1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology). Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel oli isegi liiga suur mõju need pärssisid edasist uurimist, sest kõik oli "valmis". A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. "Natural Theology"püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet. 2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest Maupertuis arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega näitas, et vanemad (emane/isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimeste...
Egiptuse tsivilisatsioon avaldas oma mõju Lõuna-Egiptusele. Võitlus Ülem- ja Alam-Egiptuse vahel juhtiva osa pärast riigi ühendamisel arenes ägedalt, kusjuures ülekaal kaldus Lõuna-Egiptusele. Lõunanomoste tugevamini liitunud koondis sai võitu Põhja-Egiptuse nõrgemast koondisest. Mõlema maa ühinemise dikteeris vajadus luua kogu Niiluse oru mastaabis grandioosne irrigatsioonimajandus. Peale selle dikteeris ühinemise ka paratamatus liita üheks tervikuks spetsiifilisi erijooni omavad Põhja- ja Lõuna-Egiptuse majandused. Lõunas, kus org kujutas endast kitsast riba, kasutati peaaegu kõik kõlblikud viljakad maad madalatel nurmedel ära põllu jaoks, ja mis puutub karjamaadesse, siis neid oli väga vähe. Põhjas aga oli põllumaa kõrval küllalt maid, mida võis kasutada karjamaaks. Põhja-Egiptuse mõningais osades oli karjakasvatus koguni elanikkonna peamiseks tegevusalaks. Seepärast oli Lõuna-Egiptuse täielikuks
- Tagamata vabadus antakse luba, kuid võib iga hetk ära võtta (nt saate viisa, järgmine kord ei anta või tühistatakse; pole otseselt õigust antud luba nõuda) - Positiivne vabadus erineb negatiivsest, kuna seob valiku moraalse hinnanguga (kandjal puudub otsustamisvõimalus, vaid tal on õigus/vabadus teha õiget asja) Engels: ,,Vabadus on tunnetatud paratamatus." vabadusega koosneb moraalne kohustus mitte eksida valiku tegemisel (valikuga kaasneb vastutus) Kohustused: II peatüki pealkirjas peetakse silmas subjektiivset kohustust. Kohustused, mis on adresseeritud põhiõiguste kandjatele (nt §92 Valitsus astub tagasi... ei sobi, kuna Valitsus on riigiorgan, mitte põhiõiguste kandja) Jagunevad (eelnevalt kirjeldatud): - Relatsionaalsed ehk subjektiivsed kohustused (õigus nõuda või ka mitte)
Lahendused: nt lepitusprogrammid kurjategijate ja ohvrite vahel. Taastav õigusmenetlus konfliktid, mida riik on tootnud 14 (usurpeerinud); konflikt inimeste vahel, mida võiks lahendada inimeste ja kogukonna, mitte inimeste ja riigi vahel. 17. Kommuuni mudel kui reaktsioon meditsiinilisele mudelile. 18. Surmanuhtlus karistusena (ajalugu, tänapäev). On kurb paratamatus, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt degenereerunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist ühiskonnast
- uute väärtuste loomine ja leidmine. - teadvustamine. - eneseleidmine. III ENESELEIDMINE: Oma afektiivsuse teadvustamine (keha, vajadused, emotsioonid). Saadakse aru, et ollakse keegi. Lääne kultuuris väljaspool keha väärtuste otsimine. Integratsioon – mina kui tervik. Paradoksid – vastandite tegeliku olemuse tunnetamine. „To be and not to be.“ Armastus ja võim, tahe ja otsustamine, vabadus ja paratamatus. ENESETEADVUSE 4 TASET: Stage of innocence – teadvuse eelne, „süüdimatus.“ Stage of rebellion – sisemise jõu otsingud.Katsetatakse seda milleks võimeline ollakse. Ordinary consciousness of self – vastutuse olemasolu, oma vigadest õppimine. Sisemise jõu otsingud langevad. Creative consciousness of self – maslow tippelamused, olemuse mõistmine, tähenduse andmine eelnevatele tasemetele. IV ARMASTUSE OLEMUS:
:) Causa Movens! - igasugune liikumine ja muutumine vajab liikumapanijat, kuid seda liikumapanijate rida ei saa venitada lõpmatuseni ehk peame kunagi jõudma selleni, mis põhjustas esimese liikumise, kes ise on liikumatu ja muutumatu ehk peab olema esialgne liigutaja ehk jumal. :) Causa Prima! igal mõjul on oma põhjus ning kui me viiksime kõik mõjud tagasi kausaalsus ahelas, siis peaks olema esimene põhjus, kes ei ole ennast põhjustanud ning temaks peab olema jumal. :) Paratamatus on asju, mis võivad olemas olla või ka mitte olemas olla, kuid see tähendab, et olemas peab olema midagi paratamatut, mis on kindlasti olemas ning selleks peaks olema jumal. :) Täiuslikkus kõikides asjades on rohkem või vähem, kuid seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu ning Aquino Thomas usub, et see ainus täiuslik olend peab olema jumal. :) Eesmärgistatud mõistuseta asjad vajavad eesmärgi saavutamiseks eesmärgi püstitajat
Teiseks, vee-ainevahetuses osalejana seob naatrium meis ohtralt vett. Kui hüpertooniasoodumusega inimene kasutab liigselt soola, peetuvad tema organismis nii naatrium kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, sealhulgas ka arteriseintesse, mis kaotavad osaliselt elastsuse ja ei laiene vastavalt füsioloogilistele vajadustele. See omakorda sunnib südant intensiivselt töötama, et pumbata verd läbi ahenenud soonte ning vererõhu tõus ongi paratamatus. Seetõttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste, südamepuudulikkuse ja muude haiguste korral. Ööpäevas suudavad meie neerud toime tulla 20...30g keedusoola eritamisega, suurem kogus muutub tervisele juba otseselt ohtlikuks. Kaalium Kaaliumi vajadust peab silmas pidama väga erinevate haiguste vältimiseks ja ka raviks. Kaalium imendub kiiresti peensoolest. Tema imendumist, aga ka omastamist rakkude poolt, soodustab vitamiin B6
Liivi luule on aus, kurvameelne, enesekriitiline ja ilustamata. Tähelepanuväärsemad luuletused: ,,Tulevik" (mereteemaline, mõtiskleb, mida võib tulevik tuua), ,,Kes meeldida tahab" (Liivile polnud teistele meeldimine tähtis, sest kes meeldida tahtis pidi roomama, nutes naeratama, kogu aeg tänama), ,,Ei näe enam" (raskusperioodi kirjeldus). Armastuslaulud olid enamasti lühikesed ja tabavad. Kurva alatooniga, kuid ilus ja siiras. Kajastuvad kibestumus, kahetsus, paratamatus. ,,Üks suu" (Liivi ja tema ema suhte kirjeldus), ,,Mu viimne laul" (Liisale, lihtne ja mõjuv). Looduslüürika kuulub eesti klassikasse. Haigusperioodil oli Liiv loodusega väga lähedane, tajus seda vahetult. Loodusluulele omane: pisidetailid, isikustamine, kordused. Enim tundis Liiv seotust kurva ja porise sügisega. Luuletustes oli palju värve (kas valgusküllane ja optimistlik või hall ja nukker). ,,Sügise" (kaunid toonid), ,,Külm" (sünge ütlemisviis, keeleliselt mõjuv". Viljeles
pole liigid ideaalselt kohastunud? Liigid on väljakujunenud suuremas osas moodunud aegadel mil tingimused olid teised ja muutused on vahepeal olnud kiiremad, kui evolutsioon neile järgi jouab. Loomulikult pole mõeldav keskkonnamuutuste ennustamine. Nii kannatavad tänapaeval paljud liigid inimmõju järsu suurenemise all, millega nad pole veel kohastunud. Iga organism pärineb oma vanematest ja saab oma vanemate geenid. See on paratamatus. Üldjuhul ei saa omandada geneetilisi tunnuseid, mida meie vanematel pole. Nii ei saa kaelkirjak endale kihvu isegi siis, kui see väga kasulik oleks. 46. Mis on sotsiobioloogia? Väga paljud loomad on grupilise eluviisiga, reeglina on tema grupikaaslased ka samast liigist. Grupieluviis võib olla mõnel liigil ka ainult teataval arengujärgul või ajal. Näiteks kuldnokad toituvad väikestes gruppides, ööbivad suurtes parvedes kuid pesitsemisajal elavad nad
Liikumine nähtavalt nähtamatule tähendab, et kõik see, mis tegelikult on inimeses olemuslikku, on nähtamatu: nii elujõud, teadvus kui ka eneseteadvus on ilma lõhnata, värvita, maitseta, vormita, ilma ulatuse ja kaaluta. See on see, mida nimetatakse individuaalsuseks ja millest moodustub isiksus (persona). Areng tähendab l i i k u m i s t p a r a t a m a t u s e s t v a b a d u s s e: totaalne paratamatus on igasuguse loova printsiibi puudumine; siseelu on vabaduse paik; inimene võib saada vabaks alles läbi enesetunnetuse. Inimese areng on ühesuunaline protsess Hegeli järgi on siin tegemist üldinimliku psühholoogilise paratamatusega ning see asjaolu võimaldab teha ülimalt olulise järelduse: protsess, mis toimub igas üksikus indiviidis, peab kajastuma ka kogu inimsoo ajaloos. Järelikult on ajalugu meile ammendamatuks õpikuks.
Aa, see on niimoodi, nüüd ma olen jõudu täis, nüüd ma olen ärganud. Nüüd tuleb kolmekuninga teema, et mis on selle idee. Üks asi on loodussõbralikkus ja teine asi on looduse rütmide tunnetamine. See on küll üks asi, mis on waldorfi puhul. Seesama, mis Sa mainid, see aastaring. Ma ei ole kogenud sügavamat looduse tunnetuse nagu waldorfpedagoogikas… See vaimustab mind just, et loodus jäetakse oma piiridesse, kui Sa tunnetad seda. Seal on see vabaduse puudus ja paratamatus ja seetõttu on see tohutult ideaalne. Me ütleme, et inimene on osake loodusest, et üks osake meist on loodusest aga et inimene on tõesti looduse sõber ja ta jätabki inimese sinna loomariiki. Aga ei ole: inimesel on üks kvaliteet veel edasi ja äkki seda märgata ja see on inimese mina ja vabadus ja et ta on loodud Looja näo järgi ja see on tõeline vaimsus. Mitte seda niimoodi eraldi vaadata, vaid veel koos
Õpetaja probleemide korral on soovitav kasutada minasõnumeid, mis edastavad õpilasele, milliseid tundeid ja probleeme tema ebaadekvaatne käitumine õpetajale tekitas. Keerulisematel juhtudel, kus probleemi kuuluvus pole selge, rakendatakse kaotaja-võitja-lähenemist, mis arvestab kõigi osapoolte huvidega ja viib konsensuslikule lahendusele. 18. Andmekogumine, kontrollimine ja hindamine õppe-kasvatustöös Õpilaste kontrollimise ja hindamise paratamatus õppe-kasvatustöös. Õpitulemuste mõõtmise, kontrllimise ja hindamise mõisted. Õpilaste hindamise nõuded ja tingimused. Hindamine mängib kogu meie elukorralduses väga olulist rolli . küsimus pole selles kas hinnata või mitte vaid selles kuidas ja millal hinnata. Et ühiskonnas toimub hindamine igal sammul, ei saa ka kool sellest üle vaadata ning peab õpilased ettevalmistama nii hindaja kui hinnatava rolliks. See ei tähenda, et hindama peaks esimesest koolipäevast alates.
lõpul 1930. alul) koostööd erinevate epidemioloogiliste küsimuste käsitlemisel. So oli nn geo- meditsiin / geograafiline patoloogia (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt osa mängisid epideemiad. Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSV Liidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSV Liidus tervishoiu arengut pärssis, oli salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas, oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem
Seega Polybios nägi Rooma riigi seestpoolt toimumist ja sai Rooma riigikorra austaja, arvas, et parem kui Kreeka oma. Leidis, et Rooma hegemoonia kujunemine on hea paratamatus. See väljendus ka tema ajalooraamatutes. Ta nägi, kuidas Roomast sai maailma valitseja. Kirjutas kreeka keeles. Tööd olid mõeldud haritud roomlastele ja
Neutraalsete hüvede hulgas eristatakse eelistatavaid (tervis, jõukus), ebasoovitavaid (vaesus, autus, surm) ja täiesti ükskõikseid. Inime on maailma osa ja peab olema tervikuga kooskõla, s.t. elama kiretult ja mõistlikult. Stoik on mõõdukalt rõõmus ja kõrgemal argielust. Inimene on loom ja sellest tuleb lähtuda elulaadi üle otsustamisel. Naudingud on ebaloomulikud. Mõistusega loom on vaba kirgedest ja kollektiivne loom järgib norme. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Tõeliselt vaba on tark, sest talle on omased mõistlikud (saatusega kooskõlas olevad) tahtmised. Kooskõla inimese tahtmise ja saatuse vahel teebki õnnelikuks ja annab hingerahu. Paratamatu tuleb endale meeldivaks teha. Stoa jaguneb 3 perioodiks: 46 1. Varane stoa (IV saj. lõpp II e. Kr.) 2. Keskstoa (II-I saj. e. Kr., Kreeka-Rooma), esindaja Poseidonius 3. Hiline stoa (I-II saj. pKr
Tolstoi oli romantilise historisosoofia mõtete vastane. Ta otsustab aga siiski, et perest ainukesena jääb väheks. Juurde mõtleb ta kuulsad Tolstoi fiosoofilised mõtisklused. Kaks 29 probleemi, mida arutatakse ajaloofilosoofia tasandil põhjuslikkus ajaloos ja vabaduse ning paratamatuse suhe. Kas inimene võib mõjutada ajaloolise protsessi käiku? Kuivõrd piiravad teda põhjuslikkus või paratamatus? Paljud arvavad, et võib küll. Tolstoi otsustab, et ta hakkab filosofeerima. Tolstoi ei mõtle romaani ise välja. Ta toetub ühe teise autori tekstile M. Pogodin. 1820ndatel kirjutas ta sellise filosoofilise uurimise nagu ,,Ajaloolised aforismid". See oli inspireeritud Schellingi vaadetest. Ta arvas, et inimkonna arengut mõjutab universaalne vaim ja selle universaalse vaimu erinevad tahud peegelduvad rahvuste ja rahvaste arengus. Universaalne vaim tõestab end ajaloos
Kui paratamatuse operaatorit tähistada tähega N, siis saame järgmise valemi (p q) N (p q). c) Hüpoteetilises väites (hypothetical proposition) ehk tingivas väites, mida väljendab tingiv lause, eeldatakse, et osalausetega väljendatud väidete vahel on paratamatu seos. Tingivat väidet ehk hüpoteetilist väidet väljendab tingiv lause ehk hüpoteetiline lause. Tõene hüpoteetiline lause on kui-siis-lause, milles aluse tõesus toob paratamatult kaasa tagajärje tõesuse. See paratamatus ei pea olema loogiline paratamatus, tegemist võib olla nt ka füüsilise paratamatusega. Hüpoteetilise lause sünonüümina kasutame ka väljendit ,,tingiv lause", kuigi see on eksitavalt sarnane kui-siis-lausete üldnimetusega tingimuslik lause. Arusaam aluse ja tagajärje vahelise seose laadist sõltub kasutaja maailmapildist, kontekstist jne. Tingiv väide tõlgitakse lausearvutuse keelde materiaalse implikatsioonina, kuid see pole alati korrektne,
temast kõrgemat ja teda määravat normistikku. Õiguspositivismi tähtsaimaks alusepanijaks peetakse inglise õigusteoreetikut John Austinit (1798-1866). Ta ütles, et õigusteaduse uurijad peavad andma oma hinnangud ja analüüsid erapooletu objektiivsusega. Kriminaalõiguse alale tõi õiguspositivismi sakslane Karl Georg von Wächter (1797-1880). Tema järgi oli kuritegu kehtivaid seadusi rikkuv tegu, karistuse õigustatus ja paratamatus peitusid kehtiva õigussüsteemi kaitsmises. Juriidilise uurimistöö peamiseks püüdluseks sai õigusinstituutide mõisteline defineerimine. Õiguse uuendamist käsitlesid õiguspositivistid tema täiendamise ja parandamisena (de lege ferenda). Kodifikatsioonid: 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 ülesaksamaaline tsiviilprotsessiseadustik, kriminaalprotsessiseadustik 1873 Reichstag teeb valitsusele ülesandeks asuda ettevalmistama uut tsiviilseadustikku. 1900 1
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
Sisaldab ka hirmu liigse teistest erinemise vastu. 3) Hirm muudatuste ees. Igasuguseid muutusi, muudatusi tajutakse kui kaduvust, ebakindlust. 4) Hirm paratamatuse ees, mida tajutakse kui vabaduse puudumist, hirm lõplikuse ees ehk selle, ees et ei saa enam asju muuta. Kõigi 4 baashirmu puhul on tegemist 2 paariga, mis vastanduvad üksteisele. Esimesed kaks on eraldumine, aga teiselt poolt juurdekuuluvus. Teised kaks on muutused ja teiselt poolt paratamatus. Kui üks hirmu põhivormidest domineerib, siis tekivadki mingid isiksusetüübid, kus mingi põhivorm on ülekaalus. Selle tekke põhjuseks on tavaliselt lapsepõlve hirmud. Lapsed on oma hirmude eest kaitsetud ja need mõjutavad teda väga palju. Täiskasvanul on tekkinud kaitsemehhanismid. Neid nelja tüüpi nimetatakse vahel ka neljaks neuroosi suureks põhivormiks. Kui esimene hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse skisoidseks tüübiks
Ka paljud psühholoogiateooriad on valmis murdeeaga seostuma vältimatuid raskusi. Bioloogilisi muudatusi pikemalt rõhutamata lähtuvad nad sellest, et murdeiga on juba iseenesest nii suurte psüühiliste muutuste nagu oma identiteedi kujunemise ja iseseisvumise aeg, et areng ei saa kogu aeg ühtlaselt kulgeda. Just vastuolud vanematega on lapse iseseisvumise vältimatu tagajärg. Raskuste paratamatus on näiteks nende uurijate ja terapeutide kirjutiste lähtekoht, kelle tööd põhinevad psühhiaater Laingi mõtteil. Nende arvates on probleemid, millega iga murdeealine kokku puutub, otse ülirasked. Oma niigi agressiivsete tungide kontrollimine valmistab murdeealisele nende arvates erilisi raskusi, nii et agressiivse käitumise ilmingud on selles eas pigemini reegel kus erand
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Kui paratamatuse operaatorit tähistada tähega N, siis saame järgmise valemi (p ⇒q)↔N (p → q). c) Hüpoteetilises väites (hypothetical proposition) ehk tingivas väites, mida väljendab tingiv lause, eeldatakse, et osalausetega väljendatud väidete vahel on paratamatu seos. Tingivat väidet ehk hüpoteetilist väidet väljendab tingiv lause ehk hüpoteetiline lause. Tõene hüpoteetiline lause on kui-siis-lause, milles aluse tõesus toob paratamatult kaasa tagajärje tõesuse. See paratamatus ei pea olema loogiline paratamatus, tegemist võib olla nt ka füüsilise paratamatusega. Hüpoteetilise lause sünonüümina kasutame ka väljendit „tingiv lause”, kuigi see on eksitavalt sarnane kui-siis-lausete üldnimetusega tingimuslik lause. Arusaam aluse ja tagajärje vahelise seose laadist sõltub kasutaja maailmapildist, kontekstist jne. Tingiv väide tõlgitakse lausearvutuse keelde materiaalse implikatsioonina, kuid see pole alati korrektne, 2
vabasid süülisuse määratlemise käsitlusi. Ehkki vastavad nõukogude õigusteooriad pretendeerisid ülalosundatud puuduste ületamisele, ei õnnestunud see näiteks seoste liigitamisega paratamatuteks (kindel, kestev iseloom ja määrav tähtsus tagajärje suhtes) ja objektiivselt juhuslikeks (ebakindlad ja tähtsus pole määrav), sest ka siin tuleb hindamisel sisse subjektiivne moment. Samuti võivad nii juhus kui ka paratamatus ühtemoodi tagajärgi põhjustada. Sama vähe on puudustest vabad ka marksistliku filosoofia võimalikkuse ja tegelikkuse kategooriatele rajanevad seisukohad. Kokkuvõtteks: iga õiguserikkuja konkreetse süülisuse astme määratlemiseks pole tänini praktiliselt ühtegi objektiivselt lõpuni ideaalset kriteeriumide süsteemi, sest kõik on siin suhteline ning kohtu koosseisu subjektiivset momenti pole praktikas võimalik lõpuni vältida.
Õigusrikkumise objektiivset külge iseloomustab kausaalne ehk põhjuslik seos õigusvastase käitumise ja kahjuliku tagajärje vahel. Põhjuslik seos tähendab seda, et isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus. See seos peab olema otsene, mitte kaudne. Seejuures peab kausaalne ehk põhjuslik seos olema ka paratamatu, mitte juhuslik. Juhuslikku seost ei näe õigusrikkuja ette (ega saagi ette näha). Seose paratamatus või juhuslikkus kuulub väljaselgitamisele igal konkreetsel õigusrikkumise juhul ja sõltub teo faktilistest asjaoludest. Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna ka sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise isiku käes (nt täiskasvanu ahvatleb last kuritegu toime panema).
Hüperinflatsioon oli raha muutnud väärtusetuks, turg oli tühi, enamasti üritati õiendada arveid tööstuskaupade abil. Väidetavalt olevat uudne poliitika keskmiku suhtes aidanud kaasa keskmike suhtumise muutumisse enamlastesse, mõnevõrra paranes. See oli pigem ajutine järeleandmine, mitte teadlik pol valik. 1920, kui enamlaste võimu alune territoorium laienes, hakati liidu loomisest keskmikuga järk-järgult uuesti loobuma, mindi üle toitlusdiktatuurile. Mõnes mõttes oli paratamatus, mida suurem territoorium neil oli, seda enam leidus ka kesktalurahvast- mida rohkem neid oli, seda rohkem tulnuks riigil panustada tööstuskaupadesse, aga neid ei olnud kuskilt võtta. Sõjakommunismile tüüpiliseks ilminguks oli enamlaste püüd suruda talurahvale peale üksikamajapidamiste asendamist kollektiivmajanditega. Ühismajandeid oldi hakatud propageerima vahetult pärast okt pööret, talurahvas ei võtnud vedu, oldi huvitatud valduste
Sama põhimõtet kannab ka § 32, eriti selle teine ja kolmas lõige, mille kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Avalikud ehk üldised huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Võib isegi öelda, et üldised huvid ei ole midagi muud kui üksikisikute huvide summa. Üldiste huvide järgimisel ning kaitsmisel tagatakse ka üksikisikute huvide kaitse. Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne üksikisik või üksikisikute grupp oma huvisid üldistes huvides piirama. Siin võib välja
Sama põhimõtet kannab ka § 32, eriti selle teine ja kolmas lõige, mille kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Avalikud ehk üldised huvid ja üksikisiku huvid ei pea olema paratamatus vastuolus. Võib isegi öelda, et üldised huvid ei ole midagi muud kui üksikisikute huvide summa. Üldiste huvide järgimisel ning kaitsmisel tagatakse ka üksikisikute huvide kaitse. Seega võivad üldised huvid üksikisikute huvidega kas täielikult või osaliselt kattuda, kuid nad võivad sattuda ka konfrontatsiooni. Sellisel juhul, kui on olemas seaduslik alus, peab konkreetne üksikisik või üksikisikute grupp oma huvisid üldistes huvides piirama. Siin võib välja
Sisemine U-kujuline ekseeder (poolring) on kujundatud avatud osaga selle horisondi punkti poole, kuhu pööripäeval päike kaob. Vanim aiakunst ulatub aega, mil inimene hakkas üldse maad harima. Esimesed põllunduskultuurid tekkisid Egiptuses Niiluse jõe kallastel, Mesopotaamias, Indias ja Hiinas. Esimesed aiad tekkisid igiammu samuti antiiksetes idamaades. Maal, kus oli kuuma kliima, vajati jahedat ja varjulist aeda - see oli iga majapidamise paratamatus ja nõue. Nõnda on põhjust alustada iidsest Egiptusest. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (EPMÜ m-arh. õppetooli raamatukogus). Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 7
selt ohuolukorra tekkimist, hindavad oma võimeid üle ja Seda näitab ka statistika, mille järgi ohuolukorra tekitasid toimivad enamasti vääralt. ja viisid liiklusõnnetuseni ligi 70% juhtudest liiklus- Ohuolukordi võib tekkida ka tingituna liiklusvahendi vahendijuhid. Järelikult ei ole ohuolukord koos järgneda halvast tehnilisest seisukorrast. Pole liialdus öelda, et vilet- võiva liiklusõnnetusega mitte saatuslik paratamatus, vaid sate piduritega sõitja on poolest saadik laip. Keti katke- enamasti juhi mingi väära tegevuse või millegi tegemata inine või rehvi järsk purunemine ei tõota samuti midagi jätmise tagajärg. head. Üks sagedam ohuolukorra tekkepõhjus on ajapuudusega Ohtlikke olukordi võib tekkida ka jalakäijate väärast põhjendatav k i i r u s t a m i n e. Kiiduväärset soovitust käitumisest, teeoludest jms.
võidakse armastada, et mind võidakse isegi peale surma armastada, ega ma siis nii halb ja kuri olegi. Eks ole nii? ...Viimaks ometi rääkisin neile tõtt, ütlesin, et ma polegi koju kirjutanud ja et ma omakseid näha ei taha. Teid ka mitte: mälestage mind, nagu olen pildil. Aga ma kardan, nad telegrafeerivad. Ükskõik! Miski ei muuda enam midagi. Kogu Teie veri ei suudaks mind enam aidata. Ei, ka see mitte! Nõnda on hea, nõnda on kõige parem ja kindlam. Paratamatus on ikka kõige parem ja kindlam. ...See on eelviimne kord, kus ma pliiatsi kätte võtan, nõnda arvan. Viimses kirjas ütlen Teile veel midagi, ütlen seda ainult sellepärast, et siis, kui seda loete, mind ei ole enam. Siis panen ka oma nime alla, sest varsti pole ma üldse muud, kui aga paljas nimi. Sellepärast panengi ta kirja lõppu nagu lõhnava lille. Kui ma ainult teaksin, missugune lõhnab teie meelest kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
