mõne kõrvalehüppe. 8 Kui mees tunnistab, et truudusemurdmine oli pelk hetk, mil mõistus kadus, siis tuleks võtta kõigepealt aeg maha. "Häid mehi käest ei anta, naised võitlevad ikka vingelt nende pärast. Naised võiks siiski leplikumad olla, kui mees just lausa Nipernaadi pole," räägib Marta. Noorte naiste kurvastuseks nendib ta, et ei tea peaaegu ühtki abielu, kus ei oleks väikseid kõrvalehüppeid mõlemal poolel: "See on elu paratamatus. Ja ka naised pole mingid inglid. Neilgi võib leiduda väga sümpaatne kolleeg, kelle suhtes tekib ühel ilusal päeval tunne, et ta on rohkem kui sümpaatne, aga naised hoiavad end palju rohkem tagasi kui mehed." "Elu on elu, mitte maine paradiis," ohkab Marta kogenult. "Kui me 20aastaselt abiellume, loodame kõik, et see kooselu kestab surmani, et me ei murra truudust mitte kunagi mitte kellegagi see tunne lihtsalt ei mahu sinna vahele. Ja see peabki nii olema. Üritagu siis
Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi Anneli Kritsmann-Lekstedt MABCL-1 Surm ja elu pärast surma on läbi aegade olnud üks põhilisi küsimusi, mille üle inimkond oma pead murrab. Elu mõte, kannatus, surm ja pääsemine huvitavad paljusid inimesi. Religioonid on püüdnud leida vastust inimolemuse põhiküsimustele, asjadele, mille üle iga inimene mingil eluetapil mõtiskleb. Kõikidel religioonidel on oma vastused ka surma saladustele. Surm on kogemus, mis seob inimesi sõltumata ajastust või asukohast. See on midagi, millega iga inimene kunagi silm silma vastas seisma peab ja seda fakti ei tee olematuks mitte ükski religioon, edukus, klassikuuluvus ega rikkus. Surm teeb meid kõiki võrdseks. Suremise paratamatus, sellega kaasnev lõplikkus ning ebakindlus selle üle, kas eksisteerib ka elu pärast surma...
printsiip. Kriikajärgul lõi Kant tervikliku filosoofiasüsteemi nn kriitilise e transtsendentaalse idealismi. Selle esimeses osas käsitles ta tunnetuse piire, võimalikkust ja olemust. Kanti järgi on väljaspool tunnetavat subjekti „asjad isesenes“, mis subjektile mõjudes kutsuvad esile nähtumuse (fenomeni) või meelelise kaemuse kujutlused. Tunnetus sisaldab ainult nähtumust, „asjad iseeneses“ on põhimõtteliselt tunnetatamatud. See ongi inimtunnetuse piir. Tõelise tunnetuse paratamatus ja üldine laad põhineb igasugusest kogemusest sõltumatuil meelelise kaemuse vormidel (ruum ja aeg), aru aprioorseil vormidel (kategooriad) ja meelelisuse ning aru seose aprioorseil vormidel (transtsendentaalse apertsepsiooni ühtsus). Teadmised kujunevad Kanti järgi välismaailmast saadud andmeist aprioorsete vormide vahendusel. Käsitledes üleminekut meeleliselt ja arult mõistusele kui kõrgemale tunnetusvõimele, tuli Kant järeldusele, et
23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. Kirjanik kui rahvusliku identiteedi häälekandja. Teenäitaja, kes pakkus selget ideloogiat, hoidma sidet minevikuga, teraapiline funktsioon. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust. Domineeris realislik jutustus, hoiduti eksperimentidest. Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Narratiivi areng: ühelt poolt igatseti tagasi minevikku, samas aga vajadus edasi minna, paratamatus. 40-50. Nostalgiline ja kannatusromaan. Pikk proosa romaanid. 40.-50. Sõja- ja põgenemisromaanid, mille ÜL polnud seotud kunstiga, omal ajal tegemist teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukaost inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelauevalt või laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem
On veendunud,et olemas on ruumi täitev olev ja mitteolev tühi ruum. Ruumi täitev olev pole aga üks ainus alge. See koosneb lõpmatust arvust imepisikestest meeltega haaramatutest imepisikestest osakestest. Nendes osakestes ei ole tühjust. Nad täidavad täielikult ruumi. Kuna nad ei ole jagatavad nimetab ta neid atomiteks s.o. ''jagamatud''. Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega. Dederminism ettemääratus. Mehaanilised põhjused ja paratamatus. Küsimusele MIKS? On alati kaks seletust: Teleoloogiline mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel. Mehaaniline mis põhjus on sellel sündmusel. Demorkritose jaoks ei oma eesmärk mingit tähendust, kõike valitsevad mehhaanilised põhjused. Ta on konsekventse materjalist. Anaxagorase maailmamõistus (nus) on asendanud siin paratamatusega (ananke). Sokratese eelne filosoofia Antiikfilosoofia tähtsamad lähtekohad: 1) Arhee küsimus ja maailmas valitsev üldise korra
Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene
usklik inimene, mis tekitas seoses uue teadusega mitmesuguseid raskusi. Kui kogu tegelikkus on kirjeldatav süsteemina, kus kõik olev või toimuv loogiliselt järeldub vaieldamatutest eeldustest, siis kas jääb selles ruumi kõlbelisele valikule või üldse vabale tahtele kuidas saab veel olla vaba tahet, kui kõik on teaduslik paratamatus? Ja kas jääb selles süsteemis ruumi ka Jumalale? Kui kõike saab seletada matemaatiliselt, siis pole meil Jumala sekkumist vaja. Ta on jäetud kõigest kõrvale. Kuid Spinoza vajas alati ja kõikjalolevat Jumalat. Spinoza usub, et Jumal on sama suur, kui on kõik olev kokku, sest Jumalal ei ole piire. Kõiksus on see, millest väljaspoole ei ole midagi. Kõiksus on
11.1936). Nii ei olnud Eesti riigijuhtidel õiget teadmist rahva meelsusest ja soovist kaitsta Eestit, kui seda valitsetakse autoritaarselt, samas Soome juhtkond sai arvestada rahva sooviga kaitsta demokraatikku ja iseseisvat Soomet. Eesti on väikeriik suure naabri Venemaa kõrval.Sama saab öelda ka Soome kohta, kuigi soomlasi on eestlastest 3 korda rohkem. On paratamatu, et välis- ja julgeolekupoliitikas peavad väikeriigid arvestama ,,suurte" poliitikaga. Paratamatus on tingitud seetõttu, et väikeriigid nagu nimigi ütleb, on väikesed nii rahva arvult kui ka suuruselt. 1940.aastate alguses oli selge, et kaks agressiivset suurriiki Saksamaa ja Venemaa , hakkasid ohustama väikeriike. Sel juhul seisid riikide liidrid raske olukorra ees: kas kaitsta riiklikku iseseisvust või mitte, sest kaitse võib päästa riigi ja samas kaitse võib olla kasutu ja tuua üleliigseid inimohvreid. Soome ja Eesti valisid
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on ...
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta...
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ...
Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler ...
ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V:...
Sissejuhatus sotsioloogiasse igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria
elamusi isiksusse, vaid tunded jäävad allasurutuks ning lootusetult jääb rahuldamata vajadus neid jäljendada. Enamikule inimestest põhjustab raskeid hingelisi kannatusi just lootusetus kunagi väljendada teadvustamata traumasid koos nende juurde kuuluvate tunnetega. Selliste tunnetega võivad tekkida häired isiksuses, näiteks neuroos, kui selle tegelik põhjus pole mitte tegelik sündmus, vaid selle allasurumise paratamatus. Teadupärast ei alga selline tunnete allasurumine mitte täiskasvanueas, vaid juba lapse esimestest elupäevadest. Järgnevalt tooksin välja mõned katkendid Alice Milleri raamatust, kuidas last vanasti kasvatati (tsiteeritud Katharina Rutschky raamatust ,,Must pedagoogika") Nende abil on hea aru saada ,,musta pedagoogika" põhimõtetest. ,,Must peadgoogika" eeldab, et laps on sünnist peale pahatahtlik, ja kasvatuse põhimõte on see pahatahtlikkus jõu ja karmusega välja juurida
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuuri...
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttav...
jäetud välja. Nõnda ka ühe ja sellesama ristimise läbi head katoliiklased päästetakse ning halvad katoliiklased ja ketserid hukkuvad"? V: Augustinus 10. Kellele on usk Jumalasse antud Augustinuse arvates? V: ainult väljavalituile, kellele Jumal on tahtud seda kinkida 11. Millises teoses kirjutab Augustinus: "Vaenlane valitses mu tahet ning oli teinud sellest ahela minu sidumiseks. Himu oli võrsunud rikutud tahtest, harjumus oli siginenud himudele järeleandmisest, ning paratamatus oli harjumusele mitte vastupanemise tagajärg."? V: "Pihtimused" 12. Mida on Augustinus aja kohta öelnud oma "Pihtimustes"? V: "Ajad on meie teadvuses, ja mujal ma neid ei näe" 13. Mida vastas Augustinus küsimusele: ,,Miks lõi Jumal maailma just sellel suvalisel ajahetkel?" V: ,,Aga sellel hetkel lõi ta ka aja" 14. Kes sõid ära Augustinuse noorpõlves ära varastatud pirnid, mida ta üles tunnistab oma teoses ,,Pihtimused"? V: sead 15
Antiikse eklektitsismi esindajaks on Room poliitik ja kõnemees Cicero. Cicero väitis, et õige tunnetus ehk mõistuse hääl ütleb, et inimese hing on surematu. Surematul hinge l olevat vaba tahe, milleta osutuks iga moraal mõttetuks (Salumaa, 1991, lk 197). 1.10 Plotinos (204-270 pKr) Plotinose käsitluses eksisteerivad inimeses vaimne ja materiaalne alge iseseisvalt. Ta oli seisukohal, et inimeses on ainuväärtuslik ainult hing, mille suhtes on keha vaid mööduv paratamatus. Hing on olnud olemas enne kehaga ühinemist ning elab edasi ka pärast surma, kuni ta viimaks leiab tee tagasi oma õigesse asupaika - Jumalasse. Kuna kõik kuri juhtub mateeriast, siis on kõigi inimlike eksimuste lätteks vaid keha ja sellest tulenevad tungid ja himud. Mida vähem inimene oma kehalises olemasolus viimase id 6 taltsutab, seda suuremaks koormub tema süü ning seda pikem ja vaevalisem on tema rännutee õndsusele
3. Poliitilised õigused, mis võimaldavad ühiskonnaliikmetel osaleda poliitilise maailma kujunemises. 4. Sotsiaalsed õigused, mis tagavad eksistentsi miinimumi. 5. Menetlusõigused, mis tagavad eelnevas neljas punktis nimetatud. 2. Vabadus - Põhivabadus. * Negatiivne vabadus- midagi teha või tegemata jätta. * Positiivne vabadus- antakse hinnang sellele, mida me teeme. Õigus teha õiget asja. Vabadus on kui tunnetatud paratamatus. * Õiguslik vabadus- siis kui puuduvad õiguslikud takistused. ( nt vabadus reisida) * Faktilised vabadused- Valiku materiaalne vabadus. Võib olla piiratud. * Tagatud vabadus- On õiguslik tagatus, garantii, millele tugineda. * Tagamata vabadus- Paljas õiguslik võimalus, kuid see õiguslik võimalus võidakse iga hetk minult tagasi võtta. Põhiõigus on negatiivne õiguslik tagatud vabadus
on Jamesi väitel indeterminism. Ta põhjendas seda nii: “Kuidas me saaksime end süüdistada halva valiku tegemises, kui me ei teadvustaks endale, et võinuksime seda vältida, et hea valik oli meie võimuses?” (James, Usutahe, lk 113.) Teiseks, tahtevabadus tähendab pragmatistlikult mõistetuna uudsust maailmas, st õigust oodata, et tulevik ei korda minevikku. Indeterministid arvavad, et maailm võib paremaks muutuda. Determinismi seisukohalt on ainult paratamatus ja võimatus kaks kategooriat, millega saab maailma iseloomustada, võimalikkus tuleneb aga inimlikust teadmatusest. Seega annab indeterminism e õpetus tahtevabadusestlootust – nagu ka usk Jumalasse. Kui maailm oleks täiuslik, siis poleks meil muidugi alust pooldada indeterminismi: “Kui minevik ja tulevik oleksid laitmatult head, kes tahaks siis tahtevabadust. Kes ei ütleks siis koos Huxley’ga[79]: “Keeratagu mind iga päev üles kui kella, et
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
4. vähendada omahinda Kontrolli põhieesmärk on nõrkade kohtade ja vigade väljaselgitamine, nende õigeaegse parandamise tagamine ning vigade kordumiste vältimine tulevikus. Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollsüsteemi osadeks ning võimaldavad kontrolli läbi viia. Kontrollimise vajadus: 1. Muutuste kiirus 2. Organisatsioonide keerukus 3. Suurenenud vastutus 4. Vigade paratamatus Kontrolli liigid valdkondade järgi: 1. Füüsiliste vahendite k-l 2. Inimressursside k-l 3. Ressursi k-l 4. Finantsressursside k-l Kontrolli liigitus organisatsiooni juhtimistasandite järgi: 1. Strateegiline k-l 2. Taktikaline k-l 3. Operatsioonide k-l Kontrolli läbiviimine: 1. Eesmärkide püstitamine ja standardite väljatöötamine 2. Perioodiline tulemuste mõõtmine
Ruumiline liikumine võib olla: Ringjooneline, sirgjooneline või kombinatsioon. Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on kerakujuline ja lõpliku raadiusega. Kõigel on põhjus kuid ka juhuslikku on objektiivselt olemas. JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE. Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda. Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on asjade peidus. Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur. TÕEPÄRANE VÕIMALUS ON ALATI PAREM KUI VAEVALTUSUTAV VÕIMALIKKUS. Poeetika 1460a(märgistus). Psühholoogia Hin(psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on organismi entelehhia. Hing on organismi eluprintsiip, ta on võimete ja protsesside summa. Eetika Kui Sokratest võib pidada eetika isaks, siis Aristotelest võib piadada eetika kui teaduse loojaks.
oma koht, ei taha nad, et neid lehti külastaksid nende vanemad või õpetajad. Kui asi puudutab õppimist, uute oskuste hankimist, siis oleks vanemate abi ja suunamine väga teretulnud. Ühtlasi aitaks see tugevdada sidemeid vanemate ja laste vahel. (Mahtra 2009) 11 3. HARIDUSE KVALITEET Hariduse kui saatusliku valiku eitajad põhjendavad oma väidet sellega, et mingit valikut sisuliselt ei toimugi, kool ja kogu haridustee on paratamatus, mis langeb inimesele tema kooliealiseks saades kaela, mõjutades tema arengut kuni haridustee lõppemiseni ja veel ka hilisema elu vältel. Nii et saatuslik on haridus küll, kuid kas see on ka valik...? Et olla tänapäeva ühiskonna enam-vähem täisväärtuslik liige, peab inimene omama haridust vähemalt mingilgi tasemel. Ideaalse kooli õppevahendid peavad olema kahtlemata nüüdisaegsed, töökorra ja neid peab piisama kõikidele õpilastele
See on sõbra ülesanne. (R. W. Emerson) Mitte midagi tegemine on kõige raksem töö. (O. Wilde) Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. (Eskimo vanasõna) Õnn pole eesmärk , vaid eluviis. (Tundmatu) Õnn pole miski, mida sa kogud, vaid miski, mida sa mäletad. (O. Levant) Iga inimese jaoks on kusagil tükike taevast maa peal. (Tundmatu) Üks suurimaid kaugusi on alati vahemaa kahe inimese vahel. (Tundmatu) Keda rahuldab juhus, seda ei häiri paratamatus. (J. W. Goethe) Ma ei ole piisavalt noor, et teada kõike. (O. Wilde) Parem raisata oma noorus kui mitte midagi teha. (Tundmatu) Olla täiskasvanud tähendab olla üksi. (E. Rostand) Täiuse tingimus on laiskus, täiuse eesmärk on noorus. (O. Wilde) Mehed teevad seadusi, naised kombeid. (Voltaire) Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. (M. Luther) Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. (Tundmatu)
Erinevalt lehemädanikust tekib hahkhallituse puhul niiskemate ilmadega nii lehe pinnale kui ka alla hallikasvalge, tumedate eoskandjatega kirme. Hahkhallitust saab ära hoida taimekaitsevahenditega (The top 10 fungal pathogens, R.Dean, USA) 13 Joonis 9. Kartuli – hahkhallitus (Grey mould). 14 3.Kokkuvõte Kartuli seenhaigused on paratamatus ja kartulikasvataja iga-aastane mure. Seenhaiguste vastu tuleb võidelda. Kindlasti mitte kasvatada monokultuure, sest nii on haiguste levimine palju suurem. Vahetada kas iga aasta või üle aasta seemnematerjali. Hoolikalt tasub alati sorteerida, et saaks kõik haigustekitajaga koos mugulad välja. Seemnekartuleid puhtida. Kartulikasvatuses eeldatakse, et kartul pannakse umbrohu ja haigusvabale mullale kasvama.
................................................................................14 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis olen põhirõhu pannud Eesti toidulauale nii tänapäeval kui ka minevikus, selle eripärale, kommetele. Loodan, et referaadi lugeja saab osa Eesti toidukultuurist. Olen kasutanud oma töö tegemisel erinevaid Eesti toitu tutvustavaid veebilehekülgi. EESTI TOIDUKULTUUR Igas riigis on olemas vaid sellele omane toitumiskultuur ning rahvuslikud toidud ja toiduained. Söömine on paratamatus, seetõttu puutub toiduga iga päev kokku nii põliselanik kui ka turist. Viimasele võib aga külaskäik eriliselt meeldejäävaks kujuneda just tänu saadud maitseelamusele. Toitumiskultuur on väga oluline osa rahvuskultuurist, seega vajavad kohalikud toiduained väärtustamist ning tutvustamist nii kodu- kui välismaal. See lehekülg on osa Põllumajandusministeeriumi algatatud arengukavast "Eesti Toit", mille eesmärk on leida tarbijate
elusorganismidest, sõltumata nende taksonoomilisest kuuluvusest? A. Mg, K, Fe, N, P, S, Cu, Zn B. H, Na, Cl, Si, C, N, O, B C. H, C, N, O, P, I, F, U, Nb 53. Skitseerige vastuselehele antud küsimuse järjekorranumbri taha ca 0.5x0.5 cm pinnale K- strateegile iseloomulik Deevey kõver. Telgedele pole nimesid vaja panna. Kordan, graafik olgu ühe vastusetähe suurune, küll ma kuju ära näen. 54. Surm on: A. Ainult evolutsiooniline kohastumus? B. Ainult statistiline paratamatus? C. Nii see kui teine? D. Ei kumbki? E. Kahetsusväärne nähtus millega tuleks võidelda? 55. Millised on need kaks seadust, mis mõlemad kirjeldavad populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost (üks seadus taandub teatud tingimustel teiseks)? A. Gause seadus ja -3/2 astme seadus B. Shelfordi reegel ja konstantsuse saagi seadus C. Shelfordi reegel ja Gause seadus D. Shelfordi reegel ja -3/2 astme seadus E. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme seadus F
b. Oluliste valikute puhul saab igaüks aru, et tegelikult polegi teisiti võimalik valida, et teatud valik on teatud inimese puhul teatud olukorras paratamatu. c. Jäika determinismi pooldavad protestandid, sest protestantism on kanoniseerinud õpetuse ettemääratusest. William James i tõlgenduses ("Determinismi dilemma") on c. nõrga determinismi kohaselt vabadus mõistetud paratamatus Millisel juhul on tegemist loogilise paratamatusega? a. 2 + 3 = 5 Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? c. Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada VIII osa. Algallikas: Max Weber Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus
IÖ üritab keskkonna saastatust hajutada, kuid mitte peatada, mida üritab SÖ. IÖ-s on arvamus, et kui loodusvarasid hakkab nappima tõstetakse selle hinda v tehnoloogia abiga leitakse sellele asendus v leiutatakse uus tehnoloogia. SÖ arvab, et ühtegi loodusobjekti ei saa käsitleda üksnes ressursina. IÖ arvab, et ülerahvastatus on arengumaade probleem ja et see, et paljud liigid hävivad on paratamatus, nii kaua kuni nad pole täiesit väljasuremisohus. SÖ arvab, et ülerahvastatust on vaja vähendada, sest see on suur probleem IÖ arvates kuuluvad maastikud, jõed, järved, mered ja muud loodusobjektid inimesele ja on loodusvarade allikad, kuid SÖ arvab, et loodus ei ole inimese oma vaid kuulub kõikidele elusorganismidele. IÖ arvates keskkonnaprobleemide lahenduseks on ekspertide koolitamine, kes leiaksid lahenduse, kuidas majanduse kasvades säilitada ka loodust.
ülesande paljude suurte ohtude hinnaga kätte võidelnud ja pärandiks jätnud. 75. Kui aga igaüks istub, käed rüpes, ja otsib vahendeid oma soovide täitmiseks ning mõtleb ainult sellele, kuidas ise mitte midagi teha, siis esiteks ei leia te kunagi selle ülesande täitjaid, sest kui neid oleks, siis oleksid nad ammu avastatud, silmas pidades seda, et teie ise midagi ei taha teha, kuid neid pole kuskil; teiseks kardan ma, kas mitte paratamatus ei sunni meid ühekorraga tegema kõike seda, mida me praegu ei taha. 76. Selline on siis minu arvamus, selle kohta esitan ma kirjaliku ettepaneku. Ja ma arvan, et kui see ellu viiakse, võivad meie asjad veel nüüdki paraneda. Kui aga kellelgi on esitada midagi paremat, siis kõnelgu ta ja andku nõu. Otsus, mille te teete, tulgu -- aidaku kõik jumalad! -- neile käsuks. KÕNE PÄRJAST KTESIPHONI KAITSEKS (Katkendeid) 336 a
Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda
laseb endast kõnelda kui protsessi osast. Tegelaste käitumist kirjeldatakse välise motoorika tasemel. Teost saab neutraalne akt, otsekui oleks, selle sooritanud marionett, kel puudub inimlik suhtumisvõime ja tahe. Nii ei valitse oma käitumist ka tegelane, kelle seest nagu tõuseks esile mingi temast sõltumatu mehhanism. Vetemaa loodud maailmas ei ole tegelaste käitumine mitte niivõrd tahte ega seesmise veendumuse tulemus kui mingi paratamatus, nimetatagu seda kas «iseliikuvaks masinavärgiks», «sundseisuks». «vabajooksuga kulgemiseks», «absurdseks isevoolu mehhanismiks» või veel kuidagi teisiti. Niisiis ei tunnistata siin mingisugust aprioorsust isiksuse kõlbelistes veenetes, vaid käitumises valitseb stiihiline, automaatne tegevus. Erakordse käitumise, nagu tapmise, reetmise või surmaga silmitsi seismise, madaldab argiteoks
Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent moraalsus väljendub selles, kuidas ta on väljaspool (ühiskond, perekond). Seega ei ole üksikisikul mingit tähtsust, ent toimib maailma vaim. Näiteks ajaloo suurisikud ei olnud sellised oma isikuomaduste pärast, vaid see tulenes maailma vaimust, mis realiseeris oma eesmärke nende kaudu. On olemas ajalooline paratamatus, mis inimest mõjutab, inimene ei vormi ajalugu. Hegeli mõju on kõige suurem just ajaloofilosoofias. Kui tundub, et miski on absurdne või ebaaus, siis tegelikult on see ajalooliselt väga mõistlik see on paratamatu. Tema ideedest saavad tõuke marksism ja eksistentsialism. Konservatismi alguseks peetakse perioodi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni, tähelepanuväärsemaks teoseks Burke'i ,,Prantsuse revolutsiooni peegeldusi". Tema põhiidee: ajalugu
· ei määra inimesed ajaloo kulgu maailmavaim kasutab inimesi ära. Millised väited on kooskõlas Hegeli arusaamaga vabadusest? · Nii orjal kui vabal inimesel on kohustused. Ei, ainult vabal inimesel on kohustused. · Ori omavolitseb (kuni keegi teda ei takista). · Orja teguviis on tingitud välisest sundusest. · Vaba inimese teguviis on tingitud mõistuspärastest põhimõtetest. · Vabadus ja paratamatusei välista teineteist: vabadus on sisemine paratamatus. · Vabadus ja paratamatus välistavad teineteist: ei saa olla vaba, alludes paratamatusele. · Vabadus ja paratamatus ei välista teineteist: kellegi vabadus tähendab kellelegi paratamatust. Hegeli vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et · vaba inimene ei kuulu kellelegi, ori kuulub aga isandale · vaba inimene suudab ise otsustada mis on tema jaoks hea ja mis on halb, ori ei suuda.
Müüdi kujundite kaudu iseloomustab Platon mateeriat kui kõige ,,amme",kui isasuguse sünni ja tekke ,,ämmaemandat". Ent ,,ideed" ja ,,mateeria",teiste sõnadega ,,olemise" ning ,,mitteolemise" valdkonnad ei ole Platonil vastandatud võrdõiguslike ja võrdjõuliste alustena.Kuna ,,ideed" kujutavad endast tõeliselt olevat olemist,mateeria aga mitteolemist,siis ,,ideede" puudumisel poleks Platoni järgi olemas ka ,,mateeriat".Tõsi, mitteolemine on olemas paratamatult;veel enamgi-ta olemasolu paratamatus ei ole karvavõrdki olemise enense olemasolu paratamatusest väiksem.Selleks et mateeria võiks Platoni mõistes,s.t. ,,mitteolemisena" asju ja nende hulka ruumis eraldava printsiibina eksisteerida,on paratamatult vajalik ruumitute,ülemeelelise,ainult mõistusega tabatava terviklikkuse,jagamatuse ja ühtsusega ,,ideede" olemasolu.Siin tekib küsimus:millises vahekorras ,,ideede" ja ,,mateeria" maailmadega on meeleliste asjade maailm
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
otsustusi · Sünteetilised otsustused jagas Kant kaheks: aposterioorsed (kogemusel põhinevad) ja aprioorsed (kogemusest sõltumatud) otsustused · Üldse on Kanti arvates kolm liiki otsustusi: a) sünteetilised aposterioorsed; b) analüütilised aprioorsed; c) sünteetilised aprioorsed · Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised otsused? Neid iseloomustavad paratamatus, üldkehtivus, seniste teadmiste avardumine · Immanuel Kant lõpetas pika vaidluse jumalatõestuse küsimustes: tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas · Kant tunnistab inimese vaba tahet · Kanti moraalifilosoofia tugineb "puhtale mõistusele" ja kohusetundele, selle juured on transtsendentaalsuses
Sealt saime palju huvitavaid tõsielulisi lugusid, mis aitasid meil rohkem mõista koolikiusamise tõsidust ja tagajärgi. Üks töö eesmärkidest oli leida ka võimalusi koolikiusamisega võitlemiseks, kuid jõudsime selgusele, et koolikiusamine ei kao kuhugi ja sellega on vaja veel rohkem tegeleda. KASUTATUD KIRJANDUS Sharp, S. 2004. Võitlus koolikiusamisega. Tallinn. El Paradiso. Kase, H. 2002. Vaikijate hääled. Tallinn. Kilkson,T. 2008. Koolikiusamine pole paratamatus. -http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,20067 (26.02.2008) Tallinna Laste Tugikeskus, Koolikiusamine. - http://www.lapsemure.ee/index.php? id=7,3,0,0,1,0 Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 20102014, Tallinn. 2010. - http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49975/V%E4givalla+v %E4hendamise+arengukava+aastateks+2010-2014.pdf
Parimal juhul võib sellest allikast pärinev tunnetus saavutada induktsiooni abil tingliku ja suhtelise üldisuse. Niisiis on kogemuse alusel võimalik väita üksnes seda, et seni kogetu põhjal pole me täheldanud kõrvalekaldeid sellest või teisest reeglist. Kui meil on aga mõni selline teadmine, millest ei saa olla mingeid erandeid, mis on rangelt üldine ja paratamatu, siis saab see pärineda vaid aprioorsest allikast. Kanti käsitluse kohaselt ongi üldisus ja paratamatus aprioorse teadmise kindlad tunnused ning viimasega lahutamatult seotud. Metafüüsika kui “sealpool kogemust asuv tunnetus” (lk. 19) saab selle jaotuse kohaselt kuuluda üksnes aprioorsete teaduste hulka. Ja kuna tema objektideks on entiteedid, mis jäävad väljapoole võimalikku kogemust, siis peab metafüüsika olema ka puhas tunnetus, s.t. ta ei saa üldse sisaldada aposterioorsest allikast pärinevaid komponente. Niisiis on metafüüsika “puhtast mõistusest tulenev tunnetus” (lk
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
5 Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri. Kõigel on oma põhjus. Objektiivne on juhuslikkus - mitme põhjuse kokkulangemine. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus. Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie tunnetusest, on potentsiaalselt võimalikud, meeled aktualiseerivad need omadused. Tähtis koht on mõistusel ja mõistetel. Hing on psühholoogias kesksel kohal. Hing on iga organismi tõeline eluprintsiip, tema võimete ja protsesside summa. Kõrgem ja madalam hing. Puhas vorm ja keha jõudude summa. Madalam hing on meie kehas laiali
nagu ta ise ütles, mitte ilma mõningase naudinguta, mida tavatseb tuua sujuv äraminek, mis pole tundmatu meile, keda mõnikord tabab minestus. (10) Olen kõrvalepõikena jutustanud loo, mis ei tohiks sulle olla ebameeldiv. Saad ju sellest teada, et su sõbra lahkumine polnud ei raske ega õnnetu. Surma põhjustas ta küll ise, kuid sellest hoolimata lahkus ta väga sujuvalt, otsekui libiseks elust välja. Kuid sel väikesel lool ei peaks puuduma ka õpetlik tähendus. Nõuab ju paratamatus sageli taolisi näitlikke eeskujusid. Sageli peame surema, kuid ei taha, sureme, kuid ei taha. (11) Keegi pole nii rumal, et mitte teadlik olla ükskord saabuvast surmast, aga kui see ligi tuleb, siis pöörab ta selja, väriseb, halab. Kas sulle ei tundu kõigist rumalamana inimene, kes nutab selle üle, et ta pole elanud tuhande aasta eest? Niisama rumal on see, kes nutab, et ta tuhande aasta pärast ei ela. Need kaks on ühesugused: sind pole hiljem, nagu sind polnud varem
2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (vahekord) reaalsus (töelisus) substants ja aksidents negatsioon, eitus (ebatöelisus) pöhjus ja tagajärg limitatsioon (piiristatus) vastastikune möju /osadus 4. Modaalsus: Vöimalikkus - vöimatus olemasolev - olematu paratamatus - juhuslikkus Kuidas siis tekib mingi objekti mõiste? Välistest ilmingutest tekib esmalt läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. Mõistus seob omaltpoolt need kaemused 12 kategooriast lähtudes. Tulemuseks on empiirilised mõisted. Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ja mõistuse vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Nende mõistete süstemaatilisesse uurimise Kant enam ei lasku. Sama vähe tegeleb ta
On loodud ideoloogia, et inimene ise tahaks seda teha,kuigi tegelikult on see kellegi teise huvides. Pierre Bourdieu: Sümboolne kapital- tõe monopol mingis valdkonnas: inimese õigus öelda" kuidas asi on". Kui mõnel inimesel on õigus öelda, kuidas asi on siis see tähendabki, et sel inimesel on võimu. IDEOLOOGIA Ideoloogia eesmärk on muuts ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi, et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud; et juhuslikud asjad on paratamatus. Näited: · Öeldakse, et ebavõrdsus on paratamatu ja vajalik: tegelikult on see kasulik vaid rikastele. Serveeritakse asju nii, et asjad ongi nii, nii peabki olema, tegelikult on kasu vaid ühel kindlal inimestegrupil · Pidevalt räägitakse, kui oluline on olla ,,konkurentsivõimeline", see on kapitalistide väljamõeldud. Kui töölised konkureerivad omavahel, siis nad ei võitle kapitalistide vastu. St. Rikastele kasulik kui vaesed konkureerivad.
Mihhail Lermontov aitas märgatavalt kaasa Vene luule arengule, mis oli tol ajal liiatigi toppama jäänud. Nagu ka eelpool on mainitud, oli ta oma ajast eest ning ta ei mahtunud kuidagi tollastesse ajapiiridesse ära. Olgugi, et ta oli geniaalne suleinimene, mõjutas teda suuresti tema eluajal aset leidnud kord ja kõige kultuurse mahasurumine, dekabristidest ja teistest isemõtlevatest inimestest vabanemine. Kõik see kajastub tema teostes: kibestumus, valu, paratamatus, kättesaamatus. Põhimõtteliselt võib teda võrrelda keskmise tänapäeva goot-punk neiuga, kui jätta välja enese lõikumise osa. Seda saab põhjendada tema käekäiguga. Tal ei olnud liigseid mugavusi, teda paisati siia sinna, kuni lõpuks sai tal villand ning laskis end maha tappa. Ta elulugu on sellegi poolest huvitav olnud, vähemalt ...... raamatu järgi. Kuid kui ma hakkasin lugema Lermontovi enda loomingut nii
Artiklis kirjutatakse veel, et teismelisele tuleks kindlasti enne suguelu alustamist rääkida rasedusvastastest vahenditest ja lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid. Abordi statistika näitab, et Eesti abordiregistri andmetel on aastast 1996. kuni aastani 2001 abortide arv tunduvalt langenud nii vanusegrupiti kui ka piirkonniti. Kui 1996. aastal tehti üle 5000 abordi rohkem kui 2001. aastal. Põhjaranniku artikkel: ,,Abort valik või paratamatus?" ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis seisab, et abortide tõttu jääb igal aastal Eestis sündimata Haapsalu linna täis lapsi. · Tegelikult olid 15 000 abordist 3000 iseeneslikud katkemised. · Ülejäänud 12 000 aga soovimatud rasedused, kust oleksid sündinud soovimatud lapsed. · 1999. aastal põhikooli lõpuklasside seas läbiviidud KISS-küsitlus näitas aga, et ligi viiendikul noortest ei ole seksuaalküsimusi ei sellel ega varasematel aastatel tundides
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
Spektri keerukus Kõikumine hääle tasemes 11 Kõikumine sageduses Müra tugevnemisaeg Mitteakustilised faktorid Varasem kogemus müraga Kuulaja aktiivsus Müra etteennustamine Müra paratamatus Kuulaja personaalsus Suhtumine müra allikasse Aastaaeg Kellaaeg Koht Agressiivsus ja ühiskonna vastukaja Mis iganes näitab müra mõjumist, ei ole see vastav sellele, mis põhjustab ühiskonna vastukaja. Eelnevast tabelist näeme hulka mitteakustilisi parameetreid, mis iseloomustavad müra agressiivsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
