Keskmine kulu tooteühiko kohta: AC=C(q)/q, Optimaalne arv : n=ruutjuur b/a, Eksponentfunktsioon: f(x)=a astmel x Pidev juurdekasv: K=k(1+r/m)astmel mt, m-intresse arvestatakse m korda aastas, Intresside pideva juurdearvestusemeetodi korral lõppkapital: K(t)=ke astmel rt, k-algkapital, r- aastane intressimäär, t- arvestatavate aastate arv. Pidevat kasvu kirjeldab funktsioon: y(x)=y0e astmel kx, Y0 ja k on parameetrid, Suhteline sagedus: pi=fi/f (kõik f-id kokku) Aritmeetiline keskmine: x(kriips)= x1+x2+....xn/N N-kogumi maht, Kaalutud aritmeetiline keskmine: x=f1x1+f2x2+fnxn/fi (kõik fi-d kokku), Kvartiilid: kui jaotada rida 4 võrdseks osaks (Q), Mood on variatsioonireas kõige sagedamini esinev number (Mo), Harmooniline keskmine: xharm=n/1/x1*1/x2..., Kaalutud harmooniline keskmine: xharm=f1+f2+f3/f1/x1+f2/x2..., Kaalutud ruutkeskmine: xrk=x1
(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp; - Lisandpooljuhid. Aktseptorlisandid NA (3-valentsed Al, B) ja doonorlisandid ND (5- valentsed P, As); (NA, ND 1015...1019 cm-3). Lisandjuhtivus >> omajuhtivus p-pooljuht pp = NA toatemperatuuril. Augud p on vabad l/k, ionis...
Hõõrdkeevitus on suhteliselt uus liitmise tehnoloogia, mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjalisulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatutööriistaga, mille otsas on väike sond. Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid, millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud. Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele
summaga ning on paralleelne ja samasuunaline antud jõududega. 3. variant 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus liikumuselt loetakse muutumatuks. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6. Aktiivseks jõuks nim jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. 7. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võrduks nulliga.
12. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah 13. Kas väävlisisaldust saab lisandiga muuta? Ei 14. Kas tihedust saab lisandiga muuta? Kui seguneb küttega, siis saab, kui ei segune, siis ei saa. 15. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta? Ei 16. Kas külmfiltriummistuspunkti on võimalik alandada lisades kütusesse lisandit? Jah 17. Kas diislikütuse tsetaaniarvu on võimalik tõsta lisades kütusesse lisandeid? Jah 18. Millised parameetrid alluvad veel lisandile? 19. Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada HVO-d ehk hüdogeenitud taimeõli? Segamise piiri diislikütusega ei ole kuni vastab EN 590 standarditele. 20. Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada biodiislikütust ehk rasvhappemetüülestreid (FAME)? 7mahu% 21. Millist kütust võib nimetada esimese põlvkonna ning millist teise põlvkonna biokütuseks? I põlvkond- Bioetanool, biodiislikütus; Biometaan
Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata. Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad. Tõrge Tõrge on seadme töövõime osaline või täielik kadu ( ühe või mitme põhiparameetri väljumine lubatud piiridest. Tõrke võib põhjustada suur rike Rike Rike seadme mittevastavus ühele või mitmele nõudele, mis kehtivad tema põhiparameetrite, välisilme Rike on üldisem mõiste kui tõrge. Mitte kõik rikked ei põhjusta tõrkeid Tööiga
Osa A Andmed: 7 2 3 3 1 1 4 3 3 3 6 5 6 1 2 9 7 5 7 8 5 2 4 1 8 7 9 7 4 8 5 3 1 9 3 5 9 5 8 4 6 1 3 0 7 6 9 1. Valimi parameetrite hindamine. Kasutan järgmisi valemeid: Keskväärtus: 44,28 Dispersioon: 772,46 Standardhälve: 27,79 Mediaani ja haarde leidmiseks teeme valimi liikmete ümberjärjestust: 1; 2; 5; 14; 18; 19; 25; 27; 31; 33; 37; 39; 39; 45; 46; 50; 56; 63; 65; 71; 74; 77; 83; 89; 98 Mediaan: 39 Haare: 98 1 = 97 2. Leian keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (usaldusnivoo = 0.10), eeldades üldkogumi normaaljaotust Keskväärtuse jaoks kasutame t-statistikut f = N 1 = 24 t0.95(24) = 1.711 = 9.51 Keskväärtuse usaldusvahemik arvutatakse valemiga: P(34,77 < < 53,79) = 90% Dispersiooni usaldusvahemiku leidmiseks kasutatakse 2-statistikut f = N 1 =...
kohta. #Tee hajuvusdiagramm enda proovitüki puu kõrguste ja diameetri kohta. plot(H~D,data=MUDEL) #Vaatan kõrguse diameetri üldist pilti mudel puude andmestiku põhjal DH332=subset(puud2015,PRT==332&RIN%in%c("1","2","J","A","E","Y")&H>0) #Teen Kõrguse ja diameetri suhte põhjal andmestiku kaasates elusad rinded prt-lt 332 plot(H~D,data=DH332) #Vaatan üldpilti uuesti uue andmestiku põhjal max(DH332$H) #Vaatan max kõrgust max(DH332$D) #Vaatan max diameetrit, et parameetrid paika panna plot(NULL,xlim=c(0,50),ylim=c(0,40),xlab="Diameeter (cm)",ylab="Kõrgus (m)",main="Proovitükk 332") #Panen paika parameetrit ja annan telje nimed ja tiitli abline(h=seq(0,40,2.5),lty=3,col="gray") #Lisan horisontaalse abijooned abline(v=seq(0,50,2.5),lty=3,col="gray") #Lisan vertikaalse abijooned unique(DH332$PL) #Vaatan mis puud on andmestikus, et lisada puntkidele värvid points(H~D,data=subset(DH332,PL=="KS"),pch=20,col="cyan")
P=N/V*k*T |*V pV=N*k*T |:T p*V / T = k*N Et jääva gaasi massi puhul on molekulide arv samuti püsisuurus, nagu Boltzmanni konstanti, siis järelikult gaasi oleku kolm parameetrit on jääva suurusega. Seda seadust nim. gaaside ühendatud seaduseks: kindla gaasimassi puhul on rõhu ja ruumala korrutis, mis jagatud gaasi absoluutse temperatuuriga, jääv suurus selle gaasi igas olekus. Siit järeldub, et kui mingis esialgses olekus on gaasioleku parameetrid p1, V1 ja T1, ja üleminekul teise olekusse on nad p2, V2 ja T2, siis: Clayperoni võrrand: - p1*V1/T1 = p2*V2/T2 Gaaside ühendatud seadus: - p*V/T Normaaltingimused: p = 1,013*105Pa ~ 1 Bar = 105Pa ; T0 = 273,15K V0= p*V*T/p0*T0 Valem kehtib igasuguse gaasi hulga korral. Kui aga rakendada seda seadust ühe mooli puhul, siis tuleb molekulide arv (N) asendada N1-ga. Kuivõrd iga gaasi molekulis on normaaltingimustes ühesugune arv molekule, siis on ka korrutisel k*NA ühesugune väärtus
Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali võimsuse iga võimendi astme võimendusteguri, mürateguri nii logaritmiliselt kui otseselt, sisend ja väljundvõimsuse, viimane nii programmi poolt leituna kui arvutatuna. Tabel 1: Võimendi erinevate võimendusastmete parameetrid: 1 võimendusaste 2 võimendusaste 3 võimendusaste 4 võimendusaste Gain 9,5 dB 10 dB 2,8 dB 21,5 dB Noise 1,25 dB 1,4 dB 5,9 dB 5 dB Log(Nois 0,97 dB 1,46 dB 7,71 dB 6,99 dB )
A Küsimused 1. Töö kasulikkus seisneb sildalaldi pinge kuju visuaalseks tegemises, mis aitab mõista seal toimuvaid protsesse. 2. Kasutatavad liigid: ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ühefaasiline sildlülituses muundur B2, kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. 3. Dioodi parameetrid tuleb valida vastavalt sillale mõjuvatele pingetele ja vooludele. 4. Alaldatud pinge on pulseeriv alalispinge, mis muutub pidevalt 0 ja maksimumi vahel. Niisugust pinget aga ei saa hästi kasutada. Olukorra muutmiseks integreeritakse pinge filtriga. 5. Filtri parameetritest sõltub pinge pulseerimine. Vastavalt, mida suuremad mahtuvus ja induktiivsus, seda siledam pinge. 6. Filtreid kasutatakse veel pingetest mingite ebasoovitavate komponentide väljafiltreerimiseks.
"Update" nupule. Ühendasime madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätsime vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitasime skaneering ("Single"). Nägime ekranil pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 2. Pärisuunalise ülekande graafik. 4. Mõõtsime eelmises punktis saadud graafikult markerite abil järgmised parameetrid: - filtri ülekanne pääsuribas = -0,5[dB] - pääsuriba lõikesagedus = 9,851192 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas = -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus = 20,580560 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas = -43,46[dB/oct] - hinnang filtri järgule kasutame valem: N*6dB/oct, kus N on filtri järk. Saime N = 7,24 => N=7, siis meie filtri järk on 7. 5. Väljundpordi sobituse mõõtmiseks ühendasime filtri ümber nii, et väljundport ühendatud DUT pordiga ja vastupidi
Virtsu I tuulepargis on kaks 0,6 MW võimsusega Enercon E-40 tüüpi elektrituulikut. Tuulepargi koguvõimsus on 1,2 MW. Elektrituulikute tootja on Saksa ettevõte Enercon GmbH. Tuuliku masti pikkus on 63 m, rootori läbimõõt on 44 m. Tuuliku kaal on 117 tonni. Virtsu I tuulepargi tuulikute kavandatud eluiga on 20 aastat. Virtsu I tuulepark asetseb Läänemaal Hanila vallas Virtsu alevikus. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 6,3 ha. Tuuleturbiini tähtsamad parameetrid: labade arv: kolm laba on rootori balansseerimiseks ja tuuleju ning hrdetakistuse nullpunkti saavutamiseks sobivaim; labade pikkus: mida pikemad labad, seda suurem toimeala ja toodetava energia kogus; labade asukoht torni suhtes: peaaegu kik labad asetsevad vastutuult, et vältida müra tekitamist, kui laba möödub tornist. Iru soojuselektrijaam Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja
4.24. Määratlege keevisliite tugevustingimus 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? mitme keevisõmbluse korral! 6.8. Millised on paindedeformatsiooni 4.25. Miks peab keevisõmbluse tegeliku parameetrid? pikkuse võtma arvutuslikust pikkusest 6.9. Määratlege paindemoment! suurema? 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! 5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 6.11. Määratlege põikjõud! 5.1
Fotograaf kinitab aja. Süsteem saadab vastavad (meeldetuletus) teated nii fotograafile, pildistamise korraldajale kui ka kliendile. Seega on pildistamise aja määramine ning fotograafi kutsumine lõpetatud. Kokkulepitud ajal toimub pildistamine. Hiljem laeb fotograaf pildid veebi ning praagib ebakvaliteetsed pildid välja. Süsteem edastab lingi, kus on kõik kvaliteetsed fotod, kliendile. Klient valib välja sobivad fotod ning parameetrid (mis paberile ilmutatakse pildid, piltide suurus, kogus) ning esitab tellimuse. Raamatupidaja võtab kliendi tellimuse vastu ning koostab fotode ning fotograafi hinnakirja alusel arve, mille süsteem saadab selle kliendile. Kui kliendil on arve eest tasutud, ilmutatakse, pakitakse ning väljastatakse fotod. Viimaks toimetab kuller fotod kliendini. 4 1.2 LAUSENDID
muutujat X1, X2,-;Xn ning nende mõju sõltuvale muutujale on lineaarne. Regressioonivõrrand-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-; Mudeli parameetrite hindamiseks kasutatakse üldtuntud vähimruutude meetodit. Regressioonivõrrandi parameetrite -;-;-;-;-;-;-;-;-;. .väärtuste ehk täpsemalt väljendades nende parameetrite hinnangute b1, b2, -;bn kindlaksmääramineon ökonomeetrilise analüüsi üheks peaülesandeks. Mitmese lineaarse regressioonivõrrandi parameetrid (regressioonikordajad) võimaldavad nende majanduslikku tõlgendamist. Igal regressioonikordajal on majanduslik sisu. Mittelineaarse regressioonivõrrandi parameetrid ei ole üldjujhul sisuliselt tõlgendatavad. Lineaarse regressioonivõrrandi parameetrite (regressioonikordajate) väärtuste järgi on võimalik otsustada mil määral üks või teine sõltumatu muutuja mõjutab muutujat Yt, s.t. on võimalik otsustada, milliste sõltumatute muutujate (majanduslik) mõju on suurem, milliste oma
....................................38 7.17. Nõgusa püstkõveriku raadius ..............................................................................................................39 7.18. Maantee optiline sujuvus ja selgus .....................................................................................................40 7.19. Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius .....................................................................................41 7.20. Üldised parameetrid............................................................................................................................41 8. KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED .....................42 8.1. IRI suurim lubatud väärtus ....................................................................................................................42 8.2. Ristmiku põhitüübi valik ...............................................................................................
või ettevõttes vaid koondamine on lihtsalt üks paljudest viisidest , kuidas öelda tööleping üles. Avalikus teenistuses on eelisõigus ennekõike teenistujate esindajatel ja siis põhikohaga ametnikel. Teenistujateks peetakse kõiki neid , kes on palgatud n.ö avaliku teenistuse seaduse alusel, seejärel tulevad põhikohaga ametnikud ning siis järgnevad abiteenistujad(TLS). Kui ametitasemed on võrdsed, siis võetakse järgmised parameetrid võrdlemiseks. Põhikohaga ametnike puhul võrreldakse teenistusalaseid näitajaid. Kui aga juhtub nii ,et teenistusalased näitajad on võrdsed, eelistatakse ametnikku, kellel on ülalpeetavad, saanud kutsehaiguse või pikema teenistusstaaziga inimene. Töölepinguseaduse kohasel on tööandjal on õigus lõpetada tööleping töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise
väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c Nulljoone asukoht e võrdhaarse kolmnurkse ristlõikega kõvervardal Joonis Neutraalkihi asukoht e arvutuseks Joonis Nulljoone e asukoht ristlõike joonisel Inertsimoment I paindele vastava kesk-peatelje suhtes : Joonis Kolmnurga inertsimoment kesk-peatelje suhtes
Põlemine on keemiline reaktsioon, kus aine ühineb hapnikuga nii kiiresti et tekib kõrge temperatuur ja valgus ning jääkained. Leegiga põlemise saavutamiseks on vaja samaaegselt kolme komponenti: hapnikku, põlevmaterjali ja temperatuuri. Põlevmaterjalid on kõik ained mis süttivad. Need ained võivad olla tahked, vedelad või gaasilised. Tahkete ja vedelate ainete põlemisel tekivad kõigepealt aurud, mis hiljem süttivad. Põlemist iseloomustavad parameetrid on süttimistemperatuur, põlemistemperatuur, leekpunkt, isesüttimistemperatuur ja ka plahvatus. Põlemisel on näha leeki, erinevad ained ja materjalid põlevad enamasti erinevat värvi leegiga. Leegil on ka erinevad kohad eri värvi ja eri temperatuuriga, enamasti on temperatuur kõige kõrgem leegi keskel. Leegi ehituses võime eristada kolme osa: sisemises tumedas osas pole põlemiseks piisavalt hapnikku, keskmises osas toimub põlemine
Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõtlik ülevaade hetkel turulolevatest populaarsematest akutrellidest hinnaklassis 1500-3000 krooni. Võrdlusse on toodud vaid need akutrellid, mille kohta oli võimalik leida hinnainfot eestikeelsetelt kodulehtedelt. Ülevaate jaoks vajaminevate parameetrite leidmiseks kasutasin ka välismaiseid kodulehti, millel oli võimalik leida rohkem infot antud toodete kohta. Toodete maksumuseks on võetud keskmine hind. Võrreldavad parameetrid on võetud tavainmest kõige enam huvitavad: pöördemoment, akupinge, pöörete arv, puuritava ava maksimumsuurus nii puidul kui metallil, kaal koos akuga ning lisaseadmed, mis ostetava akutrelliga kaasa tulevad. Referaadi eesmärgiks on võrrelda akutrelle ning anda hinnang kvaliteedi ning hinna suhtele. Makita 6271DWAE Pöördemoment: 30Nm Padrun: 1.5-10mm Akupinge: 12V Pöörete arv: 0-400 / 0-1300 p/min Puuritava ava maks. suurus [Puit]: 25mm Puuritava ava maks
1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanal...
Tootmisjuhi ülessandeks ettevõttes on klientide poolt saadud tellimuste kavandamine joonestus/cad programmides. Materjali kulude arvestamine ning sellest lähtuvalt ka inventuuri jälgimine ja vajadusel juurde tellimine. Ramatupidaja ülessandeks on firma arvetepidamine finantsdokumnetide korrashoid jms. Sellel ametikohal kasutatakse erinevaid raamatupidamise/majanduse programme. Nende programmide üldised ülessanded on: aruanded, tehingud ja raamatupidamine. Ettevõtte arvutite parameetrid võiksid olla minu arvates tavakasutatavatest näitajatest paremad, et tagada effektiivsus ning töökindlus. Kõige suuremad parameetri nõudmised on arvutil millel kasutatakse erinevaid joonestus, modelleerimise ning cad programme. Need programmid vajavad näiteks võimsamat graafikakaarti. Vastasel juhul võivad programmide töö olla vaevaline ning katkendlik. Arvuti effektiivsust ning kiirust määravad mitmed komponendid kuid kõige tähtsamad on protsessor ning põhimälu (RAM)
SÜGAVKÜLMUTATUD/SULATATUD SPERMIDE KVALITEEDINÄITAJATE SEOS SESOONSUSE JA SUGUPULLI VANUSE NING EMASLOOMADE TIINESTUMISEGA Agraarteadus Kedy Sünter mida rohkem on kvaliteedinäitajaid sügavkülmutatud/sulatatud spermide kohta, seda täpsemalt võib nende põhjal prognoosida spermide viljastamisvõimet Töö eesmärk pulli vanuse ja sperma kogumise aastaaja mõju sügavkülmutatud/sulatatud spermide membraani terviklikkusele, liikumiskarakteristikutele, spermimembraani stabiilsusele mitokondriaalsele aktiivsusele näitajate seos emasloomade tiinestumisega Materjal ja metoodika Pullid, varutud ejakulaadid ja sperma töötlemine Spermide membraani terviklikkuse määramine Spermide liikumiskarakteristikute määramine CASA abil Spermimembraani stabiilsuse määramine Spermide mitokondriaalse aktiivsuse määramine Statistiline analüüs Pulli vanuse mõju sügavkülmu...
Leida: 1. tõenäosus, et auto seisab järjekorras 2. keskmine süsteemis viibimise aeg 3. keskmine transpordifirma autode seisuaeg päevas Ülesanne 5 Juuksuriäris töötab üks juuksur ja olemas on kolm istekohta ootajatele. Kui istekohad on täis, lahkuvad kliendid ärist. Juuksuäri külastab keskmiselt päeva jooksul (12 tundi) 24 klienti. Ühe kliendi teenindamiseks kulub juuksuril keskmiselt 20 minutit. Leida: 1. Kvantitatiivsed parameetrid. 2. Tõenäosus, et klient ei pea ootama teenindamist. 4. Aeg, mis kulub kliendil juuksuris. 5. Tõenäosus, et järjekord ületab istekohtade arvu ja ja kliendid lahkuvad teenindamata. Ülesanne 6 3-rajalist tunnelit läbib keskmiselt 30 autot tunnis. Iga rada võimaldab läbida keskmiselt 18 autot tunnis. Määrata kindlaks järjekorda iseloomustavad karakteristikud. Järjekorrateooria
Mõõteriista sees on arvuti, mis määrab ise pinnakareduse järgi liikumaistee pikkuse ja see on alla 1mm. Kui mõõteotsak on paari sekundi jooksul läbinud lähtepikkuse, siis arvutab ta välja pinnakonaruste keskmise aritmeetilise hälbe Ra ja näitab seda skaalal mikromeetrites. Mõõteriist on suhteliselt kallis ja seepärast seni veel vähelevinud. Meil on kasutada patareitoitel töötav profilomeeter Surtronic 10, mis mõõdab pinnakonaruste keskmist hälvet Ra. Surtronic 10 parameetrid: Mõõtmed 105x61x17,5mm Mass- 130g Mõõteühik - mikromeeter (µm) Otsaku liikumise ulatus ristisuunas - 5mm Mõõteotsaku liikumise kiirus- 2mm/s Anduri tüüp piesoelektriline Mõõteotsak (nõel) teemantist, raadiusega 5-10 µm Surve mõõteotsakule 10mN (1g) Mõõtemääramatus 5% + 0,1 µm Töötingimused õhutemperatuur 5-40°C, suhteline õhuniiskus 90%. Patareid - SR44, 6tk, patareide tööiga üle 10000 operatsiooni, säilivus üle 1 a. Töö käik:
Ideaalse AD-muunduri korral vastab kõigile analoogsisenditele üheselt kindlas mõõtemõtevahemikus piiratud arv digitaalseid väljundkoode. Iga kood vastab kogu mõõtevahemiku mingile osale. Kuna analoogskaala on pidev, digitaalkoodid aga diskreetsed, siis on tegemist kvantimisega, millega kaasneb kvantimisviga. Kvantimise samm valitakse selliselt, et iga sammu keskpunkt vastab punktile sellel ideaalsel tunnusjoonel. Põhilised AD-muundureid iseloomustavad parameetrid, milles sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime, kvantimisviga, nullviga, tõusuviga ja diferentsiaalne ja integraalne viga. AD-muunduri ideaalse ülekandefunktsiooni näide (a) ja lineaarse tunnusjoonega muunduri kvantimise viga (b) Digitaal-multimeeter-põhimõtteliselt numbernäiduga tester. Seansi lõpp. Tänan.
Juhtmete hargnemis koht juhtmete ristumine (eraldi juhtmed) Töö nr3 Elektriajamid Ajam on töömasinat või mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Ajami valik · Võimsus · Toimekiirus · Mass · Mõõtmed · Juhitavus · Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud
...............................................5 2.1.Mehaaniline arvutihiir...................................................................................................5 2.2.Optiline arvutihiir ........................................................................................................5 2.2.1.Laserhiir................................................................................................................6 2.2.2.Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid................................................7 3.Erinevaid arvutihiiri..............................................................................................................8 3.1. Keripall hiir-Trackball .................................................................................................8 3.2.Osutuspulk hiir-Pointing Stick......................................................................................8 3.3.Puuteekraan-Touchscreen..............................
Etalonmudel : am valikust sõltub süsteemi kiirus (mida väiksem, seda kiirem). Hm (S) = bm / S-am Häälestatav regulaator: Simulinkis koefitsendid; g, g1, g2 on vastava k kaalukoefitsendid. Mida suurem g, seda kiiremini regulaator reageerib. Praktikum 1_2: Identifitseerimisega adaptiivsüsteemid Teises osas tegelesime identifitseerimisega adaptiivsüsteemidega Regulaatori süntees arvutatakse juhitava süsteemi mudelist. H(S) = k*S / S + a. K, a parameetrid. Rekurrentse hindaja ülesanne on hinnata süsteemi parameetreid reaalajas. Töötab ainult aeglaselt muutuvate parameetritega. Kiirete muutustega muutub ebastabiilseks. 2 Praktikum 2: Palli juhtimine rennil Teises praktikumis proovisime palli hoidmist rennil erinevate regulaatoritega. Kahjuks selle kohta praktiliselt märkmed puuduvad. Katsetatud juhtumid olid
Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile).
2 6. kuidas defineeritakse õhu tihedust? Õhu tiheduseks g nimetatakse ühes ruumiühikus (cm3) leiduvat õhu massi (g). 7. kuidas nimetatakse õhu tiheduse pöördväärtust? Eriruumalaks. 8. milliseid õhu parameerteid arvutatakse Clapeyron- Mendelejevi võrrandi järgi? Rõhk, temperatuur, tihedus- gaasi oleku parameetrid 9. kuidas iseloomustatakse õhu tihedust atmosfääri kõrgemates hõredates kihtides? Iseloomustatakse õhuosakeste (aatom, ioon) arvu n järgi ühe ruumiühiku kohta. 10. milliseid nähtusi nimetatakse meteoroloogilisteks nähtusteks? Udu, pilved, sademed, äike 11. mis on atmosfääri parameetrid ehk karakteristikud? Temperatuur, niiskuse näitajad, rõhk- niisugused suurused mis iseloomustavad atmosfääri füüsikalisi suurusi. 12
.. · ...on elektriline või mehhaaniline helilainete taasloomine, tavaliselt kasutatud hääle või muusika jaoks. · Kaks põhiklassi helisalvestuse tehnoloogias on analoogne salvestamine ja digitaalne salvestamine. Helid · Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu · Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost..
Töö eesmärk Lahenduspingete määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul tööstusliku sagedusega pingel. Katseseadme põhimõtteskeem Joonis Põhimõtteskeemid lahenduspingete määramiseks tööstusliku sagedusega pingel: a) õhus ja b) tahkedielektriku pinnal. Mõõtetulemused Atmosfääri parameetrid: P(mmHg)= 755 tk(°C)= 18 tm(°C)= 17 = 1,00 k= 0,97 Normaaltingimused: P(mmHg)= 760 t(°C)= 20
Tähis (nüü) Ühik 1 mol 4) Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga. Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis M Ühik kg/mol Seos molekulmassiga: M = m0 NA 5) Molekulide konstruktsioon, tema definitsiooni valem ja ühik. Molekulide konstruktsioon näitab 1 m³ olevate molekulide arvu. Tähis n Ühik 1/m³ n = N:V 6) Mis on mikroparameetrid? Too näiteid nende kohta. Ikroparameetrid on molekuli iseloomustavad parameetrid. Näited: M molaarmass; m - 1 molekuli mass; n molekulide konstruktsioon jne... 7) Mikroparameetrite seos makropaameeritega; molekuli mass ja aine mass; ainehulk ja molaarmass; kontsentratsioon ja ruumala; molekuli mass ja tihedus. 8) Loetle olekuparameetrid, nende tähised ja vastavad ühikud. Olekuparameetrid: p rõhk ; V ruumala ; m mass ; T temperatuur 9) Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused?
7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18
Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid. Tala ekvivalentne arvutusskeem Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: · kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning · joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: aF = 0 aFb = 2,5 m ap1 = 0,625m ap2 = 1,875 m aFA = 3,750 m Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand: Võrrandite algkujud: Pöördenurga võrrand: Läbipainde võrrand: Nende võrrandite abil saab arvutada iga ristlõike (mille koorndinaat on x) pöördenurga ja läbipainde. 3 Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk Tugedel ei saa olla kummaski suunas läbipainet, seega v = 0 Ääretingimused läbipainde võrrandile:
- Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Populatsioon- ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. Arvukus, tihedus, levila pindala, iive, suremus ja sündimus, sooline koosseis, vanuseline koosseis, seisundiline koosseis. 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav Populatsioon, mille arvukus suureneb. Sündimus ületab suremuse. Kahanev - Populatsioon, mille arvukus väheneb. Suremus ületab sündimuse. Stabiilne Populatsioon, kus sündimus ja suremus on võrdsed. 9. Toiduahel ja toiduvõrk.
Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks. Erinevatest element-osadest kohapeal katusesse monteeritavate seadmete parameetrid püsivad muutumatuna 5060 aastat. Kollektorid ei "kustu" päevapealt, nende tootlikkus võib hakata langema tasakesi. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks. Hoolduskuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks.
Selleks valisin eelisarvude reast sobiva telje läbimõõdu d → dRa. Eelistatava telje läbimõõdu valisin rea Ra10 järgi. dRa10= 32 mm 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite määramine teljele Korrigeeritud telje läbimõõdule dRa leian tolerants vastavalt tolerantsijärgule: IT6, IT7 ja IT8. Teljele määran pinnakareduse parameetrid Ra ja Rz järgi. [01.1], [01.4] Tabel 01.1 Koondtabel telje parameetritest. Jrk. nr. Nimetus Tähis Suurus 1 Telje arvutuslik läbimõõt, mm d 34 2 Telje korrigeeritud läbimõõt, mm dRa10 32
täitetegur k = 30 % (harvendus) Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz Nelinurga positiivse osa kestus + = 600 µs ± 0,6 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaal (frequency shift keying FSK): pinge ug = 400 mVrms ± 4,0 mVrms kandesagedus f0 = 1200 Hz ± 0,002 mHz teine sagedus fh = 600 Hz (hop frequency) ± 0,06 Hz nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid: Põhisignaali sageduse väärtus: 1190 Hz ± 0,1190 Hz Nihutatud signaali sageduse väärtus: 595,2 Hz ± 2,3 Hz Nihutatud signaali sagedushüppe kestus: 19,600 ms ± 0,003 ms 4. Genereerisime purskesignaal (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaal pinge ug = 1,2 Vpp ± 0,012 Vpp täitesignaali sagedus f0 = 1800 Hz ± 1,11 µHz täitesignaali perioodide arv purskes n = 5 pursete sagedus fb = 120 Hz Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud: Vpp = 1,187 V ± 0,064 V
max = sisend(i, j): max = sisend1, ruut_ri = 1 ruut_ve = 2 2 * i = 1... ridu -1 * j = i+1 ... ridu ei sisendi,j > max max = sisendi, j ruut_ri = i ruut_ve = j max, ruut_ri, ruut_ve Üldised parameetrid ja muutujad prk - maatriksi piirkond ridu - maatriksi ridade arv veerge - maatriksi veergude arv i - maatriksi reaindeks j - maatriksi veeruindeks sisend - etteantud maatriksile vastav massiiv valjund ja valjund2 - protseduuride käigus loodavad uued massiivid vektor - etteantud vektorile vastav massiiv Peaprotseduur Massiiv() Loeb maatriksi read ja veerud, deklareerib dünaamilised massiivid ning loeb nendesse töölehelt maat
Kristallisatsoon ühest lahusest · Polümorfismide saamises on kasutusel erinevad kristallisatsioonid: a) aeglane solvendi aurustamine: küllastatud lahus filtreeritakse tuumakeste eraldamiseks ja lastakse teatud aja seista rahulikult. Aurustamise kiirust saab reguleerida, kattes anuma spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse te...
inimestega võrreldes rohkem hallainet selles piirkonnas, kuhu koonduvad närvivõrgud, mis on seotud mitme tähtsa töömäluprotsessiga. Sellest võib järeldada, et muusikaõppimisprotsess parandab sõnalist õppimisvõimet. Selle loo autor imestab ka ise, et muusikalist mälu ja selle mõju on nii vähe uuritud, kuid siiski on ta üritanud leida mitu erinevat näidet uuringutest, mis on tehtud. Lutz Jäncke avastas, et esikohal on siiski küsimus, missugused muusika pindmised parameetrid, näiteks tämber ja tempo, on kõige tähtsamad pikaajalisse mällu jäämisel. Kindlasti on palju uuritud ka seda, et kas need teosed, mille pealkiri meenub kergemini kui viis, on pigem instrumentaal või siiski vokaalteosed. Osa uurimuste keskmes on olnud helikõrguse meeldejäämine. Need tööd on tõuke saanud uuringutest, milles on käsitletud absoluutset kuulmist. Paljud uurijad arvavad, et absoluutne kuulmine on muusikalise mälu eriliik
RAM Sissejuhatus: RAM- Random Access Memory. Suvapöördusmälu eesti keeles. Tegemist on mäluga, millele saab andmeid kirjutada ja andmeid lugeda sama kiirusega olenemata kus mälukiibil ja mis asukohal andmed asuvad. Tänapäeval leiame me RAM-i mikrokiipide kujul. Tegemist on hävimäluga, mis tähendab, et hoiustatud andmed kaovad mälust, kui kaob voolutoide. Vastandiks on näiteks ROM, Read Only Memory, milles säilivad andmed ka peale voolu kadumist. Kaks RAMi tüüpi: RAMi jaotatakse tänapäeval kaheks. Nendeks on SRAM ja DRAM. Esimene on neist Staatiline teine dünaamiline. SRAM-de puhul salvestatakse 1 bit kasutades kuute transistori. Sellist tüüpi RAM-i on kallim toota kuid ta on kiirem ja tarbib vähem voolu kui DRAM. Teda kasutatakse põhiliselt vahemäludes protsessorites oma kiiruse tõttu. DRAM mälude puhul salvestatakse üks bit kasutades transistori ja kondensaatori paari. Kondensaator hoiab kas ...
ODD ja FDD Sissejuhatus: ODD – Optical Disc Drive. Eesti keeles optiline andmekandja lugeja. Antud seade kasutab laserit või elektromagnetilisi laineid, mis on nähtava spektrumi lähedal või selle sees, et lugeda või kirjutada andmeid optilistele plaatidele. Andmekandjateks on CD (Compact Disc), DVD(Digital Versatile Disc) ja Blu-ray plaat. Tänapäeval enam ei toodeta CD-ROM, CD kirjutamis ja nende kombinatsioonseid lugejaid. Kõige tavalisemad on CD/DVD lugejad ja kirjutajad, mida leiab pea iga sülearvuti või personaal arvuti küljest. Optilise meediumi eelkäijaks olid Diskettid, mis salvestasid andmeid kasutades magnetismi. Iga ODD tähtsaimaks osaks on pooljuht laser, lääts ja fotodioodid, mis on mõeldud peegeldunud valguse tuvastamiseks. Algselt töötasid CD laserid lainepikkusel 780nm, mis on elektromagnetlainete infrapuna osas. DVD-de puhul vähendati lainepikkus 650nm peale ning ...
Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. Tabelist 2 letakse liugelaagri diametraallõtk Cd vastavalt D = 50 mm ja ω = 36,6 rad/s (või n = 350 1/min). ( 50−10 ) C=( 55−25 ) +25=52 μm ( 55−10 ) Interpoleerides, saame, et vähim lubatav liugelaagri diametraallõtk Cd = 52 μm. Teised liugelaagerduse parameetrid sõltuvad mehaanilisest süsteemist, kus antud laagerdus on rakendatud. Tabel 2. Diiselmootori liugelaagrite MINIMAALNE diametraallõtk. [Allikas: Welsh (1983) 4) Kuiva või piirmäärimisega liugelaagri kasulik tööiga. 400 ( pv)lim ¿ f p f c f d f m = 1,2 1,2 1 ∙3 ∙ 0,7 ∙1=8453 tundi
muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid · Naatriumfluoriid plasma ( NaF) · Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin). Hüübimisprotsessi käigus plasma lahustuv fibrinogeen konventeeritakse lahustamatuks fibriiniks. Koagulatsiooni aeg varieerub. Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse. Selleks, et määrata glükoosi on vaja seerum ning verhüüvis täielikult eraldada. Täisveri
Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. • Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. • Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. • Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. • Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. • Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks. VEEOSAKESTE LIIKUMINE MERELAINES • Veeosakeste liikumist merelaines on keeruline kirjeldada. • Lihtsamal juhul liiguvad veeosakesed mööda ringikujulisi orbiite. • Kui visata merre puutükike, siis liigub see laineharja möödumisel
tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim