Sissejuhatus.................................................3 Põhikliimavöötmed...............................................4 Kliimavöötme mõju maale.....................................5 Kasutatud kirjandus....................................................6 Sissejuhatus Minu teema räägib kliimavöötmetest ja mõjust loodusele. PõhikliimavöötmedMaakeral on neli põhikliimavöödet. Need on ekvatoriaalne, troopiline, parasvöötme ja polaarne kliimavööde.Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Päike käib alati väga kõrgelt ja on väga soe. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud ja seepärast sajab palju. Päev ja öö on kogu aasta vältel enam-vähem ühepikkused.Aastaaegu ekvatoriaalses kliimas eristada ei saa. Ilm on pidevalt palav ja niiske. Kuu ja aasta keskmised temperatuurid on 26-28 kraadi sooja. Aasta sademetehulk on 1000-2000 mm ja kohati on isegi rohkem. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE:
pudedamaks MURENEMISE LIIGID FÜÜSIKALINE KEEMILINE Vee külmumine, jää Põhjus Vee lahustav sulamine, kivimi tegevus, saastunud osakeste paisumine õhk, happevihmad, ja kokkutõmbumine organismid (bakter) Puruneb, praguneb, Tagajärg Muutub keemiline koorub koostis, lagunemine Suur temperatuuri Kliima mõju Niiske, soe kõikumine, kuivus Kõrb, parasvöötme Kus esineb Vihmamets, savann põhjaosa, kõrgmäed või on ülekaalus Murenemise tähtsus Murenemisel..... .....kujuneb kõvade kivimite asemele vett ja õhku läbilaskev MUREND Murend on eelduseks mulla kujunemisele ja taimede kasvule Eeltingimus setete kujunemiseks Rusukuhik Murenemine..... .....Sardiinidel ......karstialal Hiinas Nt. jäätumisel paisuv vesi võib avaldada lõhe- pinnale 1 ruutsentimeetri
Rahvaarv:21,7 milj. Pealinn:Bukarest Pealinna elanike arv:2,1 milj. Keel:Rumeenia,Ungari Raha ühik:Leu (RON) Sümbolid:Rahvuslill on koerkibuvits. Geograafiline asend Rumeenia asub Musta mere läänerannikul, Euraasia mandri lääneosas. Naaberriikideks on lõuna poolt Bulgaaria, põhja poolt Ukraina, ida poolt Cshisinau ja ida poolt Ungari. Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala. Loodusvaradest on Rumeenias levinumad: nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Rahvastik 90% on rumeenlased ja 7% ungarlased. Lisaks neile elab Rumeenias sakslasi, mustlasi, ukrainlasi, juute, tatarlasi jt. Majandus Rumeenia on vaene ja korrumpeerunud riik. Eksport on üle poole Rumeenia majandusest ja import natuke alla poole.
Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. kliima Valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta maagaas kala sool lubjakivi kriit kivi kruus liiv Tuntumad vaatamisväärsused
suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest
porr tüvel. Kõik söövad puul elavaid ämblikke ja putukaid. Kohtades kus üht liiki elab vähem saab teine liik oma nišši laiendada, näide: Gotlandil ei ela tutt-tihaseid ja põhjatihaseid ja seal on must tihasel võimalik oma toidunišš laiendada tervele oksale Gild on rühm ühesugust toitu ühesugusel viisil kasutavaid loomaliike, olenemata nende süstemaatilisest kuuluvusest. Tekitab alati tugevat konkurentsi. 20) Millised on introduktsiooni ohud? Miks Põhja-Ameerika parasvöötme metsad on liigirikkamad kui Euroopa metsad? Introdutseeritud isendid ei pruugi oma uute keskkonnatingimustega kohaneda (kliima, konkurents, taimestik jne) ja võivad ilmaaegu hukkuda, nad võivad lüüa segamini juba pikka aega püsinud kohaliku ökosüsteemi tasakaalu seisundi, mis võib väljenduda kohalike liikide populatsioonide vähenemise, hävimise, liigse kasvu või mõne teise ebasoovitava ilminguna. Võib toimuda hübridiseerumine kohalike liikidega
Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, kõrgusega 328 meetrit, Podoolia kõrgustik, mille kõrgeim tipp Kamula on 472 meetrit, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik. Kliima Ukraina asub parasvöötme merelises kliimas. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100
Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis elavad valdavalt närilised, kuid sageli kohtab seal ka antiloope, rebaseid, sookurgi, kotkaid ja teisi linde. Kaukasuse mäestikus elavad kaljukitsed, kaukaasia hirved, mägikitsed, metssead,
Lääne- Euroopa maa, kus inimesed ühtegi kristlast märtriks toomata ristiusku pöörati. ● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851- Iirimaa suur nälg (kartulilehe- mädanik). Suri üle miljoni inimese. Britid ei aidanud, arvates, et nad ei tohi vabaturumajandusse sekkuda. Loodus ● Pinnamoelt on Iirimaa keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed (maa kõrgeim tipp on Carrantuohill, 1041m). ● Mereline parasvöötme kliima. ● Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar. Kliima ● Mereline parasvöötme kliima. ● Golfi hoovuste ja edelatuule mõjul on kliima ühtlane ja keskmine õhuto sarnane 4-16o. ● Temperatuur kukub alla nulli mitte väga
15. 0,5 90,31 90,94 81,55 92,41 88,53 9,7 90,3 16. 0,5 87,10 88,62 66,08 86,80 87,34 12,9 87,1 8. Kaardile on märgitud metsade levikuala. (osaülesanne 17) Mis tüüpi metsad kasvavad kaardil A-ga tähistatud piirkonnas? Õige vastus märkige X-ga. A. X parasvöötme okasmets B. parasvöötme lehtmets C. kuiv lähistroopiline mets D. niiske lähistroopiline mets E. ekvatoriaalne vihmamets Sagedasemad eksimused: väärvastusena
TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................
Avalikus supelrannas viibimine on tasuta. Sood,rabad Soid ja rabasid on Paide vallas palju, neist üks müstilisemaid oma iidsete pärnadega kaetud rabasaartega on Iiripillisaare raba. Koos Plaamandisaare raba, Mustla, Epu, Prääma soo ja veel paljude Paide vallast juba välja jäävate rabadega asub Iiripilli EpuKakerdi soostikus, mis kuulub Eesti kolme suurima sooala hulka. Kliima Klimaatiliselt kuulub Paide vald sarnaselt ülejäänud Eestiga parasvöötme atlantis- kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650 mm,lumikatte paksust 120-130 päeva, valdavad on lõuna-edelatuuled. Pinnavesi, põhjavesi Tarbjal asub 19,6 hektari suurune tehisjärv.Järv rajati 1979. aastal Pärnu jõele. Kalastiku koosseisult on seal esindatud särg, ahven, haug, vähesemal määral latikas ja koha.Järve
Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulg...
Rahvastiku tihedus: 29,0 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister: Andrus Ansip Iseseisvus: 24. veebruaril 1918 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg ROK-i kood: EST Telefonikood: 372 (Eesti asukoht Euroopas joonis 1) joonis1: 4 Loodus Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500
2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud. Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. Kalavarud Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kõrbestumine Koostajad Rühm: Tallinn 2008 Kõrbestumine «Kõrbestumine on kujunenud globaalseks probleemiks, mis mõjutab kõiki inimesi,» kinnitas ÜRO ülikooli veeakadeemia asedirektor ja 95 riigist pärineva 1360 teadlase tööd hõlmava ettekande juhtivautor Zafar Adeel. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi ning tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikj...
toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad koevad igal aastal kuni 40 000 marjatera. Mari langeb mere põhja, kuid uusi heeringaid koorub tegelikult väga vähe, sest suurem osa marjast langeb kiskjatele söögiks. Munast koorunud heeringas on kala, kes hakkab kohe ülespoole ujuma. Viimastel aastatel on püütud nii palju, et nende arvukus kahaneb kiiresti. Iseloomustus
melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas · Puhmikud-maasikas · Ronitaimed- viljapuu
Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA-s kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. 2.4. MINERAALSED VARAD
väinaga. 6 4. KLIIMA Arvestades Norra asukohta, on sealne kliima suhteliselt mahe. Ta on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduv Põhja Atlandi (Golfi) hoovus. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja - Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning
Sobiva kasvukoha leidmisel on oluline teada, et sõnajalad kardavad tõmbetuult. (Rünk, 1999) 2.2. Temperatuur Kai Rünk (1999) kirjutab, et toasõnajalad saab liigitada temperatuurivajaduse järgi kolme rühma: 1. troopilised sõnajalad vajavad suvel 20-24 ºC, talvel 16-20 ºC; 2. troopika jahedamatest piirkondadest ja lähistroopikas pärit sõnajalad vajavad suvel 16-22 ºC, talvel 13-15 ºC; 3. osale lähistroopikast ja parasvöötme lõunaosast pärit sõnajalgadele piisab, kui temperatuur on üle 7 ºC (talvel 7-12 ºC). Neid võib suvel rõdul või aias kasvatada. 2.3. Niiskus Sõnajalgadele on väga oluline õhu- ja mullaniiskus. Keskküttega ruumides on talvel õhuniiskus tihti vaid 30-40 %, siis muutuvad lehetipud ja -servad pruuniks. Enamusele sõnajalgadest meeldib üle 60 % õhuniiskus, seetõttu tuleks muuta taimede ümbruse õhk 6 niiskemaks
Pinnase erosiooni ehk ärakannet põhjustavad: Sademed Vooluvesi Tuul Uhutakse ära viljakas kiht tugevam erosioon esineb troopikas, nõrgem parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Erosiooniprobleeme soodustavad: Liigkarjatamine, metsade hävitamine, väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1-aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada.
ning enamuse aja aastast ka lumega. Tipukraatrile ronimine on lihtne ja populaarne, kuigi see on ohtlik ning hirmutav vulkaanilise tegevuse ajal. Kliima Itaalia asub vahemerelises, lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Suvi on siin harilikult kuum ja kuiv, talv aga vihmane. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on 7 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest
kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed. Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel tuleb olla tähelepnaelik, sest üleküpsetatult lähevad nad krimpsu ja vintskek ning liiga kaua keedes pehmeks ja tainjaks. Auster Troopilistes ja parasvöötme meredes elava austri maitset hinnatakse väga kõrgelt. Austrid on lihavad ning nende läikiv liha võib olla hallikas, pärlhall ja beez-isegi rohekas, kui auster on toitunud vetikatest. Austrid on lamedad või õõnsad, Euroopas tuntakse peamiselt lamedaid austreid. Inimesed on austreid söönud juba ammustest aegadest peale. Kuna neid on lihtne kasvatada, on seda tehtud juba rohkem kui 2000 aastat. Vanasti öeldi, et austreid
Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad. Itaalia asub keskaegkonna ja uusaegkonna (alpi) kurrutuste piirkonnas. 3.2 Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28C° / +2-8 C°, Rooma +25-30C° / +5-11C° ning Napoli +18-29C° / +7-13C°. Põhja-Itaalias, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõni kord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk - 1520mm. Suvi toob endaga kaasa la bora (kuum tuul lõunast), mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Sahara kõrbest pärit kuivad tuuled toovad endaga kuumust ja liivatolmu. 3.3 Loodusvarad
lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaaviasaagad nimetavad maad Eistland'iks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. Topograafia Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu(144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500
Keskmine esinemissagedus on 3-5 uut juhtu 1000 elusalt sündinu kohta. Soomes esineb tsöliaakiat aga keskmiselt 1%-l elanikkonnast. Eestis on aastatel 1990-2000 tsöliaakiat diagnoositud 0,4 uut juhtu 1000 elusalt sündinu kohta, mis on aga ligikaudu 10 korda harvem kui paljudes Euroopa maades. Tsöliaakia erineva esinemissageduse põhjus on veel selgusetu, kuid üheks põhjuseks peetakse erinevaid toitumistavasid. Tsöliaakia on parasvöötme elanike haigus, mida pole kirjeldatud negriidse ja mongoloidse rassi esindjatel. Viimased eelistavad toiduks riisi, hirssi ja maisi, mis ei sisalda tsöliaakiat põhjustavaid kahjulikke valke.Tsöliaakia esinemissagedus eri rahvaste hulgas on erinev. Neil, kelle põhitoiduks on riis või mais, esineb tsöliaakiat haruharva. Kõige suurem diagnoositud tsöliaakia esinemissagedus on Soomes 2% elanikkonnast ja arvatakse, et Eestis on see 1%. Kui tihti peab tsöliaakiahaigeid kontrollima?
Ei tohi olla nätske või soine. Viinamari on viinapuu mahlakas, suhkru- ja vitamiinirohke vili. Viinamarjuu süüakse nii värskelt kui ka kuivatatult (vt rosin), suurem osa saagist töödeldakse mahlaks ja Veiniks. Viinapuulehti kasutatakse Kreeka rahvusroa dolmades tegemiseks, mis on riisiseguga täidetud viinamarjalehed. Samalaadset toitu pakub ka kaukaasia köök. Kaubanduses müüakse peamiselt konservitud ja hapendatud viinapuulehti. Viinapuu on parasvöötme lõunapoolsete alade ja lähistroopika taim. Mõnd külmakindlamat ja varavalmivat viinamarjasorti saab kasvatada ka Eestis tuulevarjulises kohas ja kasvuhoones. Eestis on üldtuntum harilik metsviinapuu; selle iluronitaime tumesinised marjad pole söödavad. (http://nammy.pbwiki.com/Viinamari) 19 3. Retseptid Minutijäätis 400g aedmaasikat 1.25 dl suhksuhkrut 2 dl sidrunimahla
liitumisi. Gondwana hiidmanner, mis ajastu alguses oli ekvatoriaalse asendiga ja ulatus võrdselt nii põhja- kui ka lõunapoolekerale, nihkus ajastu jooksul lõuna poole, jõudes Kambriumi lõpuks otsapidi lõunapooluseni. Ediacara ajastul iseseisvunud Laurentia, Baltica, Siberi ja Kasahstani ürgmandrid hakkasid lahknema ja liikusid jõudsalt põhja poole, ekvaatori suunas. Ainult Baltika takerdus lõunakülmvöötme ning parasvöötme piirimail, hakates seal ringlema ja pöörlema Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul, umbes 514 Ma (www.scotese.com) Elustik Soolsuse tõus ja muud keskkonnamuutused lõid eeldused selleks, et organismid hakkasid endile mineraalset väliskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem lisandus fosfaataine ja veelgi hiljem lubiaine. Kambriumis ilmusid järgmised
30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli. Oma teel jugavool lookleb nii horisontaalselt (põhjast lõunasse) kui ka vertikaalselt (üles-alla) ja ühtlastab maakera temperatuuri. Jugavoolude looked määravad tsükloonite ja antitsükloonite liikumise ja paiknemise. Jugavooluga seostuvad parasvöötme tsüklonid tekitavad iga aasta suuri purustusi. Jugavoolu kursimuutuse tõttu on oodata pikemaid ning intensiivsemaid kuivaperioode Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides ning Vahemere ääres paiknevates riikides, sest jugavooluga kaasnevad sademed sajavad maha põhjapoolsematel aladel. Allikas : http://et.wikipedia.org/wiki/Jugavool - 44 - EUROOPA KLIIMA MUUTUSED JA INIMESE TERVIS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
