Geoinformaatika kordamine Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla...
kus p rõhk, S pindala, ds elementaarnihe, dV gaasi ruumala muutus. Kogu töö gaasi paisumisel ruumalalt V1 ruumalani V2 on: V2 A= p dV . V1 Positiivse töö tulemusena gaasi siseenergia väheneb, seega ka temperatuur väheneb. Ruumala seejuures suureneb. Negatiivse töö tulemusena siseenergia suureneb, temperatuur suureneb, aga ruumala väheneb. Töö isoprotsessidel Isoprotsessiks nimetatakse sellist oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriline protsess Ruumala jääb muutumatuks, seega gaas ei tee ka tööd. tNR(T2 - T1 ) Q = U 2 - U1 = 2 Isobaariline protsess Rõhk jääb muutumatuks. V2 V2 A= p dV = p dV = p(V V1 V1 2 - V1 ) . Ruumala muutumisel saab rõhk konsantseks jääda ainult siis, kui muutub ka temperatuur. Seega
valimi keskmine kuulub teatud tõenäosusega (enamasti 95%, aga ka 99%). Ehk kui kordaksime testi, siis selle teatud tõenäosusega jääks ka uue valimi keskmine nendesse piiridesse. Kui näiteks kahe võrreldava grupi usalduspiirid ei kattu, saame öelda, et tõenäoliselt laieneb valimi erinevus ka populatsioonile. Vastavalt usaldusnivoo väärtusele arvutatakse parameetri usalduspiirid so. kaks arvu, mille vahel parameeter asub etteantud tõenäosusega. Valem 95% usalduspiiride arvutamiseks: Alumine usalduspiir= X̅-1.96SD*SEM Ülemine usalduspiir= X̅+1.96SD*SEM Usaldusnivoo (confidence level) on psühholoogias 95%, ehk et 95 % tõenäosusega on tulemus usaldusäärne. Olulisusnivoo (level of significance) ehk vea tõenäosus on sellisel juhul p=0,05 ehk tõenäosus eksida valimi tulemuste populatsioonile laiendamises on 5%
Kuivõrd suurt efekti võib saavutada rööptöötluse rakendamisest, seda saab hinnata Gustafsoni (Gustafson-Barsis) seaduse (1988) abil. Gustafson tuli järeldusele, et ülesanded, kus esineb mahukaid korduvaid andmekogumeid on hästi rööbistatavad. Kui rööbistatud programmi töödeldakse p protsessorist koosnevas süsteemis, siis infotöötlus kiireneks selles SG(p) korda, st: SG(p) = g + p×(1-g) = p + (1-p)×g, kus g – jadamisi täidetava (mitterööbistatava) osa suurus programmist, parameeter g võib omada arvulisi väärtusi vahemikus 0 kuni 1. Programmi rööbistamise läbi saavutatavat kiirendust (SA(p)) hinnatakse sageli ka Amdahli seaduse abil: SA(p)=1/(g+(1-g/p))-O(p). Tuleb arvestada, et programmi rööptöötlusel p protsessori abil on saavutatav arvutuslik kiirendus Gustafsoni reegli alusel arvuliselt märksa suurem (optimistlik hinnang), kui Amdahli reegli järgi (pessimistlik hinnang) leitu. 38. Rööpsüsteemide skaleeritavus.
nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. Termodünaamilise keha termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp
kahte elektroodiruumi. • Elektrijuhe. • Potentsiomeeter (millivoltmeeter). • Anumad ehk elektroodiruumid. • Lahused, millesse elektroodid on sukeldatud. 60. Lahustumissoojus. Lahustumisentalpia. Lahustumisentroopia. Lahustumissoojus - Soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Lahustumisentalpia - 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentroopia – Teine oluline parameeter lahustumise kirjeldamiseks on lahustumisentroopia. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused - Heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad
viidud et hõlbustada soojustehnilisi arvutusi. Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat: H U pV [J] h u pv [J/kg] 20. Entroopia mõiste ja mat. avaldis koos lahtiseletustega ning mõõtühik. Entroopia diagramm, mida kujutab sellel diagrammil joone alune pindala? Entroopia Puhtformaalselt TD-sse sisse viidud parameeter mis saadi matemaatiliste arvutuste tulemusel ja mis lihtsustab soojustehnilisi arvutusi. (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S s M dq ds T 2 dq s s 2 s1 J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused.
Ta on huvitatud eelkõige majanduse optimaalsest organiseerimisest. Idee oli selles, et teenuste või tarbimistoodete pakkujad maksimeerivad oma tyulu ning keskuskohtade arv on võimalikult väike, Erinevate astmete teenustel on erinevad ulatused ja piirid. H)t+lk H-teenuse hind, t-müügihind turul, l-muugüturuhinnale lisanduvad liikluskulud, k-kaugus. Teenuse nõudluse mudeli valem: V= a-bk V- teenuse nõudlus keskuses, a-maksimaalne nõudlus, k-kaugus, b-teenuse astet kajastav fikseeritud parameeter. Kolmas Christalleri aspekt oli linnasüsteemi poliitiline organiseerimine. Mudeli haldusprintsiibis paiknevad kõik alamastme linnade tagamaad suuruselt järgmise linna tagamaa sees. Lösch arendas oma teoses eelnevaid majandusruumi organiseerimise teooriaid seoses linnapiirkondadega. Ta oli huvitatud tööstuskeskuste ratsionaalsest ja optimaalsest paigutamisest ning tasakaalu leidmisest majanduse ruumilisel organiseerimisel. Tema
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste..........................................................................
Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH) HCl dissotsiatsioon vees: HCl + H2O = H3O++ Cl Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud. Puhver vesilahused mille koostise muutudes tema parameeter säilitab püsiva väärtuse, nt puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Valkude koostises on 20 alfa-aminohapet ehk proteogeenset aminohapet. Koosneb alfa-
kuvarile. Suurus,mida müned tootjad oma RAMDAC-i kohta avaldavad, on pikslisagedus (pixel rate või dot clock) megahertsides (MHz). Sisuliselt näitab ta pikslite arvu, mille RAMDAC suudab sekundis analoogkujule viia ja kuvarile saata. Mida suurem see väärtus on, seda parem ja mõju avaldab ta eraldusvõimele ja värskendussagedusele. Mõnikord nimetatakse seda väärtust ekslikult ka ribalaiuseks (brandwidth)- põhjus on selles, et kuvari ribalaius on väga sarnane parameeter. Muuseas, süsteemi koostamisel tulebki jälgida, et adapteri pikslisagedus ja kuvari ribalaius oleksid võimalikult lähedased suurused. Sageli täheldatav värvussügavuse mõju maksimaalsele värskendussagedusele ei tule mitte pikslisageduse ega ribalaiuse puudujäägist (sest selles staadiumis on signaal juba analoogkujul ning värvuste, st nivoode arv pole enam tähtis), vaid pildimälu ebapiisavast kiirusest: värvuste arvu kasvades
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
aine on gaas. · Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju 1 Makrokäsitlus vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. 2 Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu. Mikroparameetrid on: mo, v, n, po, E. Olulisem aine ehituse ja aines asetleidvate protsesside mõistmise seisukohalt. 3 Ideaalne gaas :
turbaks. Oligotroofsed mättad vähetoitainelised. Madalsoo-siirdesoo-kõrgsoo e raba. Rabad kasvavad kiirusega 1mm aastas. 14.04.09 PET - Potentsiaalne evapo(aurumine)transpiratsioon(vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri). Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus. Seda on mõistlik hinnata selle järgi, kui suured on aasta temperatuuri kõikumised. Mida suurem on kontinentaalsus seda vähem liike on sinna kohastunud. Kolmas parameeter on keskkonna heterogeensus, mida saab mõõta mingi indeksiga. Neljas keskkonnaomadus, mida tihti seostatakse diversiteediga. P. Grime'i kõverad e hump-backed curve ehk küüruga kõverad. Diversiteet on seotud produktiivsusega nii et ta on maksimaalne mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral. Diversiteet on seotud pindalaga. log S=log c + z*log A järelikult S=cAZ S-liigirikkus A-pindala z-konstant Üksteist hõlmavad ja laiali pillutud proovipinnad
kadu on minimaalne ning minimaalne on ka nihke suurus. Kui m on väike, siis on info kadu suurim ning ka nihke suurus max kuid reg.kor. varieeruvus on min. b)Kantreg. korral suurendatakse kunstlikult sõltumatute muutujate kovariatsiooni maatriksi determinanti, mille tulemusena väheneb reg.kor. varieeruvus ning suureneb nende stabiilsus, kuid tekitatakse reg.kor. nihe. Põhiprobleemiks on otsustada, kui palju suurendada kovariatsiooni maatriksi peadiagonaali- milline peab olema kantregressiooni parameeter k. Kuna seda otsustab anal. teostaja on tegemist subjektiivse anal.meetodiga. K soovitatav vahemik 1,1... 1 ,2. c) "Bootstrap" meetod on universaalne meetod nii statistiliste hinnangute konstrueerimiseks kui juhuslike suuruste jaotuse empiiriliseks hindamiseks, samuti vahemikhinnangute konstrueerimiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks. Saadavad hinnangud on üldjuhul nihutatud ning seda eriti siis, kui esineb sõltumatute muutujate vaheline multikollineaarsus. Samas
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
on suurem apsoluutsest nullist. Elektromagnetilised lained on keha koostises olevad materjaalselt laetud osakesed ja igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus µ m ja sagedus . Praktikas leiab aset liitsoojus ülekande protsess st. et soojus kandub üle ühelt kehalt teisele üheaegselt nii soojusjuhtivuse, konvektsiooni või soojuskiirguse teel. Üks nendest on domineeriv ehk põhiline ja teised on siis vähemtähtsad. Nt: katlakolle. Temp. on parameeter mis iseloomustab aine osakeste energiat. Soojusleviku protsess on vahetult seotud temp. jaotusega kehas. Ruumi erinevates koordinaatides on erineva temperatuuriga. Temp. on funktsioon t = f ( x , y , z , ) Temp väärduste kogumit antud aja momendil kõigides keha või ruumi punktides nim. temp. väljaks. Kui temp. väli oleneb ajast, siis on tegemist mitte statsionaarse temp. väljaga ja kui ta ei olene ajast, siis on tegemist statsionaarse väljaga.
Fluoromeeter kasutab lühikesi moduleeritud valgusimpulsse taimelehe fotosünteesi mõõtmiseks. Lehes neeldunud valgusenergia kasutatakse fotosünteesiks, muutub soojuseks või kiiratakse välja fluorestsentskiirgusena. Viimased kaks on olulised siis, kui kiirgus on liiga intensiivne või stressi olemasolu korral. KASUT STRESSI AVASTAMISEKS VÕI SELLE TUGEVUSE HINDAMISEKS. PAM fluorimeetria: Fv/Fm suhe on enamlevinud fluoresentsi uurimistes kasutatav parameeter. Tegeliku ja maksimaalse fluor suhe! Pöördvõrdeline stressi tugevusega. Kui flor rase on madal (Fo) pimedas, kui valgustatakse tugeva vilkuva energiaga (Fm), siis kõrge, kuna ei suuda kasut kogu neeldunud energiat. Fv=Fm-Fo; normaaltingimustes on Fv/Fm 0,832 +/- 0,004 Taimede füsioloogilise seisundi kohta annavad infot veel sellised kaugseire meetodid: Taimelehtede ja taimkatte temperatuur stressis taimed sulgevad õhulõhed, transpiratsioon kahaneb
Kontaktandurid. Kontaktelemente automaatsüsteemides kasutatakse elektriahelate sulgemiseks või lahutamiseks. Nad on sageli lihtsateks anduriteks positsioonreguleerimise süsteemis. Joonisel 0.2.5. on toodud kontaktelementide kasutamise näiteid. Joonis 0.2.5a – kontaktelement koosneb profiilnukist, mis kinemaatiliselt ühendatud mõõteriistaga, millele jookseb kontaktgrupi rull. Reguleeritava suuruse muutumisel liigub mõõteriista osuti ja koos sellega ka profiilnukk. Kui parameeter saavutab seatud piirväärtuse, kontaktid sulguvad, lülitub töösse mingi täiturseade, mis reguleeriva organi kaudu mõjutab kontrollitavat parameetrit vajalikus suunas. Joonis 0.2.5b – kontaktandur, mis sulgub, kui jõud P saavutab teatud väärtuse. Reguleerimiskruviga 1 on võimalik reguleerida vedru 2 pingust ja seega reguleerida kontaktide sulgumise momenti sõltuvalt jõust P. Mõlemal vaadeldud kontaktanduri staatilised karakteristikud on joonisel 0.2.5c. Anduri
lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on endotermiline Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on eksotermiline. Lahustumisentalpia on 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist Teine oluline parameeter lahustumise kirjeldamiseks on lahustumisentroopia Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv Süsteemi entroopia kasv seletab ka, miks saavad positiivse lahustumisentalpiaga ained siiski lahustuda. Lahustunud aine mõjul võib aga lahuse korrapära ka kasvada (lahusti molekulid paiknevad korrapärasemalt kui puhtas lahustis) ja just seetõttu ei lahustu. Näiteks
Diferentseeritud paljunemine ehk looduslik valik - mõne genotüübiga isendid jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi enam kui teised liigikaaslased. 78) Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest. Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? Looduslik valik tähendab, et paremini kohanenud indiviidid paljunevad, nende geneetiline materjal kandub edasi ja jääb püsima. Evolutsioon toimib loodusliku valiku kaudu. Kui kohanemine ei õnnestu ning surevad kõik populatsiooni isendid, on toimunud populatsiooni väljasuremine.
tõusu ja GFRi. Võib kujuneda krooniline neerude puudulikkus ja neerude kahjustus. Kuigi alguses tundub, et on oluline tõsta GFRi mistahes viisil kroonilise neeruhaigusega patsientidel, siis GFR suurendamine kõrgproteiini dieedi korral põhjustab kiiremat glomerulaarse kahjustuse süvenemist ja neerude kahjustust loomadel ja inimestel. 3.2.2. Kliirensi mõiste ja kliiniline kasutamine. GFR on neerude funktsiooni olulisim parameeter, see põhineb kliirensil – määr, mil plasma puhastub mistahes ainest. Kliirensit saab mõõta: Cx=Ux*V/Px , kus Cx=GFR Cx – puhastatud plasma maht ainest X kindla aja jooksul – 24h Ux – aine X kontsentratsioon uriinis V – kogutud uriini maht kindla aja jooksul Px – aine X kontsentratsioon plasmas aine X – kasutatakse endogeenset kreatiniini, lihaste metabolismi produkt. Kreatiniin filtreerub vabalt, ei imendu torukestes ja koertel torukestest ei sekreteerita
väärtus, seda väiksem on ruumala V. Kui fikseerida T, siis saab olekuvõrrandi kirjutada kujul V=mMRT01p, siit on näha, et mida suurem on rõhu p väärtus, seda väiksem on ruumala V väärtus 3.1.6. Isobaariline protsess: Isobaariline protsess toimub jääval rõhul. See tähendab,et rõhk on konstantne. Üldiselt on iso protsessides nii,et on 3 erinevat protsessi ja iga erineva protsessi puhul jääb 1 parameeter muutumatuks ( rumala,rõhk, temperatuur). Isobaarilise protsessi puhul jääb muutumatuks RÕHK!!! Gay-Lussaci seadus [V / T = const.] Isobaariline protsess jääval rõhul toimuv protsess. Gaasi ruumala muutub jääval rõhul temperatuuri muutudes lineaarselt V = V0 (1 + t ) ( p = const ) . Sirget , mis kujutab isobaarilist protsessi diagrammil nimetatakse isobaariks. p V t° 3.1.7
Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu. 4 Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. ja gammakiirgus. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r.
valimi alusel saadud keskmise põhjal; · kui hästi peegeldab valim tervet kogumit, st kas see on ikka esinduslik ehk representatiivne? See on raskeimaks probleemiks valimi moodustamisel. Et paremini mõista viimast probleemi, defineerime valimi koostamisel kasutatavad terminid:36 Parameeter (parameter)- üldkogumi näitaja, mille õige väärtus on teadmata, kuna see nõuab terve üldkogumi loetelut. Statistiline parameeter (statistic)- näitaja väärtus, mis on saadud valimi põhjal. Kasutatakse parameetri hinnanguks. Valimi viga (sampling error) parameetri õige ja statistilise väärtuse lahknevus (discrepancy). Viga saab hinnata juhusliku valimi puhul. Valimiväline viga (nonsampling error) parameetri tegeliku ja statistilise väärtuse lahknevus, mis on tingitud andmete kogumise protsessist, valimi valiku protsessist jne. Selline viga võib oluliselt moonutada parameetri statistilist väärtust
hälvet e z-väärtus = 0 § Mari, kelle pikkus on 180 cm, temast lühemaid 97,5% Mari (180 cm) keskmine + 2·st.hälvet e z-väärtus = 2 § Virve(160cm) keskmine -2·st.hälve z-väärtus = -2 § Tiiu (185cm) Üldistav statistika Väärtuste standardiseerimine Üldistav statistika Statistiline järeldamine § Standardvea põhjal saab üld- kogumi vastava arvnäitaja väärtusele hinnangu anda vastavalt alltoodud reeglitele: § 68%tõenäosusega asub üldkogumi parameeter vahemikus: valimi arvnäitaja väärtus ± 1 st.viga § 95% tõenäosusega asub üldkogumi parameeter vahemikus: valimi arvnäitaja väärtus ± 2 st.viga § 99%tõenäosusega asub üldkogumi parameeter vahemikus: valimi arvnäitaja väärtus ± 2,5 st.viga
N võrdub aga ainehulga ja Avogadro arvu NA korrutisega: N=*NA. Kokku saame: p=(*NA/V)*k*T. Boltzmanni konstandi k ja Avogadro arvu NA korrutist nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks R. Asendades selle viimasesse võrrandisse korrutise k* N A asemele, saame: pV=RT. Kui avaldada ainehulk massi m ja molaarmassi M kaudu: =m/M, siis saab võrrand kuju pV=m/M*R*T. Seda nimetatakse ideaalse gaasi olekuvõrrandiks. Isoprotsessid: Gaasihulga protsessid, kus jääb muutumatuks üks parameeter (p, V või T). Isotermiline: Nimetatakse jääval temperatuuril toimuvat protsessi. Ideaalse gaasi olekuvõrrandist järeldub, et temp. T on jääv ning kui gaasi mass m ja molaarmass M ei muutu, siis on antud gaasikoguse rõhu p ja ruumala V korrutis konstantne: pV=m/M*R*T , pV=const p1V1=p2V2 Isohooriline: nimetatakse jääval ruumalal V ja tingimustel m=const ja M=const toimuvat protsessi. P/T=const
ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas, Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus, sündimus, ränne. Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha. Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis on alati piiratud. Ressurssideks on toiduvarud, varjetingimused, pesitsemisvõimalused (lindudel) jms. Kuid ainult 1 neist on määrav (kui palju loomi tegelikult elupaik mahutab). Seda seaduspärasust väljendab nn Liebigi seadusb: ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Seadus on tuntud ka ,,tünniseadusena",
· tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime · kloroplastid fotosüntees Viirused nukleiinhapete supramolekulaarsed kompleksid, mis on kapseldatud kattevalkudega ja saavad paljuneda ainult toimides parasiitidena peremeesrakkudes Henderson-Hasselbachi võrrand pH = pKa + log [A-] / [HA] puhverlahuse pH. Puhverlahus on lahus, mis koosneb nõrgast happest ja selle konjungeeritud alusest (tavaliselt soolast), puhverlahuse tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse. Gibbsi vabaenerga · G= 0, reaktsioon on tasakaalus · G < 0, produktide siseenergia on väiksem kui reaktantidel, reaktsioon kulgeb spontaanselt (eksergooniline) · G > 0, produktide siseenergia on suurem kui reaktantidel, reaktsioon ei kulge spontaanselt (endergooniline) Aminohapete klassifitseerimine · proteogeensed (esinevad valkude koostises) apolaarsed, polaarsed, happelised, aluselised
875 Qd = 1000 => c*Qd = 0,875*1000 5. Kui suur on kogutarbimine sissetulekutasemel 2000 ühikut juures? 1850 Qd = 2000 => C = C0 + c*Qd = 100 + 0,875*2000 => C = 100 + 0,875*2000 Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: a. autonoomsete kulude jagamisel indutseeritud kuludega b. kulutuste muutumist ühe inimese kohta c. tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga d. ruutjuurena kogukulutustest Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. tarbimise muutust ajas b. kui palju tarbivad jõukad riigid rohkem kui vaesed riigid c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral Tarbimisfunktsioon annab a. seose sissetulekute ja kulutuste vahel b. seose tarbija ja tootja vahel c. seose tarbimise ja rahvatulu vahel d. intressimäärade ja sissetulekute vahel Etteantud joonisel on säästufunktsioon. Leia selle joonise alusel: 1
Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus – vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T – olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. Mikrokäsitlus – eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu. Mikroparameetrid on: mo, v, n, po, E. Olulisem aine ehituse ja aines asetleidvate protsesside mõistmise seisukohalt. Ideaalne gaas :
Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu. Mikroparameetrid on: mo, v, n, po, E. Olulisem aine ehituse ja aines asetleidvate protsesside mõistmise seisukohalt. Ideaalne gaas :
plah < pplasma TD I seadus Kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus Konstantse ainehulga juures siseenergia muut DE võrdub DE = Eprod - Ereakt = Q W ehk Q = DE + W E süsteemi siseenergia; Q - süsteemi sisestatud soojahulk W - süsteemi poolt tehtud töö Entalpia, H keemias kasutatav parameeter, mis iseloomustab süsteemi soojusefekti (heat content), ühik cal/mol või J/mol H = Qp , kus Qp - süsteemi soojusefekt konstantsel rõhul (P =const); W(töö) = P V Seega: Qp = Ep + PV = Hp , H < 0 - eksotermiline protsess, süsteemis eraldub soojus H > 0 - endotermiline protsess, süsteem seob soojust TD II seadus Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e
dokumentatsiooni Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega; legaalmetroloogiline kontroll on avaliku huvi, sealhulgas rahva tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse tagamiseks läbiviidava mõõtetegevuse kontroll; mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus; mõõtemääramatus ehk määramatus on mõõtetulemusega seonduv parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele põhjendatult omistatavate väärtuste tõenäosusjaotust; taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega; tüübikinnitus on pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud
Räsialgoritmiga krüpteerituna Kuidas varundada töötavate rakenduste andmed? Saab varundada kui OS ja rakendused toetavad failisüsteemi vastavat teenust, mis võimaldab salvestada jooksva failisüsteemi seisu. Juurdepääsunimekiri on ressurssidele määratud õigustest Monoliitne kernel on iseloomulik Linux OS'ile Mis on süsteemikutse fork ülesanne? Uue protsessi loomine Windows'i kernelikomponendid on mitmekihilise ülesehitusega Mis parameeter mõjutab diskreeditud analoogsignaali kvaliteeti? Diskreetimissagedus Analoogsignaali kvantimisega hinnatakse analoogsignaali väärtust ajahetkel Pakettkommutatsiooniga võrgus marsruuditakse iga pakett sõltumatult Internet on pakettkommutatsiooniga võrk Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS IP alamvõrk on kogum võrguseadmeid, mis omavad sama võrgunime ja on ühendanud füüsilise võrguühendusega Milline väidetest on õige MAC aadressi kohta
ülesehitus selgemana lihtsalt @-märgiga tähistatud sõna asendatakse pärast sobiva väärtusega. Siin tähistatakse @algaastaga arv, millisest aastast alates sündinud laste nimesid tahetakse näha. string lause="SELECT eesnimi, synniaasta FROM lapsed "+ "WHERE synniaasta >= @algaasta"; Enne käskluse käivitamist tuleb siis parameetri kohta sobiv väärtus paigutada. Siin näites on kaks toimingut ühel real. Kõigepealt lisatakse käsklusele cm parameeter nimega @algaasta. Seejärel omistatakse loodud objekti omadusele Value väärtus 1997. Viimatine aastaarv on praegu küll kirjutatud lühiduse mõttes arvuna koodi, aga sinna saab paigutada kasutajalt tulnud väärtuse. cm.Parameters.Add("@algaasta", SqlDbType.Int).Value=1997; 75 Vastuseks saame andmete loetelu nii nagu ikka. using System; using System.Data; using System.Data.SqlClient; class Baasiparameeter1{
File Geodatabase eelis Personal geodatabase for MS Access`i ees seisneb asjaolus, et andmete esitamine ja päringute teostamine on kiirem (samade andmete talletamise puhul võtab file geodatabase nii ESRI shape faili kui ka MS Access`i personaals e geoandmebaasiga võrrelduna oluliselt vähem ruumi). Teine eelis on seotud mahutavusega. Kui Personal geodatabase for MS Access suudab ühe andmebaasi siseselt hallata kuni 2 GB andmeid, siis File Geodatabase puhul on vastav parameeter 1 TB. Lis aks võimaldab File Geodatabase töötamist ka UNIX keskkonnas. Suurema hulga kasutajate ja andmete sis estajate/spetsialis tide puhul kasutatakse nn. multi-user ArcSDE tehnoloogia-põhis t geoandmebaasi, mille korral organis atsioon saab valida personaalse (personal), töögrupi (workgroup) või ettevõtte (enterprise) taseme vahel, mis omakorda eeldavad täiendava ArcSDE tarkvara olemasolu. Personal ja Workgroup formaadid (andmebaasi limiit 4
osaliselt välja tulla. Kui kruvi vette tagasi jõuab,tõuseb järsult koormus ning masinad koormatakse üle. Troopikas sõites tulebvähendada tarbitava kütuse hulka, sest merevesi on soe ja õhujahuti ei suudaõhku nii madalale jahutada, kui oleks vaja. Õhku mahub silindrisse vähem ja seega põletatakse vähem kütust. Madalal farvaatril sõites tuleb ka ülekoormus, sest põhjast peegelduvad lained ja keerised, mis takistavadkruvi pööremist. 63.Surveaste - on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori(kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet.Ottomootori surveaste on umbes 6 - 7, sets peale seda süttib kütus juba ise ilma sädemeta. Diiselmootoril on surveaste 8- 12+ 64.Ballast (ingl), pallast, meresõidu puhul vajaliku püstivuse ja trimmi saavutamiseks alaliselt või ajutiselt laevale paigutatav last. Pallast võib olla vedel (ballastvesi) või tahke (känkmalm, kivid, liiv km)
siis suunatakse juhtimine esimesse niisugusesse püünisesse, mis vastab tekkinud erindi tüübile ning seejärel katsendidirektiivist välja. Seega on mõtet järjestada püünised nii, et spetsiifilisemad erindiklassid töödeldaks eespool. Kui esineb ka epiloog võtmesõna finally järel, siis see täidetakse igal juhul (isegi siis, kui püünis sisaldab naasmisdirektiivi). Püünise päises esinev muutuja on formaalne parameeter, mis lubab viidata tekkinud erindile. Näit. import java.io.*; ... try { FileInputStream p = new FileInputStream ("/etc/passwd"); byte[] sisu = new byte [p.available()]; p.read (sisu); p.close(); System.out.write (sisu); } catch (FileNotFoundException e) { System.out.println ("Faili ei leitud"); }
· Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. · Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e .
TARBIMINE Tarbimist, mis esineb siis kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. See ei muutu ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimist, mis aga muutub kui kasutatav tulu muutub nim tuletatud e indutseeritud tarbimiseks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost kajastab tarbimisfunktsioon C=Co+cYd) (Co ja c on konstandid). Kui kasutatav tulu on väiksem kui Co, siis tarbijad kas laenavad või kulutavad oma sääste, et tarbida vähemalt tasemel Co. Parameeter c väljendab tarbimise piirkalduvust (MPC), mis on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Rahvamajanduse kogutulu määramine AVALIKU SEKTORI KULUTUSED Avaliku sektori kulutused hõlmavad kulutusi üksnes kaupade ja teenuste ostmiseks avaliku sektori poolt. Ei sisalda kodumajapidamistele jaettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. Avalik sektor mõjutab tasakaalutulu kahel viisil 1)avaliku sektori kulutused kujutavad endast kogukulutuste üht
signaaliks. Kuluratas – veearvesti komponent, mis on üldjuhul otseses magnetilises kontaktis arvesti kuluanduriga ja mille pöörlemist on visuaalselt võimalik jälgida ja optiliste anduritega loendada. Teades kuluratta ning kuluanduri hammasrataste ülekandearvu, on võimalik kuluratta järgi määrata arvestit läbiva vee hulka. Mõõtehälve – olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust iseloomustav mittenegatiivne parameeter. Võib olla esitatud mõõtetulemustega sama ühikuga (absoluutne mõõtehälve) või protsentides (suhteline mõõtehälve). Etalon - antud suuruse määratluse realiseering, mille väärtus ja sellega seotud mõõtemääramatus on teada ning mida kasutatakse suuruse tugiväärtusena. 7 SELEDE LOETELU Sele 4.1. 20 Sele 4.2. 20 Sele 4.3
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga ainest pH Sõltuvalt keskonna iseloomust on pH väärtused erinevad: neutraalne keskkond [H+] = [OH-] pH = 7 happeline keskkond [H+] > [OH-] pH < 7 aluseline keskkond [H+] < [OH-] pH > 7 pH mõõdetakse ainult vesilahustes. pH on parameeter, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni vesilahuses. Lahus- süsteem, mis koosneb vähemalt 2-st komponendist( lahustunud aine, lahusti). Lahus võib ollavedel või tahke(klaas). Lahusti- lahuse komponent, miis meid huvitavas protsessis ei oma toimet. Biosfäärikeemia Biosfäär on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht- hõlmab nii lito-, hüdro- kui ka atmosfääri. Atmosfäär - Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav
Laiemas plaanis kõneldaksesüvageofüs struktuurigeofüs ¤maagigeofüs ¤insenergeofüs 2)Geofüs ül ja liigitus.Gravimeetria (gravimeetriline meetod) uurib raskusjõu välja Maa pinnal, kusjuures mõõdetavaks parameetriks on külgetõmbejõu kiirendus. Eriti suure tihedusega on maagidMagnetomeetria (magnetomeetriline m) uurib Maa magnetjõuvälja ja on heaks abimeheks metalsete maavarade otsimisel. Mõõdetav parameeter on pingevälja vektor, kivimite füs omadustest magnetiline vastuvõtlikkus ja jääkmagnetismElektromeetria (elektromeetriline m) baseerub Maa elektrivälja või kivimite eritakistuse määramisel, milleks elektroodide abil tekitatakse maapinda kunstlik elektriväli, mille potents soovitud punktides mõõdetakse iseseisva mõõteringi 2 elektroodiga. Temaga on lihtne kontuurida karsti- ja
vastupinge toimel, osutuvad vajalikuks mahtuvuslikud pingejagurid. Harilikult ühendatakse iga seadisega rööpselt kondensaatorist ja takistist koosnev ahel. Dioodide ja türistoride muud parameetrid. Muudest parameetritest omavad suurt tähtsust vastuvool ja siirdetalitluste kestused. Osaliselt näitab lülitusviivitust, st ajavahemikku hetkest millal vool kahaneb nullini, kuni hetkeni, kui vastuvool on saavutanud nimiväärtuse dioodi või türistori taastumisaeg. See parameeter on kõrgsageduslikel seadistel suurusjärgus mõni mikrosekund ning ulatub mõnedesse sadadesse millisekunditesse suure võimsusega ja madala päripingelanguga seadistel. Lühiajalisi kõrgeid vastupingeid ja suuri vastuvoolusid 68 taluvad spetsiaalsed dioodid nn laviindioodid. Uued kõrgsageduslikud Schottky dioodid on palju kiiremad kui tavalised alaldusdioodid. Kõrgete pingetega ja väga kiire toimega on ka
Soolised erinevad varajases noorukieas, (tüdrukute madalam) rohkem poisse kellel on üldine enesehinnag kõrgem ja poiste kohta käib veel see et seose spets enesehinnangute(aka ja mitteaka) poistel on üldiselt kõrgem akadeemiline enesehinnang võrreldes tüdrukutega varajases noorukieas. IIdentiteedi mõiste- algab sünnihetkest IIKujunemist mõjutavad faktorid 1.Kaasasündinud komponent *füüsiline parameeter(lööb aluse ka teiste dimensioonide arenguks) *mittefüüsiline parameeter 2.Keskondlik komponent *sotsio-kultuuriline KK *eakaaslaste KK sarane staatus ja õigused *olulised teised ind. Kelle positiiv hinnanguid inimene ootab (autoriteet, valmiustus, armastus/kirg(-isel noorukiealist armastust)) *kooli KK(kujuneb lõplikult välja identiteet, Mitme käekirjaga kirjutasin gümnaasiumis. ) Identiteedi areng algab sünnihetkest ja kestab kogu elu. I.Identiteedi mõiste 2.Komponendid
Me saame otsustada tema omaduste järgi, kui on teada sisend ja väljund parameetrite omavahelised sõltuvused. Elektroonika seisukohalt on tüüpiliseks neliklemmiks võimendi, mille sisemine ehitus sõltuvalt otstarbest võib olla vägagi erinev. Tema omadusi saab, aga küllalt hästi selgitada sisend ja väljund parameetrite vaheliste seostega, mis osalised küllalt hästi füüsiliselt ette kujutatavad. Kõige lihtsamini kujutatav parameeter on sisend takistus, mis on kujuteldav sisend klemmide vahelise takistusena, mis koormab signaali allikat (Rsis=U1/I1). Tegelikult kujuneb tema väärtus terve rea elementide kogutoimena ja on küllalt hästi määratav, kas mõõtmise või arvutuse teel. Teiseks oliliseks parameetriks on väljundtakistus, mis on kujuteldava väljundpinge generaatori sisetakistus ta on küllalt hästi määratav mõõtmisega, sest kui mõõta
vesilahused. 312. Seisunditaseme kehtivusaeg- ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 313. Talihooldus libedustõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. 26 314. Haardetegur teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab auto ratta ja teepinna vahelist haaret. 315. Talihoolduse seisunditasemed: seisunditase 1, 2, 3 316. Seisunditase 1 (madal): · Nõutav enamusel kõrvalmaanteedel · Piirdutakse enamasti lumetõrje tegemisega · Libedustõrjet tehakse, kui haardeteguri väärtus < 0,20 · Lumetõrje tehakse vähemalt 36 tunni ja libedustõrje vähemalt 24 tunni jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
