kahanenud tolerantsi piiridesse. Siirdeprotsessi esifrondi- ja kogukestus iseloomustavad süsteemi toimekiirust. Viimane on suure tähtsusega neis süsteemides, mille toos etendavad suurt osa dünaamilised protsessid, nt. kaivitus- ja pidurdusprotsessid. Süsteemide toimekiiruse suurendamine ja ühtlasi siirdeprotsessi kestuse lühendamine aitab oluliselt suurendada masinate tootlikkust. Siirdeprotsessi parameetrid Töö käik: Väljundsignaal peab olema järgneva kujuga Soovitav väljundsignaali kuju P-IT2 juhtimisobjekti skeem P-IT2 Skeem koosneb Step signaaligeneraatorist, võimendusteguritest Gain, integraatorist ning ülekande funktsioonist, mis on paika pandud etteantud andmete järgi. Juhtimisobjekti parameetrid K1,2,3 = 0,6 T1 = 0,1 T2 = 1,7 T3 = 3,9
TÖÖ ARVUTIS 9 klass 1.Vilsandi Laius: N 58°22´58" Pikkus: E 21°48´51" Jaama kõrgus merepinnast: 6 m Vaatluste algus: 1865 Mõõdetavad ja Merevaatlused vaadeldavad parameetrid Vaatluste algus:1884 (materjal Õhutemperatuur säilinud alates 1899) Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul
t. liinide pikkused, laiused ja vahekaugused võtsime samad, mis on töö nr. 1 lõplikult optimeeritud filtril). Kui kihid said loodud, määrasime "Setup Excitation" abil sisend- ja väljundpordid. "Setup Solutioni" aknas valisime sagedusvahemiku parameetrid: Discrete mood, Start - pääsuriba kesksagedusest 2GHz allapoole (3.4GHz), Stop -pääsuriba kesksagedusest 2GHz ülespoole (7.4GHz). Punktide arvuks võtsime 10 punkti GHz kohta. Lubasime pinnavoolude genereerimise. Muud parameetrid jätsime nii, kuidas olid vaikimisi pandud. Skeemi karakteristikute simuleerimiseks tuli valida päästik "Solve". Karakteristikuid sai näha "Post-process" aknas. Tutvusime erinevate karakteristikute ja väljajaotuste kuvamise võimalustega. Joonis 1. Ribafiltri portide määramine. 2 Joonis 2. Ribafiltri s-parameetrid. Joonis 3. Voolujaotus liinides: magnituud
4.)Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Ootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Usignaali amplituud = 0,3V , Tsignaali periood = 2ms, Sagedus f=500Hz (1/T) U Usigamp=0,3V 2ms t 5.)Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6490 Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.007A. 6.)Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering pinge reziimis "toru hargil" Uh = 55 V pinge reziimis "toru võetud" Uv = 15 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V impulsi kestvus: 60 ms pausi kestvus: 40 ms Klahvvalimise parameetrid Valisime vajutatavaks klahviks "4" Esimese küüru sageduse spekter f1 = 775 Hz. Teise küüru sageduse spekter f2 = 1205 Hz. Esimese sageduse grupp on vägagi lähedane tabelis toodud 770 Hz-le ja teine sageduse grupp 1209 Hz-le, mis vastab numbrile "4". 7
Seejärel sisestame võrgustiku mõõtmed (Joonis 3). Joonis 3. Võrgustiku parameetrite määramine Tulemuseks saame kontuurjoonise, millele võtame alla Eesti kaardi (MapAddContour layer). Tulemus on järgneval joonisel (Joonis 4). Joonis 4. Kõrgusmudel Kriging meetodiga 2) Järgnevalt loome võrgustiku samade andmetega Minimum Curvature meetodil. Selleks valime jällegi GridData ja Gridding Method Minimum Curvature. Võrgustiku parameetrid jätame samad, mis eelmise meetodi puhulgi. Lisaks märgime ära paindeteguri (max residual 0,25 ja relaxation factor 0,25). Jällegi toome saadud kontuurjoonisele alla Eesti kaardi ning saame tulemuseks värvilahutusega pildi (Joonis 5). Joonis 5. Kõrgusmudel Minimum Curvature meetodil 3) Loome kontuurjoonise ka Local Polynomial meetodil. Võrgustiku parameetrid on jällegi samad, mis eelmiste meetodite puhulgi. Siin valime nüüd polünoomvõrrandite astme (Joonis 6)
Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline teadusuuringutes ja arengudünaamika numbrilisel hindamisel Ressursimahukas Biomehaanilised tunnused: 1) Kinemaatilised – kehade liikumise geomeetrilised aspektid, arvestamata nende massi ja neile mõjuvaid jõude. Liikumine võib olla kulgev(joonkiirus ja –kiirendus), pöörlev (nurkkiirus- ja kiirendus), deformatsiooniline ja kombineeritud. Kinemaatilised parameetrid: 1) Ajalised: ajamoment, kestvus, tempo, rütm 2) Ruumilised: positsioon, trajektoor, nihe, nurk (absoluutne või suhteline) 3) Ajalis-ruumilised: joonkiirus (hetk- ja keskmine kiirus), joonkiirendus, nurkkiirus, nurkkiirendus Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed, goniomeetrid, videoanalüüs 2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
SPIKKER 1. Mis ülesanne on ripil ja kuidas mõjutab ripi seadistus trükivaliteeti? RIP on spetsiaalne moodul: värvilahutuseks rasterdamiseks plaadifailide genereerimiseks 2. Nimeta põhilised parameetrid, mida ripis seadistatakse. Peamised seadistused: 1. Valitakse lahutuse mootor (renderdaja) 2. Määratakse plaadi resolutsioon, mis sõltub plaadiprinterist või kasutatud filmidest. 3. Valitakse rastri tihedus vastavalt kasutatavale paberile või trükimasinale. 4. Valitakse plaadi suurus või trükimasina plaat. Plaadiprinteri haldustarkavarast saab genereerida nn ipr faili, kus on kõikide sisestatud plaatide parameetrid. Antud ipr faili
parameetrid ja nende mõõtmine. Töö käik: 1. Koostasime transistorvõimendi (vt joonis 1) skeemi. Joonis 1. Alalisvooluvastusidega transistorvõomendusaste 2. Võimendi toitepingeks E valisime 9 V. 3. Transistori kollektorpinge UK0 valisime 6 V. 4. Transistori kollektorvool IK0 valisime 0,5mA 5. Emitteri pinge maa suhtes UE0 valisime 1,5V 6. Võimendi töösageduseks valida f valisime 70kHz 7. Koormustakistuseks Rk valisime 15 k 8. kasutatava transistori BC547B parameetrid Tabel 1. kasutatava transistori BC547B parameetrid UKEmax ICmax h21E UBE0 45V 100 mA 200...450 0,7 V 9. Võimendi kollektortakisti Rk arvutasime alljärgnevalt: E -U K0 9-6 Rk = = = 6000 I K0 0,0005 10. Emittertakisti RE väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5
5teljeline Küsimus 2 Milliseid pindu saab töödelda vertikaalse Valmis hoonimismasinaga?Nimetage seadme peamised parameetrid? Võimalik punktisumma 10,00'st Kasutatakse avade viimistlustöötluseks. Märgista Tööriistaks abrasiivluiskudega (46tk) hoon.
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool LABORATOORNE TÖÖ NR 3 REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMINE Labor mõõdetud: 06.11.2008 Õppejõud: Jaanus Ojangu Tudengid: Tallinn 2008 1. Skeem Mudelskeem 2. Liini parameetrid Liini parameetrid on järgmised: 3. Mõõtetulemused p, MW q, Mvar QK, Mvar U1, kV U, kV P, MW Q, Mvar P, MW Q, Mvar 1 10 5 0 105,57 4,43 0,30 -4,31 10 1 2 10 5 2 106,67 3,33 0,27 -4,41 10 -1 3 10 5 4 107,81 2,19 0,27 -4,47 10 -3 4 10 5 6 108,95 1,05 0,29 -4,48 10 -5
objektidega. • Treenime närvivõrgu. • Testime testandmetest võetud objektidega? Närvivõrgu treenimisel kasutatavaid parameetreid • RMS Error - root mean square error, ruutjuur vigade ruutude summa keskmisest. Selle abil hinnatakse õppimise taset. • Good Pats - piisavalt treenitud objektide protsent • Target err. - lubatav objekti viga treenimisel - kui viga on alla selle väärtuse, satub objekt treenitute nimekirja Õppimise parameetrid • Input noise - sisendväärtustele lisatav juhuslik müra • Weight noise – kaaludele lisatav juhuslik müra • Temp- lävifunktsiooni parameetrid • Data -> Normalize - normaliseerimine • Data -> Create Test - valib testandmed juhuslikult testimise andmetest
.................................................................. 25 SISSEJUHATUS Kodutööks saime programmeerida firma Siemens tööstussagedusmuundurit MM440. Ülesande täitmiseks on ette antud algoritm BICO parameetritega ning mootori juhtimiseks juhtnupud paneelil. 3 MICROMASTER 440 Ülesande kirjeldus: Meie ülesandeks on koostada uus projekt etteantud programmi abil. Peame sisestama programmi ja panema paika vajalikud parameetrid. Sagedusmuundurid peab saama eemalt juhtida kolme nupu abil. Esimene on START, teine nupp on REVERSE ja kolmas nupp on STOPP. Peale START nupu vajutamist hakkab mootor pöörlema. Mootor pöörleb suurel kiirusel (900p/min) umbes 2 sekundit. Peale 2 sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ja jääb pöörlema väiksema kiirusega. Vajutades REVERSE nuppu, hakkab mootor pöörlema vastas suunas suurel kiirusel ning peale kahe sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ning jääb
Sub level- uus tase Sub crash- avarii Sub Stopnow-mängu lõpetamine Muutujad: BF36=IF(RAND()*100>25;ROUND(RAND()*(BB5-1);0)+BE38+1;"") moodustab algse raja koos BF35(=BE38)-ga BE38=IF(AND((BE34+BE37)>1;(BE34+BE37+BB5)<50);BE34+BE37;BE34) BE37=ROUND(RAND()*5-2,5;0) - osa BF36-st Tegevused: Juhtimine- vasak ja parem nool Peatumine- esc Raja pidev muutumine- Käivitada "start" nupuga ja lõpetada-esc · Esitada programmi struktuur: protseduuride loetelu, nende otstarve, peamised tegevused, parameetrid ja muutujad. koos BF35(=BE38)-ga d, parameetrid ja muutujad. 12 0,0000004 0 12 Bike Location 27 10 12 15 27 Gap Size 15 13 11 Gap Location 16 13 18 12 Score: 69 69 14 12 18 Level: 1 1 12 24 13 27 13 14
ulatuses. Näiteks: Kosmoselaevadega peetakse sided sadade miljonitte kilomeetrite kaugusele. Telekommunikatsioonisüsteemi moodustavad omavahel seotud sidepidamiseks vajalikud tehnilsed vahendid ja nende kogumid. Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed, sõlmed jms. Olenevalt olukorrast ja vajadustest on olemas 4 erinevat side pidamis viisi. Sidepidamisviisid: 1) Raadioside 2) kaabelside (elekterside, traatside) 3) kullerside 4) signaalside Signaali parameetrid Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida. Kõik analoog signaalid on iseloomustatavad kolme parameetriga - amplituudi A, faasi φ ja sagedusega ω. Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon
Mo- ühe molekuli mass v¯- molekuli kesk. Kiirus n- molekulide kontsentratsioon(arv ruumalaühikus) E¯- molekulide kesk. kineetiline energia E¯=Mo*V¯ 2 makro parameetrid: p rõhk V- ruumala t temperatuur tihedus m mass oleku parameetrid: p, V, t ideaalne gaas -reaalse gaasi mudel, mis kirjeldab seda üldist mis iseloomustab kõiki gaase. Ideaalse gaasi tunnused: 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed 3)molekulid üksteist ei mõjuta Temperatuur Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga
Tööriista pole vaja vahetada, seepärast töö toimub väga kiiresti. Masin lihvib automaatselt nii seest kui väljast. Küsimus 2 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised tootmissüsteemi komponendid määravad ära süsteemi tehnoloogilised võimalused? Miks? Süsteemi tehnoloogilisi võimalusi saab määrata järgmiste komponentide abil 1. Operatsioonide järgi -Oleneb omadustest nagu töödeldavus, plastsus,tugevus, paine...Toote parameetrid -tootele on lubatud suuremad või väiksemad mõõtetolerantsid. Kui on nõutud väiksed tolerantsid, siis seda rohkem vajab toode ka töötlemist ning valmistamise täpsust. 2. Seadmete arvu järgi -pingipark, mida rohkem on erinevaid masinaid pingipargis, seda rohkem võimalusi on toota, teostada ning arendada erinevaid detaile/tooteid. 3. Automatiseerituse taseme järgi - Automatiseeritud on tootmine tagab suurema on tootmismahu. 4
interpreteeringute järgi. Kaart on ette nähtud erialaste andmekaartide aluseks, kuna teda on võimalik pidevalt kaugseire abil täiendades hoida kaasaegsena. Reljeef (kõrgused) on transformeeritud vanadelt kaartidelt. Trükikaardi viimased lehed ilmusid aastal 1998. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50cm paberil ehk 25x25km maapinnal. Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentsellipsoid: GRS-80 Projektsiooni parameetrid: 1. telgmeridiaan L = 24°00' 2. mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 Süsteemi parameetrid: 1. lähtepukti geodeetilised koordinaadid: B0 = 00°00', L0 = 24°00' 2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti. Baaskaarti kasutavad: loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus,
1.Vaatleme tasapinda kahe dielektrikute vahel. Esimese keskkonna parameetrid on = 2 ja ja teise keskkkonna parameetrid on = 4. Elektrivalja tugevuse vektor esimeses dielektrikus võrdub 10 V/m ja moodustub 2-nurga piiri tasapinna normaaliga. Leida vektorite , , , ja amplituudid. (Oletame, et piiri pindlaeng puudub). 1 F 0 = 10 -9 36 m tg 2 2 = tg1 1 1 = 20° 2 4 2 = arctan( tan 1 ) = arctan( tan 20°) = 10°31' 1 2 Vastavad tangensiaal- ja normaalkomponendid E
Definitsioonid RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (public health policy) Valitsuse selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena rahvastiku tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele. TERVISEPOLIITIKA (health policy) Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele. TERVISTTOETAV RIIKLIK POLIITIKA (healthy public policy) Valitsuse, omavalitsuste ja kogu avaliku sektori poliitiliste otsuste kaudu rahvastiku tervise arengule soodsate tingimuste loomine (näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, majandusliku, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mõjude muutmine tervisttoetavamaks,
ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Tabel 1. Siinusgeneraatori parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus, rad/s 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 1)Saadud mudeli skeem: Saadud skeem. 2)Kõikide plokkide (va matemaatilised tehted, ostsilloskoobid jms) olulised parameetrid; Step: Step time: 1 Initial value: 0
korral: Vv = V nb, kus ruumala parandusliige on võrdeline ainehulgaga (n) ning omaruumala arvestava konstandiga b, mis on igale gaasile iseloomulik suurus (on kindlaks tehtud, et b on ligikaudu võrdne gaasiosakeste neljakordse omaruumalaga). Konstant a on (analoogselt konstandiga b) igale gaasile iseloomulik koefitsient. Konstandid a ja b ei sõltu temperatuurist, mis on van der Waalsi võrrandi eeliseks võrreldes viriaalisotermiga. 20) Mis on gaaside kriitilised parameetrid ja taandatud parameetrid? Gaaside kriitiliste parameetrite leidmiseks tuleb van der Waalsi olekuvõrrandi I ja II tuletis võrdsustada nulliga: dp/dVm=-(RT/(Vm-b)2) + 2a/V3m=0 d2p/dV2m=2RT/(Vm-b)3 + 6a/V4m=0 Selle võrrandisüsteemi lahendid ongi kriitilised parameetrid: Vc = 3b; pc=a/27b2; Tc=8a/27Rb Van der Waalsi olekuvõrrand taandatud parameetritega: prpc= RTrTc/(VrVc-b) a/V2rV2c Asendades kriitilised parameetrid nende võrrandites, saame:
1. tund Kirjeldus: Arvutikomponentide nimetused ja tähised. Oskus lugeda neid müügipakkumistelt. Arvuti kokkupanekul on suur hulk komponente, millede kokkusobivust tuleb jälgida. Olulisemad nendest on emaplaat, protsessor ja RAM-mälu. Lisaks määrab emaplaat ära ka teiste komponentide valiku, mida arvuti komplekteerimisel vaja läheb. Loetelu vajalikest komponentidest (sulgudes on toodud mõned parameetrid, mida tuleks nende valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W)
Ökonomeetria KT kordamisküsimused 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. ● Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt ● Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ● Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (b). ● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim
Nendeks saime Usignaali amplituud = 0,25 V Tsignaali periood = 2,5 ms Kuna f = 1/T, siis sageduseks saime f = 1/0,0025 = 400 Hz 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6200 RTA =358,0 RL =902,6 Liini suurim lubatav kogutakistus: RL max = Rmagasin + RTA + RL RL max = 6200 + 358,0 + 902,6 = 7461 Telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool: Irak = U/ RL max Irak = 55/7461 = 7,37 mA 6. Valimissignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Pinge nivood: toru võtmise eel: Utoru hargil = 55 V toru võtmise järel: Utoru võetud = 15 V valimisketta keeramise ajal: Uk = 0 V valimisketta tagasijooksu ajal: Ut = 55 V (impulss) ja Ut = 0 V (paus) peale numbrivalmise lõppu: Ul = 15 V valimisimpulsi kestus on tv = 60 ms ja pausi kestus on tp = 40 ms U Hargil Tagasij ooks 55 40ms 15 Tõstet
Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz
Teine on sõltumatu muutuja, mis väljendab väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad on muutujad ja esindavad mingit väärtust, aga argument esindab parameetri väärtust. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Kohustuslik parameeter on parameeter, mida on vaja, et käsk töötaks. Vabatahtlik parameeter on parameeter, mida pole vaja sisestada, vaid ilma selleta kasutab ta kõiki käsuga seotud andmeid või faile. Mõlemad on parameetrid ja muutujad, aga neid kasutatakse erinevates olukordades ja ühte neist peab kasutama teist mitte. 4. väärtusparameeter ja muutujaparameeter Väärtusparameeter on parameeter, mille kasutamisel leiab süsteem alamprogrammi käivitamisel tegeliku parameetrina antud avaldise paremväärtuse ja edastab alamprogrammile selle. Vajalik on paremväärtuse olemasolu. Muutujaparameeter on parameeter, mille kasutamisel edastatakse alamprogrammile parameetrina antud avaldise vasakväärtus.
vahemikku, aga alumine mitte) m nm pm 0-20 6 0,24 20-40 5 0,2 40-60 8 0,32 60-80 4 0,16 80-100 2 0,08 Nüüd kontrollime kolme hüpoteesi põhikogumi jaotuse kohta Pearsoni 2 - testi abil; usaldusnivooks kasutame = 0.10 4.1 H0: põhikogumi jaotus on normaaljaotus (parameetrid ja peab hindama valimi põhjal); H1: põhikogumi jaotus ei ole normaaljaotus. Kuna jaotuse parameetrid on juba hinnatud punktis 1 (oletades et tegu on normaaljaotusega), siis saame kohe määrata intervalidesse sattumise teoreetilised tõenäosused. t F(x) (x) 20 -0,93 0,18 0,18 40 -0,16 0,44 0,26 60 0,61 0,73 0,29 80 1,38 0,92 0,19 100 2,15 0,98 0,07 2 = 0,046 f = k h 1 = 5 2 (hindasime ja ) 1 = 2 2kr = 20,90(2) = 4,605
Question3 Hinded: 1 Kas sisestatud pidevaja olekumudel on stabiilne? Vali üks vastus. On stabiilne Ei ole stabiilne Question4 Hinded: 1 Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid! Vastus: Question5 Hinded: 1 Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda! Vastus: Question6 Hinded: 1 Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)= K*X(t))? A,B,C,D on pidevaja olekumudeli maatriksid. sys on pidevaja olekumudeli esitus LTI struktuurse muutujana. P soovitud suletud süsteemi omaväärtuste paigutus. Vali üks või enam vastust.
Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ............................................................................................................................ 3 1. Nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid,............................................................ 4 2. Materjali Euleri piirsaledus E .................................................................................... 4 3. Ohtlik saledus varda iga kinnitusviisi jaoks ............................................................. 4 4. Nõtketegur varda iga kinnitusviisi jaoks ................................................................ 5 5. Koormuse F suurim lubatud väärtus varda iga kinnitusviisi jaoks ................
Releesid võib liigitada mitmesuguste tunnuste põhjal. Näiteks eristatakse sisendsuuruste järgi elektrilisi, temperatuuri, mehaanilisi, optilisi jt. releesid. Tööpõhimõtte järgi liigitades esineb elektromagnetilisi, elektron- jt. releesid, lähtudes kasutamisotstarbest aga käivitusreleesid, kaitsereleesid jne. Selle labora toorse töö käigus on vaja tutvuda elektromagnetiliste releede ehituse ja põhioma dustega. Elektromagnetiliste releede põhilised parameetrid on alljärgnevad: Tundlikkus määratakse ära vähima vajaliku võimsusega (vahelduvvoolu releedel näivvõimsusega), mis antakse mähisele ja millest piisab, et relee kindlalt rakenduks (et relee kontaktid võtaksid kindlalt uue asendi võrreldes vooluta või pingestamata olukorraga). Erinevate releede tundlikkus on erinev. See sõltub relee konstruktsioonist ja mähise andmetest. Tehnilistes andmetes tundlikkust tavaliselt ei anta. Seda saab määrata kui
2 Lognormaaljaotuse tabel..........................................................................................7 4.3. Lognormaaljaotuse graafik.....................................................................................7 4.4 Eeldades diameetri lognormaaljaotust ....................................................................8 5. Weibulli jaotus...............................................................................................................8 5.1 Weibulli parameetrid............................................................................................... 8 5.2 Weibulli jaotuse tabel.............................................................................................. 8 5.3 Weibulli jaotuse graafik...........................................................................................9 5.4 Eeldades diameetri Weibulli jaotust........................................................................9 6
................................... /kuupäev/ Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. Järjestikliidese andmeülekande parameetrid ja ühenduste skeem Kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral näeb ühenduste skeem klemmplaadil välja järgmine: Tx Arvuti Rx GND Osts. Osts. tähendab siinkohal ostsillosgraafi sisend-väljund-plaati. Andmeülekande parameetrid: paketi kestus 10000 ms diskreetimisperiood 30 ms signaali kestus 2,969 s max pinge 1,00V 2
aktiivsusega. Toimus ülajäsemete spetsialiseerumine töö ja teiste kordineeritud täpsete liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil. Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavd täiskasvanule lähedase struktuuri 6-7 eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal
ja pidevast liikumisest lähtuvalt. 1)Kõik kehad koosnevad osakestest-molekulidest, aatomitest, ioonidest. 2)Kõik osakesed on pidevas kaootilises liikumises. 3)Koostisosakestevahelmõjuvad vastasmõju jõud. 2. Milline on aine mikroskoopiline ja makroskoopiline käsitlus, nimeta mikro ja makroparameetrid koos tähistega? Mikroparameetrid:.molekuli mass-m0, molekuli kiirus, molekulide kontsentratsioon-n Makro parameetrid:mass-m, rõhk-p, ruumala-V, temp-t 3. Mida nim. ainehulgaks, molaarmassiks, Avogadro arvuks, nende tähised ja ühikud. Ainehulk-füüsikaline suurus, mis määratakseaatomite arvuga-n(mol) Molaarmass-ühe mooli mass kg-s -M(kg/mol) Avogadro arv-6,02*1023 NA(1/mol) 4. Millised parameetrid on olekuparameetrid, miks? rõhk, ruumala ja temperatuur, sest kui muudad ühte nendest, siis muutub aine olek 5.Kuidas nim. lihtsamat gaasi mudelit ja milline see mudel on ? Seda nimk. ideaalseks gaasiks
Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrollisüsteem võrrelda tegelikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui Seadise enesekontrollis avastatakse häire. Või mõni osadest jääb pidevalt sooritamata. Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid. Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine Rike signaallamp asub armatuurlaua näidikuplokis ja sellel on oranz või kollane mootori kujutis. Normaaltingimustes, ehk töökorras masinal signaallamp süüte sisselülitamisel süttima ja peale mootori käivitumist kustuma. Signaallambi aktiviseerumine sõltub rikkest
Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: RS-liides ja aeglased modemid Aruanne Täitjad: Ahto Pärisalu 061956IATB Tanel Sarri 062382IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 24.10.2007 Aruanne esitatud: 17.11.2007 Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1. Järjestikliidese RS-232C andmeülekande parameetrid ja ühenduste skeem klemmplaadil. Parameetrid: Port: COM2 Baud rate: 300 boodi Data: 7 bit Parity: even Stop: 2 bit Flow Control: none Transmit delay: 0 Ühenduste skeem 2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo.
U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a. + Rliin = = (5345 + 5330)/2 + 476,2 + 857,1 = 6670,8 telefonijaama abonomentkomplekti rakendumisvool I = U/R = 45,7/6670,8 = 6,85 mA 5.6 valimisimpulsi parameetrid ja skitseeritud kuju pinge rezhiimis "toru hargil" Uh = 54 V pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V pinge valimisketta tagasijooksu ajal Ut = 54 V (impulss) või Ut = 0 V (paus) pinge peale numbrivalimise lõppu Ul = 20 V impulsi kestvus ti = 0,058 s pausi kestvus tp = 0,038 s Number "5" valimise aja-pinge diagramm U(t) 54 20 0 ti tp t 5
............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. 2. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool 4. Ühendus- ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 3. Arvutuste lähteandmed E, UE0 ja IK0. E=10V UE0=2V IK0=1mA 4
1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt
Teades Eesti Vabariigi geograafiline asukoht ja geoloogiline ohutus (ei ole ühtegi vulkanit, murrangit) võib see punkt jätta arvestamata, projekteerides konstruktsioon Eestis asuvaks objektiks. Muidu vajalikud arvutused on nõutavad ning täpselt määratud Eurocode's 2, tavaliselt kasutatavad Hispaanias, Itaalias, Kreekas. Sõltuvalt riigi seadusest ja tellija soovist korraldatakse projekti ekspertiis, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas konstruktsiooni projekteeritud parameetrid sobivad ehituseks ja siis konstruktsiooni kasutuseks. Projekteerijal üks võimalusi oma projekt kaitsta on tuua kirjalikult dokumenteerituna oma arvutuste vastavus Eurocode'le 2 ja EN-1991 standartidele. See tagatatakse arvutuse põhjaliku lahtikirjutamisega ja vormistamisega koos viidamisega standardi valemile, nõuele, väärtusele. Põhimõtteliselt standardid ongi projekteerijale tugi tema tegevuses. Minu kogemuses pole veel ühtegi
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud
Joonis 2. Koostatud sobitusskeem 3. Valitud sagedus oli meil 5,4 GHz. Avasime TRLi ja selle abil leidsime algparameetrid filtri jaoks elektrilise pikkuse λ/4 juures. Siis hakkame filtrit optimeerima. Joonis 3. Optimeerimise eesmärgid sõltuvalt sagedusest. 2 Optimeerimise tegime järgmiselt: Algselt panin RANDOM funktsiooni otsida sobivad parameetrid, 300 iteratsiooni käigus. Seejärel mitu korda tegin GRADIENT funktsiooniga uuringuid, 10 iteratsiooni. Sai selgeks, et midagi oli valesti. Parameetrid Väärtus (mm) P1 8,9896 P2 8,824 S1 0,2537 S2 0,7614 W1 0,6536
arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid. Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide omavahelised struktuursed seosed. 1 jõuallikas 2 peasidur 3 käigukast 4 vedava silla peaülekanne 5 diferentsiaal 6 pooltejed 7 vedavad rattad 7. EM tehnilised parameetrid ja nende jagunemine gruppideks. Info andmiseks masina konstruktiivsete iseärasuste, tehniliste ja tehnoloogiliste võimaluste ning ökonoomiliste näitajate kohta kasutatavad arvnäitajaid nim masina tehnilisteks parameetriteks. Lähtudes masinaga kokkupuutuvate inimeste erinevatest vajadustest info mahu järele, jaotatakse esitatavad parameetrid gruppidesse: 1) põhiparameetrid – huvitavad kõiki masinaga kokkupuutuvaid huvigruppe, isel. antud masina
* Hinnake 1500baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms * IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. TCP,UDPkontrolli pole...?? * Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti. 88B info 9300/88=[106] paketti V:106*100B=10600B * Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 16 baiti
20 290,00 290 21 270,00 270 22 250,00 250 23 $68 $70 $72 $74 $76 $78 $80 $82 $68 $70 $72 $74 $76 $78 $80 $82 24 25 Madisoni hinnamudel lineaarse nõudlus puhul Kulu ühiku kohta $50 Lineaarse nõudlufunktsiooni parameetrid (esimeselt lehelt) Lõikepunkt Tõus 1100 -10 Hinna mudel Hind $55 Nõudlus 550,00 Kasum $2 750 Kontroll Data/Tablega ja vastav graafik Hind Kasum hind ja kasum 2750 3000 55 2750 60 5000
1) Ökonomeetrilise mudeli komponendid: Endogeensed muutujad - sõltuvad muutujad, väärtused mudeli siseselt Y Eksogeensed muutujad – sõltumatud muutujad, modelleeritavat nähtust mõjutavad X Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid β Juhuslik komponent – vabaliige u Y= f (X, β, u) 2) Andmetüübid: Arvandmed, ristandmed (erinevad objektid samal ajamomendil), aegread (sama objekti erinevatel ajamomentidel), paneelandmed (ristandmed + aegread) 3) Valimivaatlused ja parameetri hinnangu mõiste: Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. 4) Punkthinnang, intervallhinnang Punkthinnang – statistik, mis annab parameetrite ühese väärtuse (aritmeetiline
On ka elemente, mille märgendid on ühekordsed
ega vaja sulgemist (,
jm), on elemente, mille sulgemine pole HTML-i vanemates
versioonides kohustuslik (
,
INFORMAATIKA I kontrolltöö1 mõisted 1. Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tüübid eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke 1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tüüp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid võib vaadelda kui muutujaid, mis eksisteerivad selle konkreetse alamprogrammi töötamise ajal. Kui tegemist on SISENDPARAMEETRIGA, siis alamprogrammi töö alguses omab see mingisugust väärtust ja seda väärtust võib (kuid ei ole ilus) töö käigus muuta. SISEND-VÄLJUNDPARAMEETER võib töö alguses omada väärtust, kuid võib olla ka
Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6. Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering Umax = 50V t1 = 75ms t2 = 100ms Märgin, et hr Pihlau raamatu järgi on standardikohaseks valimisimpulsi osade pikkuseks 60ms (ahel katkestatud) ning 40ms (ahel ühendatud). U "4" "2" Umax 0 t 60ms 40ms 7. Kutsesignaali parameetrid ja skitseering Kutsesignaaliks on harmooniline (pinge)võnkumine (telefoni sisendis)
2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse ehitusloale? Ehitise asukoha aadress ja koordinaadid Ehitusloa väljastaja nimi, ametniku nimi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
