PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
eksportija. Keskonnaprobleemid Nagu paljudes riikides, on ka Kanadas probleemis õhu saastatus linnastatud aladel. Õhu saastatus on ka üks faktor happevihmade, mis kahjustavad metsi ja mõjutavad järvede elukooslust, tekkimisel. Tähtis aspekt on ka metsade raiumine. Kuigi seda tehakse, arvestades metsade kogust, vähe (alla 0,9% aastas), siis ikkagi toob see kaasa paljusid keskkonnaprobleeme alates õhu saastamisest ning lõpetades parasiitide kasvamisega. Samuti on leitud ka seos sellega, et metsade maharaiumisega on inimestel suurem võimalus kokkupuutuda erinevate keemiatehaste toksiliste jääkidega(põhineb ühel kogukonnast Kanadas – The Aamjiwnaang First Nation). American journal Environmental Health Perspectives on dokumenteerinud, et normaalne suhe 50/50 poisslaste ja tüdrukute sündimises on muutunud 1999 ja 2003 aastate vahel seal kogukonnas 33% poisid ja 67% tüdrukud. Arvatakse, et selline
1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: Vastavuse seire eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel Hüpoteesi kontrollimise seire aitab kindlakste...
Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega ü Toore või väheküpsetatud sea, lamba või veiseliha söömisel ü Võib kanduda emalt lootele (kaasasündinud toksoplamoos) ü Vereülekande või organite siirdamise puhul Inimeses toksoplasma paljuneb ja levib vere ning lümfiga kudedesse, kus moodustuvad parasiitide kogumikud ehk pseudotsüstid. Neid tsüste võib tekkida igale poole, levinumad kohad on aju, silmapõhjad, lihased ningsüdamelihas. Sümptomid ehk avaldumine Esmane haigestumine toimub enamasti lapseeas. Hingamisteede ärritusnähud, lühiajaline mõõdukas palavik , lümfisõlmed kaela piirkonnas võivad suureneda Hiljem võib põhjustada südamelihasepõletikku, südamepaunapõletikku, maksapõletikku, kopsupõletikku või ajupõletikku.
katsete käigus, samuti matemaatiliste mudelite uurimisel 3) ökoloogia toetub teadustõenditele (+ statistika rakendamisele) 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. 1) ökoloogid kirjeldavad oma valdkonna nähtusi ja püüavad neist aru saada, saadud teadmisi saab kasutada prognooside koostamisel ning looduslike protsesside mõjutamisel (nt liigikaitse, kahjurite & parasiitide arvukuse kontroll) 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. 1) Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks[1]. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta
S - nakkusele vastuvôtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) - parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi - S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, millien on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 - haigusele vastuvôtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kôik isendid resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism - üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism - kooseluvorm, kus môlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt
tekkinud näsasid on vimalik kirurgiliselt eemaldada (laseriga, külmutades, krvetades vi skalpelliga). Papilloomiviirusnakkus vib sünnitmisel edasi kanduda vastsündinule. Mnda selle viiruse vormi arvatakse phjustavat emakakaela vähki. Trihhomonoos Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ning vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust phjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga. Seda maailmas kige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega (näiteks metronidazolega). Seennakkused Pärmseen (Candida albicans) on laialt levinud ning kige sagedasem seennakkuste kandja. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vi sugutipea pletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on
Juhtkimbud asetsevad selles kas ringina, laialipillatult või keskossa koondunult. *Heitlehiste puude igasügisesele lehelangemisele eelneb leherootsu ja oksa piiri kudedes rida anatoomilisi ja biokeemilisi muutusi, mille tulemusena lehe äralangemine ei kahjusta varre kudesid. *Leherootsu ja varre piiril tekib eralduskiht, mille rakukestade lagunemine soodustab lehe eraldumist. *Eralduskihist varre poole jääb korgistunud rakkudest moodustunud kaitsekiht, mis takistab transpiratsiooni ja parasiitide sissetungi. *Varem või hiljem areneb kaitsekihist sügavamal periderm ning oks kattub ühtlase peridermikihiga. *Lehtede varisemise juures torkab enim silma lehtede värvi muutus, mis on tingitud klorofülli lagunemisest . *enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehest oskstesse ja üvesse(või varde).peaaegu täielikult eemalduvad tärklis ja suhkur. Lehe siseehitus. Kserofüütse lehe ehitus
..300 oC hävivad kõik 11. Toidust tingitud haigus. Toidunakkus. Toidumürgistus. Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus
Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu
..300 oC hävivad kõik 11. Toidust tingitud haigus. Toidunakkus. Toidumürgistus. Helmintoosid Toidust tingitud haigus ehk toidupõhine haigus on iga nakkus või mürgistus, mille on põhjustanud toidu tarbimine. Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus
Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud haigestumiie oi haigestumiie ebareaalie Kerge trauma Väga ebatõeiäoliie Väheie risk Vastuvõetav risk L (0 %…30 %) I II Võimalik Vastuvõetav risk Keskmiie risk K (30 %…70 %) II III Tõeiäoliie Keskmiie risk Suur risk P (70 %…100 %) III IV Vähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõ...
2) S nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, milline on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 haigusele vastuvõtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kõik isendid resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohastumus
vee temperatuuri läbivoolu vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. 2) Diplostomoos (parasitaarne katarakt ja tserkarioosne diplostomoos) Tserkarioosne diplostomoos Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum'i perekonna parasiitide noorvormide poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina: Tserkarioosne diplostomoos, tekib parasiidi tserkaaride tungimisel kalasse. Haigus esineb vastsetel ja maimudel esimesel elukuul. Arvatakse, et haigus puhang tekib, kui vees on väga palju tserkaare (3040 isendit ühes milliliitris vees). Tserkarioosse diplostomoosi puhul on maimud rahutud, nende nahk tumeneb, esinevad koordinatsioonihäired. Keha heledamal, kõhu poolel on näha arvukalt täppverevalumeid
(bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse.
Ribosoomides toodetud struktuur- valkudest moodustub viiruse kapsiid, rakust väljudes saab viirusosake rakumembraanist tükikese kaasa, millest moodustub ümbris. Pärast viirusosakese väljumist rakust, asub organismi immuunsüsteem viirusosakeste vastu antikehade abil võitlema. 1.4 Viiruste osa looduses Viiruste tekkimine ja evolutsioon Viiruste tekkimise kohta on 3 hüpoteesi: Viirused on tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Sellisetaandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks bakteriteks. Viirused said alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st. Viirused on arenenud isepaljunevatest RNA molekulidest. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees aga oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks
Kastreeritud jäära nimetatakse oinaks (teadmisi talupidamisest 2009; 14) Veebruarist märtsini toimub lammaste poegimine, mis võib algata erinevatel aastatel juba varem. See sõltub emase lamba indlemise ajast. Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse lambad ja tehakse parasiitide vastu tõrje. Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel. Toimub sõnniku väljavedu laudast. Juunis saab alguse heinategu ja toimub ka suvise kopli hooldus järjepidevalt. Juulis kestab jätkuvalt heinategu, ja toimub noorlammaste (oinaste) müük ning jätkub karjatamine. Septembris tuuakse loomad suviselt karjamaalt lauta. Toimub lammaste sorteerimine (vanad ja jõuetud oinad korjatakse välja).
utte 1-2.a vanusele jäärale 30-40 utte Noorjäärale (minimaalselt 47-50 kg) 20-25 utte. Noorutt peab kaaluma enne 1. Paaritust Eesti tumedapealist tõugu 4750 kg Eesti valgepealist tõugu 4345 kg Sellise kehamassi saavutavad nad hilissügiseks Nooruttesid tuleb paaritada oktoobrist detsembrini. Paarituseelsed operatsioonid:· Söötmine mineraalsöödaga rikastatud jõusöödaga, kus 16 % toorproteiin enne paaritust ja paarituse ajal. Soovitavalt ka kalajahu · Parasiitide tõrje (sise-ja välisparasiidid). Villa pügamine uttedelt saba ümbruses, jääradel munanditelt ja kõhult villa tombud Sigimisfüsioloogilised parameetrid-Innatsükli pikkus: lambal 1617 päeva (varieeruvusega 14 19 päeva). Esimene ind sesoonil sageli ilma seksuaalse käitumiseta nn "vaikne ind" Kitsel on innatsükli pikkus 1921 päeva. Inna kestvus: lambal keskmiselt 36 h, varieeruvusega 1872 tundi. Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi
Viimane on narkomaanide hulgas kasutusel valget värvi pulbrina või kapslites. Sel on terav ebameeldiv lõhn, meenutades vahel naftasaadusi. Seda tõmmatakse ninna, süstitakse ja suitsetatakse. Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus. Pikaajaline tarvitamine võib põhjustada kõhnumist , tekkida võivad unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu kaob kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Kokaiini üledoos võib põhjustada äkksurma
Autoimmuunhaigused on keerulise kliinilise pildi ja etioloogiaga haigused. Diagnoosimine põhineb peamiselt välistamise meetodil, mille juures esmalt välistatakse patogeenid ja muud tegurid, mis võivad sarnast kliinilist pilti põhjustada. Lõpliku diagnoosi panemisel võivad aidata eelnevalt koostatud kriteeriumid, kuid ainuüksi nende põhjal ei tohiks lõpliku otsust kujundada. Selleks, et jõuda koerte atoopilise dermatiidi haiguse diagnoosimiseni, tuleb esmalt uurida koeral levinud parasiitide, bakteriinfektsioonide ja toiduallergiate esinemist eri diagnostilise võtete ja dieediga. Carbone, M., Neuberger, J.M. Autoimmune liver disease, autoimmunity and liver transplantation. J Hepatol, 60 (2014): 210–223. Hensel, P., Santoro, D., Favrot, C., Hill, P., Griffin, C. Canine atopic dermatitis: detailed guidelines for diagnosis and allergen identification. . BMC Veterinary Research (2015) 11:196. Jiang, S., Hinchliffe, T.E., Wu, T. Biomarkers of an autoimmune skin disease –
kiireti omastatakse ja mis tekitab peaaegu kohe joobeseisundi. Lähteainel on mitu teisendit, juba nimetus näiteks crack ja free base cocaine. Crack koosneb hallikasvalgetest või kollakatest õlijatest klompidest, mille pind on poorne. Kokaiini mõju. Füüsiline seisund: · Laienenud silmaterad · Kiire pulss · Kõrge vererõhk · Kiire pindmine hingamine, üledoosi korral väga pindmine · Nina on kinni või tilgub · Püsimatus · Kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine Psüühiline seisund: · Kõrgendatud meeleolu · Hüplev mõtlemine ja haiguslik elevus: inimene tunneb, et ta on speedi mõju all · Seosetu kõne · Halvenenud koordinatsioonivõime · Hallutsinatsioonid · Meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus Kui kokaiini on tarbitud pikemat aega, võib inimene tugevasti kõhnuda ja kehal võib näha olla tugevaid kratsimisjälgi, lausa haavu. Kokaiinimõju sarnaneb suuresti
Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. Põhjustajad: kliimategurite järsud muutused, paduvihm, põud, maavärin, erakordselt madal või kõrge temp, kiskjate ja parasiitide rohkus Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi siseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega (kuusiku maharaiumine). Looduses võivad aset leida ka pöördumatud muutused, mis sageli on tingitud inimtegevusest. Kui keskkonna saastatud ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem hävib.
Selle põhjuseks on sügisesed halvad korjetingimused, soojad talved ja pikaleveninud külmad. (Talts, 1977). Haigustekitajate iseloomu poolest jagatakse haigused nakkavateks (infektsioon- ja parasitaarhaigused) ja mittenakkavateks. Sõltuvalt erialastest teadmiste suurusest vähenevad või suurenevad mesilaste bakteriaalsed ja parasitaarsed haigused. Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid. Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide tungimine mesilase organismi ning nende seal arenemine. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused Infektsioonhaigused (Lisa 2): · ameerika haudmemädanik; · euroopa haudmemädanik; · kotthaue; · askosferoos; · melanoos; · aspergilloos ehk kivihaue; · viiruslik halvatustõbi ehk paralüüs; · suirahallitus. Parasitaarhaigused (Lisa 2): · akarapidoos ehk lesttaud;
20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes elavate parasiitide keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe, omandavad võime omastada hapnikku tingimustes, kus selle osarõhk on väga väike. Endoparasiitide hingamine on alati anaeroobne. 22. Energiavoog on päikese kiirgusenergia järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 23
tulekolde. 9. DIKLORODIFENÜÜLTRIKLOROETAAN ehk DDT On valge kristalne vees lahustumatu aine, mida hakati 1939. aastast alates kasutama pestitsiidina. putukate tõrjeks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. Umbrohutõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse herbitsiidideks ja kahjulike putukate tõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse insektsiidideks. Algul tarvitati DDT-d sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid hiljem leidis ta üha laienevat kasutamist põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent vähemmürgiseks imetajatele. Umbes 50 kasutamisaasta jooksul suutis DDT arvatavasti päästa enam kui 100 miljoni inimese elu malaariast, entsefaliidist, katkust ja muudest epideemiatest ning näljahädast. Algul peeti DDT-d loomadele ja inimestele kahjutuks aineks, ent hiljem avastati siiski ka kahjulikud
Vaadeldakse kas kultuurid on piisavalt tolmeldatud või ei. Seda tehakse nii et võetakse näiteks seeme, mis on tolmeldatud mesilaste poolt ja teine, mis on käsitsi tolmeldatud ning seejärel võrreldakse nende saakide suurust. Kui seemnesaagid on püsivalt/pikka aega väikesed, siis võib öelda et on tekkinud tolmeldamise kriis, mis võib olla põhjustatud kliima muutustest, mesilaste elupaikade hävinemisest/kadumisest, mesilashaigustest, pestitsiitidest, keskkonnasaaste tõttu või parasiitide leviku hoogustamisest. 2. Selgita, mis on tolmeldajate tähtsus inimesele ja loodusele? Tolmeldajate tähtsus inimestele: saame süüa puuvilju, köögivilju (õunad, viinamarjad, virsikud, maasikad, pähklid, arbuusid, avokaadod, piprad) piimatooteid (kui poleks tolmeldajaid siis lutsernihein mida lehmad söövad, need kaoksid ära) kosmeetikatooted sisaldavad mett mis on kasulikud peanahale ja kehale nt kehakoorijad jms.
· Lihakeha puutumatus raipesööjate või kiskjate poolt. · Kõrge radiatsioonitase sündmuspaigal. · Hemogloobin ohvri veres oli mõne juhtumi puhul ,,küpsetatud" kõrge temperatuuriga mõjutamise tulemus. Võimalik, et haavad olid tekitatud laseriga. Ametivõimud selgitavad antud juhtumeid mitmesuguste asjaolude kokkulangemisena: · Dehüdratsioon e. veekaotus loomadel. · Kõiksugu parasiitide tegevus. · Vere puudumine selle lagunemise tõttu päikese käes. Teisi versioone: 9 · Militaarorganisatsioonide poolt uute relvade testimine (laserlõikused, tuumakatsetused). · Rituaalmõrvad (eri klannide poolt läbiviidavad mõrvad, mille eesmärk on hankida vajalikud kehaorganid rituaalide läbiviimiseks).
elanikkonnakihid · 1 g ~ 1500 EEK · crack - suitsetamiseks mõeldud kokaiin · Släng: coke, koka, lumi, triip Stimulandid Kokaiin Mõju ja tunnused: · energilisus, väsimus väheneb, meeleolu tõus · kõrgenenud eneseusaldus · jutukus, püsimatus · hüplev mõttetegevus, inimene on haiglaselt elevil · seosetu kõne, halvenenud koordinatsioonivõime · laienenud silmaterad, kiire pulss, kõrge vererõhk · hallutsinatsioonid · kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine · meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus Depressandid Opiaadid · Saadakse unimagunast Oopium - unimaguna kuivatatud mahl Morfiin - valmistatakse oopiumiekstraktist Heroiin - saadakse morfiini töötlemisel · Tekitavad kiiresti sõltuvuse (eriti heroiin) · Släng: hero, hobune Depressandid Opiaadid Mõju ja tunnused:
pidi liikunud on. Vaid siis, kui aetakse mõnda looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Hunt ökosüsteemi osana Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Nad tõstavad oma saaklooma asurkonna füüsilist potentsiaal ning hoiavad ökosüsteemis tasakaalu. Paraku on asjal ka negatiivne pool. Küttides haigeid loomi võivad hundid ise muutuda haiguste ja parasiitide kandjaiks. Näiteks sel viisil levib edasi brutselloos, siberi katk, marutaud ja soolenugilised. Hundid on vajalikud ka kotkastele, merikotkastele ja teistele raipesööjatele, tagades neile aasta ringse toidu. 7 Hunt ja inimene Inimesed on hunti alati kartnud. See tõttu on tal ka rahvasuus nii palju nimesi: hallivatimees, võsavillem, kriimsilm, kuna kardeti et teda nimetades ta ka kohale tuleb. On olemas ka ütlus: ,,Kus
jälgima ning kui tekib mingeid kahtlasi sümptomeid, siis kindlasti arsti poole pöörduma, et neile selgitusi leida. 3 2. VIIRUSTE OLEMUS Viirused on valusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viirused pole ei elus ega elutud, sest neil puuduvad väljaspool peremeesorganismi elu tunnused. (Alamäe jt 2000: 15) Viiruste tekke kohta on 3 hüpoteesi. Esimese kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja
Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet.Seepärast on tarvitaja ümbrusele ohtlik,eriti seal,kus nimetatud omadusi eeldatakse vaja minevat,näiteks liigeldes ja töötades. Kokaiini tekitatud füüsilise seisundi tunnused on järgmised: · Laienenud silmaterad · Kiire pulss · Kõrge vererõhk · Kiire pindmine hingamine,üledoosimise korral väga pindmine · Nina on kinni või tilgub · Püsimatus · Kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine 9 Kokaiini tekitatud psüühilise seisundi tunnused on järgmised: · Kõrgendatud meeleolu · Hüplev mõtlemine ja haiguslik elevus:inimene tunneb,et ta on speedi mõju all · Seosetu kõne · Halvenenud koordinatsioonivõime · Hallutsinatsioonid(silma- ning kuulmis- ja kompimismeelepetted) · Meeltesegadus,jälitusmaania ja agressiivsus
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid...
tööd väärtustada ja teda tunnustada ning vääriliselt tasustada. Ettevõttes peavad olemas olema ametijuhendid, kus on selgelt välja toodud iga ameti kohustused ja need peavad olema töötajale kättesaadavad. Stressi aitaks vähendada ka lisatööjõu palkamine ja seeläbi töötajate võimaluse kasvamine puhkust saada. Töötajatele tuleb anda aega vajadusel töös pause teha. Viiruste, bakterite ja parasiitide leviku tõkestamiseks puhastada ja dessinfitseerida töövahendeid ja ruume regulaarselt. Võimalusel võiks suunata töötajad vaktsineerimisele. Riskitasemega IV ja V ohutegureid töökeskkonnas ei tuvastatud. Üldine hinnang Mehntack OÜ töökeskkonnale on hea. Alati võiks ja saaks töökeskkonda ergonoomilisemaks ja töötajasõbralikumaks muuta kasvõi reguleeritavate laudadega, kuid kõik see sõltub ettevõtte majanduslikest
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus ...
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides,...
• Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt säilitusajast värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. • Käärinud sõnnik jaotatakse: – käärinud – kuivaine kadu 30…60%. Kõdusõnnik – kuivaine kadu üle 60%. 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine Sõnniku säilitamine Tahe sõnnik allub säilitamise ajal kergesti käärimisprotsessidele, millega kaasneb temperatuuri tõus (65-75°C). Kuumkäärimine on oluline parasiitide ja patogeense mikrofloora hävitamiseks ning umbrohuseemnete idanemisvõime kaotamiseks. Käärimisprotsessi käigus väheneb sõnniku mass orgaanilise aine lagunemise arvel. Et orgaanilise aine kadu ületab toitainete kao, on käärinud sõnnik toitaineterikkam.Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla
mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha
seemnepäid tekkida Sügis 7-8 Karjamaarohu toiteväärus langeb, suureneb vajadus talledele juurvilja söötmiseks Hilissügis 4 Rohi on vaja maha karjatada, et vähendada külmakahjustusi Lühem karjamaarohu pikkus (ca 4 -6 cm) suurendab tallede kasvukiirust, sest rohi on värskem, sisaldab vähem parasiitide vastseid. Õige rohu pikkuse tagab antud rohumaal optimaalne karjatamiskoormus või taluniku tegevus karjamaade hooldamisel (eel- või järelniitmine). 37 Joonis 1. Lammaste karjatamiskoormuse, karjamaade saagikuse seos väetamisega (MLC, 1978) Kulutused lammaste karjatamisel Suurimad kulutused lammaste karjatamisel on uute rohumaade rajamise kulud ja lammaste tarastamise kulud
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
2.1.1.6 Pesemiskeskkond 2.1.1.6.1 Saunakosmeetika, saunatarbed, froteerätikud, kardinad, matid ja vaibad, garnituur, vannitoatehnika 2.2 Koristus 2.2.1 Koristusvahendid 2.2.1.1 Puhastus- ja koristusvahendid 2.2.1.1.1 Universaalsed puhastusvahendid, WC-poti puhastusvahendid, õhuvärskendajad, eriotstarbelised puhastusvahendid, parasiitide tõrjevahendid, nõudepesuvahendid, puhastuslapid ja svammid, mehhaanilised puhastustarbed, elektrilised puhastustarbed, autokeemia, autotarvikud, elektripirnid, patareid, pisiremonditarbed, prügikotid, tolmukotid 2.3 Rõivaste ja jalanõude vahendid 2.3.1.1 Rõivaste ja jalanõude vahendid 2.3.1.1.1 Pesupesemisvahendid, Pesuloputusvahendid,
Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja toidu tarbimist mustade kätega. Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,52l vee kohtta) või 1,0% joodi 45 tilka 1l vee kohta). Peske kõik söödavad viljad. Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega) Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist. Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest. Olles laagris , hoidke laager puhas. Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris olles kaevatakse auk jäätmete matmiseks ja valmistatakse välitualett) Kaevatakse labida laiuselt.Igaüks katab oma väljaheite liivaga. Augu täitudes asetatakse peale kamar ja kaevatakse uus VEEFILTER JALGADE KAITSE Räpased ja higised sokid raskendavad jalgade olukorda. Võimalusel kanda villaseid sokke, mis imendavad paremini higi. Hoia sokid terved ja puhtad
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
Taimed Nagu akvaariumikalu, on ka akvaariumitaimi palju erinevaid liike. Erinevalt kaladest ei ole taimedel eriti vahet kas nad kasvavad riimveelises akvaariumis või pehme veega akvaariumis. Taimede jaoks on eelkõige tähtis valguse olemasolu ning selle tugevus. Vabas looduses saavad taimed oma elujõuks vajaliku valguse päikeselt, et seda akvaariumis võimalikult hästi jäljendada tuleks soetada sobivad valgustorud. Taimi ostes tuleks üle vaadata taimede välimus ning võimalike parasiitide olemasolu. Poest võivad taimedega kaasa tulla näiteks prügiteod, kes koduses akvaariumis paljunema hakkavad ning kellest on raske lahti saada. Akvaariumis kasvatatavaid mageveetaimi on erinevaid. Peamiselt liigitatakse neid mugultaimedeks, lõiketaimedeks, pinnataimedeks ning juurtega taimedeks. 10.1. Pinnataimed on taimed mille juured ei pea kasvamiseks põhjas olema. Pinnataimed hõljuvad vabalt akvaariumi veepiiril ning pakuvad väiksematele kaladele ja eelkõige maimudele varju
Seda võime vaadelda juba kui pinda, soolsus ja temperatuur. Rohkem, kui 3D nissi on inimesel on raske ette kujutada. Fundamentaalne niss mis kajastab kõiki abiootlisi tegureid, üldised potentsiaalseid võimalusi. See on siis kõik abiootilised tarvilikud tingimused. Realiseerinud niss on seotud imiteeritud tegurite spekriga, kõigi reaalses, biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunevad tingimuste kompleksi. RessurssidLämmastik, fosfor, valgus taimede jaoksNektar e õiemahlPähklid on oravate jaoks resurssPäikesekiirgus - energia resurssLoomad ise on resurss kiskjate jaoksMeie keha on resurss parasiitidele, peale surma lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed. Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM taimed paksulehelise tüüpi taimed
tunginud rakkude sisse. See on ekto- ja endomükoriisa vahepealne tüüp, esineb perekondades mänd (Pinus) ja kuusk (Picea) ning seltsis kanarbikulaadsed (Ericales). Parasiitide imijuured (haustorid). Pool- ehk hemiparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid (obligaat- ehk
järel suurimaks ohuteguriks bioloogilisele mitmekesisusele. (Eek, Kukk 2013:12-13) Invasiivsed liigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme mitmel moel. Järgnevas loetelus on välja toodud peamised viisid, kuidas võõrliigid kohalikele süsteemidele mõju avaldavad (Keskkonnaamet): 1) Sisenevad toiduahelasse 2) Konkureerivad teiste organismidega 3) Võivad olla toksilised liikidele ja inimestele 4) Haiguste ja parasiitide levitajad 5) Hübridiseeruvad lähedaste liikidega Invasiivsetel liikidel on mitmeid omadusi ning eeldusi, mis aitavad neil edukalt paljuneda ja kasvada uues elupaigas. Invasiivsed liigid (mitmed) on: kiire paljunemise ja kasvuga, hea kohanemisvõimega, taluvad paremini keskkonnatingimusi, taluvad paremini konkurentsi, laia bioloogilise ja ökoloogilise amplituudiga, vähenõudlikud toidu suhtes ja suure viljakusega. (Ojaveer jt 2011:7)
arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. · Fundamentaalne põhiniss- · Tegelik niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e .
ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Tegelik nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas
- Osoon- siseruumides on peamisteks osooniallikateks kontoritehnika(printerid, laserprinterid) ja mõned valgusti tüübid. Osooni toksiline efekt on seotud hingamisteede limaskesta tugeva ärritusega. Silmade ärritus, peavalu, peapööritus. · Bioloogilised allikad- mikroobid, viirused, taimed (õietolm), seened, hallitusseened, lülijalgsed, loomad (hiired). Võivad tekitada allergiaid; parasiitide, viiruste või bakterite poolt pühjustatud nakkuseid; mürgistavad ehk toksilised mõjud. · Välisõhu saasteallikad: - Energiamajandus ja tööstus- keskkonnamõju avaldavad praktiliselt kõik energia tootmise viisid, kuid enam keskkona saastavad on energia tootmine fossiilsete kütuste baasil, tahkete kütuste, nafta ja maagaasi põletamisel. Oluliseks õhusaasteallikaks on ka mitmesugused tööstuslikud protsessid,
hingamine. Vahel võib röga sisaldada verd. Diagnoosimine Väljaheite analüüsist otsitakse solkmemune. Vereanalüüsis on iseloomulikud muutused tagasihoidlikud.Vajalik on teha analüüsid ka teistel pereliikmetel (või lähedalt kokkupuutuvatel inimestel). Kopsudes tekitavad solkmed põletiku, mis on nähtav ka röntgenpildil. Informatiivne võib olla ka röga uurimine. Ravivõimalused Ravitakse parasiitide vastaste ravimitega (mebendasool). Ravi kestab 3 päeva. 21 Prognoos Väga harva võib solge ummistada ühissapijuha. Enamasti allub ta siiski hästi ravile ning toimub täielik paranemine. Ennetamine Ennetamise seisukohalt on oluline hügieen. Askaridoos. Inimene.ee terviseportaal. (27.09.10) 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
