Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad inimesed põldu harida (nisu, mais, soja) ning loomakarja pidada. Okas- ja lehtmetsas saavad inimesed puid raiuda. 1. Nimeta ja näita kaardil Vahemere maid. Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Türgi. 2. Kirjelda ja näita kaardil Vahemerelise taimkatte levikuala. Hispaania, Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Lääne- Türgi, Põhja- Aafrika (Atlase mäed). 3. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal lähistroopilist kliimat või mõne selles...
Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maaparandustöid, kuna kliima on hea, mis annab piisavalt niiskust. Taani kliima on heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Aasta keskmine sademete hulk idas on 600mm ja läänes 800mm. Vihmaseid päevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sajab septembris, oktoobris ja novembris. Temperatuur ei ületa 26 kraadi. Talved on lumevaesed ning soojad. Suved see eest aga vihmased ja jahedad. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikum ja olulisem majanduharu. Üle poole pindalast on põllumaa all ning paremad põllud asuvad kesk-ja idaosas....
Kontrolltöö Maailma Metsad 1)Mis tähtsus on metsadel? 2)Nimeta 3 suurima metsamaa pindalaga riiki maailmas ja Euroopas. 3)Kirjelda ekvatoriaalseid vihmametsi. 4)Miks vihmametsade pindala kahaneb? 5)Kirjelda parasvöötme okasmetsi. 6)Kuidas majandatakse okasmetsi? 7)Mis vahe on arengumaade ja arenenud riikide puiduekspordis? 8)Miks metsade pindala väheneb? Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja...
tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes?...
10ºC; 300...500 mm/a, Islandil 800), paras- (suurem osa; läänetuuled; jaguneb mereliseks (Island, Briti, Prantsusmaa jne; soe talv 5...7ºC, jahe suvi 15...16ºC; 750...1000 mm/a, mägedes enam) ja paraskontinentaalseks (suved soojemad 23...26ºC, talved külmemad 5...-8ºC; 150...400 mm/a, enamik suvel)) ja lähistroopilise (lõuna pool Püreneesid, Alpe ja Balkani ps. mäestike; talvel parasvöötme 4...10ºC, suvel troopiline õhk 24...26ºC; 400...500 mm/a, sügisel ja talvel) vöötme piires. Asend (36º...82ºpl) ning Atlandi o lähedus peam. ilmakujundajateks. Atlandi o vahetu mõju on väike, mida enam põhja poole, seda tugevam on P-Atlandi sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º...40ºpl, toodab kuiva ja sooja...
Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes . Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste lehtede kaenlast väljuvad pikad paeljad võsundid....
Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel soe ja suvel jahe, ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal, ilm on peamiselt pilves ja sajune. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja...
Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saa...
Lääne Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur 10 kuni 15, madalaim kuni 27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °Cni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400650mm. Ida Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline,...
Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema....
See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid(veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt) Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Arktiline õhk on külm ja kuiv, see on kujunenud Põhja- Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel soe ja suvel jahe, ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal, ilm on peamiselt pilves ja sajune. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline mereline õhk on soe ja niiske, kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis, pilvi ei teki ja sademeid pole. Troopiline...
Sellest 31,7% on põlde ja 63,4% rohumaid. Looduslik rohumaa (nn kare karjamaa rough pastures) on ülekaalus mägialadel. Maaharimiseks sobib rohkem riigi lõuna- ja idaosa, mille pinnamood on lainjas tasandik. Mägine põhja- ja lääneosa sobib pigem lambakasvatuseks; mägedes on põlluharimiseks tingimused raskendatud ega tasu majanduslikult end ära. Suurbritannia kuulub mõõduka parasvöötme kliimaga alasse. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1...
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine,...
(väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad...
sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 17. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei...
Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal peamine osa maailma tarbepuidust 2. Parasvöötme leht ja segamets. aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tõttu oluliselt vähenenud pindalaga tootlikud (aastane juurdekasv 510 m³/ha) liigiliselt mitmekesised...
Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur 10 kuni 15, madalaim kuni 27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °C-ni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida- Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400 650mm. Ida- Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline, Lõuna- Hiina mere rannikul lühikese sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima...
3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad...
Metsamajandus Maailma metsarikkamad piirkonnad Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus m...
Hoolimata rikkalikust uraanivarust (umbes 80% kogu Euroopa omast), on Roostil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Rootsi hakkab siis elektrienergiat ostma Saksamaalt, osa ostetavast energiast töödeldakse tuumajaamdes. Kliima Rootsis on parasvöötme kliima. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega talv, kevad, suvi ja sügis. Võttes arvesse riigi koordinaate (samad mis Gröönimaal või Siberis) on Roostis soodne kliima tänu merele. Suur ulatus põhjast lõunasse põhjustab olulisi kliima erinevusi, kuid mere (eriti Golfi hoovuse) 7...