Uimasteid on olemas mitu sada liike, ning kõik nad on kahjulikud ja tekitavad sõltuvust. Eriti on kahjulikud narkootilised ained suurtes kogudes, eriti lastele. Uimastite liigid on näiteks kokaiin, amfetamiin, ecstasy, GHB ehk korgijook, kanepitooted(marihuaana ja hasis, opiaadid(heroiin ehk valge hiinlane), hallutsinogeenid-LSD, uinutid, rahustid, alkohol ja tubakas. Kokaiin Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Tekib parasiitide nägemine ja selle tõttu hakkab inimene enda nahka kratsima. Tekitab kõhnumist. Üledoos põhjustab äkksurma. Võivad tekkida unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu, kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Amfetamiin ja ecstasy Ecstasy tapab närvirakke, kahjustab aju. Väike kogus ecstasyt võib põhjustada väga tugevaid tervise häireid või isegi surma. Ecstasy pikaajaline kasutamine pähjustab maksapõletikku. Ebapuhas aine võib
kulgevaid tsüklilisi haigushoogusid. Samuti võib maks olla suurenenud, kaasneb aneemia ja ka kollatõbi. Malaaria ravi koosneb sümptomaatilisest ja spetsiifilisest ravist. Tähtis on kehatemperatuuri langetamine, vedelikukao kompentseerumine ja neerude töö, vere hulga ja glükoosisisalduse korrigeerimine. Aneemia on pahaloomulise malaaria võimalik komplikatsioon. Sellisel juhul võib olla vajalik vereülekanne. Raske Plasmadium falciparum'i malaaria võib olla eluohtlik, seda parasiitide poolt nakatatud punavereliblede kokkukleepumise (agregatsiooni) ning sellest tuleneva väiksemate veresoonte võimaliku ummistuse tõttu. Sobivate malaariavastaste ravimite kasutamisel on võimalik vähendada malaariasse nakatumise ohtu. Sellised ravimid sisaldavad klorokiini ja proguaniili. Putukatõrjevahendite kasutamine ning keemiliselt immutatud putukavõrgud vähendavad kandja-moskiito hammustuse võimalust. Kasutatud kirjandus: ,,PERE TERVISEENTSÜKLOPEEDIA" Peter Abrahams.
Parasiidi ja peremehe suhted saavutavad aja jooksul teatud tasakaalu, peremeest ei hävitata, ta nõrgeneb, kuid jätkab elutegevust, ka paljuneb. Omad ja võõrad parasiidid Seenparasiitide puhul tuleb arvestada nende päritolu. Kohaliku floora parasiidid on oma peremeestaimedega kohanenud. Uute, sissetoodud taimede puhul tuleb arvestada, et uues keskkonnas on nad vastuvõtlikumad ning sageli satuvad kohalike parasiitide rünnaku alla. Teiselt poolt on oht koos taimedega (ja taimeliikidega)sisse tuua uued parasiidid. Soodsates tingimustes võivad nad massiliselt paljuneda ning oma levikut laiendada. Seened kui plastilised organismid reageerivad igale isegi tühisele muutusele väliskeskkonnas, muutes oma bioloogilisi omadusi sageli agressiivsuse ja uute rasside ilmumise suunas. See ongi põhjuseks, kui mingi aja pärast
Lagundajad: Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. 13. Mis on ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. 14. Milliste tegurite mõjul võib ökoloogiline tasakaal muutuda (vabalt valitud näited)? · Konkurentsi suurenemine, · Kliima muutused, (tormid, üleujutused , maavärinad, kõrge-madal temperatuur) · Kiskjate või parasiitide suurem arvukus 15. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? · Toiduprobleemid- toidupuudus · Mullastiku hävimine · Taastamatute loodusvarade liig kasutamine · Happevihmad · Kliima soojenemine 16. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälje moodustavad kulutused : · Eluasemele, · Transpordile, · Söögile · Igapäevastele kaupadele
Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp.) ja trichodinidae´d. Peale peremehe spetsiifilisust määravate faktorite, on lesta parasitofauna kujundajaks soolsus ja temperatuur. Soolsus muutub Läänemere edelaosa 20 -st Soome arhipelaagis 5 -ni. Soolsusel on tähtis osa parasiitide esinemises ning nakatumise levikus ja intensiivsuses. Läänemere lôunaosa on soodne kindlatele Digenea´dele, pôhjapool esineb palju koorikloomi (Crustacea). Soolsuse muutuse drastiliseks näiteks on mereliste trematoodide peaaegu täielik kadumine Läänemere lôunaosas. Lesta parasiitide puhul on selle pôhjuseks sobivate limuste ja teiste vajalike vaheperemeeste kadumine vähenenud soolsusega vetes. Teisest
Söötmürki tuleb kasutada pikaajaliselt, sest pesakond võib olla suur ning kogu pesa hävimine võtab aega. Vaaraosipelgas on immuunne enamike mürksöötade suhtes, mis on mõeldud teiste sipelga liikide hävitamiseks. Vanasti valmistati mürksööta ise, segades booraxit toiduainetega (toores maks, hakkliha). Kuid selline segu on ohtlik keskkonnale: allaneelamisel mürgitab koduloomad ja on ohtlik inimestele. Samuti riknevad lisatud toiduained kiiresti, tekib soodne pinnas teiste parasiitide arenguks ning äravisatud mürksööt on ohtlik lindudele, kassidele, koertele. Ohutult on sipelgaid võimalik hävitada COMBAT ja DETIA Vaaraosipelga söödamajade abil. Need sisaldavad ainulaadset mürksööta, mis on välja töötatud spetsiaalselt vaaraosipelgate hävitamiseks. Mürksööt on atraktiivne ainult sipelgatele ning ei ole kättesaadav teistele koduloomadele. Samuti on mürkaine kogus söödas doseeritud täpselt, millega on viidud oht keskkonnale minimaalseks
· surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · loomade seedekulglas seedimisest · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut 22. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt, hapupiim. o Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. o Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu. o Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. o Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). o Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 23. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid.
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kane...
BIOLOOGILISED OHUTEGURID Tallinn 2012 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILI...
Abiootilised tegurid: Isendid peavad toime tulema kliima, kiirguse, soolsuse ja PH tasemega. Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) ) *Astlad, karvad, okkad, ogad *Orgaanilised happed Kiskja *Keelepüük (sisalikel, konnadel, rähnil) *Kajalokatsioon (delfiinil) *Rollijaotus rünnakul Parasiit * Paksud kestad, katted *Jäljendada peremehe keharakku (amööb) *Toksiiniga ründamine Herbivoor *Tundetu toksiinide suhtes
Niisugune koosmagamine toonitas ühtekuuluvust ja relvavendlust. Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Taoline hiidvoodi asus väiksel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses agajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, nii et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss. Mööblit valmistasid samad puusepad, kes ehitasid maju. Itaalia oli esimene maa, kus mööbelsepad eraldusid tavalisest puuseppadest omaette ametkonnaks. Itaalia mööblimeistrid hakkasid valmistama sisselükatavaid sahtleid ning õppisid väärispuiduga katma massiivseid mööbliesemeid. Renesanssiajal võeti kasutusele rikkalikult
olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt, samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Bakterite kasutamine Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt (siinkohal oleks sobilik mainida Pajumäe talu© toodangu head kvaliteeti), hapupiim. Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu. Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 9. Seente kasulikkus inimestele? (2 valdkonda) Toit. Toiduainetööstus toodetakse pärme, loomasööta, juuste.
Haapsalu Linna Algkool Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 to...
Sügelised levivad Sügelised võivad tabada kõiki sotsiaalseid kihte ega pruugi sõltuda isiklikust hügieenist. Sügelistesse võivad nakatuda lapsed, noorukid ja vanurid, harva imikud. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene alguses sellest teadlik olla, kuna esmakordselt haigestunul on haigusel peiteperioodi 2 4 nädalat. Sügelised levivad inimeseltinimesele kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga
Solkmed mõjutavad kindlasti seedetrakti: soolestikus parasiteerides ja oma rännet läbi tehes võiva solkmed ulatuslikult kahjustada sooleseina. Selline kahjustus väljendub soolepõletikuna, aga ka toitainete puuduliku imendumise ja võimalik on eluaegne soolefunktsiooni häire. Oma rändel kahjustavad solkmed kindlasti ka maksa ja kopse, põhjustades seal põletikukoldeid ja funktsiooni häireid. Suur mõju on sooleparasiitidel immuunsüsteemile, sest parasiitide toimele peab immuunsüsteem kogu aeg reageerima. Kui näiteks vaktsineerimiseas kutsikal on hulgaliselt parasiite, siis on soovitud immuunvastuse tekkimine kindlasti häiritud. Solkmetest nõrgestatud organism on vastuvõtlikum kõikvõimalikele nakkushaigustele, näiteks parvoviroosile. Ulatusliku invasiooni puhul on võimalik mehhaaniline sooleummistus - solkmed sulgevad tropina soole. RAVIST JA RAVIMITEST
põhjustatud epideemiaid .Zoonooside (loomadelt inimestele levivaid haigused )laialdast levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja
[18] Võõrliigi sattumine keskkonda on võimalik isegi puhkemajanduse tõttu, näiteks elussöödana ja samuti erinevate püügivahenditega. Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine biotõrjevahendiks; biotõrjevahendi eesmärk on vabaneda haigustekitajatest ja parasiitidest, tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise 3 introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19] Elusorganismidel on võimalik reisida laeva sees ballasti- ja pilsivees ja väljaspool laeva – laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud kui isegi kalad. Laeva ballastivee mahutites (ja pilsivees) transporditakse kogu maailmas ühest kohast teise igal aastal umbes 10-12 miljardit tonni vett.[4]
Ökoloogiline tasakaal: *võivad rikkida nii abiootilised kui biootilised tegurid-nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsiooni arvukus kiiremini tõusma või langema Kasvav populatsioon-populatsioon,mille arvukus suureneb.Selles ületab sündimus suremuse. Kahanev populatsioon-arvukus langeb,sest suremus ületab sündimuse.(kliimategurite järsud muutused:paduvihm,põud,maavärin erakordselt kõrgel või madalal temp/ kiskjate ja parasiitide suurest arvukusest võib tuleneda) Ökoloogilise tasakaalu muutuste tagajärjed: Kui ökosüsteem lakkab toimumast,muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. (kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvava valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud:hall lepp,arukask, sest need kasvavad kiiremini, kui seemnest arenevad kuused) Suktsessioon-koosluste järjestikune asendumine.
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis ...
lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse? Algul tarvitati DDT-d sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid hiljem leidis ta üha laienevat kasutamist põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent vähemmürgiseks imetajatele. Aastate jooksul suutis DDT päästa enam kui 100 miljoni inimese elu malaariast, entsefaliidist, katkust ja muudest epideemiatest ning näljahädast. Loomadele ja inimestele kahjulikuks osutunud toimete tõttu keelati USA-s esimesena DDT kasutamine taimekaitsevahendina
.. Võõrutusjärgne tallede söötmine Võõrutuse järgselt söödetakse tallesid olenemata poegimisajast karjamaarohuga, lisaks sellele antakse mineraalsöötasid. Võõrutusjärgsetele talledele tuleb kindlustada vaba karjamaa. Parasiidivaba karjamaa on karjamaa kus ei ole viimase 12 kuu jooksul karjataud lambaid. Sellised on nt uued rajatud karjamaad, rohumaad, kus eelmisel aastal tehti talvist sööta (heina või silo) või karjatati eelmisel aastal veisi või kitsi. Võõrutatud talled on parasiitide osas väikese resistentsusega, nad on õrnad parasiitide suhtes.Mahefarmides ei ole lubatud teha profülaktilist parasiitide tõrjet, küll aga on lubatud ravi liha realiseerimise kuluaeg 2x. Fikseerida ravimi kasutamise aeg, doos, kellele anti, et oleks hiljem võimalik kontrollida, kas keeluajast on õigesti kinni peetud või mitte. Tallede võõrutuse järgselt hakatakse utt-tallesid ja jäär-tallesid pidama eraldi rühmades. Jäärad on võimelised juba 3-4 kuu vanuselt viljastama
Kui loomale tehakse aasta jooksul rohkem kui kolm sellist ravikuuri, või kui looma tootlik eluiga on alla ühe aasta ja talle tehakse rohkem kui üks ravikuur, ei tohi ravitud loomi või nendelt pärit saadusi mahepõllumajandusele viitavalt märgistada ning loomad peavad alustama uut üleminekuaega või tuleb nad tavaloomadena karjast välja viia. Enamasti on mahesigade haigused samad, mis kimbutavad tavasigu. Kõige levinumad terviseprobleemid on seotud põrsaste kõhulahtisuse, parasiitide ning jala- ja sõravigastustega. Mahesigadel on aga avastatud vähem hingamisteede haigusi, sest nad viibivad palju väljas ja neil on suurem liikumisvabadus. Karjatamise tõttu aga ohustavad mahesigu siseparasiidid. Ennetuseks tuleb karjatavaid alasid vahetada ja lasta vähemalt ühe aasta karjamaal puhastuda. Sigade karjamaa võib olla ka külvikorra osa. Välisparasiitide vastu aitab mudas ja vees püherdamine. Siseruumides hoiavad nii sise-
18) Miliseid elupaiku parasiit peremehes leidub? 19) Miks sinu arvates on parasiit sageli seotud ainult üheperemeesliigiga Selle pärast, et ta elab sise elundites sealt on raske edasi anda 20) Kuidas vabanevad loomad parasiitidest? Kuidas teeb seda inimene? Linnud vihtlevad end liivas, imetajad närivad taimi, mis sisaldavad parasiidile mürgiseid aineid. Inimene sööb rohtu 21) Mis juhtub peremeesloomaga, kui tema kehal parasiitide arv piiramatult kasvab? Ta surb lõppus ära 22) Milliseid taimede pinnal elavaid parasiite sa tead? 23) Selgita, milles seisneb parasitism käo puhul Ta muneb oma muna teise linnuliigi pessa. Koorunud käopoeg lükkab peremeeslinnu munad ja juba koorunud pojad pesast välja. Nii jääb ta pessa üksi. Võõrvanemad kasvatavad käopoeg üles. 24) Selgita mida mõistad kiskluse all? Üks loom kasutab teist toiduks e. röövloomad(nt: hunt, rebane, ilves, nirk)
Kirjelda vereloome arengut ning joonista vastav skeem. Nimeta tüvirakust algavad arenguteed ja kõik terminaalselt diferentseerunud vererakud, nende kuuluvus adaptiivsesse või innate süsteemi, ning funktsioon organismis. Granülotsüüdid: Neutrofiilid (N)- 50-70% vere leukotsüütidest, N arvu tõus ja noorvormid veres näitavad põletikku, põletikukoldes lõhkevad, vähesel määral ka fagotsüteerivad, hukkunud neutrofiilidest moodustub mäda. Basofiilid (B)- Veres alla 1%, olulised parasiitide vastu ja allergilistes reaktsioonides, graanulites histamiin. Nuumrakud (MC)- Esinevad nahas, respiratoor- ja seedetraktis. Graanulid sisaldavad histamiini jt aktiivseid substantse. Nuumrakud ja vere basofiilid indutseervad allergiaid. Nuumrakud tekivad luuüdis vereloome käigus ja kudedes differentseeruvad limaskoe või sidekoe nuumrakkudeks. Eosinofiilid (E)- Veres alla 1%, esinevad luuüdis, soole limaskestades, eskpresseerivad tsütokiine, olulised parasiit-infektsioonide vastu.
Fosfaadid Fosfaadid on elusorganismidele erakordselt tähtsad. Enamikku looduslikke fosforiühendeid võib käsitleda kui fosforhappe H PO derivaate. Paljudes rakkudes toimuvad protsessid algavad fosforhappe estri moodustumisega. Nukleiinhapped on samuti fosforhappe estrid. Suur osa organismile vajalikust energiast saadakse glükoosi bioloogilisel oksüdeerumisel. Mõned fosforhapete estrid on väga mürgised. Neid kasutatakse taimekaitsevahendites parasiitide tõrjeks, samuti ei jäta nad kiire lagunemise tõttu kahjulikke jääkaineid. Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mille põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan 1,2,3triooli) triestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga nind paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Füüsikalised omadused Rasv on väga hüdrofoobne aine
Nt. Gripp Lüsogeenne elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2. Peiteperiood: Viirus lülitab oma genoomi raku genoomi kosseisu. Viiruse genoomi paljundatakse koos raku genoomiga 3. Rakusisese paljunemise periood: Mingite tegurite muutumisel eraldub viiruse genoom raku genoomist ja hakatakse tootma uusi viirusosakesi 4. Järgneb lüütiline tsükkel Kuidas viirused on tekkinud? Rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel Arboviirused putukate ja puukide ülekantavad viirused Taimeviirused: teada üle 1000 taimeviiruse, Põllumajandusele pigem kahju kui kasu Rembrandti tulbid
..................................................................................................... 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1. Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond märgistatakse ja paigaldatakse hoiatusmärk ,,Bioloogiline oht": Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad: · toidutoorme ja toidu käitlemine
Närvisüsteem: botulism, teetanus, difteeria. Seedekanal: düsenteeria, tüüfus, koolera. Suguhaigused: konoröa, süüfilis. Hingamine: tuberkoloos, kopsupõletik, läkaköha. Bakterite kasutamine o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt (siinkohal oleks sobilik mainida Pajumäe talu© toodangu head kvaliteeti), hapupiim. o Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. o Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu. o Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. o Valguliste ensüümide tootmine--neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). o Baktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne.
Signaali vastuvõtu Tsütoplasma Raku välismembraan retseptori asukoht Hormooni toime Aktiveerivad geene Aktiveerivad raku sees oleva signaalimolekuli Näited Östrogeen ja testosteroon Kasvuhormoon ja insuliin Nemad põhjustavad allergaid, samas kaitsevad ka hulraksete parasiitide eest (ussi!). Eosinofiilid Nemad toodavad erinevaid valke kohta, kus tekkinud põletik ja samas aeglustuvad vere hüübimist. Basofiilid Antud valgeliblede ülesanne on toota antikegi, samas osa nendest muutuvad mälurakkudeks, et järgmine kord olla paremini valmis sama antigeeni rünnakule. B-lümfotsüüdid Kui tõsine jama on käes, siis muudetakse vajadusel suureks õgirakkudeks ehk makrofaagideks. Monotsüüdid
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5
· Populatsiooni tüübid o Stabiilne populatsioon (arvukus on püsiv, sündimus ja suremus on tasakaalus) o Kasvav populatsioon (arvukus suureneb, sündimus on suurem kui suremus) o Kahanev populatsioon (arvukus langeb, suremus on suurem kui sündimus) paduvihm põud maavärinad erakorraliselt madal või kõrge territoorium kiskjate ja parasiitide suur arvukus · Populatsiooni lained on arvukuse kõikumised mingi aja jooksul. Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4
nakkuste vastased ained >Trihhomoniaasi vastased ained, amöbiaasi vastased ained Seedeelundeisse toimivad ained > Helicobacter pylori infektsiooni ravi > Mikroobivastased ained FD: • Anaeroobide ja parasiitide ferredoksiinide toimel tekivad Metronidasool DNAd kahjustavad reaktiivsed metaboliidid. • Resistentsus tekib ferredoksiini hulga vähenemise kaudu või O2 hulga suurenemise kaudu. FK: • Manustatakse p/o, i/v • Metabolism maksas • Eritub uriini ja sapiga. • Läbib HEBi ja platsentaarbarjääri Kasutamine: •
contagium vivum fluidumiks- nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termim virus (eesti keeles viirus). Viiruste osa looduses Kuidas ja millal viirused looduses tekkisid, ei ole selge. Viiruste evolutsiooni uurimine on olnud raskendatud, sest viirusosakesed on väga väikesed ja neist ei ole jäänud mingeid fossiilseid jälgi. Viiruste tekkimiste kohta on kolm hüpoteesi: Esimene hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Rakusisene parasitism tekib siis, kui rakku integeeritud mikroorganism muutub sõltuvaks peremeesraku ainevahetusest. Sellise taandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks parasiitideks. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teise hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremees raku RNA-st või DNA-st. Selle
inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000.; hobusel 8000-11000; kanal 20000- 30000.; koeral 9000-13000 mikroliitrit. 14. Leukotsüütide alaliigid on: a) neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad. c)eosinofiilid; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist. e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.................................................
Hilodonelloosi tõrjel on suur tähtsus profülaktikal. Sügisel talvitustiiki paigutamisel tuleb kõik samasuvised karpkalad vannitada 5%ses NaCllahuses 5 minutit ja mittestandardsed isendid välja praakida. Talvitustiike on vaja ka hoolikalt desinfitseerida. Selleks peab need suvel tühjad hoidma ja põhjad kustutamata lubjaga üle puistama (2530 ts/ha).Et tsüstid ja invadeeritud looduslik kala tiiki ei satuks, on vaja kasutada filtreid ja reste. Haiguse puhkemisel töödeldakse kalu parasiitide vastu tiigis jää all. Rahuldavaid tulemusi saab aniliinvärvide kasutamisel (0,20,3 g/m3). Preparaadid tuleb lahustada soojas vees ja valmistada 1%ne töölahus, mis valatakse tiiki läbi malelauakujuliselt jäässe raiutud aukude. Kui värvaine väljavoolule jõuab, suletakse läbivool tiigist ning hoitakse kinni 24 tundi. Teisel päeval tuleb kalu hilodonellade esinemise suhtes kontrollida ja vajadusel ravitöötlemist korrata. Regulaarselt on vaja määrata tiigivee hapnikusisaldust
Nagu inimestel ja loomadelgi on taimedelgi haigused. Ja kui on haigused, siis on võimalik ka ravi. Viljapuude haigused on ka nakkuslikud ja mittenakkuslikud. Mittenakkuslikud haigused on vigastused ja traumad. Kui näiteks mõni poiss noaga oma nime puule lõikab, siis on see sama, mis oleks, kui inimene murrab käeluu. Puud võivad saada kahjustatud külmaga ja koor võib praguneda. Samuti on sagedane puude mürgitus. See juhtub ebaõige väetamise korral või ka siis, kui tahetakse puid parasiitide ja nakkushaiguste vastu kaitsta ja pritsitakse üle tugevatoimeliste kemikaalidega. Lahti saadakse küll haigusest, kuid kemikaalid mõjuvad vale kasutamise korral ka puudele enestele. Nakkushaigustest, mida tekitavad viirused, bakterid ja parasiidid võib rääkida viljapuu seenvähist: okstel ja tüvel tekivad haavandid. Haavandi kohal on koor sisse vajunud ja kuivanud. Hiljem variseb koor kahjustatud kohalt maha. Vähihaavand võib ümbritseda
Ravimid on tänapäevani väga head ja peaaegu asendamatud ravimid bakterihaiguste vastu. Antibiootikumid avastanud arst Alexander Fleming sai Nobeli preemia. Antibiootikumide ja selle kõrval paljude teiste uute ravimite kasutuselevõtt on päästnud mitmeid miljoneid elusid. Tänapäeval on väga raske kujutada ette elu ilma antibiootikumideta, sest nad on asendamatud ravimid bakterhaiguste vastu võitlemiseks. Need võitlevad parasiitide ja bakterite vastu, neid hävitades või nende arengut peatades. 8 Arvuti Esimene liitmisarvuti leiutati 1642.aaastal Blaise Pascali käeall, mis võimaldas arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis, korrutusarvuti leiutas aga Gottfried Wilhelm Leibniz 1673.aastal. Arvuti aga ei paistnud tol hetkel silma kui midagi revolutsioonilist. Üsna mõttetu hunnik rauda
Epidemioloogia ehk haiguse levik (3) Riidetäi. · Elutseb pesus ja pealisriietes, sageli just õmbluste vahel, kuhu ta ka rohkesti mune poetab. See parasiit on peatäist suurem ja temagi hammustus põhjustab sügelemist. Kratsimise tagajärjel tekkinud kriimud põhjustavad aga mädaville, nahalöövet ja koorikuid. Riidetäi on peamine tüüfuse edasikandja. Riidetäide puhul on oluline riided hoolikalt pesta ja seestpoolt triikida. Naha seisundid · Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergiseerivat toimet ja tekitavad ärritusnähte. Kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga. · Kubemetäid pesitsevad tavaliselt kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele. Kubemetäid on hallikaskollaka värvusega, umbes 23
vaipadega ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värske, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4m laiused voodid. Taoline hiidvoodi asus väikesel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses magajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, ni et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss.Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Magati alasti. Tööpaik ja eluase ei pruukinud olla lahutamatud, nagu traditsiioniliselt arvatakse. Näiteks Firenzes elas enamik käsitöölistest, kes olid endale töökoja rentinud, ise mõnel teisel tänaval ja mõnikord isegi mõnes teises linnajaos.
alale). Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaigavaliku indikaatoreid, eksitades sellega loomi (nt rannaniidud meenutavad kurvitsalistele looduslikke rohumaid, kuid hilisem heinaniitmine traktoritega tapab noored linnud). Ökoloogilise lõksu teke: · elupaikade fragmenteerumine servaefekt · urbaniseerumine · niitmine, viljalõikamine · võõrtaimestiku introdutseerimine · kiskjate ja parasiitide introdutseerimine · globaalne kliimamuutus · ka talvine toitmine + toitmise ootamatu lõpetamine · tehiselupaikade rajamine Lehtmetsad: · asustatus kõrgem · munemine varasem · kurnad suuremad · munad suuremad · Ca-rikkad · fragmenteerunud · sekundaarsed võsad · tehispesad tõstavad tiheduse liiga kõrgeks Okasmetsad: · järglasi rohkem · tervis parem · suremus väiksem · pole toidupuudust · on õõnsuste puudus
Saare või tammevõrsed meeldivad metskitsele väga ja seega võib tõsist ohtu kujutada saare ja tamme istandustele. Haigused · Trihhinelloos levinud kõikide kiskjate juures. Ligikaudu pooled isendid on nakatunud. Tavaliselt on loom nirum, eriti sõraliste puhul. Kõige pealt tleb võtta lihaproov. Selleks 2 meetodid: kompressoorium (liha 2 klaasi vahele ja vastu valgust vaadata) ja seedemeetod (liha seeditakse ära kunstliku maomahlaga, luha seeditakse ära ja parasiitide kapslid jäävad alles). · Mitmesugused paelussid: laiuss (peamiselt kalasöömisel saadakse) - inimesele surmavalt ohtlikud ei ole. Ehhinokokk neid on Eestis leitud 2 liiki ja need on inimesele ohtlikud. · Ulukitelt võib veel saada suu- ja sõrataudi ning siberi katku. · Marutaud ei ole ravitav. Esineb reeglina tsüklitena, mis on 4-6 aastat pikad. Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder. Meie põder ülakõrgus kuskil 210 cm, mass 500 kilo
RNA-polümeraas vastutab viiruse genoomi replikatsiooni ja valke kodeerivate mRNA-de sünteesi eest. Viiruslikud RNA- polümeraasid sünteesivad RNA-d suure efekiivsusega, kuid lülitavad kuni iga sajanda nukleotiidi sünteesitavasse ahelasse valesti. See RNA-polümeraaside omadus tingib RNA-genoomiga viiruste suure geneetilise muutlikkuse. 1. Kirjeldage viiruste tekkimise hüpoteese. I hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Taandarengu hüpotees seletab viiruste teket kaheetapilisena. Esimesel etapil tekkisid organellide taolised rakusisesed moodustised, mis seejärel muutusid rakusisesteks plasmiidideks. Teisel etapil aga moodustusid mutatsioonide tulemuseda viiruse kapsiidivalkude geenid. Uus omadus liikuda rakust raku võimaldas sellistel parasiitidel populatsioonis kiiresti levida ja evolutsioneeruda. II hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremeesraku RNA-st või DNA-st
tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused · allergiad, millele on pannud aluse kokkupuude selliste orgaaniliste tolmudega nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad · mürgistavad ehk toksilised mõjud Mõnel bioloogilised ohuteguril on võime põhjustada kasvajat või kahjustada loodet. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad
· Liigirikkuse tasand: · Elupaikade paljususe tasand: · Pärilikkuse paljususe tasand: CITES loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon. Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevad: · Sisenevad kohalikku toiduahelasse · Konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse · Võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele · On patogeenida ja parasiitide kandjateks · Hübridiseeruvad lähedaste liikidega · Närgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse · Viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. · Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must-toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise.
seeduvust konkreetsele söödatoorainele avaldatava toime abil; b) soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained: mikroorganismid või muud keemiliselt määratletud ained, millel loomadele söötmise korral on positiivne toime soolestiku mikrofloorale; c) ained, mis mõjutavad soodsalt keskkonda; d) muud zootehnilised söödalisandid. Koktsidiostaatikum · Koktsidiostaatikum on meditsiiniline aine, mida kasutatakse ainuraksete parasiitide põhjustatud haiguste raviks. Enim on nad kasutuses lindude puhul. · Nad aitavad ära hoida Eimeria perekonda kuuluvate algloomade poolt põhjustatud invasioonhaigust-koktsidioosi. Haigus põhjustab noorloomade- ja lindudel, eriti tibudel, kasvupeetust ning suurt suremust. Lisatavaid preparaate tuleb vahetada iga paari aasta tagant, et vältida parasiitide võimalikku resistentsuse väljakujunemist. · Koktsidioosi tekitavad parasiidid kuuluvad ainuraksete (Protoza)
Harilikult hingatakse seda sisse ehk siis ,,tõmmatakse ninna". Väike kogus pulbrit pannakse alusele ning (näiteks ziletitera või pangakaardiga) moodustatakse sellest ,,triip". Siis tõmmatakse see läbi joogikõrre või paberirulli ninna. Läbi nina limaskesta imendub aine verre (Ganeri 2000: 36). Mõjud Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus (Koldits: 2008). Miks on kahjulik? kokaiin tekitab tugevat sõltuvust, nii vaimset kui füüsilist. Kokaiinisõltlane tahab ainet üha uuesti ja ei suuda ilma selleta end hästi tunda. Pärast toime lahtumist tekib sageli ängistus ja
Vahekoristus (jooksevkoristus) See on koristus kliendi seeselamise ajal. Koristamisega kaasneb ettevõtja (toateenija) vastutus külalise isiklike asjade eest, mis on koristamise ajal majutusruumides. Peale vastutustunde ja algatusvõime nõutakse personalilt oskust töötada kiiresti, täpselt ning kliendi kohal viibides. Selle koristuse käigus tuleb teha kõik vajalikud toimingud, kuid ei tohi puudutada kliendi asju. Kapiuksi ja sahtleid ei avata. Kindlasti peab koristamise ajal olema avatud numbritoa uks. (Lubatud sulgeda ainult siis, kui hügieeniruumist puudub kontroll ukse üle (asub nurga taga). Ust lukustada ei tohi). Sellisel juhul asetatakse uksele märgis, et tuba koristatakse. Jooksvat koristust üritatakse reeglina teha kliendi äraoleku ajal. Voodipesu vahetatakse vastavalt majutusettevõttele kehtestatud nõuetele Tööde järjestamine: · Valmistan ette vajalikud vahendid. · Võtan tuppa kaasa ä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
