5. LOENG 21. Mida tähendab ideoloogia mõiste George Vic järgi? Ideoloogia mõiste George Vic'i järgi tähendab väärtuste, tõekspidamiste süsteemi, millega mõjutatakse ühiskonda. (5 loeng, 2 slaid). 22. Nimetage ja seletage lühidalt lahti poliitilise ideoloogia neli dimentsiooni George Vic järgi Loogika- Ajaline kestvus Ulatus Intensiivsus 23. Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki? Uus parempoolsus või liberaaldemokraatia oli väga populaarne heaoluriigi ideoloogia 1970-80 aastates. Selle tekkimine oli põhjustatud gloobalse majandusliku kriisiga 1972 aastal, kuid samas oli see lähenemine reaktsioon riigi kuulutuste suurenemisele 1960 ndates ning riigi poliitikate edukuse ja mõju ebakindlusele · indiivid: vabadus, iseseisvus, individuaalsus, ratsionaalsus;. Pp5-6 Uus parempoolsus väidab et inimesed on enesekesksed ning hakkavad end pingutama ainult
hindade langus). Emiteerimine on raha printimine ja ringlusesse laskmine, mida saab teostada ainult riigi keskpank. Pangasüsteem jaguneb kaheks: riigi keskpank (hinnastabiilsuse tgamine) ja kommerts- ehk erapangad (osutavad eraisikutele pangateenuseid nt konto avamist, laenud). Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Pilet 4 1. Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus. Vasakpoolsus. Äärmusideoloogiad. Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised (nt budis, feminism, satanism). Poliitilised ideoloogiad esitavad seisukohti, kidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitata üles toimiva majanduse.
agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. (Põhja-Korea) 1.5 1. Mis on ideoloogia? Miks on ideoloogiaid palju? - Ideid käsitlev teadus. Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? - PAREMPOOLSUS: *Liberalism vabameelsus. Esiplaanil indiviidi ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Avaliku korra tagamine, sõltumatu kohtusüsteem. Avatud turg, vaba konkurents, võimalikult vähe riigi sekkumist. - Sotsiaalliberaalid riigivõimu suurem panus: majanduse reguleerimine; sotsiaalpoliitika, mis tagab võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. *Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine
tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid
2) Totalitaarne diktatuur (NT: Hitleri 2) • Hirmuvalitsus Saksamaa, Põhja-Korea) • Kontroll kõigi eluvaldkondade üle • Ideoloogiakeskne • Agressiivne Poliitilised ideoloogiad • Korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi • Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade Põhitunnus • Parempoolsus ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad Liberalism • Indiviidi vabadus • Vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine • Inimeste töölemotiveerimine Konservatism • Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal • Erisuste säilimine
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
o Neo konservatism pettusid liberalismis, Bushi toetajad o 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp Sotsiaaldemokraatia · Väärtustab võrdseid võimalusi · Tugevat riiki, mis kindlustab väärika elatustaseme · Turumajandus · Tsiviilkontroll · Kodanikke toetatakse · Hoidutakse kihistumisest · Tekkis Saksamaal · Eraldus sotsialismist · Esindajad: Otto Bauer, Willy Brand, Eduard Bernstein Vasak ja parempoolsus · On üksteisele lähenenud · Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali · Säilinud on erinev suhtumine võrdsusesse Fasism · Rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ühtsuse loomine · Algses tähenduses poliitiline liikumine Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel · Ei usu igavese rahu võimalust · Natsionalistlik · Ainuparteisüsteem · Ühiskonnaelu range reglementeerimine · Juhikultus · Agressiivne välispoliitika
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet...
Kui vasaktsentrit iseloomustab majandusküsimustes püüd segamajanduse poole, siis paremtsentrismi iseloomustab tüüpiliselt suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja niimoodi: Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tsentrism: Keskerakond Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei Parempoolsus: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljapoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. Eesti poliitikad
Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi. Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak- ja parempoolsus on lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused vaid on ka kohustused. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
ühiskonnakihtide vahel. Pooldavad astmelist tulumaksu suurema palga saajad maksavad rohkem makse, raha laekub sotsiaalvaldkonna edendamiseks, tagamaks kõigile väärika elatustaseme. Kommunism on radikaalne vasakpoolne ühiskonnakäsitlus majandus on riigistatud, eraomand puudub. Mentaliteediks on, et kõigilt vastavalt võimalusele ja kõigile vastavalt vajadusele. Kuigi tänaseks hetkeks on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused, aga ka kohustused. Teiseks suhtumine heaoluriiki, mida liberaalid enam ei eita. Kõige suurem erinevus on säilinud suhtumises võrdsusesse uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme määrab indiviidi isiklik pingutus, samas kui uusvasakpoolsed on veendumusel, et riik peab sekkuma, luues uusi töökohti, tegema vajatava hariduse kättesaadavaks ja kontrollima palgapoliitikat. Erakonnad
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt Venemaa, Eesti 1934-1940 Nt Põhja-Korea, Afganistan 1996-2001 9. Parempoolse ja vasakpoolse ideoloogia võrdlus (erinevus) Parempoolsus Liberalism (vabameelsus) esiplaanil inimene ja tema vabadused; riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe; riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu; majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine; ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju; riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Sotsiaalliberalism:
Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus
3. tee perspektiividest: Vasakparteide hulgas leidnud erineva vastuvõtu. Vaid briti leiborite ametlik ideoloogia; Saksamaa (Schröder) püüdis rakendada, aga reaktsioon oli negatiivne (võimule tuli Merkel ja CDU). Prantsuse sotsid avalikult kriitilised. Skandinaavia pigem truu klassikalisele sots-demokraatiale. Eesti sotsid? Neoliberaalidele meeldib uus suund rohkem, kui sotsidele. See, kes palju räägib 3. teest ei pruugi seda veel rakendada (ja vastupidi) (Powell, 2004) Kaasaegne parempoolsus ja HR: UK, D.Cameron al. 2010 (koalitsioon liberaalidega). The Big Society (empowerment, 25%avalikest teenustest era- ja kolmandale sektorile) 2012 -13 pööre paremale, karmimad kärped: NHS – siseturu tugevdamine, teenuseostud erasektorist, The benefit reform, Abirahade vähendamine, sj. sotisaalelamutes, “lagi” ühele perele makstavale kogutoetusele, Noored ja üksikemad abirahadelt tööle, Immigratsioonipiirangud. This is a government for hard-working people: and that’s the
(sinine kuub, punased reväärid, valged püksid, vest, saablid, mütsimärk = kokard või lint rahvusvärvidega), punane früügia müts, kuub, kaela seotud rätik. Naistemood lihtsustus, pidulik rõivastus võttis eeskuju antiikajast. Kõige rohkem muutusid soengud, kadusid parukad ja kõrged ülespandud soengud. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal moodustusid esimesed poliitilised parteid, kujunesid ka mõisted parempoolsus ja pahempoolsus. Prantsuse parlamendis istusid vasakul pool ägedamad saadikud, need, kes toetasid võimude suuremat ja olulisemat sekkumist ühiskonna ellu. Paremale poole olid kogunenud need saadikud, kelle meelest võimud peaksid võimalikult vähe sekkuma ühiskonna ellu. Kõikuval positsioonil olevaid rahvaesindajaid nimetati "soo". 11 Revolutsiooni ajal tugevnes Prantsusmaal sõjaväe ja endisest III seisusest välja kasvanud uusrikaste mõju
· Ideoloogia ja usund · Ideoloogia, programm ja strateegia · Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine 6)mõtestamine 7)mobiliseerimine 1 Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana reziimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul.
Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). Poliitilised voolud e ideoloogiad Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses Poliitiliste voolude kõige sagedamini kasutatavad mõisted parempoolsus ja vasakpoolsus on pärit 18. saj lõpukümnendist Suure Prantsuse revolutsiooni ajast, kui alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid saalis juhataja poolt vaadates paremal ja uuendusmeelsed vasakul tiival. Need ideoloogiad kujunesid kolmanda seisuse võitluses feodaalide ja nende privileegide vastu. Pärast 1815. aasta kuningavõimu restauratsiooni hakati vasakpoolseteks nimetama neid, kes toetasid revolutsiooni, ja parempoolseteks neid, kes olid selle vastu. 18. sajandi lõpul ja 19
Sotsialism Ük peab tagama liikmetele inmõigused Pooldatakse majandust, kus riigis on nii era- kui riigisektor, kuid tähtsamad majharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust Astmeline tulumaks. Kõrged maksud kogu riigis. Laekunud raha sotsiaalsfääri Sotsdemid ei pooda revolutsioone, vaid reforme Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Kogu omand riigile. Revolutsioon. Vasak- ja parempoolsus Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse, eesmärk suur tööhõive, kõrged palgad, väiksed maksud; üksikisik tähtsam kui kollektiiv Vasakpoolsed i-d pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse; astmel tulumaks; suured maksud ja riiklik toetus laialdastele elanikekihtidele. Valimised: fn-d, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Fn-d Parlamendi koosseisu määramine
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. A...
a. positiivne sotsiaalpoliitika b. konservatism c. avaliku omandi eelistamine eraomandile d. liberalism 8.Põhiideoloogiad on a. Natsionalism b. Sotsialism c. Konservatism d. Liberalism 9.Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutum a. konkurentsilähenemiseks b. sotsioloogiliseks lähenemiseks c. kompromisslähenemiseks d. institutsiooniliseks lähenemiseks 10.Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad a. parempoolsus b. individualism c. kirikuvastasus d. võimaluste võrdsus 11.Liberalismi iseloomustab a. usk turureeglite efektiivsusesse b. usk inimmõistusesse c. usk reformide tulemuslikkusesse d. usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 12.Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d. sotsiaalkonservatismile 13.Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike a. uusliberalismile b. sotsiaalliberalismile c. uuskonservatismile d
Küsimused hindavad inimeste poliitilist orientatsiooni (raske uurida kulukas ja aeganõudev). Eesti poliitiline kultuur Peeter Vihalemm, Marju Lauristin ja Ivar Tallo on eristanud eesti poliitilise kultuuri arengus kolme faasi: 1. Mütoloogiline faas (1988 1990) massiliikumine, rahvakogunemised; osalemise ajendiks emotsioonid. Müütide rohkus, poliitiline diskursus rituaalne. 2. Ideoloogiline faas (1990ndate algus) poliitiliste ideoloogiate teke (vasakpoolsus, parempoolsus jne); poliitiline tegevus professionaliseerub, programme formuleeritakse, rahvas jääb eemale otsuste tegemisest. 3. Kriitilis-ratsionaalne poliitiline diskursus muutub ratsionaalsemaks; ideoloogiliste siltide kleepimise asemel püütakse sõnastada eri poolt huve ja väidelda. Huvide järgimine. Sotsialiseerimine Tähendab elukestvat protsessi, milles me õpime olema ühiskonna liikmed. Põhilised vormid:
väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 12. Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad.
o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria o Ressursiteooria: kõik poliitilised ideoloogiad tekivad ühiskonna kasutuses olevatest ressurssidest, nende piiratusest ja soovist neid juurde hankida, o Ressursid: materiaalsed, rahalised, inimesed, oskused-teadmised, geograafiline asend ja ruum. Vasak- ja parempoolsus o Muutunud laialt kasutatavaks terminiks; koondab endasse mitmeid tähendusi; rakendus eri kontekstides- poliitikas o Klassikaline sünnilugu Prantsuse generalstaadid 1789: Kuningas Louis XVI kutsub kokku rahvasaadikud: (vastavalt kuninga suhtes suhtujad), eesistuja suhtes paremal kuninga pooldajad (pole kuninga suhtes väga radikaalselt meelestatud, kuid omavad vastuolusid; rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
Riigi raha läheb üldiselt omavalitsustele, hariduse ja sotsiaalvaldkondade edendamiseks. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ja tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Ka imigrandid peavad saama tasuta meditsiini ja hariduse teenuseid. ja saama sotsiaaltoetusi. Ka skandinaaviamaades kärbitakse sotsiaalkulutusi ja karmistatakse riigi imigratsioonipoliitikat. Moodne vasak- ja parempoolsus lähenevad üksteisele, laenavad üksteiselt põhimõtteid. Üha rohkem rõhutavad mõlemad, et kodanik peab olema aktiivne. Ainsaks erinevuseks on see, et võrdsust mõistetakse erinevalt. uus parempoolsed leiavad et inimene peab ise pingutama, vasakpoolsed rõhutavad aga rohkem riigi osale. ja riik peab ka kontrollima palka. Erakonnad Miks on erakondi vaja? Erakonnad on olemas ka totalitaarses riigis, nt kommunistlik partei NSVL-s, Kuubas.
löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli krge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused
löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne. Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile. Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Valimistulemused
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Samas erakonnad on kombinatsioon erinevatest ideedest. Konservatism - traditsioon Liberalism - vabadus Kommunis, sotsialism - võrdsus Natsionalism -rahvus Fasism rass + rahvus + juht Rohelised loodus Feminism naiste vabadus Anarhism riigi kaotamine. Poliitiline spektrum (Hans Slomp). Kokku pandud ideoloogiad ja reziimid. Ühelt poolt on vasak ja parempoolsuse telg, teisalt autoritaarsuse ja liberaalsuse telg. Vasakpoolne räägib palju riik peaks majandusse sekkuma, parempoolsus arvab, et riik ei peaks majandusse sekkuma. Ühiskonna võimustruktuur Võimustruktuuri uuringud kuidas on võim jaotunud ühiskonnad? Enamasti uuritakse tänapäeval demokraatlikke ühiskondi või väiksemaid kogukondi. Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud. Uuritakse: Kes tõstatab riigis probleeme? Kes võtab vastu otsuseid? Kes saavad otsusest kasu? Nendest lähutvalt võib välja tuua kaks teooriat:
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus. Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide säilitamist, kaitses privileege, absolutismi. Liberaalid esindasid valgustusaja vaateid. Kodanlus tahtis suuremat võimu saada. Liberaalid esindasid neid. Tööstus kasvas, tööliskord suurenes, nende olukord halvenes, hoolekandesüsteem puudus.
Mõned demokraatliku sotsialismi vormid on aga hoopis vastupidisel seisukohal. Nad toetavad liberaliseerumist moraaliküsimustes ning riigi väiksemat aktiivsust esimeses sfääris üldse, kuid samal ajal soosivad valitsuse tegevuse laienemist teises valdkonnas (sekkumises majandussüsteemide toimimisse). Meie aja mõnede peamiste ideoloogiate erinev suhtumine riigi sekkumise nendesse kahte aspekti oleks järgmine (joonis 2): UUS - PAREMPOOLSUS SEKKUMINE MAJANDUSSÜSTEEMI TOIMIMISSE ANARHISM KONSERVATISM KOMMUNISM SOTSIAALDEMOKRAATIA Joonis 2. Peamiste ideoloogiate erinev suhtumine ühiskonna õigusliku süsteemi loomisse ja majandussüsteemi toimimisse. anarhism – toetab vähest sekkumist mõlemas valdkonnas; kommunism – toetab aktiivset sekkumist mõlemas valdkonnas; sotsiaaldemokraatia – toetab aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
