2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
• Abiootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilistest maailmast (nt kliimategurid) II. Mis on antropogeenne tegur? • Biootiline tegur – inimtegevusest tulenev mõju b) Ökoloogilise teguri toime graafik (väike õpik lk 141). Osata kirjeldada, nimetusi juurde lisada • Alumine taluvuslävi, optimum, ülemine taluvuslävi, a ja ü vahepeal on ökoloogiline amprituud c) Sümbioos, kommensialism, konkurents, parasitism, kisklus, herbivooria teada tähendust ja osata näiteid tuua. • Sümbioos – erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu – sipelgad kaitsevad lehetäisid ning saavad neilt vastu magusat eritist • Kommensialism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolel kasulik, teisele kahjutu – mõned putukaliigid elavad sipelgapesas, pesa pakub neile kaitset ja toitu, sipelgatele pole sellest aga ei kasu ega kahju
Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul seega koosneb üks kromosoom ühest nukleosoomsest fibrillist. 2. Ökoloogilised tegurid, nende jaotus Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) · Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus 3. Ülesanne suguliiteliste puuete pärandumisest NR 12 1. Rakuteooria põhiseisukohad · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas · Kõik organismid on rakulise ehitusega KAKS : Viirused
vastavate peremeesloomade ja saakloomade populatsioonide loomulikud stabiilsed arvukuse reguleerijad. antagonistlikud interaktsioonid (kr. antagonizomai -- võitlen kellegi vastu; interaktsioonid). Vastuolulised suhted, mille korral üks liikidest kahjustab teist, saades sellest kasu või kahjustavad mõlemad liigid vastastikku teineteist. Siia kuuluvad vahetu konkurents, ressursikonkurents, amensaliam, episitism, parasitism. anthelmintikum (kr. anti -- vastu + helmins -- nugiuss). Nugiussidesse toimiv, neid pärssiv, hävitav või eemaldav ravim. Vt. ka dehelmintiseerimine. anthelmintikumidele esitatavad põhinõuded. Põhinõudeid on viis: 1) kõrge helmindivastane efektiivsus; 2) toime nii preimaginaalsetesse kui ka imaginaalsetesse arenemisjärkudesse; 3) lihtne manustamine; 4) suur kemotarapeutiline indeks; 5) odav ja kättesaadav. anthelmintilised kriteeriumid -- dehelmintiseerimise tulemuste hindamine
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: · sümbioos · röövkooselu · parasitism Bioloogilise tõrje rakendamise võimalused: *Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti elab mullas mitmeid kasulikke mikroorganisme, kelle elutegevust me saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega
"Liebigi tünn", mille seinalauad on erineva pikkusega. Sellist anumat saab veega täita vaid kõige lühema laua ülemise servani. Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. "Tolerantsusreegel"- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid ( nt liigne valgus või üleväetamine). 5. Kirjeldage erinevaid liikidedevahelisi biootilisi suhteid. Sümbioos +/+ eri liiki isendite kasulik kooselu, parasitism +/- tavaliselt toitumisega seotud, kisklus +/- kisja ja saakloom, taimtoidulisus +/- herbivoor ja taim, kommensalism +/0 ühele osapoolele ei kasu ega kahju, konkurents -/- piiratud eluruumi või toidu pärast. 6. Autotroofsed ja heterotroofsed organismid. Fotosünteesi üldine valem. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid)
Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu,
4. Bioloogilised tõrjevõtted Bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid – kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogiline tõrjemeetod on keskkonda ja tihti ka tööjõudu säästev. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: sümbioos, röövkooselu ning parasitism. Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes on väga tähtis. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti elab mullas mitmeid kasulikke mikroorganisme, kelle elutegevust me saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik.
toimet, nimetatakse optimumiks. 18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 20. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks. 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk. 24. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
vahel, on nii välja arenenud, et kumbki partner ei suuda teiseta ellu jääda. Vastupidiseks näiteks on kommensalism, nagu imikala ja tema peremehe suhted, kus üks liik saab kasu, teine aga ei kasu ega kahju. Partnerlus võib näida vastastikuse abine, kuid kumbki partner lähtub ainuüksi oma huvidest. Kui üks partner suudab tasakaalu enda kasuks pöörata, laseb looduslik valik tal seda teha. Lõpptulemuseks on parasitism, kus üks loom, mugiline, elab teise peal või sees, täiesti peremeesorganismi arvel. BIOGEOGRAAFIA Loomade tänapäevane levik on paljude tegurite kombineerumise tulemus. Nende seas on mandrite triivimine ja vulkaanide aktiivsus, mis maakera pinda pidevalt muudavad. Loomarühmi mitmeks lahutades ja täiesti uusi elupaiku luues on need geoloogilised protsessid loomastikku sügavalt mõjutanud. Üht olulisemat tagajärge on võimalik näha kaugetel saartel, nagu Austraalia ja
mikroorganismid. Nende vahel kujuneb välja erisuguseid suhteid. 1) Sümbioos: Juhul, kui kooselu kahe või mitme liigi vahel toob vastastikust kasu ja koos kasvavad nad isegi paremini kui igaüks eraldi. Sümbiontide vahel toimub osaline ainevahetussaaduste vahetamine. Näiteks piimhappebakterid ja pärmseened. 2) Mutualism: Mõlemale poolele kasulik 3) Kommensialism; Kui suhetes ei väljendu vastastikust kasu ja kooselu ei too organismidele ka kahju 4) Parasitism: Vastastikuseid suhteid, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju 5) Metabioos: Mikroorganismide vahelist suhtet, mil ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut või mil üks elab teise ainevahetussaaduste arvel põhjustamata talle kahju. 6) Sünergism: Kahe või mitme mikroorganismi koosksavul võivad nende põhilised omadused väljenduda tugevamini kui üksikult eraldi kasvades.
Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik Koaktsiad on orgamismide suhted Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe
välisehitus kasvades oluliselt muutub. Pidev kasv-organism kasvab kuni surmani Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel Piiratud kasv-kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni. ÖKOLOOGILISED TEGURID Eluta looduse tegurid-valguskiirgus, temp. , sademed, tuul, ph, õhustatus, toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk tuli.- mõju organismide elutegevuses. Eluslooduse tegurid-sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. ELUSLOODUSE 5 LIIKI! 1.Bakterid- LOOMARAKUL pole, aga TAIMERAKUL on: 1.Kloroplastid-neis toimub fotosüntees 2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. 3.Rakukest-kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile
Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel Homaraalne regulatsioon organismi elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel, veri kannab hormoone edasi 9 Ökoloogia ja keskkond Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid: · Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus Ökosüsteem: · Biotsünoos taime-, seene-, looma-, mikroorganismide kooslus · Ökotoop õhk-, vesi-, muldkeskkond Tarbijad konsumendid Tootjad produtsendid Lagundajad destruendid Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme
Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. pH <3 ahjustuvad taimede juured, võib olla mürgistes kogustes rauda ja mangaani, pH >3 mineraalained vähelahustuval kujul ja seega halvasti kättesaadavad. Biootilised tegurid: 1. Toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu. 2. Troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal, · Kisklus, · Herbivooria, · Parasitism, · Konkurents, · Sümbioos, · Mutualism. 3. Generatiivsed vastastikkused suhted paljunemise pinnal. Antropogensed tegurid: 1. Otsene: · Organismide kasutamine ja hävitamine kalandus, jahindus, · Organismide viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri, · Introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine alale, kus seda varem polnud,
o Olelusvõitlus on ellujäämise ja paljunemise sõltuvus liigisiseseste, liikidevaheliste, elutu loodusega seotud faktorite vahel Kõige intensiivsem on liigisisene valik, sest konkurents on tugevam, samad elutingimused (toit, paaritumiskaaslased, elukoht, toimub kogu aeg) · Kohastumus ehk mikroevolutsioon · Piiravad keskkonnategurid looduslikus valikus: o biootilised - konkurents, kisklus, parasitism, taimtoidulisus jne o abiootilised - valgus, niiskus, soolsus, pH, t° jne · Seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mi stuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest) · Kes on looduslikus valikus võitja? o See, kellel on rohkem järglasi. o Kui kasulik tunnus on geneetiline, on järgmises põlvkonnas tunnust rohkem -> kohastumus ehk evolutsiooniline muutus
hõlmab inimese sihipärane tegevus. · Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. · Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. · Ökoloogiline suktsessioon ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas). · Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. · Populatsioon ehk asurkond on ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. · Populatsiooni tihedus ehk asustustihedus näitab ühe liigi isendite arvu pinnaühikul. · Primaarproduktsioon algtoodang ehk esmatoodang, taimne bioproduktsioon, mis
Paleoendeem - kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. Parasiit - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Parasitism - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe Piiranguvöönd - on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud. Populatsioon - on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-,
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
Suured kehamõõtmed. kehamõõtmed. Palju Vähe järglasi. Tõhususe tõusu. järglasi. Produktiivsuse tõusu. Eluiga Lühike (taimedel alla 1 a) Pikk (taimedel üle 1 a) Suktsessioonijärk (koosluste Varjane Hiline (kliimaks) vahetumine aja jooksul) 36.Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb kui kasutatakse üht väikest resurssi nt eluruumi. Liigisisene ja liikidevaheline mutualism- soodustab kahe partneri levikut (sisult sümbioos). Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise kehavedeliksest, kudedest või seeditud toidust. Kommensalism- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt bakterid
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
osad eeterlikud õlid, parkained ja värvid (briljantroheline, fuksiin jt). 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valgulagundajad arenevad koos intensiivsemalt). Antagonism - suhe, kus mikroobide kooskasvul
77) Mis on diferentseeritud paljunemine? Erinevus populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 78) Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? 81) Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? 82) Milline on stabiilse populatsiooni vanuseline struktuur(protsentides:noored, keskealised,vanurid)?
Aneemia. Võib esineda tsüste pankreases. Kukkedel võib munanditest leida nooduleid. Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 39. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1
Aneemia. Võib esineda tsüste pankreases. Kukkedel võib munanditest leida nooduleid. Diagnoosimine: tõese diagnoosi annab rooja/lindude/korjuste bakterioloogiline uurimine. Tõrje: efektiivset vaktsiini ei ole. Rabi tulemuslikkus sõltub isoleeritud tüve ravim-tundlikkusest. Munade spreimine neomütsiiniga on aidanud pulloroosi ennetada. Määrang: haiguse läbipõdenud linnud jäävad kandjateks. Täiskasvanud on suhteliselt vastupidavad. 41. Parasitism ja parasiidid, nende tõvestavus ja nakkusteed Parasitism - looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 1.valendikus – seedekulglas, hingamis-ja suguelundite valendikus. 2
85)Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väiksetes kogustes. 86)Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 87)Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 88)Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust? 89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
100. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Nt eluruumi- ja toidukonkurents. Võib olla liigisisene või liikidevaheline 101. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikese kohanemisvõimega isenditehävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. 102. Parasitism ehk nugilisus. eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või terve elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. 103. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. 104
Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv. Liikidevahelised suhted: Konkurents liikide võistlus ressursside pärast. Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eemaldamise tagajärjel. Mutualistlikud suhted sümbiootilised suhted: mõlemale organismile kasulik või vajalik kooselu. Taimed seened mükoriisa. Ekspluateerivad suhted ühele organismile kahjulik, teisele kasulik. Kisklus, parasitism, herbivoorlus. Häirituse mõju looduslikud häirefaktorid tuli, tormid, üleujutused, maavärinad jne. Häirete tulemusena vabaneb ressurss ellujäänutele ja kolonistidele. Suurim liigiline mitmekesisus on mõõduka häirituse tasemega piirkondades. BM väheneb kui häiritus on liiga sage, tugev või laiaulatuslik. Häiritus mõjutab sagedamini kõrgemaid troofilisi tasemeid. Levik ja koloniseerimine BM sõltub liikumis- ja levimisvõimest
6. Tegur: valgus Mõju: on öise eluviisiga Ülesanne 3. Märgi tabelisse, kas antud suhe on liigi seisukohalt kasulik (+) või kahjulik (-). Tabelis on 3 veergu ja 4 rida. Organismidevaheline suhe Liik A Liik B PARASITISM (A on parasiit) + - TAIMTOIDUUSUS (A on taim) - + KISKLUS (A on röövtoiduline) + - --- 33 Ülesanne 4. 4.1. Uuri allpool kujutatud erinevaid suhteid (sümbioos, röövlus e kisklus, parasitism, konkurents) lehetäi ja teda ümbritsevate organismide vahel. Suhted on märgitud tähtedega A, B, C ja D. Lepatriinu ← a → Lehetäi Kibuvits ← b → Lehetäi Sipelgas ← A → Lehetäi Lehetäi ←konkurents → Lehetäid 4.2. Täida esitatud suhete põhjal ülesanne. a) Lehetäile kasulikud suhted on tähistatud tähtedega ... ja ..., kahjulik aga tähega …. b) Sümbiootilist suhet tähistab joonisel täht …, parasitismi …, röövlust …, konkurentsi … . Ülesanne 5.
Ökosüsteem-suured kooslused koos eluta keskkonnaga (meri, järved, metsad jne) Loodusliku valiku toimel tekkiv (ka tänapäeval inimmõju). Kogu maakera ökosüsteemid koos neid asustavate elusolenditega moodustavad biosfääri, mis on ka loodusliku valiku objekt kujunenud sellisel viisil ja osadest, mis suudavad püsida ja areneda. Elukõlbmatut või arengus kõlbmatuks muutunud biosfääri pole lihtsalt olemas. 58. Sümbioos, kommensalism, mutualism, parasitism. Sümbioos partnerite vastastikust kasu andvat kooselu. Laiemas mõttes on kolm alajaotust: mutualism ehk sümbioos kitsamas tähenduses on kasulik mõlemale osalisele, kommensalism ühele osalisele kasulik, aga teisele (peremehele) pole sellest kasu ega kahju. Parasitism ühele osalisele kasulik (parasiit e nugiline), aga teisele kahjulik. 59. Liitorganismid: samblikud, sümbiontidega loomad, mükoriisa jne. mükoriisa soontaimede ja seente mutualistlik kooselu. Enamus taimede, sh. puude ja
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
reguleerivad mitmed mehhanismid. · Tihedusest sõltumatud tegurid mõjutavad populatsiooni sõltumata asutustihedusest ja populatsiooni sisestest protsessidest. Tihedusest sõltuvad tegurid on sellised mille puhul populatsiooni asutustihedus mõjutab otseselt piiravaid mehhanisme. · Populatsiooni vanuseline struktuur: kasvav populatsioon; püsiv populatsioon; kahanev populatsioon. 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias 9.1 Parasitism üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. 9.2. Kisklus üks loom sööb teisi loomi. 9.3. Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavadd seetõttu üksteise elutingimusi. 10. Jahinduse eesmärgid ja prioriteedid Eestis · Jahindust võib pidada üheks vanimaks rekreatiivseks harrastuseks.
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism +/- Parasiidi ja peremehe suhe. Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul).
sümbioosis Azolla filiculoides’iga (sõnajalg) . Kui riisipõllud on vee all, katab vee sõnajalg, kellega sümbioosis lehtedes sinivetikas. Kui vesi taandub, siis on lämmastikurikas väetis riisile. 51 3. TARBIMINE (+,-) Üks populatsioon tarbib kas otseselt teist populatsiooni või seda, mida teine populatsioon pakub (mitte vabatahtlikult) Tähtsamad nimetused: 1. Kisklus 2. Parasitism (nugimine) 3. Herbivooria 4. Mükotroofia (fungivooria) – seente söömine 5. Jne… 1. Kisklus – Kirjka tapab saagi 1 õnnestunud rünnaku käigus. Tarbib surnuna. 2. Parasiit – On saagiga pikka aega seotud. Eesmärgiks ei ole kunagi saagi tapmine (võib olla õnnetus). Üldjuhul on üks või mõni saakloom. Konsurmeerib organeid aga jätab saaklooma ellu Parasiidid + parasitoidid – 10% maakera liikidest. Parasiidid munevad munad
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Konkurents. 16. Selgitage keskkonnakandevõime mõistet Keskonna kandevõime: Keskkonnakandevõime on populatsiooni maksimaalne suurus (üldarv või tihedus), mis on olemasolevate ressursside juures võimalik. 17. Populatsioonide (ka isendite) interaktsioonid 1)Neutralism e. 00 interaktsioon kumbki osapool ei saa kahju ega kasu. 2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmôju, kus môlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism ja herbivooria e. +- interaktsioon üks kasu, teine kahju. 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. ++ interaktsioon. 5) Kommensalism e. +0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 18. Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu? Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad)
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid.
Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad Parasitism: Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Nt Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Kisklus: Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja). Kits gepard. Herbivooria: Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor). Bambus hiidpanda Konkurents: Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.
kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid 10 vastavad kõige suuremal määral ökologilisele amplituudile. Pärandkooslusi kujundavad faktorid. inimmõju kliima mullastik niiskustingimused ümbritsevad alad ja nende elustik valgus Liikidevaheliste suhete variandid. Kommensalism, kisklus, parasitism. Sümbioos, mutualism. Konkurents. Konkurentsi liigid, häiringud. Liigisisene/liikidevaheline Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents Otsene/kaudne Hajus konkurents - igasuguste konkurentssete suhete summa Häiring - lühiajaline sündmus, mis põhjustab mõõdetavat muutust koosluse ökoloogilistes omaduses.
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – av...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
