Mis on puistematerjal Libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud cloriididega ja kloriidide vesilahused. 313. Mis on seisunditaseme kehtivusaeg Ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 314. Mis on talihooldus Libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 315. Mis on haardetegur Teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. Teguri määramine toimub spetsiaalse seadmega, mis auto järsku pidurdamise korral määrab kiiruse languse kaudu vastava parameetri. 316. Nimeta talihoolde seisunditasemed (3) Seisunditase 1, seisunditase 2, seisunditase 3. 317. Seisunditase ,,3" Nõutav põhi- ja suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel. Tee pind vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad. Lumetõrje 5 tunni jooksul pärast lumesaju või
Temperatuur on määratud molekulide liikumiskiirusega: mida suurem kiirus, seda kõrgem temperatuur. Rõhk on määratud ajaühikus (ühes sekundis) toimunud põrgete arvuga vastu mingit kindla suurusega pinda. Mida suurem on see põrgete arv, seda suurem on rõhk. Gaasi rõhu analoogiks on näiteks vastu akent sadav vihm. Ruumala on see ruumiosa, milles molekulid saavad liikuda. Kui vähemalt üks neist suurustest (parameetritest) muutub, peab muutuma ka vähemalt üks teine parameeter, aga võib muutuda ka kaks. Selliseid muutusi nimetatakse protsessideks. Vaatleme kolme liiki protsesse: isotermne, isobaarne, isohoorne. Keemisel vedelik aurustub ka oma pinna all, seal tekivad mullid, mis liiguvad vedeliku pinna poole. Mull jõuab pinnale siis, kui temas oleva gaasi rõhk on suurem kui välisõhurõhk pluss mulli kohal oleva vedelikusamba rõhk. Kui mullid jõuavad vedeliku pinnale, siis vedelik keeb
elektrone teiste aatomitega. Jagatud elektronpaar on kovalentne side. Viimaste poolt kooshoitud aatomite grupp on molekul. Aatomite vahel võivad olla ka mitmekordsed kovalentsed sidemed.Kui elektronid on jagatud kahe aatomi vahel võrdselt, siis on moodustunud side mittepolaarne, ebavõrdse jaotumise korral on tegu polaarse kovalentse sidemega. Sideme polaarsus on määratud tema poolt ühendatud aatomite elektronegatiivsuse erinevusega. Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari. Polaarses molekulis on elektronegatiivsem aatom negatiivne poolus. Molekulide ja paljuaatomliste ioonide struktuuri esitatakse sageli nn. punktstruktuuridena (Lewisi struktuurid) kus näidatakse kõik kõik valentselektronid, s.o. sidemeis olevad elektrone ja ka sidemeis mitteasuvaid nn. vabad elektronpaarid. Elektronide arvu, mille aatom annab ära kas täielikult (kui tekib ioon) või
Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne. Uue mõiste on kultuuritööstuse poolt juba eos meie jaoks rüvetatud. Adorno jaoks ei ole korduse idee tegelikult midagi religioosset: ta otsib uut mõtlemist, mis oleks vaba uudsuse janust ja millel oleks mingisugune hingeline parameeter. Adorno muusikast: "Bachi kaitsmine tema järgijate eest". Adorno ei meeldinud see, et muusikat originaalikeskselt kopeeritakse. Ta leidis, et Bachist saab sellise tegevuse kaudu mingi müstifitseeritud teoloogiline objekt. Adorno nägi Schönbergis midagi mida ta iseloomustas sõnadega "Die immanente Stimmigkeit", mis tähendavad sisemist struktuurilist sidusust, koherentsust. Selles peitus tema meelest autentsus. Sidusus jagunes Adornol kaheks: 1) sidusus kui tõde 2) sidusus kui ideoloogia
38 ning1ja2 on faaside erinevused paralleelselt ja risti polariseeritud (p- ja s-polarisatsiooniga) valguse komponentide vahel pealelangeva ja peegeldunud valguse jaoks, = - i sin . Parameetrid tan ja cos (võija) on põhilised, millega tavaellipsomeetria tegeleb. Kui valgus langeb ühest mitteneelavast keskkonnast teisele, on cos kas 1 või -1, nagu me eelnevalt nägime. Parameeter tan iseloomustab peegeldunud valguse komponentide amplituude ja cos tema faase peale peegeldumist. Kui koosinuse absoluutväärtus ei võrdu ühega, on peegeldunud laine polarisatsioonitasand võrreldes pealelangeva valgusegapööratud. Seega vajame me polariseerivat elementi (polarisaator), et saada sobiva nurga all polariseeritud valgust pinnale langema ja analüüsivat elementi (analüsaator), et määrata valguse olek peale peegeldumist.
7 C-3 Leia võimalikud väärtused, mida võib omandada võrrandi ( ) x 2 + 4 x + k 2 - 5k + 10 = 0 erinevata lahendite korrutis. C-4 Püstprisma ABCA1B1C1 põhitahuks on täisnurkne kolmnurk kaatetitega AB = 5 ja BC = 12. Prisma kõrgus on 15. Leia püramiidi ruumala kui püramiidi tipp on punktis C1 ja ülejäänud tipud servade BC, BB1 ja A1B1 keskpunktides. C-5 Olgu parameeter a , mille korral on täidetud tingimus x12 + x 22 16 ja x1 ja x2 on võrrandi x 2 - 2ax + 2 - a = 0 erinevad lahendid. Leia x13 + x 23 võimalike väärtuste hulk. Vastused: A1 A2 A3 A4 A5 A6 A7 A8 A9 A 10 4 2 4 3 2 4 1 2 3 2
37. Gustafson-Barsise seadus, selle võrdlus Amdahli seadusega (rööpsüsteemide korral). Gustafson tuli järeldusele, et ülesanded, kus esineb mahukaid korduvaid andmekogumeid on hästi rööbistatavad. Kui rööbistatud programmi töödeldakse p protsessorist koosnevas süsteemis, siis infotöötlus kiireneks selles SG (p) korda, st: kus g – jadamisi täidetava (mitterööbistatava) osa suurus programmist, parameeter g võib omada arvulisi väärtusi vahemikus 0 kuni 1. Gustafson väitis, et kui multiprotsessorsüsteemi jõudlus suureneb, siis sellega kaasneb lahendatavate probleemide keerukuse tõus proportsionaalselt protsessorite arvu kasvuga süsteemis (p↑), kuid samas jääb programmi mitterööbistatava osa (g) suurus muutumatuks (g = const.). Mida mahukam on töödeldav ülesanne, seda suuremat jõudlust on rööptöötlusel võimalik saavutada
..,n), siis nimetatakse seda piirväärtust teist liiki joonintegraaliks ehk nimetatakse suurust V := f(P)dS. joonintegraaliks projektsioonide järgi funktsioonist F=(X,Y,Z) mööda joont ja tähistatakse X(P)dx + Y(P)dy + Z(P)dz. Kui f,g c I(D) ja c c R, siis cf(P)dS = cf(P)dS, f(P) + g(P)dS = f(P)dS + g(P)dS. Kui s on joone loomulik parameeter (kaare pikkus) st Kui D = DI DII ja DI DII koosneb vaid DI ja DII ühistest rajapunktidest, ning eksisteerivad integraalid Df(P)dS, x=x(s) DIf(P)dS ja DIIf(P)dS, siis Df(P)dS = DIf(P)dS + DIIf(P)dS. y=y(s) Kui eksisteerivad integraalid f(P)dS ja g(P)dS ning f(P) <= g(P), P c D, siis f(P)dS <= g(P)dS. z=z(s)
*hüpertoonilised (puuviljamahlad)- on kõrge osmolaalsusega ja seetõttu imenduvad aeglasemalt; *mineraalveed. Spordijookide koostisosad on vesi, SV-d 8% (glükoos, sahharoos, maltoosi), elektrolüüdid: *Na sis 10-24 mmool/l stimuleerib glükoosi kui vee kiiret omastamist, soodutab vee peetust organismis, aitab säilitada plasma mahtu, on oluline joogi maitseomaduste mõjutaja, *kaalium 2-6 mmool/l, *kloriide 1-14 mmool/l, vitamiinid, värvusained ja maitseomaduste parandajad. Oluline parameeter, millest sõltu spordij füsioloogiline toime, on osmolaalsus 8290-300 mOsm/kg). Spordijookide roll taastumisprotsessis: glükoos aitab taastuda organismil, taastatakse lihase glükogeeni varud. Mineraalsoolade sisaldus vähendab uriiniga välja mineva vee kogust. Na sis aitab kaasa vee omastamisele ja taastumisele. Veetasakaalu taastamiseks tuleb tarbida peale koormust 120-130% vedelikust, mille me kaotasime. 17. Kaltsium, kui levinum mineraal inimese organismis, selle vajadus, allikad
ühendite ehk huumuse sisaldus. Väljendatakse KHT ehk keemilise hapnikutarve abil või COD Bakteriaalne lagunemine = orgaanilise aine oksüdatsioon BHT ehk bioloogiline hapnikutarve - seisundi ja surveindikaator. (BHT7) - milligrammides väljendatud hapnikuhulk milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva kergesti laguneva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. PHT ehk permanganaatne hapnikutarve on hea üldine parameeter, mis sisaldab erinevate orgaaniliste ühendite hulga mõõtmist, mis kahjustavad keskkonda erinevatel viisidel. Pinnavee töötlemine: setitamine filtreerimine desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Eemaldamine toimub kloorimise abil, tekitab kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud Oluline on jälgida toorvee PHT sisaldust. Et kloorimisühendeid tekiks vähem, veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid:
Def. 11.1. Jooni, mille võrrandiks on f ( x, y ) = c , nimetatakse funktsiooni z = f ( x, y ) nivoojoonteks. Kolme ja enama muutuja funktsiooni korral saame nivoopinnad. Kolme muutja funktsiooni u = f ( x, y, z ) nivoopinna võrrand on f ( x, y, z ) = c . Nivoojoon on pinna z = f ( x, y ) ja tasandi z = c lõikejoon ja selle projektsioon xy tasandile. Vaatleme parameetriliselt esitatud joont kolmemõõtmelises ruumis. x = u(t ) y = v ( t ) (11.1) z = w( t ) t parameeter Anname parameetrile muudu t, siis saavad vastavad muudud ja muutujad x, y, z. Need olgu x, y, z. Vaatleme punkte P ( x, y, z ) ja Q( x + x, y + y, z + z ) Tähistame raadiusvektorid ? r ( t ) = OP = { x ( t ) ; y ( t ) ; z ( t )} ? r ( t ) = OQ = { x( t + t ) ; y ( t + t ); z ( t + t )} = { x + x; y + y; z + z} OP + PQ = OQ ? ? r = PQ = OQ - OP = r ( t + t ) - r ( t ) Saame r = { x; y; z} Leiame r x y z lim = lim ; ; t 0 t t 0
vedelikusamba kaaluga, mille põhjaks on anuma põhi ja kõrguseks vedelikusamba kõrgus anumas. Seega vedeliku rõhumisjõud võrdsete põhjapindaladega anumate põhjale on ühesugused, kuigi vedelike massid anumates on erinevad. 7. Temperatuur Füüsikalist parameetrit, millel on soojuslikus tasakaalus oleva kehade süsteemi kõikides osades ühesugune väärtus, nimetatakse keha temperatuuriks. Kui kahe kontaktis oleva keha ükski füüsikaline parameeter, näiteks ruumala, rõhk jt ei muutu, siis pole kehade vahel soojusvahetust ja kehade temperatuurid on võrdsed. Temperatuuri mõiste sügavamaks määratlemiseks tuleb leida niisugune suurus, mis on kõikidel soojuslikus tasakaalus olevatel kehadel ühesuguse väärtusega. Gaaside omaduste katselise uurimise tulemused näitavad, et kõikidel soojuslikus tasakaalus olevatel gaasidel on gaasi rõhu p ja ruumala V korrutis jagatud molekulide arvuga N p1V1 pV pV
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
6. Sõltumatud muutujad ei tohi olla täpses lineaarses sõltuvuses (multikollineaarsus). 7. Sõltumatud muutujad omavad küllaldast varieeruvust 8. Regressioonijäägid on normaaljaotusega. GAUSS MARKOVI TEOREEMI OLEMUS GAUSS MARKOVI TEOREEM: kui on täidetud klassikalise regressioonmudeli eeldused, siis vähimruutude meetodil leitud parameetrite hinnangud on parimad, lineaarsed, nihutamata . Lineaarne lineaarsed funktsioonid sõltumatust muutujast Y; parameeter peab olema esimeses astmes, et saaks kasutada vähimruutude meetodit. Hinnang on nihutamata kui hinnangu kui juhusliku suuruse keskväärtus E(a) on võrdne hinnatava parameetri tegeliku väärtusega. Parimaks lineaarseks nihutamata hinnangus nim nihketa hinnangut mis on andmete lineaarne funktsioon ning on vähima dispersiooniga kõigi nihketa lineaarsete hinnangute seas. PARIM HINNANG: et hinnang leitakse valimi alusel, mis on juhuslik, siis on ka hinnang juhuslik suurus
· Divide - Jagatakse alla jaav lahter pealmisega. Akna alumises aares on voimalik maarata lisaparameetrid Skip Blanks ja Transpose. · Skip Blanks - Kui kleebitav ala sisaldab taitmata lahtreid, siis kinnistatakse lahtrile selle alla jaava lahtri vaartus. · Transpose - Voimaldab muuta telgede asetust. Esmargiks oli muuta andmebaasi orientatsiooni, st. valjade nimed peaks asetsema vasakul aares. Selleks asetati andmebaas Clipboardi, valiti kask Paste Special, lisati parameeter Transpose ja saadi selline tulemus. 39. Aadressid Lahtritele viitamisel kasutab Excel aadresse. Aadress näitab lahtri asukohta kujul AW458, kus tähed näitavad veergu ja arv näitab rida. Aadress voib olla: ·absoluutne aadress - aadress, mis lahtri kopeerimisel ei muutu (näiteks B$8$). ·suhteline aadress - aadress, mis lahtri kopeerimisel muutub (näiteks B8) nii, et väärtused voetakse lahtrist, mis asub teatud kaugusel valemilahtri suhtes.
R. Sommeri ja tema õpilase Felipe uurimus 66 aastast. Katseisikule istuti väga lähedale ja poole tunni jooksul jäi ainult 30% paigale, kontrollgrupi puhul oli 87%. Püüti luua vaheparjääre raamtuhunnik pandi vahele v pöörati keha ära ja oldi teise in-se suhtes pooleldi seljaga. Mehe sissetung isikuruumi põhjustab kiirema põgenemise, mida erinevam on välimus, seda kiiremini põgenetekase.. Pealetükkimise puhul üritatakse uuesti saada normaalne distants. Kui mingi parameeter näitab suuremat intiimsust kui normipäraseks peetakse, siis muudetakse seda erinevusega muudes komponentides. Eric Knowles väitis 73 aastal inimeseruumi analoogina ka grupiruumi olemasolu, milles sissetungimist siis välditakse ja mida see grupp siis sissetungija eest kaitseb. Kui sissetungija üritab grupiga ühineda ja grupp pole huvitatud, siis grupiliikmed nihkuvad üksteisele lähemale ja kui isik üritab teiselt poolt siis nad nihkuvad lähemale jällegi.
Kaubad, tore, materjal, teenused: planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalse seosesse muugikaibega. Vaartuse leidmisel on soovitatav vaadata kolme viimase aasta parameetreid. Mitmesugused tegevuskulud: Planeeritakse kasvumaarade meetodil. Valisteks teguritest võetakse arvesse nt inflatsiooni ning sisestest teguritest nt turundusplaaniga. 22. Mille jargi planeeritakse tööjõukulud, kulum, tulumaks? Tõõjõukulud: Kui ettevõttes on tukipalk siis parameeter, kui tunnipalk siis kasvumaar. Parameetriliselt planeerime kaib muugitulu jargi. Kasvumaaradega planeerimisel tuleb arvestada ettevõtte siseste ja valiste teguritega (nt. valine - riigi keskmine palk ja sisene - ettevõtte võimekus palku uldse maksta.) Kulum: Parameetriline ning planeeritakse põhivara jargi. Tulumaks: Planeeritakse valja makstavatelt dividendidelt. 23. Mille jargi planeeritakse turustuskulud, uldhalduskulud?
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
rohkem ja protsess on eksotermiline. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Lahustumisprotsessi kvantitatiivseks käsitluseks peame jällegi pöörduma vabaenergia poole, mis koosneb entalpia ja entroopia osast. Lahustumisentalpia on 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist. Teine oluline parameeter lahustumise kirjeldamiseks on lahustumisentroopia. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. Süsteemi entroopia kasv seletab ka, miks saavad positiivse lahustumisentalpiaga ained siiski lahustuda. Lahustunud aine mõjul võib aga lahuse korrapära ka kasvada (lahusti molekulid paiknevad
Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). Põhjuslikkuse avaldumise vormi määrab varjatud parameeter. Varjatud parameeter on väike (märkamatu) täiendav põhjus (põhjuse diferentsiaalne muut). Varjatud parameetri mõiste väljendab tõdemust, et põhjuse täpne kordamine pole võimalik. Varjatud para- meeter kui füüsikaline suurus on see suurus, mille väärtus loetakse fatalistlikus käsitluses nulliks, kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma)
Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). Põhjuslikkuse avaldumise vormi määrab varjatud parameeter. Varjatud parameeter on väike (märkamatu) täiendav põhjus (põhjuse diferentsiaalne muut). Varjatud parameetri mõiste väljendab tõdemust, et põhjuse täpne kordamine pole võimalik. Varjatud para- meeter kui füüsikaline suurus on see suurus, mille väärtus loetakse fatalistlikus käsitluses nulliks, kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma)
moodustavad ühise heeliksi. Teine heeliks tekib D-õla ja antikoodon õla liitumise tulemusena. Ruumilises struktuuris satuvad D-aas ja T-aas lähestikku ja nad on omavahel lämmastikaluste vaheliste vesiniksidemete abil seotud (tertsiaarsed vesiniksidemed), mis stabiliseerib tRNA molekuli struktuuri. Erinevate tRNA molekulide ruumiline struktuur peab olema sarnane, kuna nad kõik peavad seonduma ribosoomil samasse piirkonda. Seepärast on aminohappe ja antikoodoni vaheline kaugus oluline parameeter, mis peab kõigil tRNA'del olema sama (70 Å). tRNA funktsiooni seisukohalt on tähtsaim osa antikoodon (nukleotiidid 34-36). Antikoodoni kolm nukleotiidi paarduvad mRNA kolme nukleotiidiga (koodoniga), mis on geneetilise translatsiooni (nukleiinhappe järjestuse valgu järjestuseks tõlkimise) struktuurseks aluseks. Seepärast on antikoodoni geomeetria oluline koodon-antikoodon interaktsiooni toimumisel. Antikoodon aasas on alati (v.a. raaminihke suppressorid, vt.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ...........................................
3 32 - 4 ( -10 ) 3 7 Vastus: x = -2 x= = 2 2 3+ 7 3-7 x1 = = 5 x2 = = -2 2 2 Parameetreid sisaldav võrrand Kui võrrandis on tähelisis suurusi rohkem kui üks, siis peame teadma, millised neist on tundmatud. Ülejäänud tähelised suurused loetakse parameetriteks. Näiteks: 5x + ax = 3 x tundmatu; a parameeter. x (5 + a) = 3 3 x= (a-5) 5+ a Tuleb uurida, milliste a väärtuste korral võrrandil on lahend, milliste korral mitte. Näiteks eelpool toodud võrrandil puudub lahend, kui a = -5. Kui aga a-5, siis on lahenditeks kõik reaalarvud. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem a1 x + b1 y = C1 a2 x + b2 y = C2
f ( x, y )ds = f [x(t ), y (t )] [x (t )] + [ y (t )] dt 2 2 AB NB! Teoreemi eeldus tagab antud joonintegraali olemasolu. Tõestus. Jagame joone AB n osakaareks punktidega A = P0 , P1 , P2 ,..., Pn = B , kus Pi = ( x(t i ), y (t i )) . Eeldame, et parameeter t kasvab, kui liigume suunas AB , st. t 0 = (vastasel korral t 0 = ). ti [x(t )] + [y (t )] dt . 2 2 Osakaare Pi -1 Pi pikkus si = ti -1 Kuna joon AB on sile, siis x (t ) ja y (t ) on pidevad
mgh1=Vh1g A1=f ¯S¯= 1s1v1t= 1V survejõudude töö pinnale,ristlõike pindalaga S Rõhumisjõud: f=fs/s(ristlõikepindala)= s Joa pidevuse kohaselt: V/t=const=S1V1 V=S/t=V1*t=S1 III. Gaaside kineetiline teooria ja Kogu mehhaniline energia: termodünaamika 1. Gaaside kineetiline teooria. muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks 1.1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. ehk siis kolmest parameetrist 1 ei muutu. Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel. Iso- tähendab sama-, võrd. Ideaalseks gaasiks nim. sellist gaasi, mis Isotermilise protsessi puhul viiakse gaas käitub järgmiste seaduspärasuste kaudu: ühest olekust teise jääval temperatuuril, · pV= const (Boyle`i-Marioette`i temperatuur ei muutu. T= const. , pV=const,
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ...........................................
eristumist isegi juhul, kui me vaatleme motoorse võimekuse testisid, erineva sensoorse motoorse modaalsusega, aju modulaarsusega, õpitud kognitiivsete oskuste ja teadmiste rakendamisega ülesandeid. Erinevad ülesanded erinevad g-loadingu poolest, kuid ta on neis kõigis avalduv. G-faktor arvatakse olevat seotud ajufüsioloogia iseärasustega paremini kui aju suurus, närviimpulsside liikumise kiirus või aju ainevahetuse kiirus. G on inimese aju töötamise kiiruse parameeter ja iseloomustab aju keemilisi ja füüsikalisi üksikasju ning suuremad läbimurded teaduses sellel ala on veel tegemata . G-faktor on aju bioloogiline omadus ning kõige paremini seotud aju informatsiooni töötlemise efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded)). G on seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. · Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest?
Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne. Uue mõiste on kultuuritööstuse poolt juba eos meie jaoks rüvetatud. Adorno jaoks ei ole korduse idee tegelikult midagi religioosset: ta otsib uut mõtlemist, mis oleks vaba uudsuse janust ja millel oleks mingisugune hingeline parameeter. Adorno muusikast: ei meeldinud see, et muusikat originaalikeskselt kopeeritakse. sisemist struktuurilist sidusust, koherentsust. Selles peitus tema meelest autentsus. Sidusus jagunes Adornol kaheks: 1) sidusus kui tõde 2) sidusus kui ideoloogia. Ideoloogia midagi mis teenib valitseva klassi huve (ja omab kasulikke majanduslikke suhteid). Muusika oli Adorno jaoks tihtipeale ideoloogiline. Adorno otsis muusikast kriitilist sidusust, mis oleks võimeline maailma peegeldama ja sellest maailmast
Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse lainepikkus λ, ava karakteristlik mõõde R, ava ja ekraani vaheline kaugus b ning (punkt)valgusallika kaugus avast a. (Näiteks ümmarguse ava korral on karakteristlikuks mõõtmeks tema raadius, kitsa pilu korral selle laius). Valguse käitumisviisi iseloomustamiseks ava taga kasutatakse ülalnimetatud nelja suuruse algebralist kombinatsiooni - parameetrit: p=ρF/R kus ρF=√❑ Kui parameeter p>> 1, siis on tegemist nn kaugväljaga ja dΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*rifraktsioonipilt, midΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ra me näeme, on Fraunhoferi oma. Kui p≤ 1, siis asume lähiväljas ja näeme Fresneli dΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*rifraktsiooni. Kui p<< 1, siis dΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*rifraktsioon pole märgatav ja kehtivadΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r ligikaudΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ru
ülemmõisted eesti keele sõnade kohta loodud seosed Süntesaator http://www.filosoft.ee/gene_et/ ANALÜSAATOR http://www.filosoft.ee/html_morf_et/html_morf.cgi KOLLOKATSIOONID Foneetikakorpus https://www.keel.ut.ee/et/foneetikakorpus KORP Tüpoloogilised andmebaasid Parameetrite küsimus: mille alusel võrrelda? (comparative concepts) Andmete mudel tüpoloogilises andmebaasis koosneb enamasti neljast osast: keel ei võeta seisukohti keele variantide osasa (languoid), parameeter (ehk võrreldav mõiste, ingl k comparative concept, WALSis on tunnus (feature), väärtus ehk mõõdik (koosneb keelest ja parameetrist) ning allikas. Inimõiguste deklaratsiooni paralleelkorpus (kiri ja kõne) https://udhr.audio/ Katsed Psühholingvistikas katseline meetod kõige tavalisem Foneetikas ka Keeleteaduslikum perspektiiv EKSAM Materjal:
r C2H2 = = = 0,045 (4,5 %) mC2H2 / C2H2 + mõhk / õhk 0,04 / 26 + 0,96 / 29 kuna 81 > 4,5 > 2 , siis järeldub, et süüteallika olemasolul on plahvatusoht olemas. 4. GAASIDE JA GAASISEGUDE ERISOOJUSED. 4.1. Soojushulga ja erisoojuste mõiste. Gaasi kuumutamisel tihedalt suletud anumas tema temperatuur tõuseb. Temperatuur on keha siseenergiat iseloomustav parameeter. Keha siseenergiaks nimetatakse kõigi tema osakeste (molekulide, aatomite jt.) kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Keha täielikku siseenergiat on võimatu määrata. Ainult ideaalgaasi puhul on võimalik arvutada siseenergiat ühe kilomooli kohta, kasutades molekulaar-kineetilise teooria põhivõrrandit U = (iRT) / 2 (34) kus i gaasi molekulide vabadusastmete arv, R universaalne gaasikonstant,
• Selgituste kirjutamine vajab kompromissi ammendavuse, loetavuse ja koostaja töömahu vahel. • Viited on terminibaasis mõistete, sõnastikus sõnade vahel. 94 Terminoloogia Küsimused 16. Miks ei saa korralikult tehtud terminibaasis olla sünonüümi- viiteid? 17. Millises olukorras sobib Eestis tegeleda prantsuse keele korraldamisega? 18. Millal peaks näide olema mõiste ja millal termini parameeter? 19. Kas sõnastikku võiks kirjutada taotluslikke kordusi? Millisel juhul oleks viitamise asemel mõtet infot mitmel pool korrata? 20. Miks esineb intensionaalseid ehk sisumääratlusi reaalsetes sõnastikes harva? 21. Kui otsida määratlustest sama sõnastiku märksõnu ja teha kõik sellised sõnad määratlustes linkideks vastava märksõna juurde, miks siis peab tulemust käsitsi kontrollima? Mis sorti vigu niimoodi tõenäoliselt tekib? Lugemist
Analüütiliselt kirjut. seda nii: pV=const (t=const). Igale temp.- väärtusele vastab oma kõver Neid kõveraid nim. isotermideks joon.1. joon.1 joon.2 joon.3 Gaasi üleminekut ühest olekust teise jääval temp.-il nim. isotermili-seks protsessiks. Sellise protsessi korral liigub gaasi olekut kujutav punkt mööda isotermi. p,t- või V,t-diagrammil kujutab isoterm. prot. vastavalt p- või V-teljega paralleelne sirge. Need sirged on ka iso-termid. Kolmas parameeter V (vastavalt p) ei säilita oma väärtust nende sirgete ulatuses, vaid kasvab liikumisel mööda sirget noolega näidatud suunas.(joon2 ja 3.) Gay-Lussaci seaduse järgi muutub gaasi ruumala jääval rõhul temp muutumisel lineaarselt: V=V 0(1+t) (p=const). Jääval ruumalal on samasugune sõltuvus rõhu ja temp. vahel: p=p 0(1+t) (V=const). Jääval rõhul toimuvat protsessi nim. isobaariliseks. Gaaside puhul kujutab sellist protsessi V,t-diagrammil sirge V=V 0(1+t) (p=const)4. joon
1) vahendusel. See valem sisaldab aga veel otseselt mittemõõdetavat molekulide tihedust n. Seepärast valitakse temperatuur enamikus ühikute süsteemides põhisuuruseks ja ühik ning skaala defineeritakse etaloni kaudu. Erinevalt näiteks pikkusest ei saa temperatuuri etalon olla määratud ühe kehana. Tuleb valida termomeetriline keha, selle temperatuurist sõltuv füüsikaline suurus temperatuuriline parameeter ja ka selle parameetri temperatuurist sõltuvuse iseloom tuleb lihtsalt valida, kui ei ole mingeid füüsikalisi kaalutlusi selle sõltuvuse kuju etteandmiseks. Ette tuleb anda ka selle parameetri väärtused kahe looduslikult fikseeritud soojusliku oleku korral reeperpunktid. Nii tegi omal ajal Celsius (1701-1744, Rootsi). Termomeetriliseks kehaks valis ta teatud hulga elavhõbedat anumas, mis oli
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...
1. ülemäärane intervjueerimine (väsitav, võtab aega liiga palju), 2. respodentide kuritarvitamine, (mispärast mind küsitakse, kuhu need andmed lähevad) 3. uuringute kasutamine müügitoetuseks. 4.1.3 Küsitlustehnikate võrdlus. Küsitlustehnika interneti personaalne telefonitsi posti teel parameeter kaudu võib olla intervjuu pikkus võib olla pikk piiratud võib olla pikk pikk võib olla keskmise ankeedi keerukus lihtne lihtne
Teenindusparomeeter see on teenindustaseme hindamise meetod, mille puhul hindajateks on reeglina klienid, koostatakse kliendi küsimustik,mis sisaldab näitajaid, mis iseloomustavad kliendi ja panga kokkupuute kohti. Klientidel palutakse hinnata kui võrd rahul on nad ühe või teise teenindus parameetriga. See meetod ei vøimalda kindlaks määrata minimaalset teeninduse taset,vaid kliendid saavad hinnatakui tähtis on nende seisukohalt panga vastav tegevbuse parameeter, seega toimub oodatava teenindustaseme võrdlus varasema kogemusega ja kõige kehvemad on need tulemused, kus oootused oluliselt ületavad tegeliku kogetut. Parameetri korral on oluline kui suur peab olema küsitlusemaht. ORGANISATSIOON JA TÖÖSUHTED formaalse organisatsiooni kujundamiseks tuleb kõigepealt valida lähtealused enamasti eristatakse selliseid organisatsiooni tüüpe 1)funktsionaalne2) divisionaalne3) hübriid 4) võrkorganisatsioon
73. Hulkpordi S-parameetrid N – pordi s-parameetreid mõõdetakse olukorras, kus kõik pordid on sobitatud Porti numbriga i andtakse mõõteriistast langev laine ai ja mõõdetakse selle mõjul pordis j tekkinud langeva laine bj väärtus Suhet Sij = bj / ai nimetatakse ülekandeks pordist i porti j Juhul kui i = j on tegemist vastava pordi peegeldusteguriga. Kakspordi S-parameetrid N-pordil on N2 s-parameetrit. Kakspordil ons seega neli S-parameetrit Parameeter s21 on kakspordi ülekanne, s21 aga sisemine tagasiside Teades s-parameetrite väärtuseid saab soovi korral neist leida z-parameetrite väärtused Mõõteriista millega süsteemi s-parameetreid mõõdetakse nimetataks siduanalüsaatoriks (network analyzer) 74. Pingeimpulssi ja liinikoodi spektrid Pingeimpulssi spekter: • Teatavasti sai mitteperioodilise signaali spektri S(f) leida tema ajalisest kujust s(t) Fourieri teisenduse abil
siis ka ülejäänud leht vormindatud olla. Koht skriptide jaoks. Põhjalikuma rakenduse puhul paigutatakse skriptid eraldi faili, kuid lihtsamal juhul on siin koht käskluste käivitamiseks. Nõnda koodi ühes failis hoides säilib ka lehe mugav kopeerimisvõimalus. Äramärkimist väärib runat="server" parameeter skripti juures. ASP.NET tegeleb vaid nende märgenditega, mil vastav atribuut juures. Muul juhul oleks teemist kliendipoolse Javaskripti lõiguga. HTMLi osa algus. Atribuut runat head-i juures võimaldab sealset sisu(näiteks pealkirja) programmikoodi abil muuta. Samas aga jätab koha ka pealkirja otse koodi sisse kirjutamiseks.
Nüüd viskame pilgu üles pintsliseadete ribale - kohe esimene nupp kuvab pintsli suuruse. Enne oli suuruseks 13px ja muudan selle näiteks 55px. Hea võimalus kiiresti pintslisuurus muuta on teha hiirega paremklikk lõuendil. Teine hea võimalus on hoida all Alt klahvi ja klikkida hiire paremat nuppu. Nüüd kui hiirt paremale ja vasakule liigutada, siis muutub ka pintsli suurus. PINTSLI SERVA TERAVUS Pintsli serva teravuse määrab ära Hardness parameeter. Kui see on 0%, siis pintsel on kõige pehmema servaga, sikutades selle 100%-ni, saame terava äärega pintslitõmbe. Kiirelt saab seda muuta samuti Alt ja hiire parema klahvi abil. Kuid seekord sikuta hiirt samal ajal üles või alla. PINTSLI TÜÜBID Pinstli suuruse ja serva teravuse alt leiame terve portsu eelsalvestatud pintsli tüüpe. Näiteks kohe alguses näeme valikuid terava ja pehmema servaga pintsleid, nendele järgnevad erineva kujuga ja tehnoloogiaga pintsleid.
Postmodernistid seavad tõe kontseptsiooni küsimärgi alla, tõde püütakse leida mittemõistuslikest allikatest EMOTSIOON või INTUITSIOON. Tõde on juurdunud ühiskonda, tõde on relatiivne, palju tõdesid. Kohtumenetluses on tõde relatiivne, ntks kohus võib tuvastada oma tõe. Modernism: ratsionaalsus, mõistus ning loogiline argumentatsioon kui ainus kohtumõistja uskumuste paikapidavuse üle · Realism (tavaline, teaduslik) · Relativism (väline parameeter, moraaliväide) - Väite tõesus sõltub välise faktori või mingist paradigmast Nietzsche objektiivne tõde eksisteerib ja seda saab avastada teaduse kaudu. Tegelikkus on tema jaoks tõestatav ehk verifitseeritav. Pierce verifikatsioon, oli pragmaatik, kõike ei saa verifitiseerida James Dewey kontekstist lähtuv teaduslik .... Pragmatismi tõeteooria-pragma=tegutsemine, tegu. Tõde on alati praktiline, tõesed on sellised uskumused mis töötavad ja on reaalselt olemas
ülesehitus selgemana lihtsalt @-märgiga tähistatud sõna asendatakse pärast sobiva väärtusega. Siin tähistatakse @algaastaga arv, millisest aastast alates sündinud laste nimesid tahetakse näha. string lause="SELECT eesnimi, synniaasta FROM lapsed "+ "WHERE synniaasta >= @algaasta"; Enne käskluse käivitamist tuleb siis parameetri kohta sobiv väärtus paigutada. Siin näites on kaks toimingut ühel real. Kõigepealt lisatakse käsklusele cm parameeter nimega @algaasta. Seejärel omistatakse loodud objekti omadusele Value väärtus 1997. Viimatine aastaarv on praegu küll kirjutatud lühiduse mõttes arvuna koodi, aga sinna saab paigutada kasutajalt tulnud väärtuse. cm.Parameters.Add("@algaasta", SqlDbType.Int).Value=1997; Vastuseks saame andmete loetelu nii nagu ikka. using System; using System.Data; using System.Data.SqlClient; class Baasiparameeter1{ public static void Main(string[] arg){
* R a a m a n t e n n i e k v iv a le n t s k e e m s a g . - le h ä ä le s t a t u d e b a lin . a n t e n n ja t o it e g a s o b it a t u d s ig n a a li a s e s k e e m Antenni efektiivkõrgus on VV teine tähtis parameeter peale sisetakistuse. Selle abil on võimalik arvutada E A hef antennis indutseeritud EMJ EA suurust: - vv-antenni väljatugevus vv-kohas. Antenni ef. kõrgus sõltub antenni konstruktsioonist ja antenni suhtelistest mõõtmetest. Signaali väljatugevus (mW/m; W/m). Lihtsaima vertikaaljuhtmetest koosneva maandusega antenni ef
VT V piletit................37 I 1. Trigerid. Trigerid on osa järjestikskeemidest, sest neil on olemas mälu omadus, mis tähendab, et väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste kõnealusel hetkel ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. See on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bitt (info hulk, mida sisaldab üks kahendjärk). Kui trigerit esitada tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua ka aja parameeter (nii on igal järjestikskeemil), mis näitab, kuidas mainitud hetke väljundi väärtus sõltub eelnevate hetkede väljundi väärtustest. 3 Triger on kahe stabiilse olekuga element (1 ja 0). Kui oleme sisendite väärtuste muutmisega ümberlülitumise protsessi käivitanud, läheb triger üle ühte oma stabiilsetest olekutest.
Molekulide keskmine kaugus õhus on umbes kümme korda suurem kui nende diameeter.See on ühtlasi ka piir, mille juures “ideaalse” gaasi olekuvõrrand kindlasti oma kehtivuse kaotab. Täpsuse kaotab ta aga juba kümme korda madalamal rõhul 7. Vaakumiks nimetatakse keskkonda siis, kui molekulide vaba tee pikkus võrdsustub anuma mõõduga. Vaba tee pikkus on keskmine liikumisulatus põrkest põrkeni. See on oluline gaasi iseloomustav parameeter, mis näiteks määrab ära gaasi levimis- või difusioonikiiruse. Näeme, et vaba tee pikkus sõltub molekulide konts-ist ja geomeetriast (põrkeraadiusest), kuid ei sõltu T, tähendab ka mitte nende liikumiskiirusest. Ideaalgaasi rõhk on seega võrdeline molekulide tihedusega ruumalaühikus ja ühe molekuli keskmise kineetilise energiaga. Võrdelisustegur on 2/3. Faraday arv tähistab tööd, mida tuleb teha, et üks mool elektrone viia läbi potentsiaalide vahe 1V
tähistatud sõna asendatakse pärast sobiva väärtusega. Siin tähistatakse @algaastaga arv, millisest aastast alates sündinud laste nimesid tahetakse näha. string lause="SELECT eesnimi, synniaasta FROM lapsed "+ "WHERE synniaasta >= @algaasta"; Enne käskluse käivitamist tuleb siis parameetri kohta sobiv väärtus paigutada. Siin näites on kaks toimingut ühel real. Kõigepealt lisatakse käsklusele cm parameeter nimega @algaasta. Seejärel omistatakse loodud objekti omadusele Value väärtus 1997. Viimatine aastaarv on praegu küll kirjutatud lühiduse mõttes arvuna koodi, aga sinna saab paigutada kasutajalt tulnud väärtuse. cm.Parameters.Add("@algaasta", SqlDbType.Int).Value=1997; Vastuseks saame andmete loetelu nii nagu ikka. using System; using System.Data; using System.Data.SqlClient; class Baasiparameeter1{ public static void Main(string[] arg){
puhul jääb piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega. keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus) - keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel). bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjepaikade olemasolu jpt. 2 Keskkonnastrateegia 2.1 Eesmärgid Keskkonnaalased tegevusesuunad ja eesmärgid:
fookuses. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Ellips on matemaatiline kujund, mis meenutab kujult välja venitatud ringjoont. Päike ei asu ellipsi keskpunktis, vaid ühes fookustest. Ringjoon on ellipsi erijuht, kui mõlemad fookused langevad kokku ellipsi keskpunktiga. Ellipsi kuju kirjeldatakse parameetriga, mida kutsutakse ekstsentrilisuseks. Eksentrilisus on parameeter, mis võib muutuda nullist (tavaline ringjoon) üheni (ellips, mis on nii välja venitatud, et meenutab sirgjoont kahe fookuse vahel). Päikesesüsteemi planeetide orbiitide ekstsentrilisus on väikseim Veenusel (0,007)[7][8]. Ometigi pole isegi Merkuuri orbiit väga palju erinev ringjoonest. Samas on avastatud taevakehi, mille ekstsentrilisus on väga suur. Nende seas on palju komeete ja asteroide. Taevakehad, mille orbiit on paraboolne või hüperboolne, on võimalikud Newtoni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
