muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asustustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. (biootilistest tegurid: parasiitlus, kisklus ja konkurents). Populatsiooni vanuseline struktuur: Kasvav populatsioon, Püsiv populatsioon, Kahanev populatsioon. 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias Parasitism – üks organism (parasiit) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Parasiit kurnab peremeest kuid tavaliselt ei tapa teda. Kisklus – üks loom (kiskja) sööb teisi loomi (saakloomi). Saakloomade populatsiooni arvukuse tõustes tõuseb tavaliselt ka kiskjate populatsiooni suurus, mis viib mõne aja möödudes taas saakloomade populatsiooni arvukuse vähenemiseni.
Eukarüootse raku päritolu teooriad: Seeriaviisilise endosümbioosi idee, synthropic hypothesis, (kaks endosümbioosi juhust arhe + G- bakter, seejärel mt eellane), Vesiniku hüpotees, hydrogen hypothesis, (üks endosümbioosi juhus arhe + mt eellane). Plastiidide teke endosümbioosi käigus: tsüanobakteri ja eukarüoodi primaarne endosümbioos, seejärel puna-, rohe- ja liitvetikad, siis sekundaarne endosümbioos eukarüoodiga, mõnel juhul ka tertsiaarne endosümbioos, parasitism, fotosünteesivõime kaotus. 27. Eukarüootide genoomide evolutsiooni eripärad. Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikatsioonide teel: Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed, Selgroogsete evolutsioonis toimunud ürgsed tetraploidiseerumised kahe duplitseerumise tagajärjel (2R hüpotees, Ohno 1993). Paljud Drosophila geenid ja geeniklastrid esinevad selgroogsetel 3-4 ekvivalentse klastrina (Hox, MHC jne
Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, väledad jalad. Kiskjaid klassifitseeritakse: Karnivooridliha söövad loomad Omnivooridkõigesööjad Spetsialistidainult ühte saagitüüpi või toitainet kasutav liik (paljud parasiidid). Generalistidpeamiselt segatoiduline liik (rändrott) o parasitism, eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugilinetoitub teise organismi peremehekehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + - - 0 Parasiit kasutab peremeest kas: ajutiseltfakultatiivne (voodilutikas, kirp)
Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.) 9. Parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest Parasitism: nt linnuroni (Ligula intestinalis) vageltang särjes. Kommensialism: karevetika puhmastes elavad kirpvähid. Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil). 10. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal tem...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
organismid on omakorda toiduks teistele loomadele, need omakorda kolmandatele. Kultuurtaimede korral moodustavad esimese kontsentri peamiselt kahjurid, teise kasurid (kahjurite hävitajad) , kolmanda kahjurid (kasurite hävitajad). Troofiliste rühmade vaheliste seoste uurimine. Biotsönoosi koosseisu jaotamine loomade toitumisviisi ja taimede toidukskasutatavuse järgi. Saadud rühmad ühendatakse toiduahelate võrguks. Mükotrofism ja parasitism. Mükotrofism on toitainete omastamine seente vahendusel. See on maismaataimedele väga omane. Obligatoorsete mükotroofide kogu elu on seotud seemeniitide sümbioosiga. Enamasti on see suhe vastastikku kasulik. Seened saavad süsivesikuid, taimed vett ja lahustunud aineid. Raske on otsustada, millal mõlemale kasulik sümbioos asendub parasitismiga ainult ühele poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine osa vett ja toitaineid
Milliseid tulemusi võib sellest oodata? Pilet 16 1.organismidevahelised suhted. Sümbioos. Kommensalism. Konkurents. Kisklus. Herbivooria. Organismid võivad mõjutada üksteist. Sümbioos kahe organismi kooselu vorm ja mõlemad organismid on üksteisele kasulikud. (mükoriisa, seenehüüfid + vetikad = samblik) Kommensalism organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele neutraalne (algloomad soolestikus) Parasitism kahe organismi kooseluvorm, mis on ühele kasulik teisele kahjulik (verd imevad putukad, paeluss organismis) Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Saagiks on nõrgad ja haiged loomad. (hunt sööb jänest) Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikune territooriumi kooseluvorm (2 puud ühel maa-alal, 2 koera emase pärast) Herbivooria taimetoitlus. Loomad kes söövad taimi. (jänesed) 2.biogeneetiline reegel.
mustana vähemalt kesksuveni ( Pimedas harimine - paljud seemned vajavad idanemiseks valgusimpulssi, võib ka hetkest piisata ( Kiiritamine (kvartslambiga, radioaktiivne ladude kiiritamine, isasputukate kiiritamine) Bioloogiline tõrje - otsene Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! · Elusorganismide omavaheliste suhete ära kasutamisel · Sümbioos, röövkooselu, parasitism Vaenlaste esinemist saab soodustada Vaenlasi saab kunstlikes tingimustes paljundada · Teised organismid: Parasiitsed nematoodid, röövlestad, kiilassilmad, pahksääsed, munakireslased, enkarsia, kõrvalkultuurid · oligofaagsed taimtoidulised putukad, mikroorganismid · Feromoonid/kairomoonid (atraktandid/repellendid) · Taimeekstraktid OTSENE TÕRJE Keemiline tõrje immuunsus
· eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär
hapniku tarvidus). Tänapäeval PHT5 (5 päeval nädalas määrati hapnikuhulk). Kuna hapniku kontsentratsioon pole vees just kuigi kõrge, siis peavad vees elavad organismid ise kuidagi püüdma oma ümbruses kontsentratsiooni tõsta. Kalad vehivad esimeste uimedega, viburitega organismid kasutavad ühte viburit samuti veekeerise tekitamiseks. Organismid, kui toiduressursid. Troofilised teed: 1) Lagunemine. Surnud organism muutub toiduressursiks lagundajatele. 2) Parasitism. Peremees on elu, kuid teda juba kasutatakse ära kui ressurssi. Parasiit tavaliselt ei tapa oma peremeest. 3) Röövtoitumine. Toiduobjekt tapetakse ja süüakse ära. Konsumendid on need, kes kasutavad teisi organisme oma toiduks. Konsumendid võivad olla ntks polüfaagid (mitmekesise toiduvalikuga loomad). Konsument võib spetsialiseerud ühele liigile või väga kitsale liikide grupile monofaagid (ntks vaarikatest toituv puuviljakärbes). Mida suurem on
Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. Sümbioos vastastikku kasulik kooselu. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele kasulik, teisele neutraalne. N inimese soolestikus elavad bakterid. Parasitism erinevat liikide kooseluvorm, mis ühele osapoolele kasuli, teisele kahjulik Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Herbifooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm Troofilised tasemed: produtsendid > I astme tarbijad (rohusööjad) > II astme tarbijad (kõigesööjad) > III astme tarbijad (lihasööjad)
· eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär
Sellest kooselust kasu saajad on parasiidid. Sääsed, kirbud, täid. Parasitismi nimetatakse ka nugiluseks. See on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit ehk nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel (laiuss) ning kahjustab teda. Põhjustab nakkushaigusi, (infektsioonhaigused) ja vaevusi. Parasitism võib olla kas: 1) fakultatiivne; 2) oblikaatne. Obligaatse parasitismi korral on kumbki organism sellega kohastunud. Parasiidil on taandarenenud liikumis, seede, ja meeleelundid, nad on suure viljakusega. Peremees on vajalike tõrjeviisidega näit. linnud ja liivavannid, suslikud söövad pujusid. Parasitismi liike on veel väga palju, kuid kõiki ei ole vajalik käsitleda, nähtuse olemus peaks selge olema. 1.2 Organismid Kisklus, röövlus, episitism, predatsioon.
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Väikestes kogustes leidub teda ka pihlaka marjades. 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valgulagundajad arenevad koos intensiivsemalt)
Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N
organiemide vahelised suhted Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme[1]. Biosüsteemideks võivad olla näiteks rakud, organismid, kooslused.Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar
Need jagunevad: Toopilised - vastastikused suhted kooselunemise töttu Troofilised - vastastikused suhted toitumise pinnal Generatiivsed - paljunemise pinnal Liigisisesteks teguriteks on: Kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus) Võitlus (parem asukoht, rohkem toitu jms) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures Liikide vahelised tegurid: Võitlus toitumise pinnal - toiduahel Parasitism, konkurents, sümbioos, mutualism (tolmeldamine) Antropogeensed tegurid: otsene mõju - vahetu toime elusale o Kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalastamine) o Viljelemine ja kodustamine o Introduktsioon ja aklimatsioon - organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem pole olnud o Selektsioon ehk valikarendus Kaudne mõju - abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi -
moodustada hiigelsuuri karju. Kisklus Kisklus e röövlus on toitumissuhe, milles üks loom sööb teist looma ja tapab selle. Teistest loomadest toituvaid loomi nimetatakse röövloomadeks. Selleks, et toitu saada, peavad nad kinni püüdma ja tapma teisi loomi - saakloomi. Röövloomad vähendavad saakloomade arvukust oma elupaigas, nt metskitsed võivad langeda huntide roaks. Parasitism Mitmesugused organismid elavad teiste arvel ja tekitavad neile kahju. Parasitism on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, kuid tavaliselt ei hävita, sest siis kaoks tal ära toiduallikas. Näiteks viljalutikas on taimeparasiit, kes toitub taimemahlast. Konkurents Organismid vajavad eluks toitu, eluruumi, sigimispartnerit jms, kuid kõike seda ei jätku kõigile lõputult. Kui organismid soovivad kasutada üht ja sama piiratud
Kasulik on paikneda konkurendist kaugel. Konkurentsi vähendamise üks meetod on spetsialiseerumine. Ei tasu konkureerida ressursi pärast mida tarbivad palju organismid. Seetõttu tarbitaksegi toidüks ära enamasti kõik mis kõlbab süüa. (tselluloos, ligniin). Konkurents on ka põhjus miks elavad organismid kohtades, kus on elüks väga minimaalsed võimalused. Näiteks süvaookeanis ja kõrbetes. 59. Organismide vastasmõjud: parasitism? Parasitism on suhte vorm, kus parasiit e. Nugiline saab kasu ja tema peremees kannatab. Hea parasiit ei tapa oma peremeest, kuna see on talle vajalik. Peremehe pinnal elavad parasiidid on eksoparasiidid ja peremehe sees elavad endoparasiidid. Parasiidid on enamasti väga kitsalt spetsialiseerunud (erinevad liigid erinevatel peremeesliikidel, erinevad liigid erinevates organites jne). Parasitoidiks nimetakse parasiiti, kelle nugimise tagajärjel peremeesorganism paratamatult sureb.
Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks. Elutingimused Vee soolsus on erinev. Tugev tuul. Õhk mere läheduses on niiske. Kliima on keskmisel soojem. Loomad läänemeres Kalad: räim, kilu, lest, tursk jne Siirdekalad: angerjas, lõhe, meriforell. Karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp. Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel. Linnud: kajakad, tiirud, kühmnokk-luik jne. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismidevaheline suhe, kus üks organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Voodilutikas on inimese tervist puudutav kahjur. Ta toitub inimese verest uneajal. Kirp on üks tuntumaid parasiite inimese elus.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
Russian philology The meaning of the word "philology" is "love for word". This is love that unites teachers and researchers of modern and Classical languages and literature, interpreters and diplomats, journalists and publishers, writers and poets. Russian philologis are highly demanded in various spheres of scholarly research and education, in the mass media, in civil service at the Ministry of Foreign Affairs, in archives, libraries, museums, in travel agencies, as well as Russian and international companies. Curriculum within in philological faculty includes courses of Russian and European languages and literature, courses of Linguistics and Theory of Literature for students to familiarize themselves with various schools and trends of Russian and foreign philology. The core curriculum also includes a number of Liberal Arts courses (Philosophy, History, Psychology, Pedagogy), as well as courses of basic mathematics and compute...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
· troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal · generatiivsed paljunemise pinnal Liigisisesed tegurid · kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus, hävituslik) · võistlus (parem asukoht, rohkem toitained, jne) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures. Liikide vahelised · võitlus toitumise pinnal toiteahel "hävitaja ohver", kisklus (karnivoorid, omnivoorid, herbivoorid) · parasitism "parasiit peremees", ei lõpe surmaga, kuid üks organism elab teise arvel seened taimedel, kirbud koertel · konkurents tekib toitumisel sarnasest toidust, mistõttu areng nõrgeneb, aga ka valguse vajadus. On nii liikidevaheline kui ka liigisisene · sümbioos - sümbiondid, suhe vastastikku kasulik toitumise pinnal; tolmlejad, levitajad ÖKONISS · Mingi liigi ökoamplituudid e kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. · Põhiniss,
· Viirused said eluvormina püsima jääda siis, kui tekkisid rakulised eluvormid, mille kaudu end replitseerida; ' · Taime- ja loomarakkude mitmed organellid pärinevad varastest bakteritest; · Samblik kui seene ja vetika kooselu; · Mükoriisa ehk seenjuur osad taimed ja seened eraldi pole kuigi eluvõimelised; · Loomad ja väga paljud taimed sisaldavad/kasutavad oma organismis erinevate ülesannetega baktereid; · Tolmlemine, seemnete levitamine, jne Sümbioosi alaliigid on ka parasitism ja kommensalism Parasiit saab rohkem kasu kui peremeesorganism. Üldiselt evolutsioon ei soosi peremeest väga tugevalt kahjustavat parasitismi (ka uute viiruste puhul jäävad lõpuks alles nõrgestavad, kuid mitte tapvad tüved), tavaliselt saab peremeesorganism mingit kaudset kasu või kujuneb suhe talle neutraalseks (kommensalism). Amensalism ühele neutraalne, teisele kahjulik. Elu kui toiduahel, toiduvõrgustik
Ökoloogilised tegurid (abiootilised/ biootilised) Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga
korral A B A B Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted kommensalism + 0 - 0 antibioos (B eritab A-le - 0 0 0 ohtlikke aineid) epistism e. kisklus e. röövlus + - - 0 (A on kiskja, B on saak) parasitism e. nugilisus (A on + - - 0 parasiit, B on peremees) Mõlemale osalisele kasulikud suhted protokooperatsioon e. ajutine + + 0 0 koostegevus sümbioos, mutualism + + - - Mõlemale osalisele kahjulikud suhted konkurents - - 0 0 Mõlemale osalisele indiferentsed suhted
taimeliikidel või –sugukondade esindajatel. Näitena võib tuua orhidoidse mükoriisa (esineb ainult käpalistel) ning erikoidse mükoriisa (esineb kanarbikulistel). Kuigi seenjuurt esineb looduses kõikjal, ei pruugi seene ja taime suhe alati olla vastastikku kasulik. Sageli võib seen peremeestaimel ka parasiteerida, kasutades ära 10 … 15% taime toodetud assimilaatidest. Eriti avaldub seene parasitism fosforiga rikkalikult väetatud muldadel, kus seenel puudub vajadus ammutada peremeestaimele toitaineid. Sellistes tingimustes võib mükoriisa põhjustada peremeestaime juurdekasvu langust. Tuntakse ka seeni, mis moodustavad mükoriisat mitme erineva taimega ning võivad seejuures orgaanilisi aineid transportida fotosünteesivalt taimelt (näiteks puu) mittefotosünteesivale taimele (näiteks seenlill, millel puudub klorofüll).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
