Nende toiduks on laguneneud taime- ja loomajäänused. Hobukaan- keha(pikk,eest lame) mõlemas otsas on iminapad. Eesiminapa keskel on suu, selgmisel küljel täppsilmad. Elavad mageveekogudes, toituvad selgrootutest(konnakulles, vihmauss).Harjasteta. Areng otsene. Hulkharjasussis- elavad meres.Kehal on harjad ja jätke ehk lõpus. Toiduks on vetikad või muda. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Eestis elavad ahaskaanid, lamekaanid, hobukaanid, kalakaanid, apteegikaanid. Tunnus MAKSAKAAN LIIMUKSOLGE NUDIPAEL USS elupaik Rohusööjate peensooles sooles maksas välisehi Tal on kaks Kutiikula, pikk Paelakujuline tus iminappa, silindriline, ,koosneb
nõelköis, kannatuslill epifüütideks e. pealistaimedeks- samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seened ja bakteridki. Pildil on helikoonia õis Taimed Liaani varred Raitlill Ingveri taim Vihmapuu Hiidparasiittaim- Raitlill Maailma suurim õis kuulub taimele nimega raitlill (Rafflesia arnoldii). See parasiit elab tavaliselt Kagu-Aasia metsade ronitaimedel. Raitlille õis on hiiglaslik ja kaalub kuni 7 kg. Selle tugev lõhn meelitab ligi kärbseid, mis on vajalikud taime paljunemiseks. Erinevalt enamikust parasiitsetest taimedest on raitlill ja tema sugulased tavaliselt peitunud peremehe sisse. Neid näeb ainult õitsemise ajal. Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga Keskkonnaprobleemid Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! Vihmametsadel on oluline koht
inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. 38. Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. 39. Parasitism kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. 40. Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 41. Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul 42. Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang, autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav
seetõttu saavad männid kasvada vaid tänu seentele. Mõnel taimel võivad mükoriisat moodustada erinevad seened. Näiteks kasel võib mükoriisat moodustada: a)kaseriisikas; b)kasepuravik; c)kasepilvik Ilma mükoriisata ei saa kasvada nt. Kanarbik ja paljude orhiteede e käpaliste seemned hakkavad kasvama taimeksainult koos seenemudastikuga. Õpik lk. 73 Parasitism : on kahe erinevasse liiki kuuluva organismi kooselu, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik parasiit elab peremeesorganismi arvel ja põhjustab haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1. Tungaltera kasvab teraviljade viljapeades, ta on väga mürgine ning sellist vilja ei tohi toiduks kasutada. 2. Kõrrerooste kuulub roosteseente hulka ja põhjustab taimede enneaeget kuivamist. 3. Nõgiseened põhjustavad teraviljasaagi ikaldumist. Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o
(3) 18. Miks on pärast vihma maapinnal palju vihmausse? 19. Kirjelda kaani ehitust. 20. Millest ja kuidas toitub apteegikaan? 21. Nimeta 4 Eestis elavat kaani. 22. Mille poolest erinevad hulkharjasussid vihmaussist? 23. Kus võivad rõngussid elada? 24. Selgita mõisteid: a) Kutiikula e) pärisperemees b) Nahklihasmõik f) parasiit c) Iminapp g) liitsugulisus d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1. lameussidel vereringe puudub, ümarussil kah, rõngussi vereringe on kinnine, süda pole, kaks pikisoont mis on ühendatud ringsoontega. Kahel esimesel on keha lame ja vereringe ei saa teostuda. 2. imiussil jätketega sooltoru, üheotsaline , paelussil see puudub. Ümarussil on sooltoru ja rõngussil 2st otsast avatud sooltoru. 3
emaste pärast. Tekib siis kui ressursside hulk on piiratud ning selle tulemusena ei saa sarnaste vajadustega organismid koos püsivalt eksisteerida. (nõrgem osapool tõrjutakse välja või ta hukkub) nt: mänd ja kuusk valgus, 2 isast hunti emane, hunt ja rebane toit ja elupaik, männid männinoorendikus. 4. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, parasiit saab kasu ja peremees kahju. Siseparasiidid elavad pidevalt peremehega, nt: paeluss. Välisparasiidid ei ela pidevat peremehega koos, nt: sääsk, puuk. Veel näiteid: ploomipuu ja lehetäi ning kirp ja koer. 5. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, kasu saab röövloom ja kahju saakloom. Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Öko...
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad – populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad – MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid – seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise populatsio...
EVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Muutused toimuvad populatsiooniga (väikseim rühm) -liigiga -klassid, riigid jne Kõik muutused toimuvad Väga kaua Geneetilise muutlikkuse allikad MAKROEVOLUTSIOON 1) Mutatsioonid seisneb muutustes geenide paiknemisel ja kordusel -enamasti on kahjulikud, aga on ka kasulikke -vastupidavus haigustele, suureneda retsistentsus antibiootikumidele või muuta tema suutlikkust leida toitu 2) Kombinatiivne muutlikkus . ei vii evolutsioonini, sest geenid, alleelid tulenevad varjust välja -alleelide, geenide ümberkombineerimises -esineb vaid suguliselt paljunevatel organismidel -enamasti evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3) Geenivool(geenisiire)- ei vii muutustele, sest tulevad teistest populatsioonidest teiste geenidega -isendite immigratsioon sama liigi teise po...
Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub ...
5. Iseloomusta BAKTERITE KAHJULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: taimehaigused Inimesele: põhjustavad toiduainete riknemist, põhjustavad nakkushaigusi 6. Selgita SPOORIDE moodustamise bioloogilist tähtsust Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Moodustuvad hallitusseentel 7. Iseloomusta lühidalt VIIRUSI Rakulise ehitusega.Viirus on rändav parasiit. Nende vastu vaktsineeritakse (antibiootikumidega ei saa ravida). Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. võõtlihasrakk on kuni 30cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga 10. Kuidas toimub ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI:
(kasvab hästi tagasi) , loomale kasulik - võib taimele ka kasulik olla, näiteks võivad linnud aidata laiali levitada taimede seemneid, mis soodustab viimaste paljunemist - taimedele ei meeldi, et neid ära süüakse (kohastumused: okkad, mürk, näiteks jugapuu) 5. Parasitism - Eri liikide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga, kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad
Kala kehaõõnes võib linnuroni parasiteerida mitu aastat. Linnud invadeeruvad kala süües. Nende seedetrakti sattunud plerotserkoid areneb juba mõne tunni kuni mõne päevaga suguküpseks ja hakkab munema. Lõpppere mehes on linnuroni elu lühike, kestes mõnest päevast mõne nädalani. Liguloos esineb kõige sagedamini keskealistel kaladel. LõunaEesti järvedes täheldatakse liguloosi sagedamini lati kal, nurul, särjel jt zooplanktonist toituvail kaladel. Parasiit toitub peremehe kehavedelikest ja eritab toksilisi aineid. Invadeerunud kalad jäävad kasvus ja arengus teistest maha ja kõhnuvad, tekivad aneemia ja teised ulatuslikud muutused vere koostises. Haiged kalad ujuvad pinnakihtides, lasevad end sageli küljele või tõuseb neil kõht ülespoole. Kohtadesse, kus on rohkesti haigeid kalu, kogunevad kalatoidulised linnud, kes leiavad sealt rikkalikku saaki.
lupja 150200 kg/ha. Lubi tuleb eelnevalt lahustada. Lõhelaste süvamükoos Eestis pole esinenud . On organites ja pinnal. PARASITOOSID Ainuraksetest põhjustatud haigused · Kostioos Kostioos on naha ja lõpuste kahjustusega kulgev noorkalade haigus, mille tekitajaks on ainurakne viburloom Costia necatrix (syn. Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 520 µm ja läbimõõduga 310 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 230°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 2528 °C. Samuti on täheldatud kostiate kiiret paljunemist vee madala pH korral. Kostiad paljunevad lihtpooldumise teel. Kostioosi haigestuvad mitme kalaliigi kuni kahe kuu vanused maimud. Vanemad kalad võivad olla parasiidi kandjaiks
Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad Toksoplasmoos Seletus Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis saadakse kassidelt ning enamikul juhtudel vaevuseid ei põhjusta. Ülevaade Toxoplasma gondii on kogu maailmas esinev loomade parasiit, kelle peamiseks peremeesorganismiks on kaslased. Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü
mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Parasitism on näiteks see, kui sääsk imeb põdralt verd. Sääsk on ekstoparasiit ja saab põdra verest elujõudu ja toitaineid, tegemist on ektoparasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit elab peremeesorganismi peal või selle läheduses. Kui põdral, aga on näiteks paelussid, siis tegemist on obligatoorse parasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Kisklus Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi
olevate liikide kogum. 8. Bioloogiline liik- organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. 10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrifikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega, millega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, elustiku muutumine ning põhjasetete mudastumine. 14. Happevihmad- happeid sisaldvad sademed, tekivad väävel- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega. 15
3040% vanade lehtede söömisel 1020% puidu söömisel Produktsiooni efektiivsus · Lindudel on produktsiooni efektiivsus 1%, · väikestel imetajatel 6%, · suurel veisel 11%, · külmaverelistel mereloomadel kuni 75%. · Energia muundumine kasulikuks tegevuseks on alla 50%, enamasti 1...10%. Koosta toiduvõrgustik: · Taim 1, taim 2, taim 3, taimtoiduline putukas (spetsialist), taimtoiduline putukas (generalist), ämblik (generalist), parasiit (spetsialist), kiskja (omnivoor, generalist), tippkiskja (karnivor, generalist), lagundajad · Jaga organismid ka troofilistele tasemetele ja nimeta, mitmenda astme tarbijad nad on.
Ravi pikkus sõltub süüfilise staadiumist. Peale ravi lõppu on vajalik kontroll umbes 3 kuu tagant. Ennetamine: Oluline on turvaline seksuaalkäitumine, kondoomide kasutamine, juhuslike vahekordade vältimine jne. Nakkuse kahtlusel tuleks julgelt pöörduda arsti poole. Ravida tuleb kõiki partnereid üheaegselt. Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Klamüüdia: Sugulisel teel edasikantav haigus, mida põhjustab rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis, kuid ka silma limaskestal. Klamüüdiainfektsioon on sugulisel teel leviv haigus, mis põhjustab põletikku emakakaelas m ja kuseteedes. Kaebustena võivad esineda rohkenenud voolus ja ebaregulaarsed veritsused, kuigi tavaliselt kaebused puuduvad. 5
bakteriaalne vaginoos kordub, peab uurima ja vajadusel ravima ka partnerit. Bakteriaalse vaginoosi korral suureneb risk haigestuda väikevaagna organite põletikesse, eriti pärast selle piirkonna operatsioone, näiteks pärast aborti. Ravimata bakteriaalne vaginoos võib olla raseduse katkemise või enneaegse sünnituse põhjuseks. Trihhomonoos Eesti kõige levinum sugulisel teel leviv haigus. Naistel on trihhomonoos sagedamini diagnoositav. Tekitajaks on parasiit. Trihhomonoos levib põhiliselt sugulisel teel. On võimalik ka nakkus mittesuguliste väga intiimsete kontaktide puhul. Haigustunnused Naised: enamusel trihhomonoosihaigetel naistel esineb lehkav vahutav tupevoolus, mis võib mõnikord olla veresegune. Võib esineda ka suguelundite turse ja valulikkus. Umbes 1/3 nakatunutest haigustunnused puuduvad. Meestel: nakatunud meestel tavaliselt haigustunnused puuduvad, aga nad võivad nakatada teisi
Kahanevas popul.s on suremus suurem kui sündivus. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab org arengule kõige soodsamat toimet nim optimumiks. Ökosüsteem on iseregulaaruv süsteem, millesse kuuluvate popul arvukus ja koosseis säilivad pikema aja jooksul stabiilsetena. Org vastastikku kasulik kooselu nim sümbioosiks. Ökosüsteemi elusosa nim biotsönoos, eluta osa ökotoop Nii taimedest kui loomadest toituvaid org nim omnivoor. Parasitism on org kooseluvorm, mille üht osapoolt nim parasiit ja teist peremees. Ühe ökosüsteemi toiduahelast mood toiduvõrk. Kui suremus on väiksem kui sündivus, siis nim seda populatsiooni kahanemiseks
Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid - asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid - bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi vôib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks olema) ka peremeeslooma elushoidmine - arenenud parasiit.
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kas...
osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel positiivne tagasiside - homöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks
koos elavaid organisme nim. Sümbiontideks. Põdral on sümbioos tselluloosi bakteriga nagu kõigil rohusööjatel loomadel. Taimedes on tselluloosi, loomad aga ei lagunda seda ise ära seda teevad nende eest tselluloosi bakterid kellel omakorda on mugav elada taimtoiduliste loomade soolestikus. Parasitism Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kooselust kasu saavad organismid nim. parasiitideks. Põdra verd imev sääsk on parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toitumiseks tapavad teisi loomi. Rukkirästas sööb vihmausse ja putukaid. Metssead söövad linnumune ja poegi. Must-toonekurg toitub konnadest, kaladest ja putukatest. Konkurents Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastasitikku piirav kooselu vorm. Luhtadel konkureerivad oma vahel ühe taime liigi taimed valguse pärast, tugevamad ja kiiremini kasvavad taimed jäävad ellu
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustav...
- Plasmadium vivax (India, Kagu-Aasia, Lõuna- ja Kesk-Ameerika) - Plasmadium falciparum (Aafrika, Vaikse ookeani saared, Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika) Plasmadium falciparum toob kaasa haiguse kõige raskema vormi, mis võib olla ka eluohtlik. Teised liigid põhjustavad tavaliselt kergemaid infektsioone. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 12 28 päeva, kuid see võib kliiniliselt avalduda kuni viis aastat pärast nakatumist, sest nii kaua suudab parasiit peituda maksas siukunud olekus. Malaaria kliinilised tunnused on tihtipeale mittespetsiifilised, nende hulka kuuluvad üldiselt halb enesetunne, gripilaadne haiguspilt, peavalu, kõhuvalu ja düsuuria (urineerimishäired). Kõigi nelja liigi poolt põhjustatud haiguse iseloomulikumaks sümptomiks on perioodiliselt korduvad kõrge kehatemperatuuriga haigushood. Viimased kujutavad endast 6 8 tunniseid kuuma- ja vappekülma ning higistamisega kulgevaid tsüklilisi haigushoogusid.
2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et võimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja. Nekrotroofsed parasiidid asustavad elus organismi ja jätkavad söömist ka pärast tema surma (enamasti seened). Mikroparasiidid bakterid, osad seened, viirused. Makroparasiidid: 1) Holoparasiidid e. obligatoorsed parasiidid; 2) Hemiparasiidid e. fakultatiivsed parasiidid, kes on võimelised elama ka ilma peremeesorganismita (enamasti taimed ja seened). NB! Parasitismi võib vahel käsitleda ka kommensalismina, sest parasiidi huvides on (peaks
vaenlaste suhtes. (Mikelsaar, 1984) 7 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres Lesta helmintofauna Läänemeres on segu nii mageveelistest kui ka merelistest liikidest (tabel 1, lk. 9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest. Lôplik pôhjus, miks môni parasiit esineb vaid ühel vôi väga kitsal ringil peremeestest, pole alati teada. Ometi on kindel, et parasiidid on arenenud koos oma peremeestega. Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp.) ja trichodinidae´d. Peale peremehe spetsiifilisust määravate faktorite, on lesta parasitofauna kujundajaks
ruumikonkurentsi. · Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. · Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel (nt. laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi · Antibioos- organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas
pruunikas roosad, veel vanemal sokolaadipruunida ja veel vanemal peaaegu mustad. Arusampinjoni jalg on täiesti sile, tupp puudub, rõngas küll esineb, ent see tuleb kergesti ära, seetõttu pole seda sageli. Valge kärbsesen Valge kärbseseen kasvab varjulises kuusikus ja on ise üleni valge. Ta jala ülemises osas on valgjas rõngas, alumises osas avar kotjas tupp. Ta jalg on ebemeline. Parasiit seened Parasiit on organism, kes elab teste organismide arvelt. Seen Kelle arvel elab Kahjustus Roosteseen Kukerpuu, teraviljad Taimed jäävad kiduraks, saak väheneb. Nõgiseen Teraviljad Teravilja sisu muutub mustaks, hävitab teravilja
Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. „Mandragora“ märgib teistsuguse ajastu algust, mil on „masside mässud“ ja eksisteerivad „omadusteta mehed“. Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte „Mandragora“ on justkui musternäide ühest commedia erudita näidendist, milles on esindatud nii mõnigi tähtis tegelane, näiteks õgardist munk või parasiit, kes elab täpselt nii, nagu talle parem – niinimetatud priide toidukordade nimel. Teatud mõttes võib näidendit lugeda ka Machiavellile mõeldes ning otsida paralleeljooni tema elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. „Mandragora“ esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis
Nicia tundis seda maailma hästi, tema pilk oli skeptiline. ,,Mandragora" märgib teistsuguse ajastu algust, mil on ,,masside mässud" ja eksisteerivad ,,omadusteta mehed". Teos kujutab hüvastijättu renessanssi vaimu ja ideedega (Schutting, 2006: 38-39). 10 4. Kokkuvõte ,,Mandragora" on justkui musternäide ühest commedia erudita näidendist, milles on esindatud nii mõnigi tähtis tegelane, näiteks õgardist munk või parasiit, kes elab täpselt nii, nagu talle parem niinimetatud priide toidukordade nimel. Teatud mõttes võib näidendit lugeda ka Machiavellile mõeldes ning otsida paralleeljooni tema elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. ,,Mandragora" esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis
kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on sünergeetilise toimega, kaks eri taime koos võivad mõjuda mürgisemalt kui eraldi. Volatiilid signaalid kiskja kohale kutsumiseks, mida taim eritab. 07.04.09 Parasitism. Mikro- ja makroparasiidid. Mikroparasiidid on üherakulised või rakutud olendid. Mikroparasiitide populatsiooni tihedust saab mõõta nakatunud peremeesorganismide tiheduse läbi. Makroparasiite saab loendada. Kõige suurem parasiit on 8m pikkune, elab kellegi ajus. Raitlill maailma suurim õiega parasiit. Rohkem kui 50% bioloogilistest liikidest on parasiidid. Parasitism on esimene interaktsioon, mis kahe organismi vahel tekib, mis aja jooksul liigub edasi kommensialismi poole ja sealt edasi mutualismini. Obligatoorsed ehk holoparasiidid ja fakultatiivsed ehk hemiparasiidid. Hemiparasiite lidub suhteliselt vähe ja kui siis taimeriigis. Näiteks robirohud, silmarohud, härgheinad. Parasiidi puhas kasvukiirus
kaldataimestikuga väikesi magedaveelisi seisuveekogusid (väikejärved, tiigid, sooloigud jms.). Ta võib edukalt asustada ka mahajäetud karjääride tiike. Apteegikaan elab ka ajutistes, kuivavates seisuveekogudes. Ta talub vee väiksemat hapnikusisaldust kui enamik teisi meie kaaniliike. Tema elupaigad võivad paikneda nii põllumajandus- kui ka poollooduslikus ja looduslikus maastikus (metsad, niidud, sood). Kuna apteegikaan on parasiit, peab tema elupaikades kindlasti leiduma peremeesorganisme, peamiselt kahepaikseid ja imetajaid. 4 Apteegikaan on katkendliku levikuga liik, kes ei ela ka oma levila keskel Lõuna-Euroopas mitte kõigis sobilikes veekogudes. Tema elupaigas peab olema ühel ajal täidetud mitu tingimust: leiduma sobivaid peremeesorganisme, sooja, kuid mitte ülesoojenevat vett;
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soo...
Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu. Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult ...
teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad. 23. Miks tekivad aastarõngad? Aastarõnga koht puitub ära ja peale tekib uus kiht, aastarõngaste järgi saab teada taime vanuse. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul. 24. Juured puuduvad parasiit taimedel, neil on juurte asemel haustorid, millega nad tungivad peremehe kudedesse ja omastavad temalt toitained. Nt soomukad. 25. Klorenhüüm on põhikude, mis moodiustab põhiosa lehes või varre esikoores. Enamusel taimedel jaguneb klorenhüüm 1) kobekude ja 2)sammaskude. 26. Mis on tolmnemine? Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukalt emakale. Risttolmnemise korral tolmukad pärisevad teiselt taimelt. Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt.
2. loeng Keeleviga, stiiliviga. Väärstiilsus. Tüüpilisi stiilivigu. Suulise ja kirjaliku keele erinevusi. Keeleviga, stiiliviga Keeleviga Stiiliviga Ebaõige hääldus, väär tähendus, loogiline Sõnade või väljendite väär kasutus vastuolu, ühildumisvead, lausestusvead Keeleviga on eksimus keelenormide vastu Stiiliviga on kõneolukorda sobimatu sõna või väljend Stiiliviga ei ole keeleviga, kuid keeleviga on enamasti ka stiiliviga. Väärstiilsus on kõneolukorda sobimatu väljendusviis. Tüüpilisi stiilivigu ja vääratusi Stiilivääratus konteksti sobimatu sõna või väljend, saamatus lausete sidumisel ... 1. Stiili lamedus algelise sisuga piiratud ja ilmetu sõnavara Võib järeldada, et Kalevipoeg oli nii töömees kui ka sõjamees. Tema ise ei tahtnud sõdasid. Kui aga tuli sõdida, siis astus ta vapralt lahingusse. Kuid Kale...
kasvuhoonete abiga. 5.kujuta graafiliselt ökoloogilise teguri toimet-Joonis õpikust lk 12. 6.mille poolest erineb kommensialism sümbioosist- Kommensialismi puhul saab ainult üks pool kasu, teine ei saa ei kahju ega ka kasu. 7.milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks-Organismid, kes saavad kasu suhtest teise organismiga, ilma, et nad tollele organismile kahju või kasu vastu tooks. 8.töö näiteid erinevatest organismidevahelistest suhetest-Paeluss on parasiit inimese suhtes, sest ta sööb osa inimese seeditud toidust, mistõttu saab inimene vähem toitaineid; seen on sümbioosis puuga, sest seen annab puule aineid, mida puu ise ei suuda hankida ja vastutasuks annab puu seenele osa oma toitaineid; üks kala on konkurent teise kala suhtes, kes mõlemad võitlevad sama toidu eest; inimese soolestikus elavad bakterid, kes on kommensaalid inimese suhtes, sest nad saavad inimeselt toitaineid aga ei anna vastu midagi
4. Selgita, millal tekib organismide vahel konkurents? Organismi Kasulik Osapoole Näited de- või d vahelise kahjulik suhte vorm Konkurent Kahjulik konkurend Taimed, kes võitlevad valguse pärast. Loomade s id puhul, kus tugevamad sunnivad nõrgemaid alistuma. Parasitism Parasiit, Paeluss ja inimene kahjulik peremees- organism Röövlus/ kahjulik Kiskjad, hunt sööb lamba ära kisklus saakloom Herbivoori herbivoori liblikaröövlid söövad taime a kahjulik d Mutualism kasulik Peremeesl taimede suhe seente mükoriisaga, mis varustab iik, bakter taime anorg
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
Moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Redutsent lagundajad. Loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Redutsentide tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Detridofaag detriidist toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Karnivoor imetajate klassi lihatoidulised loomad e zoofaagid; teisesed konsumendid, kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid.
läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes elavate parasiitide keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe, omandavad võime omastada hapnikku tingimustes, kus selle osarõhk on väga väike.
Nt panda pambus, kapsaliblikas, naeriliblikas, Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutvad) organismid. Biootilised keskkonnateguris igapäevaelus: Konkurents, kisklus(kiskja ja ohver), parasitism(parasiit ja peremees) Mis vahe on kisklusel ja parasitismil? Kiskja tapab oma ohvri, parasiidil on oluline, et tema peremees oleks elus. Kõikidel liikidel on oma parasiidid ja isegi parasiitidel on parasiidid. Viirus on raku parasiit. Parasideerib meie rakkudes. Taimed on kiskluses seetõttu: valgus, toitained mullas, vesi mullas ja koht. Mutualism(sümbioos) sipelgas ja lehetäi. Seen ja puu. Tolmendamine(liblikas ja taim). Kuidas jõuavad ühetaime nektar teise taime emakani? Tolm jääb mesilase karvade külge kinni. Emakasuu on kleepuv, sinna kleepuvad tolmuterad. Kui üks taim annab teada lõhnapilvekese(paiskab õhku) kaudu teada, et oht on lähedal teisele taimele
98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
