Ülelinnastumine nimetatakse demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu. Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg). Iseloomulikud olid kitsad tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn kasvas kiiresti. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad. Tööajastu lõppedes suurema osa elanikkonna heaolu paranes. Palju kapitali suunati linnast väljas asuvate eramute ehitusse. Infoajastu linn vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja nadalapalgalised teenindustöötajad. Üldiseks probleemiks on kujunemas tänavate ülekoormatus eratranspordiga ja liiklusest lähtuv saastekoormuse kasv. Linnade suurimad sotsiaalsed probleemid on kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel
koalitsioonivalitsused, kus ühes valitsuses oli 3-5 parteid. USA 1919-1920 aastal oli Oli maailma Keelduti Versaille Ameerikas majanduses juhtival rahulepingu kommunismihirm, kuid kohal. Riik ei sekkunud ratifitseerimisest. kommunistid ei leidnud majandusellu. Inimeste Kehtis piisavalt toetust. 1920. elujärg paranes kuni isolatsionismipoliitika aastal kehtestatud 1929. aastani. 1929- . Saksamaaga sõlmiti keeluseaduse 1933 suur separaatrahu. 1935 tagajärjeks oli majanduskriis. võeti vastu salakaubandus ja neutraliteediseadus. gängsterlus. Presidendid olid vabariiklased ja riik ei
osalemisega ehk siis harjutused ja koolitused, mida nad läbi viivad on osa õppetööst. Hele Riit- Vällik, kes on Tartu Lille Maja direktor, rääkis sellisest programmist nagu „Tartu innustavad teod“, kus kooliõpetajad ja noortekeskuse noorsootöötajad panustasid tihedamale koostööle, sest mõlemad püüdlevad siiski ühise eesmärgi nimel. Et aga töö oleks efektiivsem kaasasid nad tegevustesse ka noored ise, sest kes teavad paremini, mida oleks vaja teha kui noored. Läbi selle paranes aga õpetajate ja noorsootöötajate, kui ka õpetajate ja noorte vaheline suhtlus ja läbisaamine. Kristel Kallau, kes on Pärnu Kunstikooli direktor, räägib Pärnus toimunud rahvusvahelisest noortefestivalist C.A.M.P, mis on kooliraskustega noortele pühendatud programm. Kus noored tulid kokku Soomest, Rootsis, Gröönimaalt, Norrast. Neile korraldati erinevaid töötubasid, kus nad said õppida formaalseid õppeaineid läbi mitteformaalse õppe. Kolme
Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Omanik ei teinud tööd Müük erinev, odavam kaup Käsitööettevõte Pikaajaline väljaõpe Meister tegi tööd, kontrollis kaupa.
KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, sell...
Saaremaal ~30% - Saaremaal oli juba enne reduktsiooni alutamist kõige vähem eramõisaid, seetõttu polnud seal võimalik ka nii palju riigistada. Reduktsiooni tulemusena: - kasvasid järsult riigi tulud. - kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle. - halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam). - paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. 3 2. Põllumajandus ja talupojad Rootsi ajal: 1) Rootsi ajal kasvas Eestis mõisate arv (17.saj. lõpuks oli ~1000 tk.). Iseloomulik oli mõisapõldude laiendamine, mida tehti peamiselt uudismaade ülesharimise teel. Näiteks: 16.saj. keskpaiku oli mõisa- ja talumaade suhe 1 : 4, 17.saj. lõpus aga juba 1 : 2,5. Mõisapõldude laiendamise põhjuseks olid:
kunstlikke valle.Ringvall linnused oli linnsed mida ümbritsesid madalad vallid. Pilet nr.11 1.Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal-Liivisõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse olukorda ja enamik kogudsi oli jäänud ilma õpetajata nii Rootsi kuika Vene ajal.Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Loobuti kiriklikest traditsioonidest. Pastorite ja kirkuõpetajate haridus oli halb.Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. 2.Asva kultuur-Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu vene aja alguses-Luteri kirik jäi siinse vamuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda.Paljud kogudused olid jäänud ilma kirikuõpetajata
See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahva...
majanduse suuremat arengut. Hakati üha enam kauplema ja avati uusi ärisid ja tehaseid. Senjööride ja vasallide olemasolu mõjutas üldist majandus, eriti aga loomulikult põllumajandust. Feood jagas talupeogadele maad muutes nad sunnimaisteks. Talupoeg pidi isanda jaoks tööd tegema ja makse maksma. Feodaalil oli õigus mõista talupoja üle kohut ja ta isegi surma määrata. Kuna kõigil tuli maksta sama suuri makse, vaevles enamik talupoegi vaesuse käes. Hiljem olukord paranes, kui talupoeg pidi hakkama maksma raharenti. See võimaldas talupojal minna turule müüma oma kaupa ja selle pealt rikastuda. Selline muutus mõjutas ühiskonda palju, kuna tekkis juurde rohkem rikkaid talupoegi, kes olid võimelised oma talu ostmiseks ja selle harimiseks. Rahva rikastumine aitas kaasa elnike arvu suurenemisele ja majanduse elavnemisele. See omakorda viis paljudes Euroopa riikides 13.sajandil pärisorjuse kaotamiseni. Feodalism mõjutas Euroopa arengut
võitlusvõtteid. Kannupoisid saatsid oma isandat sõjaretkedel (aitasid kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut). Lahingud hoidsid tahaplaanile. 18-21 aastane, kes oli piisavalt treeninud ja isandale tõestanud head relva käitlemis oskust löödi rüütliks. Raamatute tarkuse õppimist ei peetud vajalikuks, seepärast enamus aadleid kirjaoskamatud. AADLI VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTLLIKKUS. Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva
Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) Pärit frankfurtist, isa oli jurist, see võimaldas saada hea hariduse, kusjuures koduõppes. 16 läks Leipzigi ülikooli ja asus õppima õidust. Ta oli laialdaste huvidega, ta küll õppis õigust, afa samal ajal huvitas teda kirjandus, füüsika, loodusteadused ja botaanika. Ei lõpetanud ülikooli sest haigestus ja oli aasta aega kodus ja paranes, sai terveks, aga ei läinud tagasi vaid läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus. Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen"
- Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva
Evelyn kiindus Väikesesse Tüdrukusse nii väga, et oli valmis Tate ja tüdruku heaks kõike tegema. Ettekäändena neid näha, käis naine Tate juures pilte ostmas. Sellega tegi naine perele mitu teenet, millest põhilist esialgu tema teenete allagi ei nimetaks. Nimelt pärast mitmeid läbielamisi mitmes Ameerika linnas leiutas Tate kinoraamatu, millest hakkas tema ja lapse elus uus periood. Evelyni teene siin oli mehe juures joonistuste ostmine- mehe käsi paranes ja ta tegi aina täpsemaid ja ilusamaid töid, mille müügiedukus oli tõenäolisem. Samas on Tate lugu hea näide sellest, et Ameerika on tõepoolest võimaluste maa. Just nii nagu Tate, olid oma koha ning rikkuse leidnud ka mustkunstnik Harry Houdini, maastootmise liini loonud Henry Ford ning oma varanduse mitmekordistanud J.P. Morgan. See, mis minu jaoks teoses põhiliselt välja paistis, oli selle ülesehitus. Kui ma alustasin teost,
Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud. Võimalikult vähe riiki...
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal, kus 19-aastased koolipoisid sõdivad verises sõjas. Peategelase Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid. Nad...
Just nimelt tänu sellele oli füüsikal 19. ning 20. sajandi esimesel poolel igati hea ja positiivne kuvand. Mehaanika väljaarendamine 18. sajandil võimaldas ehitada inimtööd kõvasti kergendavaid masinaid. Ketrus- ja kudumismasinad, treipingid ja kõiksugu muud seesugused tööriistad panid aluse seniolematule tööviljakuse tõusule. Inglismaal algatati aurumasinatega (millest arendati hiljem välja ka sisepõlemismootor) nn. tööstusrevolutsioon. Tänu massitootmisele inimeste elujärg paranes ja süvenes üha mugavam eluviis. Sajandi lõpus sõnastati veel elektromagnetismi põhiseadus, mis tegi võimalikuks telegraafi, telefoni ja raadioside kasutuselevõtu. Kogu seda näidet kokku võttes saab öelda, et füüsika aitab meil mõista erinevaid nähtusi ning midagi mõistes suudavad inimesed seda suure tõenäosusega ka ise jäljendada ja mõnes eluvaldkonnas rakendada. Järgmine füüsika kasulik omadus seisneb selle võimes ennustada looduses juhtuvat.
Ilmselt seetõttu, et mulle vaga meeldib see, millega ma tegelen. Ülikoolis õpin ka prantsuse keelt ja täiustan inglise keelt," räägib Leena oma tudengielust. ISU rahvusvahelistel võistlustel esindab Leena Eestit alates 2003/2004 hooajast, tema iga-aastane areng ei ole ilmselt kellelegi märkamatuks jäänud. ,,Minu elus oli ka pingeline periood. Nimelt sel hooajal, kui debüteerisin Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Treeningutel ei tulnud midagi välja. Aga kõik paranes pärast Torino olümpiamänge. Olümpia andis mulle suure kogemuse ja kõvasti enesekindlust. Kui kaks nädalat hiljem võistlesin juunioride MMil, mõtlesin: ,,Mis lastevõistlused need on?" Just sellel ajal lõppes ka see õnnetu periood ja ma hakkasin uuesti hea meelega trennis käima, arenema ja edukalt esinema," meenutab Lena.
VABADUSSÕDA 19181920 Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 9A klass Õa2011/2012 *Sissejuhatus Click icon to add picture Click icon to add picture * Enne Vabadussõda lõppes I Maailmasõda, selle lõpetas Compiegne'i vaherahuga. * Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28. November 1918, kui punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikearvulised üksused taanduma. Varsti hõivas punaarmee pool Eestit enda alla(Rakvere, Tartu, Võru ...
Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer)
inimestel purunevad südamed, elust kaob rutiin ja valitseb hingeline tühjus. Sõjast võidab palju ka tehnoloogia areng. Sõja ajal investeerivad riigid palju sõjatööstuse arengusse. Selle toel on välja töötatud paljud hiljem laiatarbekaubaks muutunud kaubad. Selle tulemusena muutusd peale sõda oluliseks transpordivahendiks lennukid. See kiirendas oluliselt posti- ja transporditeenuseid. Ka areneb meditsiin, sest praktikast lahinguväljal arstidel puudust ei olnud. Sellega paranes peale sõda tervisehoiu kvaliteet. Tehnoloogia areng sõja käigus toob hüvangut tarbijatele peale sõda. Tundub,et sõjast võib leida siiski ka palju hea mõjuga arenguid. Ometigi ei saa see üle kaaluda huumanseid kaalutusi, mida rikub sõda ülemääraselt. Leian, et need arengud ei ole aga piisavad, et nimetada mõnda riiki otseselt sõja võitjaks ja mõnda kaotajaks. Sõja puhul ei pühitse eesmärk abinõud ja võit ei saabu kellegile ilma kaotuseta.
rüüsteretked · 1210 ÜMERA LAHING- eestlastele võidukas · Eestlaste aladelekorraldasid rüüsteretki ka venelased Muiste vabadusvõitluse II periood 1215- 1220 · Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele ning nende sõltlastele ka Rootsi ja Taani kuningad · Sõjategevuse piirkonnad levis üle kogu Eesti mandriala · Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastegha sakslaste vastu · Eestlaste vastupanu korraldamine paranes ; toimusid otsustavad suurlahingud · Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse Muistse vabadusvõitluse III periood 1222- 1227 · Seni veel vabade saarlaste eestvedamiksel levis mandril ülestõus vallutajate vastu · Kogu Eesti ala vabastati 1222 võõrvõimust · Uue ristisõdijate sissetungi käigus toimus Eesti lõplik alistamine; viimase vastupanukoldena vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendadeordu poolt
9. MIDA TEGI ROOSVELTI ADMINISTRATSIOON KRIISIST ÜLESAAMISEKS? 1932.A. VALITI USA PRESIDENDIKS ROOSEVELT. TA INNUSTAS OMA RAHVAST TEGUTSEMA, ET ELU MUUTUKS PAREMAKS. TA ASUS RIIGIS KORRALDAMA ÜMBERKORRALDUSI EHK REFORME. KOOSTATI TEGEVUSKAVA, MIDA ROOSVELT NIMETAS NEW DEAL`IKS 8UUS KAVA). SEE KAVA PIDI ERGUTAMA TÖÖSTUST NING LOOMA UUSI TÖÖKOHTI. TEMA ÜMBERKORRALDUSED KANDSID VILJA AMEERIKA MAJANDUSE OLUKORD PARANES, KUID LÕPLIKULT TOIBUTI KRIISI TAGAJÄRGEDEST PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA MÕISTED REPARATSIOON - KAHJU TÄIELIK HÜVITAMINE SÕJA VÕITJALE INFLATSIOON - RAHA OSTUJÕU LANGUS JA HINDADE TÕUS ,,NEW DEALS" EHK ,,UUS KURSS" - ÕIGUSAKTID; REFORMID AGRESSOR - SÕJAALGATAJA JA VALLUTAJA ISIKUD WOODROW WILSON - AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENT 1913-1921 ADOLF HITLER - SAKSA VALITSUSJUHT JA RIIGIPEA BENITO MUSSOLINI - ITAALIA PEAMINISTER F.D
üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvamus heast Rootsi ajast (millele järgnes palju hullem periood). Olulist rolli mängis ka talurahva eluolu muutus. Kui Rootsi aja alguses ei olnud veel kehtestatud pärisorjust, siis Eestimaal tehti seda aastal 1645 ja Liivimaal 1671. Rootsi riigi võimu all oli talupoegade olukord muutunud pigem kehvemaks, sest nad polnud enam vabad. Olukord aga paranes pärast mõisate reduktsiooni, sest talupojad vabastati pärisorjusest ja loodi vakuraamatud, millesse pandi kirja kõik talu- poegade täpsed kohustused mõisa vastu - need jällegi piirasid talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Rootsi valitsus oli sunnitud talupoegade kaitseks välja andma ka mõningaid seadusi - neile anti näiteks õigus mõisnikke kohtusse kaevata. Ma usun, et pärisorjuse kehtestamine Rootsi ajal oli rahvale üks raskemaid muutusi, mida üle tuli elada
6. Maj. 30-ndatel 1934.a. algas Eesti majanduselus kiire areng (peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase). Uue nähtusena sai vaikiva ajastu tingimustes alguse riigi sekkumine majandusellu. Toimus eramajanduse reguleerimine maksu-, hinna- ja krediidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses riiklikud AS-id andsid kuni 25% Eesti tööstustoodangust. Tööstus tegi läbi suurima arengu. Suurenes tööstusettevõtete arv, paranes nende tehniline varustatus. 1938a. ületas tööstustoodangu koguväärtus esmakordselt põllumajandus toodangu vastava näitaja Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduse puhul näitasid edasiminekut haritava põllupinna suurenemine, maaparanduse laialdasem kasutamine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv, tõuparandus ja sordiaretus. Suurt rolli edendas
5.1 1905. aasta revolutsioon · 9. jaanuar 1905 Verine pühapäev · Ülemaaline oktoobristreik · 17. okt manifest - sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus - Riigiduuma kokkukutsumine - Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika
- Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva
Yin ja yang. Massilaulatused. ÜK jagunenud pljudeks üksikorganisatsioonideks. Tipus SMM, tema naine ja lapsed. Eestis ametlikult pole, kuid veidi on siin misjonitööd tehtud. 3. Saientoloogia. Palju variorganisatsioone, nt Initsiatiiv Iseseisva Õppimise soodustamiseks, Vaba Religioosse arenemise aktsioonikomitee, politseireformi komisjon jt. Rajaja: Lafayette Ronald Hubbard. Sündis 1911 Nebraskas. Oli ka ulmekirjanik. Väidetavalt paranes halvatusest ja pimedusest. Ka kuulujutt kokkupuutest musta maagiaga. 1950 kirj „Dianeetika“. Dianeetika= psühhoanalüüs+teosoofia. Väidetav ravimeetod. Dianeetilise Uurimise Asutus.leiutati valedetektor. Nõustamist nim auditeerimiseks. 1954 saientoloogia mõiste. Eesmärgiks tervete inimeste võimete parandamine vaimse treeningu abil. 1955 a rajati saientoloogia kirik columbias. Nim ka Uue Usu Kirik. Õpetus põhineb suurel osal fantaasial
saadetakse ta maalt välja. Ta otsustas väljasaatmise kasuks ning elas aastatel 1726- 1729 Inglismaal. Seal innustus Shakespeare’ist ja inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö “Filosoofilised kirjad” (1734) vallandas Prantsusmaal skandaali:. raamat põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul “kui religiooni ja heade kommete vastane”. Hiljem Voltaire’i olukord siiski paranes, ta määrati 1745 kuninga historiograafiks (ajaloo- kirjutajaks), aasta hiljem valiti Prantsuse Akadeemiasse. Kasvas tema kuulsus välismaal, Preisi kuningas Friedrich II, kes püüdis end näidata ideaalse valgustatud monarhina, kutsus Voltaire’i oma õukonda. Peagi nägi Voltaire Preisi õukonna “valgustatud” näitemängu läbi. 1758 ostis Voltaire endale Šveitsis mõisa ja jätkas seal võitlust tagurliku Euroopa vastu. Voltaire naases Pariisi 83-aastasena
teel. Interrinne- Eesmärgiks NSVL säilitamine, Üritasid rünnata Toompea lossi ja rahvas tuli kaitsma 4. Mis välis- ja mis sisepoliitilised asjaolud aitasid kaasa kommunistlike reziimide kokkuvarisemisele Ida-Euroopas? Sisepoliitilised- poliitikud muutusid leebemaks ja majanduse raske olukord Välispoliitilised- NSVL ei sekkunud enam 5. Nimeta üks muutus idabloki riikide majanduses ja poliitilises elus pärast kommunistlike reziimide kokkuvarisemist. Majandus- olukord paranes Poliitiline- riigid said vabaks 6. Kuidas on Eesti ajalugu mõjutanud järgmised isikud: Mihhail Gorbatsov- korraldas perestroika Boris Jeltsin- oli Venemaa president,kes tunnustas Eestit Lennart Meri- Taasiseseisvunud Eesti esimene president, augustiputsi ajal oli soomes ja töötas eesti taastunnustamise nimel Tunne Kelam- Eesti komitee esimees Arnold Rüütel- Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Vaino Väljas- Vaino Väljase eesistumisel võeti vastu deklaratsiooni Eesti NSV
Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See thendas, aga ka talupoegadele rohkem teotd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina misnikule viima osa talu pllumajanduslikust ja ksittoodangust. 1645.a. fikseeriti talupoegade prisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmramine sltus misniku suvast. Rootsi vimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti igus ja vimalus kaevata misarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvi kuningale endale. Talupojad vabastati prisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kik talupoegade kohustused misa vastu. Nende tpne nitamine piiras misavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kui Eestimaa oli tielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, ks thtsamaid (vhemalt talurahva seisukohalt) reforme, mida lbi viidi, seisnes
murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium. Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri kiriku struktuur, parandati kiriku materiaalset taset, Parandati kirikuõpetajate haridustaset, nõiaprotsessid, talupoegade kaasamine (vöörmünder). Talurahvaharidus – probleemid (vähe koole maal, vähe õpikuid,
5.1 1905. aasta revolutsioon · 9. jaanuar 1905 Verine pühapäev · Ülemaaline oktoobristreik · 17. okt manifest - sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus - Riigiduuma kokkukutsumine - Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika
Vägeisd juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabi ülem oli Jaan Soots. 4. Neljas tegur, mis jõudude tasakaalu Eesti vägede poole kallutama hakkas, olid soomusrongid. 7 Jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Võeti tagasi Tapa, siis Rakvere, 19 Jaanuaril ootamatu löögiga võeti tagasi ka Narva. Sõdurite meeleolu tõusis, relva saak paranes, just punaväelt saadud sõjasaagi näol. 14. Jaanuaril vabastasid teel Kuperjanovi partisanidega ühinenud soomusrongid Tartu. Lõunarinde otsustavai heitlus toimus Jaanuari kuu viimastel päevadel Paju mõisa väljadel, Ühelt poolt läksid tulle Eestlased ja Soomlased, teiselt poolt aga Venelased ja Lätlased. Lahing oli ohvrite rohke, langes ka leitnant Kuperjanov . Punaväed purustati sellegopoolest, misjärel Eesti armee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri .
1. Miks ja millal puhkes Vabadussõda? 28 nov. 1918- 2 veeb 1920, Eesti tahtis saada vabaks ja venemaa tahtis taastada endiseid piire. 2. Mis oli Landeswehri sõda? Millal ja miks see toimus? 5. juuni 1919 kuni 3. juuli 1919 sõda Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Sakslased tahtsid saada osa lätist endale ja Eesti ei lasknud seda teha 3. Nimeta põhjuseid, miks eestlased võitsid Vabadussõja. Aina rohkem inimesi läks appi. paranes relvastus ja varustus, korraldati ümber vägede juhtumist, saadi abi välisriikidelt, targad otsused. 4. Millal sõlmiti Tartu rahu? Mis olid selle tingimused? Milles seisneb selle olulisus Eesti riigile? 2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5
Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Peale teist maailmasõda, kui sõda läbi sai ning inimeste eluolu paranes tuli suur beebibuum. Tol ajal sündinud lapsi on nüüd aga väga palju ning kõik vananevad väga jõudsalt. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on maailmas väga kõrgel tasemel.2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8% ja see arv ainult kasvab. Jaapanis on eluolustik hea ning see tagab inimeste pika eluiga. Meeste keksmine oodatav eluiga Jaapanis on 80,25 aastat ning naised elavad keskmiselt 87,71 aastani
materjaliks. Sellest said tõuke masinate ehitus ja elektroonikatööstus. Jõudsalt arenes ka keemiatööstus, see vastu tekstiilitööstuse tähtsus vähenes. 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele nafta ja elekter. Vabrikute tekkimisega muutus tööliste iga päeva elu. Tekkisid uued sotsiaalsed kihid - proletaarid ja kodanlased. Kodanlased olid näiteks vabrikuomanikud, haritlased ja aktsionärid, nende elutase paranes. Proletaarid olid palgatöölised. Seniseid töölisi tabas tööpuudus, käidi ka vabrikutes masinaid lõhkumas. Vabrikutöölistel polnud vaja enam põhjalikku väljaõpet ega tööriistu. Tingimused olid rasked ja ajagraafikutest peeti ülimalt täpselt kinni. Tööpäevad kestsid kuni 14 tundi, seega ei jäänudki neil praktiliselt vaba aega. Lihttööliste palgad olid väga madalad, kogu sissetulek kulus toidu ja eluaseme peale
töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresidendi surma, võttis Hitler üle võimu diktaatorina, et taastada riigi sõjalist võimsust, mis suruti esimeses maailmasõjas alla. Saksamaa kehtestas plaanimajanduse, rajas tehaseid sõjatehnika tootmiseks, ehitati teid sõjaväe kiiremaks transportimiseks kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige paremini toimiv demokraatlik riik oli Suurbritannia. Juba kaks sajandit kehtinud demokraatia ei kadunud kuhugi, vaid tugevnes. Riik üritas tugevdada ka suhteid koloniaalriikidega ja hoida eemale konfliktidest mandri-Euroopaga. Esimesest maailmasõjast tuli riik võidukalt välja ja süvendas rahva usku demokraatiasse. USA-le andis esimene maailmasõda majandusliku võimsuse. Kui enne sõda tuli USA-l
kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Positiivsed küljed Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema
haigushoogudega, näiteks kõhu- või peavaluga. JUHTUMID Rolf, tema hirm oli kõhus. Töö ajal ja hommikuti jubedad kõhuvalud oksendamine. Füüsiliselt terve. Äge ussipikupõletik, kui märkas haiglas enne operatsiooni, et oli kinni seotud, pistis kisama ja hirm tuli ägedamal kujul uuesti peale. Pärast seda hajevil, kartlik ja häiritud. Rolfil oli hirmuneuroos, mis avaldus kõhu piirkonnas. Ravi mõjus talle hästi ja tasapisi paranes. Eva-Maria kardab kõike, ripub kramplikult ema küljes. Neil on üleliia tugev side (isa jättis raseduse ajal maha, ema sõbrannaga sebis). Ta ei taha lasteaeda ja ka magada üksi. Selle tüdruku sai Gisela vabaks jutustada imejuttudega, mis lapsele väga meeldisid. 8'nda seansi järel oli suuteline omaealiste rühma autogeensest treeningust. 3 kuu pärast magab üksi ja on leidnud kindluse oma elus. See oli näide üleliigsest
Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta Luteri kiriku võitlus väärusuga Märgatavalt paranes pastorite haridustase: enamus pastoreid olid ülikooli haridusega ja jutlusi suudeti pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid ning see lähendas talupoegi kirikule Kuna pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, siis nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku. 17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli
ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Positiivsed küljed Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Taluperemehed vabastati peksukaristusest sootuks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu
TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. 10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad. MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI? · Erinevad vaated. · Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu. VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine.
Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia
Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus.Tänapäeval on pasta tootmine täielikult automatiseeritud. Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks. Pasta jõuab poelettidele tavaliselt kuivatatult, aga ka toorpastana. Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni. Pastat võib valmistada ka kodus
Siberisse sunnitööle; toiduks oli vaid see, mida ise kasvatati ja vahel võeti seegi käest ära; arstiabi oli peaaegu kättesaamatu ja levisid rasked haigused nagu tuberkoloos. Pärast Teist maailmasõda tuli hakata inimestel uuesti kodusid rajama või üles ehitama, riigimajandust parandama ja lisaks sellele tuli võidelda teadmisega, et iga hetk võidakse järele tulla ja Siberisse saata. Mõnekümne aasta jooksul paranes toidu- ja tarbekaupade kättesaadavus ja Eesti suutis tuhande üheksasaja üheksakümne esimesel aastal taas iseseisvuse saavutada. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid tarbimisega seoses keskkonnaprobleemid nagu järjest suurenev õhusaastatus, jäätmekäitlusega mittehakkamasaamine ja veereostusest tulenevad mured liikide elukeskkonna pärast. Kui Eesti Nõukogude Liidu võimu alt pääses, siis kasvas märgatavalt inimeste ostujõud
Põltsamaa Ühisgümnaasium Jelena Glebova Referaat Merilin Gedvil 11 B klass Põltsamaa 2009 Sisukord Jelena elulugu.....................................................................................lk 3 Jelena saavutused.................................................................................lk 5 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk 7 2 Jelena elulugu Jelena Glebova, Eesti 4-kordne meister, sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Tõeh...
Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism. Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku lo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
