Aines "Meteoroloogia ja klimatoloogia alused" kõik teises osas puudutatud teemade käsitlus. Teemad: õhurõhk ja tuuled, õhumassid ja frondid, tsirkulatsioon, parasvöötme tsüklonid, äike ja tornaado, maakera kliimad, kliima muutused
madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. 5. Limnoglatsiaalsed setted? Jääjärvelised setted. Näiteks limnomõhnad ja jääjärvelised tasandikud. 6. Alluviaalsed setted? Jõe geoloogilisgeomorfoloogilise tegevuse käigus erodeeritud (ka kulutatud), transporditud ning kuhjatud setteid nimetatakse alluviaalseteks seteteks ehk alluuviumiks. Alluuviumit iseloomustab setete kõrge ümmardatuse aste ning hea sorteeritus. Parasvöötme meandreuvate jõgede alluuvium koosneb kolmest erinevast faatsiesest: sängi, lammi ja soodisetted. 7. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv C 1. Kiirgusbilans, protsess Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus- peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. 2. Troopilised õhumassid ja selle liikumine?
biotoopides erinevad. Maismaal on olulised niiskus, temperatuur, valgus jne. Maismaal on oleluskeskkonnaks öhk. Eriti oluline on öhk süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kui taimede fotosünteesi lähteaine ja hingamiseks vajaliku hapniku sisalduse poolest. Viimaste muutused loovad õhkkonna gaasireziimi. Maismaa ökosüsteemid jagatakse bioomideks. Olulisemad neist on: Tundra (arktiline, alpiinne), Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd), Parasvöötme lehtmetsad, Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria), Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla), Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed), Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega, Igihaljad troopilised vihmametsad, (Torkpõõsastikud). Eestis leidub neist vaid parasvõõtme metsi. Selle, milline looduse tüüp kusagil kujuneb, määrab suuresti ära kliima, suur mõju on ka mullastikul
õhumassid, millega kaasnevad tõusvad õhuvoolud. Kui on aga talv, siis on kagu õhuringlus nihkunud lõuna suunas ja lõunapoolkera ekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid. Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb
kaasnevad tõusvad õhuvoolud. Kui on aga talv, siis on kagu õhuringlus nihkunud lõuna suunas ja lõunapoolkera ekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid. Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised õhumassid. Lõunapoolkeral on asjad vastupidi. Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised ...
leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. 2. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja. Taigas on vähe vedelal kujul H2O-te. Iseloomulik ühe liigi suur levik, kas siis kuused või lehised nt. Paljude lomade elutegevus talvel on soikunud (?). kõikide organismide elutegevus talvel nendes piirkondades langeb. Taiga jätab tumedate kuuskede tõttu sünge (nii ta ütles, ja nii ju ka on) mulje. 3. parasavöötme metsad, mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad,
Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja parasvöötme vetes Eelistavad madalaid kaldaäärseid soppe Huvitavaid fakte Hiinas kasutatakse toidus Oluline lüli selgroogsete evolutsiooni uurimises Kasutatud allikad http://eol.org/pages/1585/overview https://www.britannica.com/animal/cephalochordate http://www.encyclopedia.com/topic/Cephalochordata.aspx#1 https://en.wikipedia.org/wiki/Cephalochordate Tänan tähelepanu eest!
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja- Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva, antitsüklonis päripäeva Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Kõige
raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia kliimas mäed,Kesk-Soome, Iiri ja Šotimaa Karjala,Põhja-Siber, Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus
Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled Aasta keskmine sedemete hulk 500-600mm Kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vetevõrk Väga vaene
Islandi miinimum on madalrõhuala keskmega Islandi saare lähedal. Assoori maksimum on kõrgrõhuala Assooride kohal. NAO mõju on talvel suurem. Positiivne NAO indeks toob Põhja-Euroopas endaga kaasa vihmase ja pehme talve, sest niiske õhk jõuab Atlandi ookeanilt kaugemale sisemaale. Negatiivne NAO indeks põhjustab Vahemere ääres vihmase ja mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve 33. Parasvöötme ja troopilised õhumassid Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiite languse nurk muutub aasta jooksul,sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Troopilised õhumassid kujunevad troopika piirkonnas. Kuna ilm on pea kogu
Tema elutsükli pikkus on 100 kuni 150 päeva ja suguküpsus saabub keskmiselt 65 päevaga ning on võimeline elama ka tavalises mullas. Dendrobaena veneta on ilmselt vähem sobilik liik võimalikest vermikompostimisel kasutatavatest vihmaussiliikidest oma vähese sigivuse ja aeglase kasvu tõttu, kuid tal on potentsiaali proteiinisööda tootmisel ja kasvatusel põllumajanduses mulla parandajana. Dendrobaena rubida on parasvöötme liik, kes elutseb kõdunevas puidus ja põhus, männi varises, kompostis ja turbas, teda on leitud ka reoveetiikide lähedalt ja loomasõnnikust. Dendrobaena rubida võib lõpetada oma elutsükli 75 päevaga ja tema kiire suguküpsuse saabumine ning kiire paljunemine teevad temast sobiva vihmaussiliigi vermikompostimiseks. Kuid samas ei ole laialdaselt kasutusel, kuna võrreldes teiste vermikompostimisel kasutatavate
Third level Fourth level Fifth level Looduskaitse Kaunis kuldking oli esimene parasvöötme orhidee, mis võeti kaitse alla. Kaunis kuldking kuulub III kategooria kaitsealustesse liikidesse. III kategooriasse kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mida kaitstakse selleks, et vältida nende hääbumist."Hävimisohtu sattunud liikide kasvukohti ja elupaiku hoitakse kaitse all. Samal ajal püütakse uurida, kuidas nende liikide paljunemist soodustada. Ohud Peamiselt ohustab seda liiki ennekõike inimene õite noppimine, taimede
Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0...6,0 Slide 8 Muud tingimused Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniisked, ajutiselt liigniisked ja liigniisked mullad Toimub orgaanilise aine ja toitainetevaru vähenemine mullas Ebaühtlane mullasoolsus Slide 9 Koosluse püsima jäämiseks peaks... ...säilima mullastiku tingimused ...jääma tegutsema inimfaktor ...kliima jääma samaks ...kasvatama samu taimi Slide 10
, . : 60% 14% - , 26% - . ( 4 2 ). . , , , , , , , , , ...1/4 , 70% . 50% . 1 . 10-15% 2 . , 30 ... , 1 30 , - , . - , , , . , , , , . , 10% . subtroopilised metsad arktilise vöötme metsad troopilised metsad parasvöötme metsad . , ; ; ; HELCOM HElCOM 1974 ( ). - ( ). 1980 . , , , , , , , , : , , . , . , , . , . " » " ", . " » . . , - , , , (Maritime Committee), (Combatting Committee), (Environmental Committee), (Technological Committee) ,
Kokku umbes 30004000 liiki. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral. 3.-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi-, aprikoosi-, virsiku-, ja mandlipuu, küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi (vaarikas, murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga
Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud Maismaaökosüsteemid Tundra (arktiline, alpiinne) Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid.
liike o tundra, taiga, lehtmets, põõsastikud, rohtla, kõrb, savann, vihmamets Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. · Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets, troopiline lehtmets, troopiline vihmamets · Maismaa keskmisest suurema biomassiga bioomid: taiga, pv lehtmets, pv vihmamets, tr lehtmets, tr vihmamets Päikese energia muutus laiuskraaditi. Ekvaatori piirkonnas on Päikese energia tugevam. Samuti on temperatuur suurem Lõuna-Aafrikas. Bioome määrab päikesekiirguse või soojuse hulk pinnaühiku kohta. Mida pooluste suunas, seda väiksemaks läheb päikese intensiivsus.
Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: parim põllumuld on liivsavilõimisega Happesus: pH tase 57 olenevalt kultuurist Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA VAID INIMESE KAASABIL! KOOSLUSE PÜSIMISEKS PEAKS... jääma tegutsema inimfaktor (väetamine, putukatõrje jne) säilima klimaatilised tingimused (piisavalt sademeid ja päikesevalgust)
RHB I Karpkala Cyprinus carpio Karpkala Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda (Cyprinidae ) ja omanimelisse perekonda (Cyprinus ) Levik Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi, Ida- ja Kagu-Aasia Karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme Eestisse toodi karpkala aastal 1893 Karpkala levik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala elupaik Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid
Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub 13-14º-st põhjapiiril kuni 18-Ig-ni lõunapiiril. Külmavaba periood kestab põhjapiiril 75-90 päeva, lõunapiiril 100-120 päeva.
· Allogeensed- ökosüsteemi välistegurite muutstest BIOSFÄÄR-MAA (elukeskkond) Bioomid e. makroökosüsteemid- geograafiliselt piiritletevad alad mingi kliimavööndi piirides või jaotatakse eluvormide jm. näitajate järgi. Bioome · Tundra · Kõrb: liiva,-savi,-ja kivikõrbed · Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne · Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton
Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Maakera metsavarud Ökoloogia seisukohalt valmistab kõige suuremat muret troopiliste metsade laiaulatuslik hävitamine. Meile igapäevasem on paras ja arktilise e külmavöötme metsade muutumine liigivaeseteks majandusmetsadeks ning nende järk-järguline allakäik, mida muude põhjuste hulgas tingib ka õhusaaste
Vahemere ja India Ookeani vahel (mõnevõrra hiljem tekkis Kesk-Ameerika sild). 2.)Fundamentaalselt erinev on floora (ka fauna) polaarvöötmes ja külmas parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral. Külmaveeline elustik on arenenud Phanerosoikumis 3 jääaja jooksul, st. viimase 600 miljoni aasta jooksul. Jääajad on olnud suhteliselt lühiajalised, kestnud jämedalt võttes igaüks200 miljonit aastat. Tänapäevane polar- ja külma parasvöötme fütobentos on täiesti erinev põhja- ja lõunapoolkeral, sest nad on arenenud ajal, mil nad olid täielikult teineteisest eraldatud soojaveelise troopikavööndiga. Bentos nimetatud vööndites kujunes viimasel kliimamuutuste ajajärgul, mis algas Tertsiaaris. 3.) Bentos on sarnane ja ühetaoline kogu lõunapoolkera külmas parasvöötmes. Üheks põhjuseks ühine levikutee läänetuulte hoovusega (West Wind Drift), teiseks rohkete saarestike ühine ajalugu. 4
Arengumaades on maa 3 – 4% inimeste käes. Rahakultuuride (kohv, kakao, tee ) asemel peaks kasvatama enam toidukultuure. Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine: 28% hukkunud muldadest tingitud valedest harimisviisidest, ülekarjatamisest, metsade raiest. Väetised ja rasked masinad rikuvad muldi. Arvatakse, et 1/6 kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Metsaprobleemid. 1. Ökoloogilisest seisukohast on suurim mure troopiliste vihmametsade hävimine. 2. Meile arusaadavam on parasvöötme metsade muutumine liigivaesteks majandusmetsadeks,nende allakäik koos õhusaaste mõjuga. 3. Metsade häving on kestnud umbes 200 aastat, eriti kiire viimase 50 aasta jooksul. 4. Kõige enam metsi hävitatakse Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Aafrika “sarve” alal. Hävitamine ka Siberis, Alaskas, Kanada põhjaosas. Vanasti oli 6 miljardit ha metsi Järel praegu 5 miljardit ha metsi Pindalaliselt on troopilisi vihmametsi 52%, subtroopilisi metsi
Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate sooldumine . Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda. 40. Miks on muld oluline elusale loodusele? Mulla ja inimese suhted
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled?
E T A A M tornaado Tornaado keeris Miami kohal M A A T E A D U S Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esinev tugev M madalrõhuala, millega kaanevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused A A Enamasti formeruvad sooja ookeani vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. T E A D U S M A A T E A D U S wikipedia M A A T E A D U S wikipedia Ilmakaart troopilise tsükloniga M A A T E A D
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade
Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale. Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kaheksateistkümneks haldusüksuseks, millest administratiivne keskus on Skien.
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ITAALIA Referaat Tallinn 2009 Sisukord Itaalia ..........................................................................................................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus.........................................................................................................
ligi 130 000 km2 aastas Iga hektar troopilist metsa on unikaalne ja kordumatu bioloogiline mitmekesisus Irooniline on see, et metsade taastamine ja suurendamine toimub põllumajanduse arvelt Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku suurenemist troopiliste metsade hävitamise tõttu, aga see ei taasta bioloogilist mitmekesisust või kliima stabiilsust Metsade vähenemist kujutatakse väga paljudes majandusmudelites Need kõik peavad tähtsaks metsade kaitset Enamik parasvöötme riike on mures oma ressursside vähenemise pärast Puidutöötlusfirmade poolt oli nö. Muresolek ka taktikaline käik. Nimelt oldi huvitatud odavast toormaterjalist Metsade tähtsus Tooraine ja energia Loodusliku mitmekesisuse hoidjad Kaitsevad maapinda, näiteks mulda ja vett Hoiavad kliimat Tagavad bioloogilise mitmekesisuse Toit ja küttepuud Ohud Lageraie võib põhjustada biosüsteemide ja liikide hukkumise Pinnase erosiooni Ökosüsteemide hävitamine
6. EESTIT MÕJUTAVAD ÕHUMASSID Eestit mõjutab viis erinevat õhumassi: 1.Parasvöötme mereline õhk on meie kõige sagedasem ilmakujundaja. Et see õhumass soojeneb suvel maismaa kohal kiiresti, siis tekivad rünkpilved, mis annavad palju sademeid. Tihti kaasneb sadudega äike ja tugev puhanguline, sageli tormiks paisuv tuul. 2. Arktiline mereline õhk toob Põhja-Jäämerelt jahedat niisket õhku, mis põhjustab tugevaid sajuhoogusid. 3. Parasvöötme mandriline õhk sajuhoogusid. Kujuneb meist ida pool Euraasia mandri kohal. Talvel toob ta kaasa tugevad külmalained. Suvel areneb selles õhumassis võimas rünkpilvitus, mis toob kaasa hoogsajud ja äikesed. 4. Troopiline mandriline õhk jõuab meieni suhteliselt harvem, tuues kaasa kuuma ja kuiva ilma. 5. Troopiline mereline õhk on soe ja väga niiske. Talvel toob ta kaasa sademetega pilvise ilma, esineb udud. Suvel põhjustab ta tugevaid sademeid, kõva tuult, äikeseid. 7
M Maailma kliimade jaotumise diagramm A niiskusreziimi järgi A T E A D Näide parasvöötme niiske U kliimaga ala veebilansist P = sademed; Ep potentsiaalne aurumine; S Ea tegelik aurumine; D niiskusvajak; G niiskusvaru; R vee liig (moodustab äravoolu) Thornthwaite'i kliimadiagrammid erinevate kliimatüüpide näitel: A - kõrb (d; Arizona); B - niiske kontinentaalne e. subhumiidne (sh, Nebraska); M
suurem kui ookeanilt. 4.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon, seda põhjustavad ja mõjutavad tegurid. Õhu liikumise üldskeem on järgmine: 1) Ekvaatori kohal intensiivse päikesekiirguse mõjul soojenev ja kerkiv õhk tekitab sinna madalrõhuala. Kerkinud õhk liigub ülemistes õhukihtides troopika suunas, muutub külmaks ja raskeks ning laskub 30-tel laiuskraadidel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. 2) Troopikast liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Kuna õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul, tekivad troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid 3) Läänetuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad troopika piirkondadest, kus paikneb kõrgrõhuala, 60º laiuskraadide suunas, kuhu kujuneb madalrõhuala. Kuna Coriolisi jõud kallutab õhku (põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule), muutub tuule suund vastavalt edela- ja loodesuunaliseks. 4)
kõige raskem lind. Veidi põhjapoolsema levilaga on välke'trapp (O. tetrax). Mõlemaid liike on eksikülalistena tabatud ka Eestis. Aafrika, India ja Austraalia kõige suurem ja ilusam traplane on hiidtrapp (Choriotis kori). Tait (Gallinula chloropus) elutseb mageveekogudel kõikidel mandritel peale Austraalia ja Uus-Meremaa. Lauk ehk vesikana (Fulica atra) Põhja Euroopa populatsioon rändab oktoobrikuus lõinasse ja naaseb pesitsuspaika aprillis. Põhja-Aafrikast läbi parasvöötme Euroopani, kuni Siberi idaosa, Jaapani, Hiina, Kagu-Aasia ja Indiani. Esineb samuti Uus-Guineal ja Austraalias. Väikehuigu leviala peamiselt Euroopa idapool, kohati ka Kesk-Euroopas. Aasias jäävad tema pesitsusalad läänepoolsematele aladele. Talvituma rändavad väikehuigud Aafrikasse ja lõunapoolsematele Aasia aladele. 2.2. Iseloomulikud tunnused Kurelised on suured pikkade jalgade ja pika kaelaga linnud. Erandina on kureliste seas ka
Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus – organismide kooselu vorm Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega, nt tiik, raba Bioom – ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum, nt tundra, taiga, parasvöötme okasmetsad 3. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI – Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 5. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel?
lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks kasvama) Aastal 2000 FAO andmetel · 33% boreaalsed metsad · 11% parasvöötme metsad · 9% subtroopilised metsad · 47 % troopilised metsad Boreaalne mets e. taiga · Ca 70. Ja 50. Põhjalaiuskraadide vahel · Katab maismaast 11% 2/3 siberist · Vegetatsiooniperiood _ 3-6 kuud · Sademed : 250-500 mm/a · Mullad : happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; · Leetumine · Kontinentaalses osas igikelts, mis sulatab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillutatult, metsakõdu lagunemiseks keskm. 100 aastat
Eesti kliima Nimeta atmosfääri mõjutsentrid ? Paiknemine parasvöötme läänetuulte vööndis .Atmosfääri mõjutsentrid: Islandi M (talvel), Assoori K (suvel), Siberi K (talvel, Vojeikovi telg), Grööni K (talvel), Vahemere M (talv). Aktiivne tsüklonaalne tegevus: aastas keskmiselt 132 tsüklonit või nende lohku ja 65 antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed:
kuivendamine tõstab CO2 hulka õhus (ENVIR. 2009). Isegi väiksed muutused temperatuuris ja sademete ajalises jaotumises võivad mõjutada koosluseid ja liike, näiteks loomade ja taimede paljunemistsükleid, levila või koosluste tulekindlust jne. Märgata on muutuseid linnu-, taime- ja putukaliikide levikus ning paljunemisperioodi nihkumist varasemale ajale. Paljud liigid ei suuda levida soojenemisest tingitud parasvöötme pooluste suunas nihkumisega samas tempos ning võivad välja surra (ENVIR. 2009). Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja polaarjää sulamine, merevee taseme tõus, taimede varasem õitsemine, kevade varasem saabumine, liikide levila nihkumine ja populatsioonide arvukuse vähenemine (ENVIR. 2009). 2.3. Loodusressursside ülekasutamine Ületarbimine on toimunud juba alates 1980. aastatest ning olukord muutub järjest hullemaks.
Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Ökosüsteem – on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, kooslus + eluta keskkond Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. JOONIS!!!! Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad)
Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri, vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (pilved, udud). Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline õhumass (soe ja kuiv/niiske) Parasvöötme õhumass (soe/külm ja niiske/kuiv) Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) (külm ja kuiv). Termodünaamiline soe, külm. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid.Mandrilised ehk kontinentaalsed õhumassid; Mereline ehk maritiimne õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad
Valgesaba-okassiga(Hystrix indica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond: Okassigalased (Hystricidae) Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf.
hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne idanemistemperatuur 18...25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat)
ning millega paljud liigid ei suuda kaasa minna. Inimese mõju pidurdades saab loodusmaastiku, kus muutused kulgevad ajapikku ning liikide tulevik on kindlam. Autori arvates on sellist maistut säilitada tänapäeval raske, kui mitte võimatu. Looduslik tähendab ju ka muistseid põlenguid või tohutuid üleujutusi, torme ja taude. Praegustele kaitsealadele koondatud põliskooslused on aga tihti nii pisikesed, et stiihia hävitaks need ainsa korraga, seepärast on nüüdisaegne parasvöötme reservaat pigem hoolikalt hoitav konserv, mille säilimisaega keegi täpselt ei tea. Minu arust on autor väga selgesti toonud välja maastiku olemuse ja selline käsitlus sobiks maastikuhooldajatele. Ma olen autoriga nõus ning arvan, et kui inimesed vähem loodust mõjutaksid, siis oleks meil rohkem looduslikku maastikku, mida hoida. Autorite maastikukäsitlustes on palju sarnasusi. Näiteks on paljud autorid ühelmeelel, et maastik on kui vaateväli, ning see muutub pidevalt
Tegelikult võib kuldking kehvades tingimustes rida aastaid vastu panna ka ilma õisi näitamata ja hea hoolduse korral taasõilmitseda. Ehkki kuldkinga leidub hajusalt üle Eesti, on isendirohkemad populatsioonid Lääne-Eestis ja Läänesaartel ning Järva- ja Jõgevamaal, kus üheskoos võib kasvada tuhandeid kuldkingi. Need on selle liigi ühed suurimad populatsioonid kogu levila ulatuses. Looduskaitse Kaunis kuldking oli esimene parasvöötme orhidee, mis võeti kaitse alla. Kaunis kuldking kuulub III kategooria kaitsealustesse liikidesse. III kategooriasse kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mida kaitstakse selleks, et vältida nende hääbumist."Hävimisohtu sattunud liikide kasvukohti ja elupaiku hoitakse kaitse all. Samal ajal püütakse uurida, kuidas nende liikide paljunemist soodustada. Peamiselt ohustab seda liiki ennekõike inimene õite noppimine, taimede väljakaevamine,
vesi on pinnases pidevalt tahkes olekus ja vedelat vett leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja. parasavöötme metsad, mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes metsades on perioode, kus vedelikuga perioodid on napid. rohumaad nemad levivad troopika vöötmete kuivemates piirkondades. Rohumaadel on erimaades eri nimed: preeriad ameerikas, stepid
soe. Õhuvoolude edasi liikumist sisemaale takistab Skandinaavia mäestik. Niisked õhumassid ei suuda ületada mäeharjasid ning langevad sademetena alla. Ranniku alal keskmiselt 500 - 1000mm aastas. (Suur Maailma Atlas) Mägedes vahel kuni 1500mm aastas. (Ratcliffe, 2006) Ka põhja poolne osa Lapimaast on merelisest kliimaga, ent sealne kliima on juba jahedam ja sademete vaesem, sest vastupidiselt ülejäänud Lapimaale, mis kuulub parasvöötme kliimavöötmesse, jääb põhja poole osa juba lähisarktilisse kliimavöötmesse. Põhja poolset ala eraldab sisemaast Hibiinide mäeahelik, mis püüab kinni õhumasse, mis tulevad Barentsi merelt. (Suur Maailma Atlas) Kontinentaalsel Lapimaal langeb sademeid suhteliselt ühtlaselt aastaringselt, vahel ületab talve periood ülejäänud aasta keskmist sedemete hulka. Aastakeskmine 300-500mm. Kuivemates kohtades kõigest 250mm. (Ratcliffe, 2006)