. Vanas mõisapargiosas on väga omanäoline kunagine tiikide ja saarte süsteem koos seal kasvavate põliste puudega, kuid tiigid on juba hulk aega kuivad olnud, sest sinna on juba kasvanud noored puud. Põõsaid on vanas pargiosas väga vähe. Kogu parki läbivast suhteliselt laiast jalutusteest lõuna
(Viide 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Park, mida külastab umbes 35 000 000 inimest aastas on kõige suurema külastatavusega park Ameerika Ühendriikides. Selle suurus ja kultuuriline positsioon on olnud eeskujuks paljudele linna parkidele, sealhulgas San Francisco Golden Gate park, Tokyo Ueno park ja Vancouveri Stanley park. (Viide 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) Joonis 2 Joonis 3 Kuigi taimed ja maavorm pargis paistab loomulik on see peaaegu täielikult haljastatud. Pargis on mitu loomulikku järve ja tiiki, mis on loodud kunstlikult, ulatuslikud jalutusrajad, kaks uisutamiseks mõeldud jäähalli, loomaaed, konservatooriumi aed, suur ala looduslikele metsadele, jooksurada ja amfiteater, Delacorte teater, kus toimuvad suvel festivalid. Sise vaatamisväärsuste hulka kuulub ka Belvedere loss ja ajalooline karussell. Lisaks on seal ka
Surnukeha tükid ulpisid vees. Bob käskis oma kolmandal abilisel, DeAndrel, sukkeldumiskostüüm selga tõmmata ja tükid veest välja tuua. Nii ta ka tegigi. Bob saatis oma abilised laborisse surnukeha uurima, ise, läks ta aga hoopis hommikust sööma. Peale hommikusööki läks Bob vaatama, kuidas tema abilistel laboris läheb, kuid just esse seda, kui ta ukseni jõudis, helises tema telefon. Helistajaks oli politsei, kes teatas, et toimunud on järjekordne mõrv, Central Pargis. Surnukeha jälle tükeldatud ja soe. Niisiis ei jäänud Bobil muud üle, kui oma abilised laborist ära kutsuda ja kuritepaigale kihutada. Seal anes jälle kole pilt. Nimelt olid surnukeha tükid maa alla kaevatud. Need tuli sealt võimalikult kiiresti ära tuua. Surnukeha tükid oli leidnud 15 aastase poisi koer. Poiss oli just koeraga pargis jalutamas, kui koer äkkitselt maad kaevama hakkas. Enne kui poiss midagi teha jõudis, märkas ta koera kaevatud august inimese kätt
00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul tuleb koju kiirustav Berni siiski pargist läbi, näeb Antsu vastu tulemas ning arvab, et too kavatseb oma ähvarduse teoks teha. Leidmata enda kaitseks muud võimalust, haarab Berni maast rusikasuuruse munakivi ja viskab sellega paari meetri kaugusele jõudnud Antsu
Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud, labürindid. Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. Nad kõik olid kunstiakadeemia liikmed. Kõigepealt valmistati kipsmudelid, mis pandi ajutiselt alleedele vaatamiseks. Kuningas otsustas, kas kipskuju on väärt pronksi valamist või marmorisse raiumist. Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Pargis on Neptunuse tiik. Neptunus paiskab oma suust 23 meetri kõrgusele 44 veejuga. Thetise grotis imiteerib veekell linnulaulu ja neli Apolloni hobust liiguvad hääletult üle vee. Versailles' lossi parki ehitati minituurne sõjalaevastik, et tiigil merelahinguid pidada. Raske oli pargi jaoks vajaliku veehulga kohaletoimetamine. 1665. a oli lossi juures ainult üks pump võimsusega 620 kuupmeetrit vett päevas
sinine meri. Merest eemal oli suur karussell. Ühel öösel juhatas üks kummaline hääl Jane ja Michali loomaaeda. Loomaaed oli väga suur ja ilus. Loomaaias oli palju kõnelevaid loomi: üks suurem, teine väiksem. Puurides olid loomade asemel inimesed, kes olid jäänud loomaaeda liiga kauaks. Paar päeva peale Mary Poppinsi lahkumisest läksid Jane ja Michael suurde parki, kus olid ilusad rohelised puud. Pargi keskel oli väike järv, kus ujusid pardid ja luiged. Pargis oli palju rõõmsaid lapsi. Pargis oli päikseline ja kena. Mary Poppins, Jane, Michael, John ja Barbara käisid ka poodides. Ühel päeval käisid nad vanas piparkoogipoes. Poes oli tolmune ja kõhe, aga piparkoogid oli seal väga head. Sammuti käisid nad lihapoes. Lihapoes oli väga ilus ja puhas. Seal oli müüjaks punase ja ümmarguse näoga väga uudishimulik lihunik. Teisel korral käisid nad aga toidupoes, mis oli sammuti täis kaupa ja puhas.
raha. Holden oli kindel, et talle öeldi viis dollarit, nüüd nõuti juba kümmet. Kui nad olid raha kätte saanud, läksid minema. Järgmisel päeval ostis ta grammofonipoest õele Phoebe'le plaadi ,,Väike Shirley Beans." Pargis lootis ta teda kohata, kuid kahjuks teda seal polnud. Holden helistas Sally'le ning nad käisid teatris ja hiljem uisuväljal. Kui Sally oli koju saadetud, helistas ta Carlile ning nad kohtusid kohvikus. Öösel pargis jalutades tegi ta kogemata Phoebe'i plaadi katki, kuid korjas tükid siiski kokku ja pani taskusse. Ta hiilis vaikselt koju ning äratas Phoebe. Vanemad olid läinud külla ning nad said rahus rääkida. Holden laenas õelt natukene raha, sest tal endal polnud enam midagi alles. Kuigi Holden eitas, et ta koolist välja visati, sai õde sellest kohe aru. Ta seletas, miks talle Pencey kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitteükski asi ning lasi tal nimetada kümme asja,
Ashly ja Mike rääkisid natukene temaga ja hakkasid minema bussipeatuse poole. Ootasid bussi mis pidi lähiajal saabuma. Buss saabus, nad istusid bussi ja hakkasid arutama ja naerma selle päeva üle. Kui nad saabusid Ashly maja ette, nende vahel tekkis ebamugav vaikus. Ootamatult Mike kutsus Ashly kohtingule. Ashly oli väha sokeeritud, sest nad olid nii palju aastaid head sõbrad olnud. Kuid Ashly nõustus kohtingule minema. Nad otsustasid järgmine hommik kokku saada pargis. Järgmisel hommikul Ashly ei suutnud valida milles kohtingule minna ja selle üle hakkas naerma tema noorem õde. Kui Ashly ja Mike said kokku, oli Mike kuidagi üllatunud et Ashly nägi välja teisiti kui tavaliselt. Jalutades pargis Mike võttis Ashly käest kinni, tõmbas ta enda juurde ja suudles. Sellel ajal kui nad suudlesid, Josh, Kim ja Lize kõndisid Ashly ja Mike juurde. Kui nad nägid Ashlyt ja Mike`i suudlemas, olid väga üllatunud, sest ei oodanud neid suudlemas näha
kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika. Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai Sibelius 8. koha. 1972 müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile. 1974 avati seal Sibeliuse muuseum. SIBELIUSE MONUMENT Sibeliuse monument (soome keeles Sibelius-monumentti) on helilooja Jean Sibeliusele pühendatud monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis. Soomlaste väitel on see maailma üks armastatuimaid abstraktseid skulptuure. Monumendi autor on skulptor Eila Hiltunen, kes võitis monumendi rajamiseks korraldatud konkursi. Hiltuneni esitatud kavand kandis nime Passio Musicae ning see kujutas orelivilesid. Legendi järgi olevat terasoreliviled mõõdetud selliselt, et teatud tuule suunaga olevat pargis võimalik kuulda Sibeliuse kuulsaimat teost "Finlandia". Abstraktne skulptuur tekitas 1960
Taasiseseisvumine Esimene murrang 1987 fosforiidikampaania-suunatud moskva kava vastu,rajada lääne-virumaale kaevandusi. Teine-MRP sõlmimise aastapäev. Hirve pargis meeting. Nõuti avalikustamine.Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid.
Curriculum Vitae Isikuandmed Eesnimi / Perekonnanimi: Eneli Vanin Sünniaeg: 24/03/1995 Aadress: Aia 10 . 93810 . Kuressaare linn ,Saaremaa Telefon: +372 56 33 5269 E-post: [email protected] Sugu: Naine Haridustase: põhiharidus omandamisel Hariduskäik: 2002 - ... Kuressaare Vanalinna Kool. 2003-2009 aastatel tantsisin tantsurühmas Gymnastica. Töökogemus 06/2008- 08/2008 Kesklinnas jäätisemüüja. 06/2009-08/2009 -Pargis jäätisemüüja. Suveti maasikaid korjamas . Keeleoskus: emakeel- eesti , inglisekeel- arusaamine hea ,suhtlemises keskmine. Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine,saan hästi hakkama. Lisad : Huvialad: Muusika, fotograafia. Meeldib sporti teha : jooksmine, kaugushüpe, kuulitõuge. Tantsimine vabal ajal. Käin Kodutütardes. Saavutused : Koolis:Taimeseadekonkurss 1.koht .Maakondlikult taimeseade konkursil Grand Prix. 2.veebruar 2011 ...
8. detsember 1865. aastal Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää soome klassikalise muusika helilooja sündis rootsi keelt rääkivasse perre õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 abiellus 10. juunil 1892. aastal Aino Järnefeltiga abielus 65 aastat ja neil sündis kuus tütart omantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse monument Helsingis Taka-Töölös Sibeliuse pargis Looming loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat kirjutas ka sümfoonilisi poeeme, orkestripalu, süite palju eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid üle 100 pala vokaalile ja klaverile tuntuim teos "Finlandia" Looming Kasutatud materiaalid https://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Sibelius https://media.sandiegoreader.com/img/photos/2016/01/14/sibelius2-ba0 cd06db0302874832086c95cdc7c2124907d9e_t658.jpg?ff95ca2b4c25d2d 6ff3bfb257febf11d604414e5 https://static
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ring, mille keskel on A Must rist Muusika Anarhistidele on omane punk muusika, kuulsamad punkmuusikud on Johnny Rotten (esines see aasta Rock Summeril) Sex Pistols J.M.K.E Tõnu Trubetsky Suuremad anarhistide üritused viimasel ajal Brasiilias Rio de Janeros 2013 Venemaal Peterburis 2011 USA Ohios 2011 Kreekas peale majanduskriisi Eestis Tammsaare pargis 2012 Anarhistlikud liikumised Eestis 1) Narva Anarhistlik-Kommunistlik Noorte Ühing 2) PunaMust 3)Eesti Anarhistlik Partei Tänan kuulamast!
Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=122&lang=est https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=18&ta ble=Persons http://www.parnumuuseum.ee/koidula-muuseum http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/lydia_koidula
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve.
Meeldis ka Aleksander Vardi õlimaal ,,Montmartre õhtul". Maal jätab hästi värvilise mulje. Kasutatud on väga palju erinevaid värvi varjundeid. Maali alumises ääres on tumedamad ja pruunikamad toonid ning üleval on heledates toonides taevas. Maalitud on ,,Montmartre õhtul" impressionistlikus stiilis. Maalitud on linna tänavat ja parki õhtul. Kuid tänavatuled valgustavad linna. Linnas toimub tegevus, inimesed kõnnivad, käivad poodides, istuvad pargis pingil. Linna vaade on väga kaunis. Pargis istuvad kaks kleidis daami. Need kaks daami on maali keskpunktiks. Ühe naise seljas on erkkollane maani kleit ning teisel naisel on seljas maani punane kleit. Maali meeleolu on töine ja rõõmus. Mulle väga meeldis kunstimuuseumis Pallas Urmas Viigi loomingu näitus. Urmas Viigi teosed on väga omapärased ja tänapäevased. Tema teosed paistavad silma äärmuslikkuse ja julgusega teha midagi teistsugust
Churunil. Asetseb see veel Canaima Rahvuspargi territooriumil, mis on umbes kolmveerand Eestit, seal elab ainult kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Nime sai juga oma avastaja järgi. Jimmie Angel oli USA kullaotsija, seikleja ja lendur, kes avastas joa 14. septembril 1933. Alla tuleb Auyantepui mäest. Kuna vesi langeb nii kiirelt, siis suur hulk sellest piserdub laiali või lihtsalt lendab ära enne alla jõudmist. Osa veest jõuab siiski alla ja voolab jõkke. Pargis, kus juga on, teeb eriliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks.
lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohumaa ja rannaniit. Sarnasused: Loomasi karjatatakse mõlemal niidul, külvatakse vajalikke taimi loomadele söödaks, ei saa kasutada suuri ja raskeid masinaid hooldamiseks, taimed taluvad tallamist seal hästi, Erinevused: loomastik mõnevõrra erinev (rannaniidul rohkem veelembelisi), rannaniidul pidevad üleujutused, rannaniidul rohkem savimuldasi, rannaniitu ei tohiks väetada, rannaniidu
maismaad 224,29 km² ja vett 261,78 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa. Veestik Rahvusparki läbivad või selles olevad veekogusid on umbes 17 läbivad või selles olevad veekogud. Nt.Saardu peakraav,Rannamõisa jõgi,Tuudi jõgi,Käära oja ja Teorehe järv. Taimed ja Puud Matsalu rahvuspargis on registreeritud 780 puu ja taimeliiku kokku. Pargis elutsevad loomad ja linnud Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu- ja 47 imetajaliiki. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas.Imetajatest aga kobras ja põder. Kaitseall olevaid linde on 23 liiki nt. laanepüü.Kaitseall loomi aga 3 liiki nt. saarmas. Õppekäigud Saab külastada Matsalu Rahvuspargi keskust.Vaate torne.Mõisasi ja muud huvitavat.
juga. Toila orupark Park asub Pühajõe orus ja laiub 105 hektraril. Selle vanimaks osaks võib pidada üle 200 aasta vanust Nõmme männikut jõe vasakul kaldal. Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku kujunduse ja suure liigirikkuse poolest. Pargis on loetletud üle 240 puittaime erineva liigi ja vormi. Kõige rohkem kasvab pargis kodumaiseid puid. Eksoodid on enamus Euroopa päritoluga, kuid on ka Kaug-Ida ja Ameerika liike. Kohtla-kaevanduspark Muuseum Ainukesena Baltikumis on võimalik külastada maa-alust põlevkivikaevandust Kohtla-Nõmmel. Seal näeb kuidas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
