Eelkõige aitaks see põgenikel siinse eluga paremini kohaneda ning lisaks palvetamisele, saaksid moslemid seal omavahel suhelda. Samuti tekitaks see Eesti rahva seas huvi selle usu vastu ning muudaks neid leplikumaks. Muidugi tooks see endaga kaasa lahkhelisi ja probleeme ning riigile läks mosee ehitamine kalliks maksma. Kuid arvan, et positiivseid aspekte mosee ehitamisel on rohkem ning seda tuleks teha. 4. Kas toetad pigem parem- või vasakpoolset ideoloogiat? Põhjenda. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism ja konservatism. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Sellepärast pole minu arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tu...
kahtlemata FRANKLIN DELANO ROOSEVELTI u u s k u r s s. 3 Keynesi enda arvates oli keynes`ianism mõeldudki eelkõige kriisiravipoliitikana. Pärast kriisist ülesaamist tuli korraldada d e f l a t s i o o n - inflatsiooni ajal käibele lastud liigse raha kõrvaldamine. Hilisemad keynes`ianistid soovitasid aga inflatsiooni tekitada ka siis, kui kriisi pole. Parempoolsed uuskeynes`ianistid leidsid, et raha juurdetrükkimine võimaldab vähendada maksukoormust ( ja stimuleerida tootmist). Vasakpoolsed uuskeynes`ianistid soovitasid aga inflatsiooni arvel suurendada sotsiaalkulutusi. Alates 1970. aastatest enamarenenud maid tabanud majandusraskused olid aga hoopis keerukamate põhjustega. 1. Aastail 1973 - 1975 ja uuesti 1980. aastate naftas`okk, kütuse- ja energiahindade järsu kallinemise ning üldise hinnatõusu. 2
Õigusriik ja võimude lahusus Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on ükteisest eraldatud Inimõigused Poliitilised idoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Tähendus: sellele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed vasakpoolne Ideoloogia liberalism Konservatism sotsiaaldemokr aatia Keskne Indiviidi vabadus kollektiiv on võrdsed väärtus tähtsam kui võimalused üksikisik. kõigile Traditsioonid
lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid "Pöörased" Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt
Sõjakolded. Jaapan 1931- Eesmärk oli saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Ründasid Hiinat ning vallutasid Manzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Manzuko riigi. See ei olnud meeltmööda Rahvasteliidule ning Jaapan lahkus sealt. Itaalia 1935- Eesmärk oli taastada Rooma impeerium. 1935 tungisid Itaalia väed(eesotsas B. Mussolini) Etioopiasse. Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks. Rahvasteliidule see ei sobinud ning Itaalia lahkus sealt. Hispaania 1936-39- Parempoolsed jõud soovisid kehtestada diktaktuuri. Tõusis kodusõda parempoolsete ja vasakpoolsete(eesotsas F.Franco) jõudude vahel ning sekkusid ka välisriigid. Saksamaa, Itaalia ja Portugal abistasid vasakpoolseid jõude ning Nõukogudeliit parempoolseid Suurriigd otsisid liitlasi. Prantsusmaa hakaks kartma Saksamaa tugevnemist, ning ei usaldanud enam oma põhiliitlast Inglismaad, sest too toetas Saksamaad paljudes küsimustes. Siis sõlmis
millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952a katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva, vesinku ehk termotuumapommi. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks.1949. aastal Bundenstagi valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud demokraadid, kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. Olukord sel ajal raske. Okupatsioonivõimude vastuseisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Riik pidi kehtestama reeglid ,mida ettevõtjad jälgima peavad. Majan hakkas kiirelt kasvama, seda nim Saxa majanimex. Idablokk:Kommunismi mõjuvõimu laianemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse, laekunud raha kasutatakse koolide ja haiglate ülalpidamiseks kui ka pensionide ja toetuste maksmiseks, haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur peavad olema kättesaadavad igaühele. Parempoolsed: IRL, Reformierakond. Esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende arvates peaks inimene oma toimetuleku eest vastutama inimene ise, Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, Paremate valikuvõimaluste loomine. 17. Millised erakonnad on praegu Riigikogus, kes koalitsioonis, kes opositsioonis? O: sotsiaaldemokraadid ja keskerakond ; K: reformierakond ja IRL 18
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. ...
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
käsumajandus oli end ammendanud. Lõpuks oli nõukogude majandus pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse ja mahajäämus USA-st oli suur. Suurbritannia Pärast sõda näis olema oma võimsuse tipus, saavutanud võidu Saksamaa üle. Säilisid koloniaalimpeeriumid. Säilis kaheparteisüsteem, võimul olid kord konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid vasakpoolsed ideed, konservatiivid parempoolsed. Parlamentaarne monarhia, kus troonil elisabeth II. Koloniaalimpeeriumite järk-järguline kaotamine. Majandus kasvas ja heaolu kasvas, ehkki mitte nii suurte sammudega kui Saksamaal. Suur ülemereturg. Konservatiivne revolutsioon haaras kaasa esimesena inglased. 1979 peaministriks Margaret Thatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võimutsemisele Suurbritannias. Viis oma otsused elu karmi käega ning vastuseisust hoolimata, teenides seetõttu nime Raudne Leedi.
→ ebaõnnestunud rahanduspoliitika (Necker ja tema laenud) → Monarhide luksuslik elu (suured peod, palju mõtetut raha raiskamist.) → III seisuse ebaõiglane olukord (neil on raha, kuid puuduvad õigused) 1. Generaalstaadid → ei suutnud otsustada → III seisus lahkub 2. rahvuskogu → asutav kogu → aadlike eesõiguste kaotamine → kirikumaade võõrandamine → inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon 3. seadusandlik kogu → kuninga võimu kukutamine → parempoolsed pooldasid kuningavõimu → vasakpoolsed pooldasid revolutsiooni jätku 4. rahvuskonvent → vabariigi väljakuulutamine → kuninga hukkamõistmine Revolutsiooniaegne eluolu kaotati pöörudmisvormid “härra”, “proua” ja “preili” tavarahvast kutsuti kodanikeks moodi tulilihtrahva riietus kirikuroll vähenes kalendrireform raamatukogud ja arhiivid ja muuseumid ajateenistus früügia müts (revolutsiooni sümbol)
veto õigus Seadusandliku Kogu ja kodanike õiguste deklaratsioon" suhtes Poliitiliste klubide kujunemine: Montanjaarid, Zirondiinid Kordeljeerid Monarhistid (Kuninga pooldajad) (Jakobiinid, kuninga vastu) Radikaalsed vasakpoolsed Robespierre, Mõõdukad vasakpoolsed Parempoolsed Danton, Marat Kuninga kukutamine: 10. aug. 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks. Vabariik Prantsusmaal 1792 - 1799 Rahvuskonvendi koosseis (1792 1795) Montanjaarid Soo Zirondiinid
##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesand...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
1962. Aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomasel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. Aprillini, mil ta sellest loobus. Tema lapsepõlvest on kirjutatud meeletult vähe aga sellest peaks piisama. Hariduskäik 1972–1976 USA-s Columbia ülikool - psühholoogia, 1978 Pennsylvania ülikool lõpetas samal erialal magistrikraadiga Valitsemine Toomase poolitiline karjäär sai alguse 1997. aasta lõpus. Ta astus Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi saadikuna kuulus Ilves
režiim püsiks 2) Totalitaarne riik hirmuvalitsus; kontroll kõigi eluvaldkondade üle; ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus. Vasakpoolsed ideoloogiad: 1) sotsialism- üldine võrdsus loodud rikkuse õiglase jaotamise kaudu. 2) sotsiaaldemokraatia- võrdsed võimalused kõigile; riik sekkub
Prefekt-maakonnaülem Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskogu- kolmanda seisuse esindus, kes muutis oma nime 17. juunil abt Sieye'si ettepanekul. Sankülott-Pariisi alamrahva nimetus Seadusandlik Kogu- ühekojaline, kaks aastat võimul seadusandlik võimuorgan (pärast 1791.a konstitutsiooni.) Seadusandlik Korpus- uus rahvaesindus 1795.aastal, mis koosnes kahest kojast. Zirondiinid- ehk parempoolsed, ehk vabriigi pooldajad, pooldasid rev. lõpetamist Tsensuur sõnavabaduse piiramine
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Esmakordselt tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale 200 000 krooni stardiraha. See on laen, mis kustub kuueaastase pedagoogitöö jooksul." · Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. · IRL on parempoolsed, sest tähtsustavad erasektorit ja sotsiaalseid eristusi Täname tähelepanu eest!
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Mis on Prantsuse revolutsioon? Aastatel 1789-1799 toimunud pöördelised sündmused, vana korraldus asendati uuega. Revolutsioon lükkas käima ,,vana korra" lagunemise ja oli varauusaja lõpuks ning uusasja alguseks. Revolutsioon sünnitas revolutsionäärid st. keegi ei kutsunud üles riiki pöörama või monarhiat kukutama. Revolutsiooni põhjused: Ülevaatlikult on need ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, kuningavõimu kriis ja majanduskriis. POLIITILISE kriisi põhjustas kõigi kolme seisuse väga erinevad poliitilised eesmärgid. Esimesed kaks seisust tahtsid seisust säilitada, kolmas soovis võrdsust. Selleks, et reforme läbi viia vajas kuningas kõiki seisuste toetust, kutsus kokku generaalstaadid ehk seisuste esinduskogu. Mõttetu, sest nad ei suutnud kokku leppida, kas hääletus seisuste kaupa või ühiselt. KUNINGAVÕIMU kriis põhjustas eelnevai...
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
tagajärjel. Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks. Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused. Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest. 1.Kirjelda Pärnu jõge Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Kurna jõgi, Navesti jõgi, Aruküla jõgi, Prandi jõgi, Vodja jõgi, Esna jõgi. Jõe alamjooks on tasane ja vooluhulk suudmes on 62,7 m3/s (jõe aastane äravool). Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed Halliste jõgi, Raudna jõgi ja Lemmjõgi koos Navesti jõega ujutavad üle Pärnu jõe vasakpoolse kalda. Pärnu jõgi toitub põhjaveest, sest tema lähtmes on palju allikaid
omandit küll ei välistata, kuid eelistatakse pigem selle erakätes hoidmist. Tugev turumajandus ja vähe riigiettevõtteid ja –tööstusi. Riigi kontrolli all võib olla vaid taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab vajadusel vaidlusi. Keskmeks on ka sotsiaalpoliitika. Parempoolsete kohasel on riigi roll tagada inimestele maksimaalne tegevusvabadus üksikisikutena, sundimata neile peale ühiskondlikku solidaarsust või vastutust. Parempoolsed eelistavad ka madalaid makse (erakoolide ja –lasteaedade pooldamine). Iseloomulik on rahvuse rõhutamine. (IRL, Reformierakond, EKRE) Vasakpoolsus- maailmavaadet iseloomustab riigi suur osa majanduses, olles ise hüvede ja kaupade tootja, palju kaup maksab ja kuidas toodetakse. Laialdane sotsiaalpoliitika, riik tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele maksimaalse kaitse, hoolimata nende panusest riigikassasse, kõik saavad ühesuguseid teenuseid ja ühes mahus
Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette
Minskis selle partei esimene kongress (9 in.) imiteeriti sünnipäeva. 1903 lõhenemine enamikud e. polsevistid (revolutsioonilisem)(lõi Kalinin) / vähemlikud e. mensevistid (mõõdukama suuna esindajad). Stalini ajastu paradoks- suurmeeste naised vangilaagris (Kalinin ja Molotov). 1902 teine põrandaalune erakond- Sotsialistide-Revolutsionääride e. esseenide partei (SR). Nende vahe: VSDTP- tööliste partei / SR- talupoegade partei. SR-is omakorda lõhenemine: parempoolsed (mõõdukad ja reformidele häälestatud) / pahempoolsed (revol. põrandaalused). Neid ühendas tenor. 1917- 1918 polsevike ja vasakpoolsete esseenide kaolitsioon. Läksid tülli ja lagunes. 1905 Venemaal tõsine kriis (esimene Vene revolutsioon). Põhjused Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine. Algab tõsine käärimine. Nikolai II annab välja 17. 10. 1905 manifesti, lubab 3 väga olulist asja: 1) Kutsuda kokku Vene riigi parlament e. duuma.
suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond
Struktuur Ehitus, püsiv põhiseos Kollaaz (pr. collage, mis tuleb verbist coller - liimima, kleepima) kleebitud pilt või sarnase pildi tegemise tehnika; ajalooliselt eelistatud materjalid: paber, riie, traat, spoon (lehtvineer) jmt. 3.4. PIIRATUD PINNA KUJUNDAMINE Kompositsiooni tasakaal on visuaalsuse ja võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel. Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju
juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid
andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku
Isamaaliidule suhteliselt lähedased on Rahvaliidu seisukohad, keda nimetatakse konservatiivseks erakonnaks. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla ja Eesti põllumajanduse kestmist. Ei poolda tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Res Publicat on üpris raske millegagi siduda. Enda nõudmiste poolest on nad parempoolsed, kuid reklaami kohapealt (nt: loosungid rahva võimust, avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega) on nad vasakpoolsed. 4.2.Survegrupid (olemus ja tegevuse eesmärk) · Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid, mis on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria(põllumeeste, tööstustööliste) huve. Nad
Sümmeetrilistele kujunditele on üheks iseloomulikuks tunnuseks see, et sarnased elemendid asetsevad teatavas korrapärasuses ja neid on võimalik ümber paigutada tetavate operatsioonidega, mitte aga juhuslikult. SÜMMEETRILINE RIBAORNAMENT Tasakaal Kompositsiooni tasakaal on visuaalsuse ja võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel. Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. http.//allposters.com./ TASAKAALUS KOMPOSITSIOON Proportsioon PROPORTSIOON on terviku ja tema üksikute osade suurussuhted. Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse Kompositsiooniõpetuse terminid
Sõmerpalust alamal läbib jõgi Vilbe soo idaosa ja suubub Vagula järve läänekaldal. Vagula järve kirdesopist väljanult suundub jõgi algul kirdesse ja käändub siis itta. Kääpa ja Listaku küla vahel jõuab jõgi Võru orundist Kagu-Eesti lavamaale, pöördub järsult põhja poole ja voolab selles sihiskuni Viira külani, tehes vaid Leevi asunduseümbruses kaks lühemat haaki kagusse. Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. 2 Võhandu jõe osaline kaart 3 Veestik Allpool Võrut on järve kaldad algul madalad
NATOst 1966. Aastal. Jätkati oma tuumaprogrammi. 1968. Aastal puhkesid pariisis noorterahutused, millele de Gaulle reageeris jäigalt. Mõistnud seda astus ta 1969 tagasi ning suri 1970. Gaulle’istid jäid ka edaspidi prantsusmaa ühes kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks. Saksamaa: Saksamaa purustati sõjas ning jagati USA, NSVL’i , SRB ja PR’i vahel okupatsioonitsoonideks. 1949. Aastal võeti vastu uus põhiseadus ning võidu saavutasid parempoolsed kristlikud demokraadid eesotsas Konrad Adenaueriga. Suured probleemid olid rahanduses: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Seetõttu alustati radikaalset majandusreformi-sotsiaalne turumajandus (riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima). Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnes avatud turg, eraomand ja stabiilne raha
Riigikogus domineeris kolm põhijõudu -- vasaktiib, kuhu kuulusid Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei. Parempoolse tiiva moodustasid Põllumeestekogud ja Kristlik Rahvaerakond ning tsentri Eesti Rahvaerakond. Kuigi poliitilised jõud parlamendis olid enam-vähem tasakaalus, oli siiski täheldatavparempoolsete agraarparteide mõju kasv ning sotsialistlike ja tsentriparteide mõju vähenemine. Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. Tulenevalt demokraatlikust keskvõimust ja seadusandlusest moodustati linnades, maakondades ja valdades moodustativõimalikult suurte demokraatia tunnustega omavalitsused. Omavalitsuste poliitika oli aktiivne ja rahvale arusaadav. Võib kindlalt öelda, et Eesti omariikluse tegevamaks küljeks olid tegusad omavalitsused. Hilisemad katsed omavalitsuste autonoomiat kitsendada põhjustas rahva tugeva vastuseisu. Vähemusrahvuste küsimuses osutus Eesti novaatoriks kogu maailmas
rikkaid kõrgete kui üksikisik igale inimesele maksudega. väärika elatustaseme. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Liberalism ja konservatism on parempoolsed ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. LOE moode vasak- ja parempoolsus lk 53!! Tabel õp. lk. 51. Tv ül. 30, 31, 32. 2.7. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
· 1960.-1970.aastateks saavutati enamikus arenenud tööstusriikides olukord, kus sotsiaalkuludeks kasutati kolmandik või enam riigieelarvest ning valdaval enamikul elanikest oli pensioni- ja tervisekindlustus. · 1970.aastatel naftahindade järsust kasvust tingitud majanduskriisi tõttu muutus heaoluprogrammide jätkuv rahastamine keerulisemaks. Samas kasvas töötute ning abivajajate arv ning kasvas riigieelarve defitsiit: - Parempoolsed nägid süüd heaoluriigis ja kasvanud sotsiaalkuludes ning bürokraatias (nt Suurbritannia, USA) ning vähendasid kulutusi antud valdkondades. - Osad riigid säilitasid olemasolevad heaoluprogrammid ning suutsid vaatamata sellele majanduslangusest väljuda ja säilitada kõrge konkurentsivõime ja inimarengu näitajad (nt Soome ja Skandinaavia riigid, Kanada). · Tänapäeval üritatakse:
Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua), mistõttu kõik tootmisvahendid, kuid ka maa tuleb anda erakätesse, mis tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. Parempoolsed ideoloogid väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid ka seda et iga kodanik peab ise oma heaolu eest seisma. Esimehe lauast vasakul istus rohkelt saadikuid, kes tahtsid rikaste vara vaeste vahel ära jagada, pealegi väitsid nad, et kõik inimesed ei suudagi kapitali hankida ning rikkusi luua. Need poliitikud lootsid suuremeelsete lubadustega, et järgmistel valimistel eelistavad tavainimesed pigem neid kui nende vastaseid. Siit ka mõiste: vasakpoolne ideoloogia
Praktikum nr 3. Mõõtmiste kaalud. Sõltumatute mõõtmiste kovariatsioonimaatriks ja kaalumaatriks Ülesanne 1. Algandmetena on antud polügonomeetriakäigus kolme täisvõttega mõõdetud parempoolsed nurgad ja nende standardhälbed. Leia nurkade kaalud. Koosta mõõtmise kaalu- ja kovariatsioonimaatriksid. Nurgamõõtmiste kaalud leiame nende standardhälvete S järgi. Nurga kaaluks on tema 1 w= dispersiooni pöördväärtus ehk valemina väljendades S2 . Nurga
- Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik. - Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused. - Milliseid kodanikualgatusi saaksid korraldada õpilased? 3) Mittetulundusühingud
1840. aastatel käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad inimesed, kes ei soovinud radikaalseid muutusi. Paljud haritlased, talupojad ja väikekodanlus suhtusid uniooni kriitiliselt. Pööre 1884: parlamentalismi kehtestumine · 1884 parlamendis kujunes 2 parteid 1) Konservatiivne Höyre = parempoolsed 2) Liberaalne Venstre = mittesotsialistlikud vasakpoolsed (talurahvas ja linnade keskklass) advokaat Johan Sverdrupi juhtimisel taotlesid parlamentalismi (venstre võitis valimised, aga Oscar II nimetas konservatiivse valitsuse) I poliitline valitsus Põhjamaades: uue venstre valitsus ja PM Sverdrup II Areng uniooni likvideerimise poole parlamentalismi tingimustes 9 1884-1905
väljavool. Nende riik8ide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud. 70ndate II poolel uus majandusteooria - monetarism - riik ei tohi majandust mõjutada teisiti kui ainult rahamassi reguleerimise teel, mis on ringluses. Mitte trükkida juurde. Nõudmine peab kujunema vastavalt pakkumisele. Maksud langesid. 80ndate aastate keskpaigaks suudeti sellest kriisist üle saada. 40-50ndatel ühiskonnad liikusid sisepoliitiliselt vasakule 50-60ndatel põhiliselt parempoolsed valitsused 70ndatel EUR riikides vasaktsentristlikud valitsused. 70ndate algul tõusis arengumaade osa maailmas. 1974. ÜRO Peaassamblee deklaratsioon uue rahvusvahelise majanduskorra loomise kohta. Sisu: lõhe vähendamine tööstusriikide ja arengumaade vahel. Arengumaad jagunesid 4 gruppi: I. grupp OPECi maad, kelle sissetulek suurenes kiiresti II. grupp vastindustrialiseerinud maad toetatud väliskapitalist. Korea VR, Taiwan, Hongkong jne. Odav tööjõud.
Monarhia ja vabariik monarhia ehk valitsusvorm, kus võim on pärandatav; vabariigi puhul toimuvad valimised. Mis aga otseselt ei tähenda, et monarhia peab olema ebademoktraatlik konstitutsioonilise monarhia puhul on monarhi võimsiiski põhiseaduse jm piiratud. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib konkreetseid vaateid; poliitiline ideoloogia annab oma hinnangu toimuvale ja pakub omapoolse nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, vasakpoolsed aga avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Liberaalid peavad tähtsaimaks indiviidi vabadust, st indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegutsemisvabadus, majanduses pooldatakse turumajandust, vabaturgu. Madalad maksud, vähe seadusi ja minimaalne riigipoolne sekkumine, mis võiks pärssida ettevõtluse või indiviidi arengut. Sotsiaalpoliitika lähtub sellest, et riik ei peaks looma kulukaid
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
