kooskõlas noore tõekspidamistega, kuid siiski lastakse ennast kamba poolt mõjutada. Kurjategijaks kujunetakse ka negatiivse miljöö tulemusena. Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud. Pooltel on ka vanemad õed ja vennad kohtu pool karistatud. Vanemate kohtu poole karistamine mõjub perekonnale eetiliselt, lastel on siis juba sünnist halb märk küljes. 3. Kuritegevuse põhjused. Kuritegevus ei ole paratamatus, sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused.. Kuritegevuse põhjused on väliskeskkonnast tulevad mõjud (töötus, vaesus, narkomaania, prostitutsioon ja alkoholism), kurjategija isiksus ja selle omadused, kujutlus eeldatavast tagajärjest (selle saavutamise seab kurjategija endale eesmärgiks). Kuritegevuse põhjused tulenevadki nende kolme koostoime tulemustena. Näiteks kui elavad lähestikku vaesed ja rikkad lapsed, siis võib see olla ohtlik, kuna vaesed lapsed
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset
Sofismid (tahtlikud vead arutluses) on vääratele eeldustele rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena. 33. TEESI ÜMBERLÜKE. Teesi ümberlükkamise võtted: - leidub fakte, mis räägivad teesile vastu. - arutluse või eelduste (põhjendite) kriitika. - tõestatakse, et teesist järgneb paratamatult järeldus, mis ei vasta tegelikkusele - tõestatakse antitees – kui antitees on tõene, siis tees on väär (A–O; E–I) 34. MODAALSED OTSUSTUSED. VÕIMALIKKUS JA PARATAMATUS. Aleetilised modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Klassikalistele loogikatehetele lisanduvad võimalikkuse märk (ruut nurga peal) ja paratamatuse märk (ruut külje peal). Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene. Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades. Loogiliselt võimalik on kõik see, mis võib kehtida vähemalt ühes võimalikus maailmas (ja see, mis kehtib tegelikult)
1683 põgenes Locke Hollandisse. Peale revolutsiooni naases ta kodumaale ja pühendus kirjutamisele. Locki inimmõistuse käsitlus algab tema esitatud kaasasündinud ideede kriitikaga. Kust tuleb minu meelde see materjal, millega minu mõistus töötab? Ta ütleb, et mingeid kaasasündinud ideid ei ole. Ka moraaliprintsiibid ei ole kaasasündinud. Ta on sügavalt veendunud rahvaste, kultuuride, tavade ja mõtlemisviiside erinevuses. Inimeste erinevus tunnistatakse filosoofiliselt paratamatus tõsiasjaks. Ka jumala idee ei ole kaasasündinud. Teadmiste eetika Õpetus kaasasündinud ideedest on ohtlik. Tõde peab olema meie uurimise ainus eesmärk. Mõistus on sündides puhas tahvel. Meie teadmised tulenevad kogemusest. Ta ütleb, et ma võin kahelda, kas sulepea, mis näib olevat minu käes, siiski on olemas. Kuid ma ei või kahelda, et mul on sellest aisting. Ta iseloomustab kogemusel põhineva meelelise teadmise loomust üksikasjalikumalt kui keegi teine enne teda
käsitluses puudub kolmandat välistava printsiibi rakendamise võimalus. Teisest küljest, kõnesoleva printsiibi lõtv tõlgendamine loob võimaluse relativismi tekeks (relativism on tunnetusteoorias esinev suund, milline ilmneb mõtlemise subjektiivsusest ja tinglikkusest põhjustatuna), mis omakorda "toidab" sofistlikku mõtteviisi, olles seeläbi arendatud demagoogilise arutluse üheks meetodiks. Relativismi võib ilmestada järgmise mõistepaari abil: vabadus ja sundus (filosoofias: paratamatus, ka määratus, determineeritus). Piir nende mõistete vahel on subjektiivne, tinglik, mis taandub valdavalt tõlgendamise probleemiks. Ei saa väita, et seal kus lõpeb vabadus (kus ta lõpeb?), algab sundus, või vastupidi. Nagu tavaelus nii ka mõtlemises, vabadus ja sundus põimuvad teineteisega. Vabaduses on improvisatsioon ja loominguline mõte, sunduses seevastu reglementeeritus ja piirangud eeskirjadega, määrustega, reeglitega, seadustega jne
küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 17. Skisoidne isiksus. Tekib hirmust sõltuvuse kaotamise ees. Ta ei taha kohustusi, hoiab distantsi, ei lase kedagi lähedaseks.
Sofismid (tahtlikud vead arutluses) on vääratele eeldustele rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena. 33. TEESI ÜMBERLÜKE. Teesi ümberlükkamise võtted: - leidub fakte, mis räägivad teesile vastu. - arutluse või eelduste (põhjendite) kriitika. - tõestatakse, et teesist järgneb paratamatult järeldus, mis ei vasta tegelikkusele - tõestatakse antitees kui antitees on tõene, siis tees on väär (AO; EI) 34. MODAALSED OTSUSTUSED. VÕIMALIKKUS JA PARATAMATUS. Aleetilised modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Klassikalistele loogikatehetele lisanduvad võimalikkuse märk (ruut nurga peal) ja paratamatuse märk (ruut külje peal). Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene. Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades. Loogiliselt võimalik on kõik see, mis võib kehtida vähemalt ühes võimalikus maailmas (ja see, mis kehtib tegelikult)
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
kuud, üks taevane, teine maine. Ülemine koosneb eetrist "kristlasteks enne Kristust" ja mõnikord maaliti isegi (quinta essentia), alumine neljast elemendist. pühapaistega. · Kinnistähed on kõige kaugemal, neid liigutab jumal ise, · Aristotelese jääv väärtus kes asub väljaspool ruumi ehk kosmost. · "Ideed" ehk "vormid" on need, mis annavad igavesti · Juhus ja paratamatus vormitult voolavale "mateeriale" määratluse, teevad sellest · Kõigel on põhjus. "asjad". · Kuid ka juhuslikkus on objektiivselt olemas. · Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on olemas ainult see, mis on · JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE.
11th of April 12:24 matis Keegi on siia lisanud pooleldi vastatud küsimuse, arvan et need variandid peaksid olema niiviisi, täpselt ei oska öelda. Kui on valesti ex siis parandage. Millised väited iseloomustavad (Hegeli arusaama kohaselt) vaba inimest ning millised orja? Matching pairs: Tal on kohustused. -- vaba inimene Ta omavolitseb (kuni keegi teda ei takista) -- ori Tema teguviis on tingitud välisest sundusest. -- ori 12th of April 11:28 jax Hegeli käsituses vabadus ja paratamatus Student response: Percent Value Correct Response Student Response Answer Choices 100.0% a. ei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus. Õige vastus! 0.0% b. välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele. 0.0% c. ei välista teineteist: kellegi vabadus tähendab kellelegi paratamatust. 12th of April 12:34 ints John Locke väitis empiristina, et a. ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni. 100.0% b. kõik teadmised pärinevad kogemusest. c
väärad. Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus. Hegeli arvates seisneb maailmamõistuse kavalus selles, et ta kasutab inimesi oma huvides, tööriistadena oma eesmärgi saavutamiseks. Maailmamõistus laseb inimestel elada oma elu, tegeleda oma asjadega, püüelda oma eesmärkide poole, kuid samas ta suunab sündmuste käiku märkamatult. Ta suunab seda, et saavutada oma eesmärk, hoolimata sellest, kas inimene väljub ettevõetud tegevusest oodatud eesmärgiga. 45
Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 d. Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollisüsteemi osadeks ning võimaldavad kontrolli läbi viia e. Kontrollimise vajadus Muutuste kiirus Organisatsioonide keerukus Suurenenud vastutus Vigade paratamatus f. Juhi roll kontrollimisel Peab andma hinnangu alluvate ja nende tegevusvaldkondade kohta Peab andma hinnangu töödele ja toimingutele 46. Kontrolli liigid juhtimistasandite järgi, ulatus. 47. Kontrollimeetodite jagunemine kasutussageduste järgi. a. Pidevalt kasutatavad Enesekontroll Rühmakontroll Protseduurid
3. Retreatistlik (tagasitõmbunud) subkultuur narkomaanid, alkohoolikud, eesmärgiks naudingud. Sildistamise (labeling) teooria Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2. Sildistamine inimesele riputatakse külge deviandi (kurjategija) silt 3. Teisene deviantsus inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma. Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim - igas ühiskonnas esineb käitumist mida peetakse kuritegelikuks; - kuritegevus on ühiskonnale teatud mõttes kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab seaduskuuleka enamuse ühtekuuluvustunnet; - seega ühiskond (kollektiivne teadvus) hoolitseb selle eest, et ühiskonnas alati esineks deviantsust, sh. ka kuritegevust; - ühiskond teeb seda nii, et defineerib mingi osa eksisteerivast käitumisest kui kuritegeliku. Mänguteooria
olev on see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale substants = see, mis on / olev asi mis on substants? · lihtsubstants: eidos · lihtsubstants: mateeria · liitsubstants: vormi ja mateeria ühendus · Aristotelese substantsiteooria: formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus oleva olemine miks olev on? · loogiline paratamatus · täius kuidas olev on? · liikumatult, liikumine on illusioon · liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon milles seisneb / mis on oleva olemine? Mis on filosoofia? alguse küsimus Millest filosoofia algab? · Aristoteles imestusest · Descartes radikaalne kahtlus · Camus absurdist · Bibihhin meeleolust Mis on filosoofia? meetodite küsimus
Arvestades seda, et liigume digitaalse maailma ja suhtluse täieliku ülesvõttu poole, peaks hakkama rohkem inimesi teavitama kuidas käituda ja olla internetis. See tähendab seda, et tuleks suurendada reklaami nii internetis kui ka ajalehtedes/ajakirjades, kust inimene saaks/leiaks infot kus ja millest hoiduda ning õpiks interneti käitumisreeglistiku. Kindlasti tuleks lisada õppeasutustesse ja arvutikoolidesse, mis tutvustaks Interneti olemust ja selle põhitõdesid. Kelle paratamatus, kelle ainuõige valik, liigume vaikselt ülemaailmse internetiseerituse poole. Kas poleks hea kui saaksid oma tuttavaga Aafrikas rääkida ilma kõneminuti tasuta ja parema kvaliteediga? See kõik lõpuks tuleb nii et aeg on end vaikselt sisse seada. 20 Internet täna maailmas KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://blog.eun
· LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? o Jah, sest see ongi ju nii. Kõik surevad ükskord. Ta on oma kirjas suremist hästi põhjendanud ning minu meelest surm ongi paratamatu, elu loomulik osa. o Kõik on teadlikud, et elu on haigus, mis lõpeb surmaga aga kui see haigus paistma hakkab, siis hakatakse kartma ja halama. Surm on paratamatus. Kui sa kardad surra, kas sa siis veel elad? Elu üks kohustusi on suremine. Pole üldsegi oluline, millal sa lõped. Lõpeta, kus tahad, pane ilus punkt (mehine surm). · LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? o Valu ei saa olla kestev ja väga tugev. Mingi aja pärast muutub see koht lihtsalt tuimaks ja ei saagi aru, mis toimub. Ära kaeba oma olukorra üle
võidavad ka kõige vähem kindlustatud. Näiteks saab ju Spekulandile, vastupidi, on raha ettevõttesse paigutamine vaid järgi?1.anda inimesele arenguvõimalus (töö loovuse täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt maksusüsteemi abil tulusid ümber jagada ja põhimõtteliselt on paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki funktsioon)2.anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö) käitunud? Miks?Kui siiski on vaja uut ravimit katsetada nii võimalik ebavõrdsust täielikult vältida. teenida kursimuutustelt. Ta püüab müüa oma aktsiad ülemises
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................
Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus. Hegeli arvates seisneb maailmamõistuse kavalus selles, et ta kasutab inimesi oma huvides, tööriistadena oma eesmärgi saavutamiseks. Maailmamõistus laseb inimestel elada oma elu, tegeleda oma asjadega, püüelda oma eesmärkide poole, kuid samas ta suunab sündmuste käiku märkamatult. Ta suunab seda, et saavutada oma eesmärk,
ka millekski muuks (mis võib algfunktsioonist väga kaugel olla). Teine sarnasus seisneb selles, et kumbki neist ei ole 'puhta muutumise' produkt (neither are products of pure and simple 'becoming'). Nende algne täpsus kaob, kui nad saavad uue funktsiooni. Need (müüdi tähenduslikud kujundid) on täpsed, kui nad on valmisproduktid (ehk keele terminid). Niisiis on nad paratamatute suhete kontsentraat. See paratamatus ei ole lihtne ega ühetähenduslik, kuid on olemas teatav semantiline invariantsus (see iseloomustab gruppi (piiratud arvul9 transformatsioone). See loogika meenutab kaleidoskoopi, kus samuti killukesed moodustavad struktuurseid mustreid. Killud tekivad juhusliku iseloomuga lagunemise protsessis, aga selle protsessi saadused peavad olema teatavas mõttes homoloogilised. Seeläbi kaotavad killud oma iseolemise ja defineeritavuse. Iseolemist on
Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju Mil moel annaks päästa olukorda, kus noored aina vähem raamatuid loevad ja teatris käivad? Või ongi see paratamatus? Tuleb teha raamatuid ja teatrit, mis noortele rohkem korda läheb. Mis neid massina kohale veab. Küllap siis osa neist ka selliseid marginaalsemaid teatritükke vaatama trehvab. See on põhilootus. Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema. Mida on saate «Elolinõ» tegemine sulle andnud? Mida see saade vaatajatele annab? See on mul kindlasti julgust juurde andnud, et heas meeskonnas töötamisel võin imeasjadega
et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus Atomistika. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast
Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. · Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit. 2. Konfliktne subkultuur tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla taimelavaks edasiseks organiseeritud kuritegevusele. 3. Ühiskonnast eemaldunud narkomaanid ja alkohoolikud. Kaptenisilla õlleks · Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim ütleb et kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tekitab teistes ühtekuuluvustunnet. Ja selleläbi ühiskond ka tugevneb. Seetõttu Durkeheimi järgi ongi igas ühiskonnas kurjategijaid olemas, mis annabki teistele võimaluse vastanduda. See tugevdab ühiskonda. Teine teooria, mänguteooria, ütleb et kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. Ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kuritegevus väga kasulik
riigi jaoks. Suureneb tolerantsus ühiskonnas. Õpetajate ootused Euroopa Liidu garanteeritud sotsiaaltagatise suhtes on aga üllatavalt suured- loodetakse automaatselt suurenevatele palkadele, abirahadele ja pensionitele. Kõik intervjuus osavõtjad väljendasid veendumust, et ,,õiglased euroopalikud seadused saabuvad koos Euroopa Liiduga ning kaob senine metsik kapitalism. Euroopa Liidus olemine sunnib siinseid võime ka käituma vastavalt Euroopa seadustele, see on lihtsalt nii öelda paratamatus, mis tuleb". Intervjuus selgub, et õpetajate arvamus sisaldab tublisti ,,sinisilmset" optimismi Euroopa Liidu kui automaatset heaolu tagava süsteemi võimalusest. Tekib mulje, et õpetajad on jäänud ootama ,,õiglase ja hea" Euroopa Liidu saabumist ning loodavad eriti sotsiaalsete probleemide lahendamisel euroliidu regulatiivsele rollile, mis tegelikkuses ju ei vasta tõele. Euroopa Liit ei ole Euroopa ametiühinguorganisatsioon.
4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorilikule tegevusele? Spekulatiivsele tegevusele? Manipulaatorlikule tegevusele? Investoril on pikaajalised huvid, ta paigutab oma raha ettevõtte aktsiatesse lootuses teenida selle pealt dividendi. Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud aktsiakursside muutustest (kursi tõus ettevõtte edukus, kursi langus müüb ja otsib parimat paigutust) Spekulant raha ettevõttesse paigutamine vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki teenida kursimuutustelt Ta on õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Manipulaator isik, kes turul mingis mõttes monopoolses seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigutama
Tempo tõmbab ootamatult pikaks ajaks maha vaid filmi esimeses kolmandikus toimuvad vestlused Patricia magamistoas, mis just oma venivuse tõttu minu üldist hinnangut „Viimsele hingetõmbele“ madaldavad. Kurikuulsad on ka filmi kaadrisisesed lõiked, mille kohta on erinevaid teooriaid: mõned arvavad, et need leiavad aset vaid seetõttu, et produtsent palus Godardil filmi lõplikku kestvust koomale tõmmata, teised omistavad nendele aga artistliku taotluse. Kuigi jump cut’ide paratamatus on see, et need aitavad veel omakorda kaasa närvilisusele, on minu arust nende artistlik rakendus olemas vaid auto kaadrites, eriti taksosõidu stseenis, kus iga lõige on sünkroniseeritud uue õiendusega, mida Michel taksojuhi suunas pillub. Ülejäänud kohtades tundub tegu küll vajadusest tingitud kärpimisega, sest näiteks Patricia ja tema ülemuse einestamise stseenil ei näe ma küll tempo tõstmise vajalikkust, kuna Michelile pidevalt jälile jõudvad uurijad ja
demograafia - Kõrvalekalded normaaljaotusest - Regressioon keskmise suunas – 2 pikka vanemat ei päranda pikkuse lapsele - Darwini auhind – teeninud inimkonda sellega et on elimineerinud oma geenid üldisest geenivaramust - Intelligentsuse kaudsed indikaatorid - Subjektiivselt hinnatud intelligentsus – küsid inimeselt endalt kui targaks ta ennast peab - koolihinded - Gruppide erinevused intelligentsuses - erinevused on looduslik paratamatus - meeste ja naiste võimekuse erinevused suht väiksed - Geograafilised erinevused – raskes kliimas kõrgem IQ - Rassierinevused – mongoliididel kõrgeim - Intelligentsuse struktuur - Üldintelligentsus – kui ühel alal tark siis tõenäoliselt teistel aladel ka - Spearmani järgi sõltub mis tahes vaimse pingutuse edukus kahest põhilisest üksteisest sõltumatust tegurist: inimese üldise vaimse võimekuse tasemest ning igale unikaalsele
tüübid on ikka organismis. (hpv.ee 22.02.09) Kuna ravi suure tõenäosusega ei garanteeri haigustekitajaist vabanemist, peavad nii patsient kui tema seksuaalpartnerid teadma, et patsiet võib jääda nakkavaks isegi siis, kui kondüloomid on kadunud. Kondoomide kasutamine võib vähendada, kuid mitte vältida ülekande riski nakatumata partnerile. (Rajangu, Kaur 1999:176) Paistab et kondüloomid on seksuaalelu elavale inimesele paratamatus, mille vältimine on juhuslikku laadi. Võimalik on ainult vähendada riski, olles monogaamses suhtes ja kasutades kondoomi. Sugulisel teel nakatuvate haiguste levik on suures osas kinni seksuaalkasvatuses ja teadlikus seksuaalkäitumises, mis omakorda eeldab eneseväärikust hoolimist endast ja end ümbritsevatest. 10 3. EMAKAKAELA VÄHK
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. BENITO MUSSOLINI.....................................................................................................4 1.1 Benito Mussolini lapsepõlv.......................................................................................... 4 1.2 Benito Mussolini ja haridus..........................................................................................4 1.3 Aastad Sveitsis 1902-1904........................................................................................... 5 1.4 Aastad I maailmasõjani................................................................................................ 6 1.5 Mussolini isiklik elu 1917-1945...................................................................................7 2. FASISTLIK ITAALIA............................................
rääkida. Arvati, et surm heastab kõik inimese patud. Inimestel on erinev suhtumine ka vanade ja noorte inimeste surma. Vanasti leinati vanemaid inimesi väliselt rohkem kui lapsi. Surnud lapsed maeti aga vaikselt, ilma suurema leinatalitluseta. Tänapäeval on aga vastupidi. Rohkem kurvastatakse noorte surma üle, kui vanemate inimeste surma üle. Arvatakse, et noorel inimesel on kogu elu veel ees vanemad on aga juba elada saanud. Kuid iga inimese surm on paratamatus. SURNU PESEMINE Varasemal ajal tuli surnu riietada ja pesta pereliikmetel, siis ei olnud selleks eraldi surnupesijat ja surnuriietajat, nagu seda on tänapäeval. Juhul kui inimene suri haiglas, siis jäi see töö teha haiglatöötajatel. Haiglas lahati ka laipa, ning see kahjustas keha. Seega ei näidatud surnud lähedastele. Lahkunut nähti alles peale riietamist. Väiksemates maahaiglates kutsuti omakesed ise lahkunut riietama ja pesema
Kasvukiirus 2. Järglaste arv 3. Noorjärkude suremus 4. Täiskasvanute suremus 5. Intervall paljunemispingutuste vahel Sugu Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uued geenikombinatsioonid. Pea kõikidel liikidel on isaste ja emaste suhe 1:1. Fischeri reegel kui ühte sugupoolt hakatakse tootma vähem siis oleks isaste kohastumus suurem, kuna ühe isase kohta rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Kui isaseid vähem siis hakatakse rohkem isaseid tootma. Evolutsiooniline paratamatus. Haplodiploidia isaseid väga vähe, isaste arv hoitakse kontrolli all. Pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emane on diploidne ja isane on haploidne. Mesilastel, sipelgatel, termiitidel. Hermafrodism sood ühes kehas. Omane paljudele taimedele ja enamikele tigudele. Joonis. Isase funktsiooni kohasuse komponent seotud emase funktsiooni kohasuse komponendiga. Lõivsuhtes. Monogaamia püsiv paarissuhe. Looduses suhteliselt levinud eriti lindudel. Vanemhool.
röövkäike. Paarikümneaastane võitlus iseseisvumise eest oli eestlaste ainelist ja elavjõudu järjest vähendanud ja kuigi eesti sõdur õppis kiiresti uusi sõdimisviise ja relvade valmistamist ning kaitses vapralt oma maad- vaenlased oma palgasõdurite ja ammendamatute jõuallikatega allutasid lõpusks siiski maa ( kuid see polnud vallutajatele kerge ). Iseseisvuse na seega poliitilise vabaduse kaotus XIII sajandi algul oli Eesti ajaloos üks traagilisemaid sündmusi, kuid see paratamatus tõi Eesti arengule ja tulevikule paljugi soodsat ja kasulikku. Alistumislepingu põhinõue oli läänekristliku ristiusu vastuvõtmine. Selle tunnistamisega muutus meie kodumaa keskaegse Õhtumaa üheks osaks ja integreerus läänelikku kuluurisfääri. Roomast lähtuv kiriklik võim tõkestas slaavlaste laiutamistungi lääne suunas. Peamiseks ajalooallikaks nende aegade kohta on saksa soost preestri Läti Henriku kroonika, mis käsitles vahemikku 1184-1227.
vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta pärineb Aristotelese teostest, kes hoolimata teravast atomistide vastu suunatud kriitikast refereerib
metafüüsika, tunnetatav aprioorselt.[23-24] (1) Mitte miski ei saa olla nii, nagu see on, kui selleks puuduks alus. Ent see alus peab olema eriti võimas: lõppkokkuvõttes peab rajama juhuslikud faktid paratamatutele alustele, nii et aktualiseeritud on üks võimalikkus teiste võimalikkuste asemel. Lõppjareldus nii Abelardil kui Leibnizil on, et tegelik maailm on võimalikest maailmadest parim.[eksistentsi näiv paratamatus?] (2) Identsete eristamatus: kui A on identne B-ga, siis on A-l iga omadus, mis B-l ja vastupidi. (probleem esineb siis, kui me ei tea, kas tegemist on ühe või kahe asjaga nt vaim ja hing, või sõnade esinemine tüübi ja eksemplarina). [individuatsiooniprintsiip] [25]Nagu paljud teisedki, lähtus ka W. inimese algseisundist. Ent tema järgi inimkonna algseisund ei olnud minevikuline, vaid see oli olev, ideaalne seisund või mudel, mille kohaselt
Põllumajandusministeeriumi toel algatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda projekti "Eesti Toit", mille eesmärk on leida eesti köögile üldrahvalikult iseloomulikud toidud ja toidukaubad ning teha need tuntuks välismaal. Ettevõtmise pikemaajalisem siht on edendada riigi toiduainetööstust ja kujundada Eesti köögi mainet nii kodus kui ka välismaal. Igas riigis on olemas vaid sellele maale omane toitumiskultuur ning rahvuslikud toidud ja toiduained. Söömine on paratamatus, seetõttu puutub toiduga iga päev kokku nii põliselanik kui turist. Viimasele võib külaskäik võõrale maale eriliselt meeldejäävaks kujuneda just tänu saadud maitseelamusele. Toitumiskultuur on väga oluline osa rahvuskultuurist, seega vajavad kohalikud toiduained väärtustamist ning tutvustamist nii kodu- kui välismaal. EMORi kevadise uuringu põhjal 74 protsenti Eesti tarbijaist tunneb ja hindab kõrgelt kodumaiseid Tunnustatud Eesti Maitse märki kandvaid tooteid
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia.............................................................................
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
või pikaajalist kasu. Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud aktsiakursside muutustest (kursi tõus ettevõtte edukus, kursi langus müüb ja otsib parimat paigutust), kuid tänapäevasemate kontseptsioonide järgi võib ta soovida ka nt 5 või 10 aasta pärast investeeringust väljuda, seda siis juba loomulikult kõrgema hinnaga. Spekulant raha ettevõttesse paigutamine on vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki teenida pigem lühiajaliselt tulu aktsiakursi muutustelt. Kohati võib teda nimetada õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Praktikas siiski
Stoitsismi eetika on kohusele allumise eetika. Inimene on osakene maailmast ning peab elama maailmaga kooskõlas, s.t peab elama mõistlikult. Elada mõistlikult aga tähendab: elada kiretult. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevasest elust. See ongi stoiline apaatia, saatusele allumine. Sellises ellusuhtumises nägid stoikud teed õnnele. Just stoitsismi filosoofiast on alguse saanud mõte, et vabadus on tunnetatud paratamatus või 15 teisisõnu: vabaduseni viib paratamatuse tunnetamine. Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest temale on omased mõistlikud tahtmised. Mõistlikud on aga sellised tahtmised, mis on kooskõlas saatusega. Tark tahab ainult seda, mida saatus talle nagunii toob. Saatus ei tiri teda vägisi kaasa, vaid tema ise, jõudnud äratundmisele, milline on tema saatus, läheb sinna, kuhu
asukohti. Reeglite liigid: definitsioonid; grammatikareeglid, mis moodustavad sõnu ja lauseid (väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid); Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv,passiiv,predikatiivlause ja progresiivlause. Kati keedab suppi. · Suppi keedetakse (Kati poolt) · Kati on supi keetja. · Kati on suppi keetmas Panini grammatika oli parim kuni 1980 aastateni. Arvati, et sellest paremat ei saakski, sest see oli täiuslik. See näitas, et teaduse progress ei ole paratamatus. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse (551-479 eKr) õpetuses: ,,nimede parandamine" Confutsiuse eesmärgiks oli luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes tegutseksid valitsusametnikena ja tooksid maa peale rikkuse ja rahu. See oli omamoodi dzentelmenide klass, kus oli kõrge moraal, järgiti ühiskondlikke reegleid, konservatiivne ja töötati lihtrahva heaks. Nimede parandamise all mõtles Confutsius tegelikult asjade parandamist. Asjad muutuvad ja
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
t ükski kasutaja ei pea sellise hüvise omandamisel loobuma ühestki teisest. Piiratuse majandusseadus (law of scarcity) väidab hüvised olevat piiratud seetõttu, et ei ole piisavalt vabalt saadavaid ressursse kõigi nende hüviste valmistamiseks, mida ühiskonnas soovitakse tarbida. Järelikult lihtsustatud skeemina piiratud (tootlikud) ressursid piiratud hüvised ó piiramatud vajadused Piiratuse seadusest tuleneb paratamatus teha pidevalt valikuid. Et hüvised on võrreldes vajadustega suhteliselt piiratud, kirjeldab ja analüüsib majandusteadus seda, kuidas erinevad ühiskonnad tulevad toime piiratud ressursside tingimustes, otsides vastust küsimustele ,,mida, kuidas ja kellele toota?", valides erinevaid hüviste kombinatsioone, tootmistehnikaid ja otsustades toodetu tarbimise (jaotamise, vahetamise) üle. 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena
Millistelt varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? * Eluideaal ,,kuldne kesktee" isikliku õnne taotlemine rahulikus, vaimselt rikkas ja ilma auahnete püüdlusteta elus. * Loobumine usust nagu mõjutaksid jumalad inimeste elu * Ei tuleks mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva ,,carpe diem" * Õpetab surmale targasti rahulolevalt vastu minema. Surm on paratamatus, mis on loogiline lõpp targasti elatud elule, surm on ainus, mis inimesest ei sõltu. * Meeldiv ja kaunis on surra isamaa eest. * Olen endale püstitanud ausamba Exegi monumentum (loominguga) Eeskujuks kreeka monoodilise laulu loojad: Sappho, Alkaios, toetus ka Pindarosele, jambiliste luuletuste e epoodi eeskujuks Archilochos. Kirjutas jambilisi luuletusi e epoode, leebeid ja mõtisklevaid satiire, värsskirju (sai täna temale zanriks, ,,Luulekunst") ning oode
pingestatumaks muutub, tekib nähtus, mis valmistab vaatemängule kiire lõpu. See on tsiviliseeritud inimese viljatus. Viljatus on metafüüsiline pööre surmale. Maailmalinna inimene ei taha elada kui üks lüli oma vitaalsest soost, vaid ainult kui üksik isik." Spengler toob võrdluseks näiteid juba hääbunud kultuuridest, mis oma lõpufaasis omasid kõik sarnaseid tundemärke. Ning sellega seoses kerkibki üles küsimus, kas kultuuri hääbumine ja kadumine on saatuslik paratamatus või on tegemist enneolematu allakäiguga, mis on tingitud inimeste ja rahvaste valedest valikutest ning oleks võinud olla välditav. Väiksema mudelina võib seda küsida ka üksikinimese elu ja saatuse kohta. Selle taustal tasub mõelda, et paljud euroopalikud vaimsed kultuuriväärtused on jäänud tahaplaanile, andes koha afro-ameerika või teiste regioonide kultuuridele. Teised kultuurid küll rikastavad meie kultuuri, kuid ülemäärane rikastamine lahjendab meie kultuuri, võib viia
tarbimine, mitte ainult keelatud. Sildistamise (labelling) teooria: Howard Becker. Selle järgi on kuritegevuse oluline mõjutaja just sildi külge panemine. Esmane deviantsus pooljuhuslik. Edasi: sildistamine, stigmatiseerimine 36 esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge. Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. Kuritegevuse paratamatus. Kas selle vastu saabki võidelda või seda ära kaotada. Sotsioloogilised teooriad selle kohta. Emile Durkheim'i teooria: o Kuritegevus on ühiskonnale kasulik o Kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab sotsiaalset solidaarsust o Seetõttu on igas ühiskonnas kurjategijaid. o Seda tänu sellele, et ühiskondlik teadvus defineerib alati mingi tegevuse kui norme rikkuva.
vastama küsimusele, mis on konflikt. Konflikt on üks neid eluvaldkondi, mida me määratleme ja mõtestame enda jaoks oma elukogemuste kaudu. Pinged ja vastasseisud ning ootamatud ja keerulised olukorrad, kus pole teada, mida ja kuidas teha, panevad inimesi käituma vastavalt sellele, kes nad tegelikult on. Inimesed mõistvad konflikti väga erinevalt. Konflikti kohta on öeldud selliseid märksõnu nagu vastuolu, pinge, tüli, lepitamatus, arusaamatus, suhtlemishäire, paratamatus, arvete õiendamine. Kui aga konfliktseid suhteid tuleb analüüsida, otsida võimalikke lahendusteid, siis tuleb konflikti mõiste defineerida. Erinevate uurijate pakutud definitsioonid lähtuvad erisugustest vaatenurkadest, kuid kõikides pakutud definitsioonides ilmneb kolm olulisemat konflikti tunnust- konflikt puudutab suhteid, konflikt toimib osapoolte vahel ja konfliktil on põhiküsimus see, mille pärast osapooled konfliktis on
1. KONFLIKTIST ÜLDISELT 1.1 Konflikti mõiste Konflikti on raske, kui mitte võimatu ühtselt defineerida. Konflikt on erinevate inimeste jaoks niivõrd erineva tähendusega ja suurt rolli mängib ka inimese isiklik konfliktikogemus. Ka ühe inimese jaoks võib konflikti mõiste erinevatel eluetappidel muutuda. Niisiis võib konflikti nimetada mitmeti näiteks, sõda, kannatus, katsumus, proovikivi, elukool, mäng, paratamatus jne. Konflikti loetakse olukorraks, mis paneb inimese käituma sellisena nagu ta on, pinged ja vastasseisud toovad välja inimese tõelise pale. Öeldakse, et konflikt on otsekui hingepeegel. Ka erinevad konfliktiuurijad defineerivad konflikti mõistet erinevalt. Näiteks ühe arusaama järgi käsitletakse konflikti kui võitlust väärtuste pärast ning püüdlust erilise staatuse, võimu ja vahendite omamise poole, mille käigus oponentide eesmärgiks on
teadlasi – arvukalt osalahendusi Erinevad kohandused kehtivas paradigmas 3 lahendust kriisile: normaalteaduse parafigma jääb kehtima, probleem on liiga keeruline kaasaegsete tööriistade jaoks, uus p-digma Revolutsioon ja erakorraline teadus? Uus paradigma peab suutma lahendada rohkem probleeme kui vana, lihtsus – kaotab ära iga anomaalia eraldi seletused; sidusus – valitseb mingi kooskõöa fenomenide vahel.. Teadusrevolutsioonide olemus ja paratamatus Paradigma on lakanud adekvaatselt funktsioneerimiast looduse mingi aspekti uurimisel, mille juurde see paradigma on varem teed näidanud. Revolutsiooni vajalik eeltingimus on niisis tunne puudulikust funktsioneerimisest. Tekkiv ebakõla normaalteaduslikus uurimistöös. Paradigma muutumine mõjutab ainult teatud gruppi teadlasi, kelle uurimistöös murrang toimub, teised võivad uut teadmist võtta pealgalt täiendavana.
sõnaraamat), luges Kreutzwaldi ,,Ennemuistseid jutte". Kõrgperiood oli 1923 1935. Luulekogud ,,Hääl varjus", ,,Rõõm ühest ilusast päevast", ,,Õnnevarjutus" - ballaadid, ,,Lageda taeva all", ,,Kivi südamel". Underi ballaadidel on jutustav sisu. Aluseks on Piibel, ajalugu, muistendid. ,,Õnnevarjutuses" on 12 ballaadi. 1927 ,,Hääl varjus" ja 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldasid eelnava viie aasta loomingut. Teemad: surma paratamatus, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1930 ,,Lageda taeva all". Suures osas filosoofiline mõtteluule. ,,Kivi südamelt" jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle olema ja omama
3. Saksamaa Teise maailmasõja järel: Berliini müüri püstitamine ja selle langemine. VENEMAA/NÕUKOGUDE VENEMAA/NSVL XX SAJANDIL 1. 1917. aasta Venemaal: võimalused ja valikud. 2. Stalinlik Nõukogude Liit: triumf või tragöödia? 3. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM TEISE MAAILMASÕJA JÄREL. 1. Sotsialistlik süsteem — kriisidest krahhini. 2. Sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemine – juhuslikkus või paratamatus? 50
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
