Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik ta...
Maris Mustis KP1-11 Parem- ja vasakpoolsus - memo Minu meelest on parempoolsus külm pool , tundetu . Vasakpoolsus on aga mötlemispool. Parem töötab nagu trükimasin ning suudab peast arvutada . Vasak poolsus pidi olema vanadele inimestele ja parempoolsus noortematele . Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga . Parem tähendab mõistlkust ,mõtlemisel on kirge ja tundelikust ning käitub see õigesti . Vasak on alguse fermaalsus ja vabaarusaam. Inimene on vaba nii hingelt kui sünnilt ,ning ka vaba omanikuna. Nende eest ei pea vastama ning nendega ei puutu kokku eriti .
mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatide keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse, tagab igale inimesele väärika elatustaseme. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti, mõlemad rõhuvad aktiivse kodaniku ideaali, suhtumine heaoluriiki, uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak-ja parempoolsete vahel on säilinud suhtumises võrdsusesse. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim, Otto von Bismarck 1880. Orienteerub eeskätt
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. ...
turumajandus. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. 1. SOTSIAALDEMOKRAATIA. Võrdsed võimalused kõigile. Majanduses erasektori kõrval riiklik sektor. Suurema tulu saajad maksavad kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju, tagama inimestele väärika elatustaseme. 2. KOMMUNISM. Majanduse riigistamine ja rikkuse võrdsem jaotamine inimeste vahel. Moodne vasak-ja parempoolsus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus teineteisele lähenenud. Rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee heaoluriik nõuab inimeselt endalt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada avaliku sektori koostöös era-ja kolmanda sektoriga.Riik peab looma töökohti, töö leidmine pole ainult inimese, vaid ka riigi mure.
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Moodne vasak- ja parempoolsus: Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised(dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile( vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed), nagu tööstusühiskonna ajal. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ning seisukohti. Peamine erinevus Uusvasakpoolsuses on suhtumine võrdsusesse. Parempoolsed on kindlad, et
Avalikud hüved nagu näiteks ravikindlustus. Me võime mõelda, et ma elan üksi kuid ma ei pruugi haigeks jääda kuid siiski see raha koguneb ühisesse kassase ning minule ei ole otseselt sellest kasu kuna me ei lähe kunagi arsti juurde, kuid me ei taha elada ühiskonnas kus puuduvad ravi võimalused ning see ongi see motiiv mis tekkitab tunde, et see on hüve, see tekitab mul rahuldust mis, sest et ma kasu ei saa. See ongi vasakpoolsus. Kui nüüd võtta teinepool ehk parempoolsus, siis võib iga isik valida endale tervisliku eluviisi, toituda nõnda, et ta ei jäägi haigeks ja õpetab seda ka oma lastele. Siis nendel üksik juhtumitel kes seda ei suuda tuleb teha, siis nende puhul tuleb eraldi otsustada, nendele antakse siis eraldi abi või on nad eraldi skeemi all. Näiteks terivse kindlustus kehtis ainult kõige vaesematel inimestele mis tuleb ikka lõppkokuvõttes kallim. Kumb on siis õige pool? Oma arvamus
Kellele: Teema: Parem ja vasakpoolsus Kellelt: Parem ja vasakpoolsuse loengut pidas Marju Lauristinilt. Algul teeb Marju juttu sellest, et mismoodi meie elus vasak-ja parempoolsus esineb. Samuti toob ta ka välja selle, et vasakpoolsust seostatakse südamega, et see on tähtsam ja südamelähedasem. Parempoolset seostab aga mõistusega, kuid puuduvad emotsioonid, kuid mõtlemine ja tarkus on esikohal. Prantsuse revolutsioonist on alguse saanud maailmavaated, ehk inimene on sündinud vabana. Vabadus, võrdsus, vendlus- need on parema ja vasakpoolsuse maailmavaate alused. Poliitikas peab olema kindlalt eristatud parem-ja vasakpoolsus.
aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ning võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. Ühiskond Poliitilised ideoloogiad ning parem- ja vasakpoolsus: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Ideoloogia on maailmavaade, millel on seos suurema filosoofilise süsteemiga. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisted parempoolsus (uuendusmeelsed) ja vasakpoolsus (traditsioone austavad). Parempoolsus: liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esikohal indiviid ning tema õigused majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik sekkub liberalismi korras indiviidi igapäevaellu vähe, kuid peab tagama julgeoleku ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses on oluline vaba konkurents, avatud turg ning võimalikult vähene riigi sekkumine. Liberaalid ei poolda rohkeid seaduseid ega kõrgeid makse
vaadates vasakpoolseid Keskerakonda ning Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Tundub, et parempoolsus on Eesti valijate silmis justkui ideaal, mille poole aktiivselt püüelda. See selgitaks ka Eesti parteide ebavõrdset paigutamist, kus kuuest neli antud artikli uuringu kohaselt paremal pool paiknevad. Üks üllatavamaid tõsiasju, mis artiklist selgus, oli, et postkommunistlikes riikides, nagu seda on ka Eesti, võib vasak- ja parempoolsus ideoloogiate suhtes Lääne-Euroopaga võrreldes vastupidiselt avalduda - vasakpoolsed on konservatiivsed ning parempoolsed liberaalsed. Selline tendents on Eesti poliitmaastikul näha: nii tsentraalne Keskerakond kui ka selgelt parempoolne Reformierakond on tegelikult vaadetelt liberaalsed. Klassikalise poliitilise stsenaariumi kohaselt peaks just vastupidi olema. Selgus, et samamoodi vice-versa võib toimida ka valijaskond: kui Lääne-Euroopas kalduvad
Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia VÕRDSUS – Võrdsed võimalused kõigile Segamajandus Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riigi tähtis roll Kommunism Moodne vasak- ja parempoolsus Üksteisele lähenenud Aktiivse kodaniku ideaal Muutunud suhtumine heaoluriiki Uusvasakpoolsus – kolmas tee Erinevus – Suhtumine võrdsusesse Tänan Kuulamast!
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja · Pigem jäid tagaplaanile · Prantsusmaa tugevalt parempoolne 1912 Peale I maailmasõda · Leviva kommunismi vatsu hakati looma konservatiivseid ja liberalistlikke ühendusi (natsid, fasistid) · Äärmuslik parempoolne võim hakkas valitsema Itaalias ja Saksamaal · Konservatism Inglismaal ja mujal maades Peale I maailmasõda · Levis aina rohkem ...
Hääletusvõimalused - e-hääletus, valimiskasti koju tellimine, valimisjaoskondades hääletamine 6. Erakonnad Jagunemine vasak(sots), tsentristlik(kesk), parem(reform) Populism- lubatakse palju, lubadusi ei täideta Eesti erakonnad, sümboolika Keskerakond- seisavad kahe jalaga maa peal (K), lill- hoolivus, inimesed, Eesti loodus, roheline- keskkonna säästikud, kollane- päike Reformierakond- orav- valmis hüpeteks, muutusteks, kollane- soe päike, uue aja algus, sinine- parempoolsus IRL- rukkilill- kokkuhoidvus, inimeste hoolivus, 8 nurka- päikesemärk, ühtsus Sotsid- punane roos- ilus, demokraatlik valitsus, kooskõla, roheline- kaldumine tsentri poole Rahvaliit- päike+rukkilill- rahvuslikkus, sinine- parempoolsus, Võrdlus survegruppidega Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat
ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi. Omandada elukutse ja leida tööd -majanduses- pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori koraal eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust. suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab tagama idale inimesele väärika elatustaseme. Moodne vasak ja parempoolsus * vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud. Laenates ja segades oma põhimõtteid ja seiskukohti *mõlemad on hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekdis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. - Erinevus *vasakpoolsed väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat *parempoolsed väidavad, et elutaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus DEMOKRAATIA KUI RAHVA VÕIM *rahvahääletus ehk referendum
Totalitaarne: hirmuvalitsus (põhja-korea). 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus. Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele ja poliitilisele vabadusele keskenduv. Peab suutma tagada avaliku korra ja sõltumatu kohtusüsteemi. Vaba konkurents, avatud turg, võimalikult vähe riigi sekkumist. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi töötama. Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad. Parempoolsus.
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris. Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, e...
ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nende arvates peaksid nii rikkad kui vaesed, põliselanikud kui immigrandid nautima tasuta meditsiini ja haridusteenuseid, samuti peaks neil olema õigus taotleda abirahasid. Vasakpoolsus on aastakümnete vältel kujundanud Skandinaavia ühiskondade iseloomu. Kuigi nüüd kärbitakse sealgi sotsiaalkulutusi ning karmistatakse immigratsioonipoliitikat, on Põhjamaad jätkuvalt vasakpoolsuse heaks näiteks. Moodne vasak ja parempoolsus Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised (dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti. Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...
Riigi sekkumise vastu majandusse. Eraomandus, mõõdukad maksud. Kaitsevad rahvusliku kapitali huve, pooldavad kaitsetolle ja kvoote. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. Kristlik demokraatia Heaoluriik ja kodanikuühiskond Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas->sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus lähenenud: Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus
(eesti, Slovakkia) Diktatuur – autoritalne riik – isiku ebademokraatlik valitsemine. Inim-ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. (Venemaa) Totalitaarne riik – hirmuvalitsus. Täielik kontroll kodanike eluvaldkondade üle. Äärmisel agressiivne. Võib olla päritav. (Afganistan) 15. Poliitilised ideoloogiad – tead tähtsamaid neist ja oskad vahet teha. Nende eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus – liberalismid ja konservatismid. Liberalismid : esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik kodaniku ellu palju ei sekku. Majanduses vaba konkurents, avatud turud, ei pooldata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi. Konservatismid: alalhoidlik ellusuhtumine. Möödukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonnamudel. Vasakpoolsus - sotsialism
12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita...
Võim võib olla päritav. Nt. Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt. Venemaa Nt. Põhja-Korea 1.5 Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiat võime mõista kui maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud vaartusi. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus Liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanid indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma tagada avaliku korra ning sõltumatu kohtusüsteemi. Majanduses peavad liberaalid vajalikuks vaba konkurentsi, avatud turge ja võimalikult vähest riigi sekkumist. Ei poolde kõrgeid makse ega rohkeid seadusi ning eeskirju. Tänapäeval saab rääkida ka nn sotsiaalliberaalidest: riik peab
liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenendu, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud küsimuse, kas tänapäeval saab üldse eristada parteisid nende ideoloogilise platvormi alusel. Põhimõtteline jaotus vasak- ja parempoolseteks parteideks kehtib siiski ka tänapäeval ning see on abiks nii hääletamisel kui valitsuse poliitika mõistmisel.
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid
Sotsiaal-majanduslik Kultuuriline-rahvuslik Usuline Regionaal (linna-maa vastuolu) Valitsemiskorra Välispoliitika Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika) Vahendid saatutada eesmärke Materiaalsed (liikmemaksud, eraannetused, eraldised riigieelarvest) Inimresurss (liikmeskond, valijaskond) Ideoloogilised eripärad Vasakpoolsus – riigivõimu suur roll ühiskonnas Parempoolsus – riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Liberaalne – muutusi toetav Konservatiivne – muutusi tõrjuv
organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur (glükoos) ning puuviljasuhkur (fruktoos). Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike. Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel, nimetatakse glükosiidsidemeks. See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias kasutatakse seda tihti.
Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid. 3.Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest:
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Vasak- ja paremerakonnad: Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond. Mõlemad pooldavad astemilst tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Erakoole ja tasulist haridust ei propageeri.
Mis on erakonnad? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö
erakonnas ja sund nt vang) Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia · Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · Erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Oska seletada olulisemaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: · Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) · Konservatism (traditsioonid, moraal) · Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: · Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale
õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 12. Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad,
riigpea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile (seisused=head,riik ei sekku Vasakpoolsus(võrdsus,reformid) Parempoolsus majandusse,konservatiivsus) 1) Asutav Kogu montanjaarid 50:50 rojalistid (advokaadid,ajakirjanikud) (pankurid,aadlikud,kõrgvaimulikud) 2)Seadusandlik jakobiinid&zirondiinid SOO föjäänid( pooldasid konst. monarhiat ) Kogu 30:60:10
Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget. 15. Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud. 16. Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad? – Liberaalsus: muutusi toetav, parempoolsus: riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas. Reformierakond, IRL, EKRE, Vabaerakond. Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
*eraomandus, mõõdukad maksud. *Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine. *Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. *Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. KRISTLIK DEMOKRAATIA *Heaolu riik ja kodaniku ühiskond *Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas -> eesmärk on sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud: *rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali *suhtumises heaolu riiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele . Uus vasakpoolsus (kolmas tee) leiab, et heaolu riik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidlt suuremat panust. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse:
režiim püsiks 2) Totalitaarne riik hirmuvalitsus; kontroll kõigi eluvaldkondade üle; ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus. Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu
jaotamist inimeste vahel. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad nad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust, maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama iagel inimesele väärika elatustaseme. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad on hakanud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole mitte ainult õigused vaid ka kohustused. Teine muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Tänapäeva ussparempoolsed küll kritiseerivad seda, end nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus( kolmas tee) leiab , et heaoluriik peaks muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel erakondadel on rohkem raha, rohkem reklaame); valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisava...
maksudega. väärika elatustaseme. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Liberalism ja konservatism on parempoolsed ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. LOE moode vasak- ja parempoolsus lk 53!! Tabel õp. lk. 51. Tv ül. 30, 31, 32. 2.7. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Jätkusuutlikus-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tabel õp. lk. 54.
Parteide kohanemine ühiskonna arenguga · 20. sajandil tekkisid massiparteid, mis jagunesid vasak- ja parempoolseteks. · Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal · Parempoolsus Reformierakond IRL · Vasakpoolsus Rahvaliit Keskerakond Sotsiaaldemokraadid (pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist, haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadus...
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud ...
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset h...
ta usub ja kuidas midagi muuta, et maailm oleks tema arust parem. 34. Kas Teie meelest on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks? Jah, sest see on inimese maailmavaade ning ideoloogia on maailmavaade. 35. Miks eristatakse poliitiliste ideoloogiate juures vasak- ja parempoolsust? Mis on nende maailmakäsitluste suurim erinevus Sest ideoloogiad peavad ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunid. Parempoolsus peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust, vasakpoolsus aga võrdsust. 36. Demokraatia liigid on esindus- ja osalusdemokraatia? Selgitage neid lähemalt. Esindusdemokraatia Rahvas valib endale esindajad, kes üritavad täita nende soove Osalusdemokraatia Rahvahääletused, kus rahvas hääletab seadusmuudatuste ja muude riiki puudutavate küsimuste üle. 37. Kuidas realiseerub otsene demokraatia tänapäeva poliitikas? Rahvahääletused, kus rahvas hääletab tetud asjade poolt/vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
