Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskon...
Ise unistan ma kindlasti armastusest, õnnest, aga vahel ka suurest hulgast rahast... kuid see jääb ainult unistuseks, sest tean, et kui tahan suurt hulka raha, siis pean ka ise selle nimel kõvasti vaeva nägema. Minu meelest ongi need asjad kõige paremad, mis sa oled ära teeninud- mida sa väärid! On piiramatu rõõm, kui oled korda saatnud heateo, olgu see kasvõi imepisike. Niisiis bovarism pesitseb meis kõigis, mõned teavad kuidas seda talitseda, mõned mitte. See on paratamatus. Iga inimene peaks ise endale selgeks tegema, et alati ei ole hea ainult unistused elada, et vahel võiks ka reaalselt mõelda.
Sinna hulka saaks lisada ka intiimse õhkkonna, teatri realistlikkuse ja traditsioonid. Eks pikemalt mõeldes leiaks mõne hea külje veel aga siiski kuna kinol leiduks liialt palju positiivseid asju, siis oleks targem siinkohal asjad kokku tõmmata. Kokkuvõtteks peab tõdema, et kui-palju-tahes ma neid häid külgi leiaksin, ei aitaks need kaasa minu teatri huvi suurendamisele. See on tingitud asjaolust, et ma pärinen nooremast põlvkonnast. Sellega lihtsalt kaasneb üldine paratamatus kino suhtes. Lõpetuseks aga ütleks lihtsa vahe kino ja teatri vahel. Kino on kaasaegne/tänapäevane teater.
Lisaks aitab ühisraha oluliselt kaasa ka Eesti majandusele, sest väisinvestoritel pole enam hirmu krooni devalveerumise ees. Selle tulemusel hakkavad viie aasta pärast tõusma palgad ja tekib juurde uusi töökohti, sest välismaised firmad on altimad oma tehaseid ja kontoreid Eestisse tooma. Valitsustega on ikka nii, et üks on kallis ja teine paha ja mida tuleviku seisukohalt olulisemaid ümberkorraldusi tehakse, seda halvemaks rahva silmis valitus muutub. Hetkel on hinnatõus paratamatus, millega tuleb leppida, sest ka maailma majandusel pole praegu hea olukord. Tegelikult läheb elu koos maailma ja meie riigi arenguga järjest paremaks, ehkki tal praegugi nii palju viga pole, nagu keskmine eestlane ütleb. Vähemalt saame me oma riigi majandamisega ise hakkama, mitte ei aja eelarvet lõhki nagu näiteks Kreeka, keda nüüd terve Euroopa Liit elus peab hoidma. Kokkuvõtteks, 20 aastaga viie Euroopa rikkaima riigi hulka jõudmine kuulub küll
Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu Maailmas on palju riike, igaüks oma personaalsete tujude ja egoismiga nad ei pea ega saagi omavahel klappida. Riigid on kui väikesed lapsed. Neil on omad soovid, unelmad. Et neid saavutada, tulevad ette konfliktid naabritega. Unikaalsus on teema, milles kõik riigid tahavad sõna võtta, ent ometigi vältida analüüsi miks? Sest kardetakse olla teistest kehvemad. Sama teema on läbiv põhikoolis: kellel on uuemad ,,ketsid", ,,ägedam" mobiiltelefon, see on tõeline tegija teised jäävad ,,luuserite" pinki. See on elu paratamatus; lihtsalt on neid, kellel läheb eksistents edukamalt kui enamusel. Suurriigid on omamoodi õnneseened neil on suur maa-ala, enamasti küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ...
28. juuni - 1914 Sarajevo atentaat 3. aug 1914 28. juuli 1914- I MS algus, AU sõjakuulutus 4. aug 1914 Serbiale 11. nov 1918 1. aug 1914 – Saksamaa sõjakuulutus ülejäänu puhul on olulisemate Venemaale sündmuste puhul vaja teada aastat 21. 22.Arutlemiseks: Esimene maailmasõda – kas juhus või paratamatus? Kes oli süüdi Esimese maailmasõja puhkemises? Esimene ja Teine maailmasõda – kas Euroopa riikide enesetapp? Kes olid Esimese maailmasõja võitjad, kes kaotajad?
Kuidas, milleks ja kelle jaoks jäädvustatakse ühe inimese elulugu ehk biograafia? ,,Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel" Lugedes teksti ,,Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel" leidsin väga palju huvitavaid mooduseid, kuidas seda katkendit mõista. Kuna ma polnud varem seda teost läbi lugenud, pidin keskenduma selle kuue lehe lahkamisele, et vastata arutlemiseks antud teemale. Leidsin, et tekst oli väga sisutihe ning seda pidi mitu korda läbi töötlema, et leida ülesse kõik võimalikud vaatevinklid. Teose üldeesmärgiks oli kanda edasi Guillaume-de nime au ja hiilgust, kuna oli hirm, et see vajub unustuste hõlma. Selline eesmärk oli tavaks paljudele suurkujudele, kes tahtis, et nendest jööks maha mingisugune kirje nende võidukatest ja aupaklikkest tegudest. Lugejatele kandubki edasi antud isiku või isikute seiklused, lahingud kui ka üldine elu, mis kohati tunduvad kanelaslikkusest ülepaisatud luguden...
teeninduskultuurile (tagasipöördumine Euroopasse!) Teeninduskultuuri laiem ja sügavam tähendus - Teeninduskultuur on osa kogukultuurist, selle põhjal antakse sageli hinnang kogu maa ja rahva kohta (kuidas?) - Teeninduskultuur mõjutab inimeste elukvaliteeti (kuidas?) - Teeninduskultuur mõjutab inimeste kasvamist ja arenemist (kuidas?) Vabaduse mõiste tõlgendusi - NL-s definitsioon: Vabadus on tunnetatud paratamatus - Varasem definitsioon: Vabadus on valikuvõimaluste tunnetatud paratamatus Teenindusmõttekultuur Mis siis on kui vabadus puudub? - Sundolukord - Sõltuvusse asetamine - Ahistamine - Vangistus? Teenindusmõttekultuur (-mõttelaad) Teenindusmõttekultuuri puhul välistatakse tegevuste korraldamisel ja tegevustes klienti sõltuvusse asetamine teenindusettevõtte ja tema töötajate poolt Kliendid on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse
Karl Kuusk 12/1/2012 Eesti iseseisvumine - juhus ? Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem.
Mida loovamad on inimesed, seda edukam on riik. Miks? Sest inimese loomingulisus võib riigile mitmeti kasu tuua. Seda nii riigi finantsilist olukorda parandades ja seeläbi inimeste heaolu tõstes kui ka loodusressursside kokkuhoidu võimaldades ning loodust säästes, meie elukeskkonda parandada võimaldades. Antud loetelu võiks veelgi jätkata. Loomingulisus on riigi juhtimisega tihedalt seotud. Inimesed, kes meie riigi eesotsas on, lihtsalt peavad olema leidlikud, see on paratamatus. Nad peavad välja mõtlema uusi ja säästlikumaid majanduse edendamiseks vajalikke nippe. Teadlased, õpetajad, firmade omanikud ja väga paljud teised inimesed pürgivad päevast päeva selle poole, et leida innovaatilisi võtteid oma töö tulemuslikumaks muutmiseks. Näiteks õpetajad üritavad saavutada loomingulisusega seda, et õpetatav aine oleks õpilastele huvitavam ja kergemini vastuvõetav, teadlased ja leiutajad mõtlevad välja üha enam seadeid, mis on
Kuigi probleeme oli ka relvastusega, oleks see olnud lihtsamini korraldatav, tehes koostööd nii omavahel kui ka naaberriikidega. Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli neil ka raske midagi ühiselt teha. Kõik maad, kes mingit osa Eestist omasid, kartsid teiste tegevust koostöö nende vahel puudus. Katoliku kirik sai endale hea maatüki, kuid oht, et rootslased ja taanlased võivad sedagi ala endale tahta, säilis. Eestlaste ristiusustamine oli ilmselt paratamatus. Meie maa asub heal asukohal ning kuna me olime ka paganad, siis oleks varem või hiljem mõni riik meid nagunii rünnanud. Võimalik, et siis oleks meie rahvast aga veelgi rohkem tapetud ning praeguseks meid enam võib-olla polekski.
Romantism inglismaal 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt. William Blake Sündis 28. novembril 1757 Londonis. Blake oli inglise luuletaja, graafik ja maalikunstnik. Ta oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. Ta suri 12. augustil 1827. Mõned pidasid teda nupust nikastanuks, teised suhtusid temasse kui süütusse veiderdajasse. Vaid vähesed tema kaasaegsed uskusid tema loomingusse ja ei lasknud tal nälga surra. William Wordsworth Ta sündis 7. aprill 1770. Romantismi suur luuletaja. W. Wordsworth koos Samuel Taylor Coleridge'iga aitas kä...
Taju usaldatavus on aga küsimärgi all, sest illusioonid ja hallutsinatsioonid näitavad, et taju ei näita maailma alati sellisena, nagu ta tegelikult on. Empirismis käib juttu tegeliku maailma kohta. Tegelik maailm on see, mida kogeme, võimalikest maailmadest saame vaid mõelda ning neid kirjeldada. Alati ei ole tarbiv isiklikku kogemust, et midagi teada saada sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele. Ratsionalismis tõsikindlat teadmist iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Ratsionalismi seisukohalt ei saa kogemuse põhjal otsustada, kas miski on paratamatu ja üldkehtiv. Ratsionalismi seisukohalt tulenevad näiteks matemaatika teooriad mõistusest enesest. Just matemaatika ongi olnud selleks valdkonnaks, millele ratsionalism on sajandeid viidanud, kui jutt on tõsikindla teadmise võimalikkusest. 19. sajandil loodi aga mitteeukleidilised geomeetriad ning see röövis ratsionalismilt tugeva pooltargumendi. Nimelt ei saa ju korraga mõistusest
Thales Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). Thalest tuntakse kui esimest kreeka varahellenite filosoofi ning Lääne filosoofia ja teaduse üks alusepanijatest. Pärit Mileetose linnast. Ta tuletas sellise maailmast arusaamise viisi, mõtlemisega, mis oli vabanenud müütilistest kujutlustest. Ehk ta ei toetunud müütilisele või religioossele tõlgendamisele. Thales pidas oleva algeks vett kui elu elementi. Ühe mõtte kohaselt olevat Thales laenanud selle mõtte, et maakera on vee peal Egiptuse või Vana-Babüloonia loomiseepostest ( Enuma-Elish ). Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal ...
Kuidas hästi elada ? Elu ei ole halb ega hea, vaid on täpselt selline, millisena me arvame teda olevat. Levinuim arusaam on, et elamiseks läheb tarvis palju raha. Ja kui sissetulek on väiksemapoolne, siis väidetakse end halvasti elavat. Kuid ka piskuga võib hästi elada. Kõik sõltub sellest, kuidas raha jaotada ja kust vajaminev muretseda. Täiesti korraliku diivani võib ka tasuta saada, kui vaid veidi vaeva näha. Kindlasti leidub kuskil keegi, kel on probleeme enda sohvast vabanemisega. Raha ei ole peamine; rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. Teine faktor, mis segab hästi elamist, on kartus surra. Möödapääsmatult tuleb sünni eest maksta surmaga, kuid seda alles elu lõpus. Pole tähtis, kuidas või millal me sureme; see on paratamatus. Peamine on elada. Oma päevade raiskamine püüdele neid pikendada üksnes teadvustab sügavamalt paratamatust. Kuigi surmakartus on üks elu definitsioone, tuleks s...
Hakkavad lõhkuma ja laamendama. Häirivad nii sinu kui ka naabrite elu. Oma lemmikuid ei tohi ära unustada. Nende, puurid, akvaariumd või siis asemed tuleb korras hoida ja kindel olla,et loomadel on hea elu. Kolmandaks: Kui on palju lemmikuid ja neid aina tuleb juurde, on ka oht, et loomad ei saa omavahel läbi. Tekib võimuvõitlus. Loomad hakkavad kaklema ja võivad vigastada nii omanikku kui ka endid. Samuti ei sobi paljud loomad näiteks: kass ja hiir ühte tuppa elama. On paratamatus, et varsti on sul kahe lemmiku asemel üks ja kindlasti ei ole see ellujääja hiir. Iga asjaga kaasnevad oma probleemid. Sama on ka lemmikloomadega. Kui täidad oma kohustust on ka probleemid minimaalsed. Aitäh kuulamast ! Ilusat päeva jätku !
olla veel rohkem kirikuvastane, kui paganaga lepingu sõlmimine. Pärast kontrahti jõustumist arvas Mefistofeles, et Faust hakkab elu nautima kui ta saab omale imeilusa naise. Õpetlane hakkaski. Ta muutus hulluks naise järele. Lausa niivõrd palju, et ei suutnud ilma armsamata elada. Teose lõpus oli ta nõus isegi oma elu neiu nimel ohverdama. Tean, et armastus pimestab, aga minu arvates ei tohiks nii tugevasti ühte inimesse kiinduda, inimesed ju surevad, see on paratamatus ja pärast mõne lähedase inimese surma peab oskama edasi elada. Juba antiikaja filosoofid arutlesid elu mõtte üle. Ma usun, et ka nemad ei olnud oma eludega rahul, just nagu Faust. Siiski ei teinud mõttemehed kuradiga lepinguid. Vähemalt selline on minu arvamus. Raamatu peategelane aga tegi. Ma arvan, et lõppude lõpuks muutis see ta kurvemaks. Doktor sai tunda armastust, kuid hiljem kaotas selle ja pidi tundma lähedase kaotuse leina
näiteks suurel hulgal maavarade olemasolu ja selle eksport. Kuigi ma usun, et oleme suurepäraseks eeskujuks teistele samal ajal NSV Liidu alt vabanenud riikidele. Kui mõelda Eesti kohale globaliseeruvas maailmas, siis peaksime mõtlema sellele, mis on need vahendid, mida saame kasutada ja mis on riskid, mis sellega kaasnevad. Olen nõus Mihkel Pärnoja kirjutatud artiklis olevaga, et globaliseerumine on paratamatus ja Eesti võimalused seda mõjutada on küll olemas, kuid piiratud, ning meie peaksime hoopis ära kasutama globaliseerumisega kaasnevaid võimalusi ja tõrjuma negatiivseid mõjusid. Eesti on küll püüdnud, kuid meie soov olla ajaga kaasas ja lüüa kaasa ülemaailmsetes küsimustes on toonud ka pahameelt. Nii mõndagi negatiivset mõju on meie riigile ja rahvale tunda. Globaliseerumine on mõjutamas meie liigilist koosseisu, kasvõi naaritsate näitel, et sisse toodud
ning leevendab pingeid endas. Praeguse lääneliku ja mugava elustiili üks tõsiseim probleem on jäätmed. Kuna masstoodangut on nii palju ja kaup uueneb kogu aeg, siis on loomulik, et inimesed asendavad vana uuega. Kuid küsimus on selles, kuhu panna vana. Mitmed arenenud riigid kasutavad arengumaade riike prügilatena, kuna seal pole nii rangeid keskkonnakaitseseadusi. Näiteks iga kuu viiakse lääneriikidest Nigeeriasse 2500 tonni elektroonikajäätmeid. See on paratamatus, et prügi tekib, kuid kas on õiglane lasta teistel oma musta pesu pesta, sellega pole mina küll nõus. Maa pakub meile, kõigile elusolevustele, kaitset, elupaika ja toitu. Inimesed on ainsad, kes ei oska seda hinnata, seda näitavad nende teod. Ma usun, et me saaks lihtsalt hakkama ilma uhke mööbli, vägeva auto, suure maja ja hunniku riieteta. Mida vähem me tarbime, seda vähem me piiname Maad. Ma arvan, et meil tuleks rohkem rõhku pöörata oma praegustele tegudele, sest
siis kommunikeerid sa klientidele vaid seda, et sul on endal väga tõsised probleemid. Ja siit tuleb ka suhtumine müügiinimestesse- "nad on tüütud, neid pole kellelegi vaja" jne. Tõesti, selliseid ei olegi vaja! Miks peaks üks edukas ärijuht tegemist tegema inimestega, kes on ise ebaedukad? Kui ta ei ole just pandimaja või sms-laenuga tegeleva firma omanik, siis püüab ta neid iga hinna eest vältida. Edukad suhtlevad edukatega, see on paratamatus. Sinu järgmine samm ei ole midagi muud kui teha otsus- ma saan edukaks! Ei taha põigata hea kolleegi Peebu eneseabi valdkonda, kuid .... miks mitte sisendada enne kliendikontakti: "Ma oman jõudu, et muuta paljude Eesti ettevõtete käekäiku. Ma olen probleemide lahendaja, mitte probleemide allikas. Klient ei ole kuningas, vaid minu käes on võim, kuidas teda kuningaks muuta!"
Kaasaaegne Eesti kunstnik - Dénes Farkas Kes on Dénes Farkas? Dénes Kalev Farkas (sündinud 1974 Budapestis) on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari postkontseptualistlik fotokunstnik, kelle teoste läbivaks jooneks on alates 2000. aastate teisest poolest olnud eesmärk redutseerida vaadeldav sotsiaalne struktuur võimalikult lakoonilise fotot ja pildiallkirja ühendava esitlusmudeli kujule. 2013. aastal esindas ta Eestit 55. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil projektiga „Ilmne paratamatus”, mille kuraator Adam Budak nimetas Dénesi kunstilisi omailmasid läbikukkumise ja düsfunktsionaalsuse kartograafiaks. Näitustel on Farkas esinenud juba alates 1998. aastast ja 2003. aastal kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali preemia 2010. ja 2013. aastal, mil Eesti kunstiarreenil oli juba omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tema saatetekstidega mustvalge analoogfotograafia, m...
Kas Kaupo oli reetur? Eestlaste muinasajaloo üks tundmatumaid tegelasi on kindlasti liivlaste vanem Kaupo, keda üldiselt nähakse kui negatiivset isikut. Ristiusustajate saabudes 13. sajandi alguses läks just see austatud ja tunnustatud vanem üle vaenlaste poolele. Seetõttu on teda läbi aegade peetud oma rahva suurimaks reeturiks. Kaupo teo motiive ei ole aga kindlalt teada, nende üle on peetud kindlasti lõputuid keskustelusid ja vaidlusi. On mitmeid versioone, alates sellest, et sakslased sundisid Kaupot usku vahetama ja oma rahva vastu võitlema, lõpetades sellega, et Kaupo vabatahtlikult valis enesele uue ja parema Jumala, keda teenida. Vähe on teada fakte selle skandaalse mehe elust, kuid kindel on, et ta oli eestlaste sugulasrahva liivlaste vanem. See aga tõestab, et tegu oli ilmselgelt targa mehega, muidu poleks teda ju rahva üheks juhiks valitud. Kuna targad mehed kipuvad ikka tarku...
Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid Konfliknte subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur narkomaanid, alkohoolikud. Sildistamise teoooria Esmane deviantsus kogemata rikub norme Sildistamine- selle tulemusel pannakse inimesele külge (kurjategija) silt Teisene deviantsus inimene võtab omastatud silmi omaks ja hakkab edaspidii norme rikkuma Kuritegevuse paratamatus E Durkheim Kuritegevus on ühiskonnalse kasulik, kuna soodustab normijärgijate ühtekuuluvustunnet Ühiskond hoolitseb selle eest et alati oleks deviantsust Ühiskond teeb seda nii et defineerib mingi osa käitumisest deviantsena
Kuidas jääda iseendaks? Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele? Väga paljud inimesed on sunnitud peitma enda tõelise mina mingisuguse fassaadi taha, et sulanduda massi. Sellist ,,massi sulandumist" juhtub kõige enam just siis, kui tahetakse alustada vestlust atraktiivse võõraga, uues töökohas bossiga ja kolleegidega r...
Mõne vaatleja arvates inimesed Eestis õpivad liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutseharidust. Ettevõtjad aga tunnevad puudust oskustöölistest. Tegemist on paradoksiga ühest küljest on tööjõudu üle ja teisalt pakutakse töökohti, mida ettevõtjad kunagi täita ei suuda, sest pole vajaliku tasemega töötajaid. Tööjõupuudus takistab arengut. Seepärast jõuab Eesti varsti aega, mil võõrtööjõu sissetoomine ei ole enam võimalus, vaid paratamatus. Tööjõupuudus hakkab kasvama juba mitmes valdkonnas. Kõigepealt tooksin välja tööjõu puuduse kasvu haiglates. Samal ajal kui ligi sada Eesti meedikut siirdub mõne kuu pärast, suve lähenedes, naaberriigi haiglatesse tööle, vaevlevad kodumaa raviasutused tööjõupuuduses. Oleks vaja võtta arste tööle, kuid pole keda võtta. Rohkem arste jääb pensionile kui uusi juurde tuleb. Näiteks Läänemaa haigla võimalusi hästi kasutavaks tööks
Eetilisus - igaveseks kadunud? Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole ...
aastatel? Industrialiseerimine 14) Kes oli Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas? Johan Laidoner 15) Kes oli kuulsaim eestlasest enamlane, Sõja-Revolutsioonikomitee juht? Viktor Kingisepp 16) Mis aastal sai Hitler Saksamaal võimule? 1933 17) Millal lõppes eestlastele võidukas Võnnu lahing? (kuupäev, kuu, aasta) 23.06.1919 18) Arutle, kas iseseisva Eesti riigi tekkimine 1918. aastal oli pigem juhus või paratamatus. Mina arvan, et see polnud päris juhus, selleks oli juba ettevalmistused tehtud ja oli kaua oodatud nö vabadus. Kui venelased lahkusid, sai Eesti selleks oma võimaluse ning kasutas seda. Kahjuks tulid kohe sakslased peale aga eestlase visahing elas ka saksa okupatsiooni aja üle. Ma ütleks, et olen uhke oma juurte üle!
,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele, mille ohvriks ja tegelikult ka tekitajaks on inimene. Läbi sõnade joonistab Under täpse pildi tolleaegsest elust äärelinnades: Need tohletand majad kui ussitand seened neil porine võõp. On lapsi väraval: kaelad kui peened! peos komvekikarp ja tinane nööp. Ka kõige õnnelikumat elu saadab surma vari, bioloogiline paratamatus, mille kõige paremaks tunnetuseks on luuletus ,,Kontvõõras". Selle keskseks teemaks on inimese kannatused enne siitilmast lahkumist. Siin põimuvad nii sõjajärgsed koledused kui ka luuletaja enda elu (seoses emaga): Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! * Ema südamehaigus ja hingepakk Olen mure ja teen su õnnetuks. * Sind lämmatagu kui hullujakk. ,,Ahastaja" luuletus inimesest, kes on sõjast väsinud, kurnatud
kaasas pole vaja kanda mitmeid pabereid. Vajadusel on ka kergem antud dokument kättesaada, sest pole vaja minna seda eraldi kuhugi asutusse küsima. See kergendab oluliselt inimese elu, kui näiteks sünnitunnistus on keset välismaa reisi kaduma läinud ning seda on mingil põhjusel välismaal vaja. Sellisel juhul piisab ainult sellest, kui siseneda vastavasse portaali ning vajadusel printida dokument lihtsalt välja. On paratamatus, et tehnoloogia arenguga peavad ka mõningad traditsioonid ning protsessid muutuma tänapäevasemaks, modernsemaks. Nende tulekuga tekib juurde uusi probleeme, mis on kergesti lahendatavad, kuid samas lihtsustuvad need toimingud märgatavalt, muudavad elu mugavamaks ja kiiremaks ning arendavad ühiskonda, Ka ITalased teadmised arenevad kiirelt ning muudavad vanu traditsiooniliselt paberi peal tehtavaid protsesse ebavajalikeks ning vananenuks. Tekitades juurde küll
Sellega hääbub oma puhas eesti keel, mida aga on varem peetud niivõrd oluliseks. Kiire tehnika areng ning üleilmastumine on põhjustanud eesti keele muutumise. Meie emakeel on kaotamas aina enam oma puhtust. Seda selle tõttu, et on võetud nendelt üle võõrkeelseid sõnu ning kasutatakse aina enam internetikeelt, kus pole oluline korrektsus vaid kiire informatsiooni edastamine. Inimesed hoolivad aina vähem eesti keele puhtuse säilitamisest. Kuid ehk on see kõik paratamatus, mis on sellele keelele ja arvatavasti ka paljudele teistele keeltele osaks saanud.
Tallinn 2013 Teooria Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ning Väliskeskkonnast tingitud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Konfliktid organisatsioonis Konflikti tekkimise paratamatus suhetes on see, et inimesed arenevad erinevalt ja tajuvad maailma asju erinevalt. Sageli inimesed arvavad, et väiksed konfliktid lahenevad iseenesest või unustatakse. Tegelikkuses jääb lahendamata konflikt inimese teadvusse kui oluline informatsioon ja alateadlikult tekitab suhetes järgselt uusi konflikti. Konfliktide lahendamine Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenest, iga
küsimus. Hume oli empirist – kogemusele toetuv. Miks rakendada põhjuslikkust kogemusele? Hume arvas, et ei. Toimimisviis toetub teatud harjumusele. Harjumus on psühholoogiline tasand – kujutlusvõime, harjumus. Hume – aprioorseid teadmisi pole olemas, siis metafüüsika jutt aprioorsetest mõistetest on jama. Metafüüsika nimetab aprioorseks seda, mis on psühholoogiliselt väljakujunennud harjumus ja seda saab empriiik tunnistada. Harjumus on siin aga subjektiivne paratamatus. Tähtis on siin õigustatause küsimus(Hume). Hume’i panus oli positsioon, mitte järeldus ja tulemus. Osutas nõrgele kohale traditsioonilises metafüüsikas. Läheb kontseptuaalsest paratamatult üle ontoloogiliseks, aga see pole õige. Pole õige, et mõistuse mõisted oleksid tegelikkuses ja sellele nõrkusele osutas Hume. Keelata põhjuslikkuse mõiste kasutamist. Sõna päritolu on eksitav. Kant’i jaoks on oluline
2.4 a)varuaine glükogeen b)ehituslik kitiin putukatel 2.5 Joonisel on kujutatud valku. 1)Joonisel on näha valkude monomeere ehk aminohapete jääke 2)Joonisel on erinevat järku struktuurid 3)Joonisel on valkudele globulaarne ehitus 2. Loe artikkel läbi ja vasta küsimustele. Millest sõltub vähi tekke tõenäosus ? Vähi tekke tõenäosus sõltub nn. läänelikust eluviisist, st et süüakse palju liha ja magusat. Ei saa ka geenide rolli alahinnata. Osal inimestel on vähi tekkimine paratamatus ning ei aita tervislikud eluviisid ja ega ka elukohavahetus. Miks on vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas tõusuteel? Sest hiinlased on läänelikule eluviisile järele jõudnud : autod, koduelektroonika, liha iga toidu sees. Lääneliku eluviisiga kaasnevad ka läänelikud haigused. Milliste vähitüüpide esinemissagedust mõjutab nn läänelik elu? Mõjutab käärsoole-, rinna-, eesnäärme- ning munasarjavähki. 3. Kloor vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide
Ometi oli kogu sõjajärgse perioodi vältel rahvastiku vananemine Eestis pidurdatud, mille peamiseks teguriks tuleb lugeda intensiivset sisserännet. Käesoleval aastakümnel on üks vananemist pidurdanud tegur teise järel mõju kaotanud: sündimus on kiiresti langenud, immigratsioon vähenenud ning eestlaste noorenemine lõppenud. Tänaseks on vaid rahvastiku eluea langus jäänud ainukeseks vananemist leevendavaks teguriks. Niisiis rahvastiku vananemise kiirenemine Eestis paratamatus, kuid protsessile annab erilise hoo suurearvulise sisserännanute põlvkonna jõudmine vanuriikka. Kõigi asjaolude koosmõjuna tähistab aastakümme 1995-2004 kiireimat rahvastiku vananemist Eesti ajaloos, ühtlasi kipub see olema rekordiline kogu Euroopa mastaabis. 4. Rahvastiku haridushõive Eestis algas üldrahvalik haridustee pikenemine suhteliselt varakult, juba eelmise sajandi keskpaiku. Hariduse väärtustamine lubas tekkinud demograafilis-majanduslikud
Võõras Tänapäeva maailmas on palju eelarvamusi, vassimist ja valetamist. Kuigi 20. sajand, mil toimusid suurimad inimõiguste vastased sündmused maailmasõjad, vähemusrahvuste diskrimineerimine ja hävitamine, on möödunud , siis ka uus pole kasvatanud inimesi tolerantsemaks, mittesallivust lihtsalt ei näidata välja, inimõiguste eest võideldakse ja rassismiprobleemi püütakse taunida. Kuid millisete probleemidega peavad eri rahvused ikka veel tegelema? Arvan, et iga riik peaks andma elamisloa neile välismaalastele, kes on seotud selle maa ja rahvaga. Olles eestalsega abielus või saanud eesti kodanikuga lapse, peaks olema sellel inimesel õigus Eestis elada ja oma last kasvatada elada täisväärtuslikku elu seal, kus on tema laps sündinud ning kus on talle sobiv kasvukeskkond. Kodakondsus- ja migratsiooniametil on küll õigus kontrollida välismaalase tausta julgeolekukaalutlustel, ...
Kirjand Friedebert Tuglase novelli ,,Suveöö armastus" põhjal Armastuse võlu ja valu Armastus on tunne, mida on väga raske ühtselt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid on ka teisi armastuse viise. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses. Iga inimene on armastanud. Iga inimene on saanud armastades haiget aga tundnud ka rõõmu ja rahulolu. Armastuseks võib pidada ka armastust loomade vastu. Enamustel inimestel on kodus koduloomad. Nad on osa perest ja igapäeva elust. Neid hoitakse, armastatakse ja imetletakse. Nad toovad lihtsalt oma olemas olemisega palju rõõmu ja õnne. Aga ka loomade vastu armastuse puhul tuleb vahepeal pettuda ja olla õnnetu. Näiteks kui loom teeb midagi halba või kaob inimese eluks iga...
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
sõltuvusainete eest. Üks väike edasilevikutee on ka HIV- positiivsete laste sünd. HIV- viirust kandev rase võib sünnitada terve lapse- kui ta selle nimel tegutseb ning ravi saab. Uued viirusekandjad võivad tulla kõige erinevamatest ja tegelikult raskemini kontrollitavatest kohtadest. Lk. 4 Ühiskondliku soki piirimail Sellest on nüüd möödas umbes viisteist aastat, kui aidsitohter Nelli Kalikova rääkis, et aidsiepiteemia on Eestis peatne paratamatus. Nii julge arvamus tekitas palju vastukajasid, kuid Aidsipuhang tuli ja hullemal kujul, kui doktor Kalikova arvanud oli. Lühidalt on seis järgmine: viimased kolm aastat on uute HIV- positiivsete juurdetulek märgitav stabiilse numbriga: pisut üle 600 inimese aastas. Selline stabiilsus on Eestile väga ohtlik. Kuussada uut viirusekandjat aastas on meie rahvaarvu juures liiga palju. Ravimata on haigus pikajaline, kuid ja aastaid kestev protsess, kus kord paranetakse ühest või
Tänapäeval öeldakse ka, et nii- öelda masu on vaid inimeste väljamõeldis. Majandusteooria võib siinkohal küll vastu vaielda, aga inimeksistentsi seisukohalt on see väide tõene. Probleemide suuremaks mõtlemine on inimpsüühika üks peamisi valupunkte. Inimene on see, kelleks ta end oma tegude, maailmanägemise, silmaringi ja arukusega ise teinud on. Parafraseerides suurt Ameerika riigimeest Benjamin Franklinit: ,,Kindel pole siin elus midagi, peale surma ja maksude." Inimese elu on paratamatus, ta ei saa öelda sõna sekka selles, kas ta soovib elada või mitte. Elu käekäik ei ole ette ennustatav. Elumeri viib meid edasi vaid nii, nagu inimene ise sellel sõuab. Aga see ei ole tavaline meri, vaid rahulik, ilma ühegi laineta. Inimene saab liikuda nii, nagu ta ise soovib. Elu lõpuks on inimene ikka see, kelleks ta end ise teinud on, ta asub seal, kuhu on ta end ise viinud. Goethega tuleb nõustuda: elu mõte on ja on alati olnud elus endas.
Arengumaade mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe Välislaenud, välisinvesteeringud tekitavad sõltuvust Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Postmodernism Kaks tähendust: Teooria, lähenemisviis uurimisobjektile Ajastu, domineeriv mõtteviis Ajastute kesksed ideed MODERNISM- Paratamatus, eesmärgipärasus, hierarhia, keskus, produkt (teos), sügavus, tõsidus, semantika (tähendus), sümboism POSTMODERNISM- juhus, mängulisus, anarhia, hajumine (äärealad), loomine (protsess), pealispind, iroonia, retoorika (esitus), dadaism. Postmodernistlik teooria Jean Baudrillard Väärtuste liigid- kasutus-, ja tähendusväärtus Tähenduväärtus on postmodernistlikus maailmas tähtsaim; inimene tarbib eelkõige sümbolit
põhjused. 1. Seda, millest asi on (vask on skulptuuri põhjus) 2. Vormi või algkuju, st asja olemust, mida väljendab difinitsioon 3. Seda, millest liikumine alguse sai 4. Eesmärki, st mille jaoks ( jalutamise eesmärk tervis) Maja olemasolu põhjused 1. Materjaalne põhjus- ehitusmaterjal 2. Formaalne põhjus- maja kavand 3. Tegevpõhjus- ehitusmeistri töö 4. Sihtpõhjus- soov ulualla saada Juhus ja paratamatus Paratamatu on see, mis ei saa olla teisiti. Juhuslikuks nimetatakse seda, mis ei ole paratamatu ega iseloomusta enamikul juhtudel midagi. Mis on liikumine? Liikumisena mõistis Aristoteles igasugust muutumist üldse. Tema arvates on võimalik eristada nelja sorti liikumist. 1. Suurenemine-vähenemine 2. Kvalitatiivne muutumine (muundumine) 3. Tekkimine ja hävimine 4. Ruumiline ümberpaiknemine
lihtsalt mingi võrgust särgiga kooli minna kus on kõik lihtsalt näha. 3. Eesti on kindlasti kallis riik.Arved on meeletult suured ja palk on väga väike.Enamus raha kulub arvete maksmiseks.Eriti raske on nendel peredel kus on palju lapsi arved tuleb ära maksta,toit on kallis ja laste peale kulub ka raha. Kui võrrelda Soomega tundub, et meil kõik odav sest soomes on asjad kallimad. Vahe on selles, et soomlased saavad palju rohkem palka kui eestlased. Jah vaesus on paratamatus. Kui sul seda raha pole, siis ega seda ei tule ka kusakilt. Näiteks kui oled töötu saad sa seda teha, et lähed tööle, aga see on ka kõik. Üldiselt on kes tahab see suudab moto aga kui sul ei lasta tahta, siis on võimatu midagi saavutada. 4. Inimene peaks suhtuma elusse positiivselt.Sööma tervislikult palju liikuma.Inimene peaks elult võtma mis võtta annab.Minu arvates on olulised pere kes on sulle alati toeks,kodu kuhu on alati minna.Töö et toita oma peret ja elada
Paljud on kadunud ning erinevate rahvaste eripära ähvardab ülemaailmatumisega muutuda halliks massiks. Sellega kaob ka rahvustunne. Kurb näide sellest on liivi keele ja kultuuri suremine. Väikerahvaste nagu soome-ugri rahvaste (sh eestlaste) olukord on keeruline ja väljasuremine on reaalne oht. Mõnel pool on rahva ja keele kadumine juba otsustatud, kus keele ja kultuuri edasikandjaid on jäänud vaid mõned üksikud. Väga väikeste rahvaste kadumine on ka juba paratamatus, sest maailm on pidevas muutumises ja globaliseerumises ning neil pole mõtet, tähtsus kaob. On kurb vaadata nende kultuuripärandi kadumist, aga selle päästmiseks ei anna enam väga midagi teha. Küll aga on võimalus mitte nii lootusetus seisus olevatel rahvastel. Väikerahvaste üheks ohuks on keele hääbumine, mida põhjustab suuresti anglism ja släng. Võetakse üle sõnu inglise keelest ja tekib keelte segunemine. Samuti toimub juba palju asjaajamisi
Siin ei saa Hvostovile kuidagi vastu vaielda. Jakobsoni ajalookäsitlus oli tõesti must-valge ja eestlast ülistav. Samas, kas pole Jakobsoni ideoloogia oma aja nägu? Autor ütleb juba raamatu sissejuhatuses: “ Kui ütlus “suur aeg vajab suuri mehi” muutub tegevusjuhendiks, siis ei kerki tagaotsitud suured ainult elevate hulgast, vaid nad leitakse ka mineviku varjuderiigist.” Kuidas teha mahasurutud rahvale selgeks, et ka tal on väärtus? Kas selline ajaooga manipuleerimine pole mitte paratamatus? Hvostov:”Jakobson andis Eestile tema rahvusliku ajaloo, kuid ta ei teinud seda ajaloolase vaid ideoloogina. Ja seda alget kannab meie rahvuslik ajalooteadus endas tänapäevani.” (lk 206) Kindlasti on selles oma jagu tõtt, eriti kui rääkida esimese Eesti aegsest ajalookästilusest. Siiski näib mulle, et Hvostov alahindab tänaseid eesti ajaloolasi ja ülehindab keskmist eestlast. Nii palju kui ma omaajaloo tundidest kaasa olen võtnud, ei mäleta ma, et oleks maha salatud, et et
Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi. Sellised tunded valdavad inimesi tahtest tahtmata teatud eluetapil. Leina tuntakse kas lihtsalt katki läinud nuku puhul või mõne kalli inimese lahkumise üle. Paratamatus, millega tuleb võidelda ja vastamisi seista, tõestades, et üksindus ei ole tugevam kui maine elu ise. Oluline on endale teadvustada teatud väärtusi ning püüelda selle poole, kus peitub igaühe õnne. Üksindus aitab leida sisemist rahu ning hingerahu tuleb meil elus korduvalt leida.
üksikute sündmuste lõplik sisu selgub alles suhtes tervikuga. 11 Veendunud ratsionalistina on Hegeli jaoks reaalsus oma olemuselt mõistuspärane. Seega saab öelda, et maailma ajalugu suunab mõistus ning ajalugu on mõistuse/maailmavaimu väljendus. 12 Mõistuse väljenduses areneb maailm kogu aeg täiuslikkuse poole. Seepärast on ajaloolistele sündmustele iseloomulik paratamatus. Maailma lõppeesmärk on vabaduse tunnetamine, seega maailmaajalugu on vabadusetunnetuse areng. 13 Filosoof alustab oma käsitlust muistsest idamaa maailmast, kus ainult üks inimene oli vaba, nimelt despoot. Maailmaajalugu kulgeb seega idast läände, Euroopa on maailmaajaloo lõpp ja Aasia tema algus. 14 Areng toimub vastuolude ja ebakõlade kaudu, vastuolu on
25. detsembril 1991 loobus Gorbatsov ametlikult võimust ning andis selle üle Jeltsinile. Külm sõda oli lõppenud ning võis alata demokraatia võidukäik kogu maailmas. Kommunismi levik ei saanudki minu arvates mitte kuidagi lõppeda võiduga, sest erinevused ida- ja läänemaailma vahel muutusid liiga suureks ning kasvasid ka inimeste nõudlused pea olematu elatustasemega diktatuurriikides. Sotsialistliku maailmasüsteemi, kommunistlike reziimide lagunemine oli paratamatus, mis oleks varem või hiljem nagunii juhtunud- välispoliitiline surve oli liiga suur ning USA eesmärgiks oligi ju kommunismi kaotamine. Välispoliitilistest probleemidest said alguse ka sisepoliitilised ning enamik NSV liiduvabariikidest taotlesid iseseisvust. Demokraatia saavutas võidu hirmuvalitsuse ja kommunistlike reziimide üle ning praeguses olukorras polegi seda reaalselt võimalik mitte kuidagi muuta.
Valikud ja võimalused Kellele meist ei meeldiks mugavus, võimaldab ju näiteks auto hõlpsasti soojalt ühest kohast teise pääseda ning ka kilekott on üheks parimaks abimeheks soetatud kaupade pakendamisel. Igapäevane tarbimisest saadav nauding varjutab aga probleemid pikamaajalise keskkonna muutusega seoses. Pideval tavainimese heaolu parandamise teel, on risk, et praegu veel olemasolevate valikute ja võimaluste asemele võib varsti jääda vaid paratamatus ja leppimine. Millega on siis õigupoolest tegu? Moodne inimene on harjunud palju tarbima. Veel paarkümend aastat tagasi valitses poelettidel tühjus ja kaupa võidi saada vaid tutvuste kaudu. Nüüd aga üha enam globaliseeruvas maailmas on elatustase paranenud ja kaubavahetus paremini arenenud. Poeletid on kaupa täis ning inimesed ei kõhkle seda ostmast. See kõik tingib massilise tarbimise, millest omakorda tuleneb hulgaline tootmine. V...
tavade kadumine: See on iseenesestmõistetav, et keel kujuneb rahva soovi ning välismõjude järgi, kuid liigne muundumine võib viia keele hävimiseni. Uute sõnade kasutuselevõtt on kindlasti võõraks esmakogemuseks, kuid sellega harjutakse. Kahjuks saavad kannatada vananenud kõnekeeled, mis on aja möödudes lihtsalt ununenud. Kindlasti on iganenud lausete, ütluste ning üksiksõnade kasutushulk vähenenud koos tavade ja uskumuste ununemisega. See kõik on paratamatus ning sellega tuleb lihtsalt leppida, kuna aja vastu ei saa keegi. 6. Kokkuvõte: Õnneks ei ole hetkeline eesti keele olukord päästmatus ning lootusetus olukorras. Palju on erinevaid välistegureid, mis moondavad meie keelt igapäevaselt. Suureks kujundajaks on ka rahvas ise, kuna keele areng kulgeb teatavasti rahva mõjutustel ning soovil, seega keele üldine muutumine on paratamatu. Kindlasti saab üht-teist ette võtta, et emakeelt suuremal määral säilitada saaks. Märkmed:
sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse. Ülalmainitut teatavad pigem noorest east väljunud inimesed ja see süveneb vanusega. Eriti tihti kuuleb sellist väljendit üle keskea ja pensionil olevate prouade-härrade suust. Seda ei saa neile pahaks panna, see on paratamatus, selle sõnumikandja rolli võtavad ühel päeval ka need, kes praegu on noored ja keda selle kriitikaga kostitatakse. Ühiskonna elutempo kiireneb progresseeruvalt, mis omakorda viib selleni, et vananedes ei suudeta muutustega kaasa minna, jäädakse kinni omaenda mälestustesse, kusjuures mälul on huvitav omadus võimendada positiivset, luues minevikust helge ja rõõmsa mälestuse. See näitab, et teatud vanuses on inimesel väga raske kohaneda uute muutustega. Vanematele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
